3-13-226/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

8. märts 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-226 Haldusasi K.P.i kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – K.P. Vastustaja – Tallinna Vangla Resolutsioon Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 4. veebruaril 2013. a saabus Tallinna Halduskohtule K.P.i kaebus Tallinna Vangla toimingu, mis seisnes kaebajale saabunud kirja kätteandmisega viivitamises, õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt saabus kaebajale 28. detsembril 2012. a Tallinna Vanglasse kiri, kätte anti see kaebajale 11. jaanuaril 2013. a ehk 13 päeva (kaebuses märgitud 3 päeva) hiljem, kui seadus ette näeb. Kaebaja põhjendab vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist sooviga esitada hiljem Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõue.

2. Tallinna Halduskohus jättis 7. veebruari 2013. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kaebajal tuli kaebuse täienduses selgitada vastustaja vaidlustatud toiminguga talle tekitatud kahju olemust. Nähtuvalt väljastusteatest sai kaebaja kohtu 7. veebruari 2013. a määruse kätte. Määruse kättesaamist kinnitava allkirjaga väljastusteade saabus kohtusse 12. veebruaril 2013. a. Seega tuli kaebajal kohtumääruses märgitud kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 27. veebruaril 2013. a. Kaebaja kohtule talle tekkinud kahju olemust täpsustavat kaebuse täiendust esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas kaebeõigus.

4. Kaebaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toiming, mis seisnes kaebajale saabunud kirja kätteandmisega viivitamises. Kaebaja põhjendab vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist sooviga esitada hiljem Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõue.

5. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 võib esitada kohtule tuvastamiskaebuse üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

6. Juhul kui isiku õigusi rikutakse viivitamisega kirjale vastamisel, on isikul õigus esitada nõue tegevusetuse lõpetamiseks ehk toimingu sooritamiseks vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) §-le 6, taotledes vajadusel esialgse õiguskaitse kohaldamist. Seega on õiguste rikkumise korral olemas tõhusam õiguskaitsevahend kui tuvastamiskaebus. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Praegusel juhul ei nähtu asjaoludest, et tuvastamiskaebuse esitamine oleks vajalik kaebaja õiguste kaitsmiseks. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele tulevikus, kuna vastustaja on ka ilma sellekohase kohtu otsuseta teadlik kohustusest vastata avaldusele 30 päeva jooksul.

7. Kohus leiab, et kaebuses vaidlustatud vastustaja toimingu alusel tulevikus võimalikult esitatav kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Nähtuvalt kaebusest hilines Tallinna Vangla kaebajale saabunud kirja üleandmisega 13 päeva. Vangla on oma viga tunnistanud ning selgitanud, et tähtaja ületamine oli tingitud ebapiisavast tööjõust. Kohus möönab, et taolise viivituse kui isiku õiguste rikkumise näol võib kaebaja jaoks tegemist olla ebameeldiva ja häiriva juhtumiga. Samas on tegemist siiski kaebaja õiguste väheintensiivse rikkumisega, mis oli pealegi lühiajaline, mistõttu kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja rahuldamiseks puuduks käesoleval juhul alus. RVastS § 9 lg

1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega peab mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks esinema mõni eeltoodud paragrahvis nimetatud subjektiivsete õiguste rikkumistest. Käesoleva kaebuse puhul on RVastS § 9 lg 1 sätestatud eeldused hüvitamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt täitamata. Kaebusest ei nähtu ühegi eeltoodud paragrahvis nimetatud kaebaja subjektiivse õiguse rikkumist. Kaebuse asjaoludest ei ilmne ja kaebaja ei ole ka kaebuse täpsustamise korras esitanud kohtule asjaolusid, millest võiks järeldada, et kaebajale on vaidlustatud toimingu tagajärjel tekkinud varalist kahju.

8. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebuses märgitud soovi esitada tulevikus hüvitamiskaebus ei saa käsitleda piisava põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamiseks ning kaebajal puudub seega kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, mistõttu tuleb käesolev kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa