2-11-38721/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 01.augusti 2012 otsus osaliselt, so väljamõistetud

intressi ning osaliselt viivise ja riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas,

samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus

muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus.

2. Kohtuotsuse resolutsioon sõnastada järgmiselt:

2.1.

Hagi rahuldada osaliselt.

2.2.

Välja mõista Metsaveere Majad OÜ-lt müügilepingu järgi saadud 210 006

(kakssada kümme tuhat kuus) eurot 71 senti J.K ja K.K kasuks.

2.3.

Välja mõista Metsaveere Majad OÜ-lt tagastamisele kuuluva raha

maksmisega viivitamise eest perioodil 09.03.2011 kuni 01.08.2012

sissenõutavaks muutunud viivis 23 566 (kakskümmend kolm tuhat

viissada kuuskümmend kuus) eurot 78 senti ja edasi alates 02.08.2012

viivis 8% aastas tasumata põhinõudelt 210 006,71 eurot kuni põhinõude

täitmiseni J.K ja K.K kasuks.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.märts 2013, Tallinn

Kohtuasja number

2-11-38721

Kohtuasi

J.K ja K.K hagi Metsaveere Majad OÜ vastu

müügilepingust taganemise õiguse tunnustamiseks,

lepingu järgi saadud 210 006,71 euro tagastamiseks,

intressi ja viivise saamiseks või alternatiivselt kahju

203 400 euro hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01. augusti 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Metsaveere Majad OÜ apellatsioonkaebus

J.K ja K.K vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Tsiviilasja hind

19.02.2013, avalik kohtuistung

210 006,71 eurot (apellatsioonkaebus)

16 846,57 eurot (vastuapellatsioonkaebus)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: J.K (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II: K.K (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja advokaat Kristjan Tamm

Kostja Metsaveere Majad OÜ (registrikood 11646248)

Kostja

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Kristina

Uuetoa-Tepper

2.4.

Jätta rahuldamata J.K ja K.K hagi müügilepingust taganemise

õiguspärasuse tunnustamiseks ning intressi ja leppetrahvi saamiseks.

2.5.

Välja mõista Metsaveere Majad OÜ-lt riigituludesse riigilõiv 717

(seitsesada seitseteist) eurot 93 senti.

2.6.

Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik

peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

2.7.

Riigituludesse

välja

mõistetud

riigilõiv

tuleb

kanda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB

Pank või arvelduskontole nr 221023778606 AS-s Swedbank või

arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis

viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel tuleb selgituste lahtrisse

märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu

kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Vastuapellatsioonkaebus rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludest jääb 10%

hagejate, J.K ja K.K kanda ning 90% kostja, Metsaveere Majad OÜ kanda.

TAOTLUSE LAHENDAMINE

Jätta rahuldamata Metsaveere Majad OÜ taotlus 19.02.2013 toimunud kohtuistungi

protokolli parandamiseks.

VASTUVÄITE LAHENDAMINE

Jätta rahuldamata Metsaveere Majad OÜ vastuväide ringkonnakohtu tegevuse peale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 17.08.2011 esitasid J.K ja K.K Harju Maakohtule hagi SRV Arenduse OÜ ja

Metsaveere Majad OÜ vastu solidaarselt müügilepingu järgi saadud 210 006,71 euro

tagastamiseks,

SRV Arenduse

OÜ-ga

sõlmitud

müügilepingust

taganemise

õiguspärasuse tunnustamiseks või alternatiivselt kostjatelt solidaarselt kahju 203 400

euro (hinnanguline ehitustööde maksumus, mida tuleks teostada puuduste

kõrvaldamiseks) hüvitamiseks. Samuti palusid hagejad põhinõude rahuldamise korral

kostjatelt solidaarselt välja mõista leppetrahvi 21 000,67 eurot, intressi alates raha

saamisest kuni lepingust taganemiseni 7716,47 eurot ja viivise alates lepingust

taganemisest kuni põhinõude täitmiseni. Nõuded esitati kostjate vastu solidaarselt

tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 447 lg-st 1, sest kostja SRV Arenduse OÜ jagunes

22.07.2009 ja selle tulemusena asutati Metsaveere Majad OÜ. 17.12.2012 tehti

äriregistris kostjate ühinemiskanne ja alates sellest kuupäevast on käesolevas asjas

kostjaks Metsaveere Majad OÜ.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad 15.02.2007 SRV Arenduse OÜ-ga (SRV)

notariaalse kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, mille alusel SRV müüs hagejatele

kinnistu ja sellele rajatava elamu asukohaga Nõmme tee 23, Saustinõmme küla, Saku

vald. Müügilepingu kohaselt kohustus SRV püstitama kinnistule hoone vastavalt

ehitusloa nr 5778 aluseks olnud ehitusprojektile (nr 0342005). Asjaõigusleping

omandiõiguse ülemineku kohta sõlmiti poolte vahel 21.12.2007. SRV hankis ehitusloa

30.06.2008. Müügilepingu järgi oli hoonel 24 kuuline garantii alates ehitusloa

väljastamisest.

3. Elamu kasutamise käigus ilmnes hulgaliselt puudusi, millest olulisemateks olid hoone

põrandate ja vundamendi suured vajumid ning puudulik drenaažisüsteem. Hagejad

esitasid 17.02.2010 ja 21.06.2010 SRV-le märgukirjad ilmnenud puuduste kohta koos

nõudega esitada tähtajad ja tehnilised lahendused, millal ja kuidas kavatseb SRV

puudused likvideerida. 2010. aasta suvel alustasid pooled puuduste kõrvaldamiseks

läbirääkimisi, mille tulemusel pidi SRV tellima ekspertiisi ning pärast ekspertiisi

teostamist pidid pooled otsustama edasise tegevuse.

4. 14.01.2011 esitas SRV hagejatele kompromissiettepaneku, kuid jättis vaatamata

eelnevale kokkuleppele esitamata ekspertiisiakti. Sellest tulenevalt tellisid hagejad uue

ekspertiisi, mis valmis 28.02.2011. Ekspertiisiga tuvastati ehitise suuremahulised ja

olulised puudused, mida hagejad käsitlevad müügilepingu olulise rikkumisena.

Hagejad kaotasid huvi sedavõrd puuduliku ehitise vastu ja saatsid SRV-le 08.03.2011

notariaalse müügilepingust taganemise avalduse koos põhjendustega taganemise kohta

ning põhjendustega SRV pakutud kompromissiettepanek sobimatuse kohta. SRV ei

nõustunud hagejate müügilepingust taganemise avaldusega.

Kostjate vastuväited

5. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

6. Nõmme tee 23 kinnistu müügilepingust taganemise avaldus ei ole kehtiv, sest

puuduvad nõutavad materiaalsed ja formaalsed eeldused taganemisavalduse

esitamiseks. SRV ei ole müügilepingut oluliselt rikkunud. Taganemisavalduses esitati

SRV suhtes ebamääraseid ja üldsõnalisi etteheiteid ning ei ole arusaadav, millist

konkreetset väidetavat rikkumist peetakse sedavõrd oluliseks lepingu rikkumiseks, et

see võimaldanuks lepingust taganeda, andmata VÕS § 114 kohaselt nõutavat

täiendavat mõistlikku tähtaega kohustuse täitmiseks.

7. SRV informeeris korduvalt kirjalikult hagejaid (sh 21.05.2010, 04.06.2010,

09.06.2010, 14.06.2010, 17.06.2010 13.08.2010, 03.09.2010, 15.09.2010, 14.01.2011,

02.02.2011 ja 03.03.2011, 18.03.2011, 07.04.2011, 25.04.2011, 12.05.2011 ja

05.09.2011) valmidusest alustada garantiitöödega ja kõrvaldada garantii alla kuuluvad

ehitusdefektid.

8. Koostööst keeldumise ja garantiitööde teostamise mittevõimaldamisega sattusid

hagejad vastuvõtuviivitusse. Garantiitööde tegemise soovi eirates ja garantitööde

tegemist takistades võtsid hagejad endale vastutuse garantiitööde viibimisest tingitud

võimalike kahjude ja kulude eest. SRV ei ole vastutav selle eest, et tal ei ole võimalik

teostada garantiitöid Nõmme tee 23 objektil.

9. Ehitis on ehitatud vastavalt ehitusloale ja nõuetele, kuigi igal ehitisel võib esineda

garantiijärgseid puudusi ja kostjad olid valmis need kõrvaldama. Hagejate

alternatiivne nõue on alusetu, kuna kostjad on valmis kõrvaldama ehitisel esinevad

puudused, kuid hagejad takistavad seda.

10. Hagejate müügilepingust taganemise avaldus on pahauskne, kuivõrd kostjad esitasid

kompromissiettepaneku puuduste kõrvaldamiseks, kuid hagejad sellele ei reageerinud.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

11. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja

müügilepingu järgselt saadud 210 006,71 eurot, tagastatavalt rahalt intressi 7716,47

eurot ja tagastamisele kuuluva raha maksmisega viivitamise eest perioodil 09.03.2012

kuni 01.08.2012 sissenõutavaks muutunud viivise 6720,21 eurot ning edasi alates

02.08.2012 viivise 8% aastas tasumata põhinõudelt 210 006,71 eurot kuni põhinõude

täitmiseni. Kohus jättis rahuldamata hagi müügilepingust taganemise avalduse

õiguspärasuse tunnustamiseks ja leppetrahvi saamiseks. Samuti mõistis kohus

kostjatelt solidaarselt riigituludesse välja riigilõivu 5000 eurot, mille tasumisest olid

hagejad hagi esitamisel vabastatud. Hagejate menetluskulud jättis kohus 91% ulatuses

solidaarselt kostjate kanda ja 9% ulatuses hagejate enda kanda.

12. Poolte vahel puudub vaidlus, et 15.02.2007 sõlmisid hagejad, SRV ja Nordea Bank

Finland Plc notariaalselt tõestatud Nõmme tee 23, Saustinõmme külas, Saku vallas

Harju Maakonnas asuva kinnisasja (registriossa 11048202) ja sellele rajatava elamu

müügi- ja hüpoteegiga koormamise lepingu ning asjaõiguslepingu ja 21.12.2007

kinnisasja omandi üleandmise asjaõiguslepingu. Kinnisasja ja sellele rajatava elamu

müügi- ja hüpoteegiga koormamise lepingu ning asjaõiguslepingu p 2.1 kohaselt oli

kinnisasja müügihinnaks kokku 3 285 765 krooni, mille hagejad tasusid. Kinnisasja ja

sellele

rajatava

elamu

müügi-

ja

hüpoteegiga

koormamise

lepingu

ning

asjaõiguslepingu p-s 1.3.6 sisaldub müüja SRV kinnitus, mille kohaselt hoone

ehitamiseks ettevalmistatud projektdokumentatsioon on kooskõlastatud kõikide selleks

vajalike ametkondade poolt ja müüjale on hoone ehitamiseks väljastatud ehitusluba

nr 5778. OÜ Oaas Arhitektid koostas 26.10.2006 Põllu-Kustase elurajooni Nõmme tee

23 elamu ehitamiseks projekti eelprojekti staadiumis (töö 0342005). Projekti

seletuskirja p-s 4 on märgitud konstruktiivse lahendusena hoone rajamine

servtugevdusega plaatvundamendile. Kinnisasja ja sellele rajatava elamu müügi- ja

hüpoteegiga koormamise lepingu ning asjaõiguslepingu p-s 4.1 sisaldub kokkulepe,

mille kohaselt müüja SRV kohustub hiljemalt 15.11.2007 püstitama lepingu eseme

koosseisu kuuluvale maaüksusele hoone vastavalt ehitusloa saanud ehitusprojektile ja

hankima ehitisele kasutusloa hiljemalt 15.01.2008. Nõmme tee 23 asuval kinnisasjal

asetsev elamu on ehitatud lintvundamendile. 17.02.2010 esitasid hagejad SRV-le

nõudekirja, milles märkisid elamu olulisemate probleemidena drenaažiga seonduva

(elamurajooni pinnase- ja sadevete voolamine ja kogunemine Nõmme tee 23 krundile,

liigniiskus jne), vundamendi vajumisega seonduva (plaatvundamendi mittekasutamine

ja konstruktiivse lahenduse põhjendatus, vajumise põhjused ja vundamendi vajumise

seotus krundi liigveega, soojustuse vigadest tulenevad probleemid [akende jäätumine,

osaline hallituse teke, liigne õhuniiskus, termopildistamisega fikseeritud vead jne]).

Nõmme tee 23 asetseval elamul on vajunud põrandad enamikes ruumides vahemikus

10-20 mm; põrandate vajumisest tingituna on tubades ebaesteetilised praod välisseina

ja põranda vahel, hoone on muutunud ebatihedaks ning hoonel on suured soojakaod;

hooneümbruse drenaažisüsteem ei tööta; hoonealune pinnas ja kinnistu kannatavad

liigvee all. Asjaolud on tõendatud eriteadmistega isiku M.S 28.02.2011

ekspertarvamusega.

Kohtul

puudub

alus

kahelda

osundatud

arvamuse

usaldusväärsuses. 07.03.2011 esitasid hagejad SRV-le notariaalselt tõestatud avalduse

15.02.2007 sõlmitud Nõmme tee 23 asuva kinnisasja ja sellele rajatava elamu müügi-

ja

kinnisasja

hüpoteegiga

koormamise

lepingust

taganemiseks.

SRV

sai

taganemisavalduse kätte. 14.01.2011 tegi SRV tehinguline esindaja J.K ettepaneku

teostada garantiitöödena kirja lisas märgitud tööd.

13. Kohtu hinnangul ei saa hagejate tuvastushuvi, et hagejate ja SRV vahel 15.02.2007

sõlmitud kinnisasja müügilepingust taganemise avaldus on õiguspärane, pidada

hagejate õiguslikuks huviks TsMS § 368 lg 1 mõttes, sest hagejad palusid

primaarnõudena kostjatelt lepingust taganemisega kaasneva tagastusvõlasuhtest

tulenevalt üleantud raha tagastamist ning selle nõude rahuldamiseks tuleb tuvastada

taganemise avalduse kehtivus, so kohtu ette toodud asjaolude alusel lepingust

taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Kuivõrd hagejate eesmärgiks oli

tagastusvõlasuhtest tulenevalt üleantud raha tagastamise saavutamine, millise nõude

rahuldamise eelduseks oli taganemise avalduse kehtivuse asjaoluna tuvastamine, ei

olnud hagejatel iseseisvat õiguslikku huvi antud tuvastusnõude esitamiseks ja kohus

jättis rahuldamata hagejate nõude tunnustada hagejate ja SRV vahel müügilepingust

taganemise õiguspärasust.

14. Vastavalt VÕS § 116 lg-le 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine

lepingupool

on

lepingust

tulenevat

kohustust

oluliselt

rikkunud

(oluline

lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega

eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel

määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine

lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane

mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Hagejate

väitel ilmes kasutamise käigus elamul hulgaliselt puudusi, millest olulisemad on

hoone põrandate ja vundamendi suured vajumid ning puudulik drenaažisüsteem,

millest tingituna tekkisid vihmastel perioodidel hoovis suured üleujutused. Hagejad

tuginesid lepingu eseme järgmistele puudustele: hoonele ehitati müügilepingus kokku

lepitud servtugevdusega plaatvundamendi asemel lintvundament. SRV muudetud

vundamenditüüp ei ole sobiv lahendus vaidlusaluse ehitise ehitamiseks müügilepingu

esemeks olevale kinnistule, kuna kinnistul on halvad ehitusgeoloogilised tingimused.

Hoonel on valest vundamenditüübist tingituna vajunud põrandad enamikes ruumides

vahemikus 10-20 mm, mis ületab hea ehitustava mitmekordselt. Põrandate vajumisest

tingitult on hoone muutunud ebatihedaks ja hoonel on suured soojakaod. Hoone ümber

ei toimi drenaažisüsteem ja hoonealune pinnas ning kinnistu kannatavad liigvee all.

15. Tulenevalt VÕS § 217 lg 2 p-st 2 peab müügilepingu ese olema sihtotstarbeliselt

kasutatav. Vaidlust ei ole selles, et hagejad ostsid vaidlusaluse kinnisasja sellele

rajatava elamuga kasutamiseks perekonna eluasemena, eesmärgiga kolida valmis

majja. Elamus aset leidvate vajumite tõttu ei ole maja enam tuule- ja soojapidav

(mistõttu tekivad suured küttekulud), eraldavatel seintel puudub algne helikindlus,

siseseinte laes rippumise tõttu toimub lae vuukide avanemine, uksed ei sulgu

korralikult, tulenevalt seinte pragunemisest ei ole plaaditud pinnad nurgavuukide

avanemise tõttu veetihedad, ei ole võimalik tavapärane mööbli paigaldamine ja

reguleerimine, võimalik on tehnosüsteemide kahjustumine, põrandaküttetorustiku

ohustamine. Kohus järeldas tuvastatud asjaolude alusel, et kinnisasjal kokkulepitud

omaduse (elamut ei rajatud plaatvundamendile) puudumine põhjustas selliste puuduste

tekke, mistõttu kinnisasjale rajatud elamu ei ole osaliselt kasutamiskõlblik ja selle

kvaliteet ei vasta vähemalt keskmistele sama liiki elamutelt oodatavatele

kvaliteedinõuetele. Tegemist oli SRV olulise lepingurikkumisega, sest müüdud

kinnisasi ei vastanud VÕS § 217 mõttes lepingutingimustele kvaliteedi osas, mistõttu

jäid hagejad kohustuse rikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida nad

õigustatult lepingust lootsid.

16. Lähtudes VÕS § 218 lg-st 4 ei vastuta müüja puuduste eest, kui ostja lepingu

sõlmimise ajal lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kostjate

väitel pidi J.K teadma rajatava vundamendi tüübist ja aktsepteeris seda, sest viibis

SRV töötajana Nõmme tee 23 rajamise juures ja oli seetõttu teadlik rajatava

vundamendi tüübist ning sellise lahenduse põhjustest. Kohtu arvates ainuüksi asjaolu,

et J.K oli SRV töötaja, ei võimalda teha järeldust, et ta pidi rajatava vundamendi

tüübist teadma ja aktsepteeris seda. Tõendamist ei leidnud, et J.K pidi tulenevalt tema

töösuhtest SRV-ga olema kursis, et nn eelprojekti seletuskirjas esitatud lahendus

vaadeldava krundi geoloogiliste eripärade tõttu ei sobi. J.K i peamiseks tööülesandeks

oli kinnisvaraprojektide juhtimine, millest ei saa teha järeldust, et teda oleks teavitatud

ning ta andnuks oma nõusoleku vundamendi tüübi muutmiseks. Hagejad ei pidanud

eeldama, et neile antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi ega rakendama

erakorralisi meetmeid tuvastamaks asja lepingutingimustele mittevastavust, mh

palkama selleks asjatundja.

17. Tõendamist ei leidnud asjaolu, et kostjate esitatud ehitise tehnilise dokumentatsiooni

üleandmise ja vastuvõtmise aktiga anti hagejatele üle muuhulgas ka elamu ehitus- ja

sh vundamendi projekt kuupäeval, mis oli käsikirjaliselt kirjutatud majaomaniku nime

ja/või allkirja taha. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejad esitatud puudusest lepingu

sõlmimise ajal teadlikud ega pidanud nendest teadma.

18. 17.02.2010 esitas hagejate tehinguline esindaja SRV-le nõudekirja, milles märkis

elamu olulisemate probleemidena drenaažiga ja vundamendi vajumisega seonduvad

vead ja probleemid. SRV teavitas 14.06.2010 e-kirjaga hagejaid, et on valmis alustama

parandustöödega vahetult pärast eksperthinnangu koostamist ning vastavalt sellele

vajalike projekteerimistööde teostamist. 21.06.2010 esitasid hagejad SRV-le

täpsustatud nimekirja seoses lepingu eseme puudustega ja tegid SRV-le ettepaneku

teatada puuduste kõrvaldamiseks väljapakutavast tehnilisest lahendusest. Vaidlust ei

ole, et SRV tellitud eksperthinnangut 2010. detsembris hagejatele ei esitatud. Hagejad

said suurimatest puudustest teada pärast omapoolse eksperthinnangu saamist

28.02.2011,

milles

märgitu

kohaselt

oleks

vaidlusaluse

hoone

ehitamine

plaatvundamendile olnud sobilikum lahendus kui lintvundamendi kasutamise. See

oleks oluliselt vähendanud koormusi aluspinnasele ja vähendatud erinevate

hooneosade vajumite erinevusi. Seega ei olnud varem kahjustuste tegelik põhjus,

ulatus ja nende kõrvaldamiseks tehtavate kulutuste suurus piisavalt selged.

19. 14.01.2011 kirjas tegi SRV J.K ettepaneku teostada garantiitöödena kirja lisas

märgitud tööd, kus oli märgitud, et vundamendi pundunud, pragunenud ja katkise

hüdroisolatsiooni materjali ja hüdroisolatsiooni kinnitamiseks paigaldatud kõveraks

kiskunud ja purunenud liistudega seotud puuduse kõrvaldamiseks kaevatakse hoone

sokkel lahti, valatakse betoonsärk ümber ja teostatakse uus hüdroisoleerimine.

Vastavalt VÕS § 114 lg-le 4 kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole

täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate

saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda

kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping

üles. Kuivõrd SRV ei andnud nõusolekut nõuetekohase vundamendi ehitamiseks ning

vastav tahe ei ilmnenud ka tema teistest avaldustest, asus kohus seisukohale, et SRV

14.01.2011 kirjas sisaldus VÕS § 114 lg 4 kohane teade kohustuse mittetäitmise

kohta.

20. VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt kaotab taganema õigustatud lepingupool õiguse lepingust

taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai

olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellelest teada saama. Tegemist on õigust

lõpetava tähtajaga, mitte aegumistähtajaga. Viidatud säte teenib õigusrahu

saavutamise eesmärki – kahjustatud poolel tuleb mõistliku aja jooksul otsustada

õiguskaitsevahendi kasutamise üle, et anda lepingut rikkunud poolele selgust, kas

jätkata lepingu täitmist või mitte. Mõistliku aja kestus lepingust taganemiseks võib

erinevate lepinguliikide puhul olla erinev. VÕS § 118 lg-s 1 sätestatud mõistlik aeg on

üldjuhul siiski lühem kui kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, mille järgimisest

sõltub VÕS § 118 lg 2 kohaselt lepingust taganemise kehtivus. Kohus leidis, et

hagejad

olid

suurimatest

puudustest

ning

nende

tingitusest

ebaõigest

vundeerimislahendusest teadlikud pärast eksperthinnangu saamist 28.02.2011, sest

arvamuse saamisest alates oli hagejatel võimalik hinnata lepingurikkumise olulisust.

Hagejate tehinguline esindaja edastas 07.03.2011 notariaalselt tõestatud lepingust

taganemise avalduse SRV tehingulisele esindajale 08.03.2011 e-kirjaga. Kohus leidis,

et

hagejad

otsustasid

tuvastatud

asjaoludel

lepingust

taganemise

kui

õiguskaitsevahendi kasutamise üle mõistliku aja jooksul, arvestades muu hulgas, et

SRV 14.01.2011 teates ei sisaldunud elamu sihipärast kasutamist oluliselt takistava

puuduse kõrvaldamiseks nõusolekut, so ehitada lepingujärgne nõuetekohane

vundament. Samuti tuleb arvestada, et müügilepingu eseme otsene valdus anti

hagejatele nende väitel üle 15.03.2008. Kostja ei kinnitanud asjaolu üle vaidluse

puudumist, kuid ei väitnud ega tõendanud menetluses ka vastupidist. VÕS § 227

esimesest lausest lähtudes tuleb seega 15.03.2008 arvestada müüdud asja

lepingutingimusele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaja algust. Taolise

nõude aegumistähtaeg on üldjuhul vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 146 lg-le 1 kolm aastat. Kuivõrd müügilepingust taganemise avaldus esitati

08.03.2011, ei olnud taganemisavalduse esitamise hetkeks täitmisnõue puuduse

kõrvaldamiseks aegunud, millega tuleb VÕS § 118 lg-s 2 sätestatut silmas pidades

VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaldamise kontekstis arvestada. Arvestades eeltoodut taganesid

hagejad SRV suhtes lepingust õigeaegselt, so VÕS § 118 lg 1 mõttes mõistliku aja

jooksul.

21. Kostjate vastuväidete aluseks olevad asjaolud ei anna alust järeldada, et hagejate

käitumine müügilepingust taganemisel ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega või et

hagejate eesmärgiks müügilepingust taganemisel oli kostjale sihilik kahju tekitamine.

Asjaolu, et hagejad on pidanud vajalikuks kasutada ehitustehniliste puuduste ja nende

põhjuste väljaselgitamiseks asjatundjate abi, ei kujuta endast õiguste kuritarvitamist.

Põhjendatud ei ole kostjate etteheited hagejate puudulikule koostöövalmidusele

olukorras, kus SRV ei esitanud hagejatele poolte vahel kõneks olnud eksperdiarvamust

hagejatele, et ka hagejad saaksid asjatundja ülevaate elamu puudustest. Mõlemad

menetluses arvamuse andnud asjatundjad olid ühel meelel, et pakutud lahendused

puuduste kõrvaldamiseks eeldavad hagejatelt suurte ebamugavuste talumist, mida ei

saa pidada lastega pere puhul mõistlikuks. Hagejad peaksid edasi-tagasi kolima, taas

tegelema siseviimistluse ja kodu sisustamisega, kandes täiendavaid kulusid. Kohtu

hinnangul ei saa pidada sellist puuduste kõrvaldamisega kaasnevat ebamugavust

mõistlikuks. Hagejate taganemisõiguse teostamine ei olnud seadusvastane ja nende

eesmärgiks ei olnud kostjale kahju tekitamine. Seega oli hagejate 07.03.2011

müügilepingust taganemise avaldus kehtiv ja 15.02.2007 sõlmitud müügileping on

lõppenud.

22. Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool

nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu

väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad

lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111

sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Tulenevalt

VÕS § 189 lg-st 1 tuleb kostjatel hagejate tasutud ostuhind 3 285 765 krooni, so

210 006,71 eurot tagastada ning tasuda intressi alates raha saamisest, so vastavalt

20.02.2007 tasutud summalt 657 153 krooni, 23.05.2007 tasutud summalt 328 576,50

krooni, 12.06.2007 tasutud summalt 1 150 017,75 krooni, 12.09.2007 tasutud summalt

821 441,25 krooni ja 28.12.2007 tasutud summalt 313 511,50 krooni, kokku

120 731,97 kooni, so 7716,47 eurot.

23. Tulenevalt VÕS § 159 lg-st 2 kaotasid hagejad õiguse nõuda leppetrahvi, sest nad ei

teatanud SRV-le leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul. Hagejad olid

suurimatest puudustest teadlikud pärast eksperthinnangu saamist 28.02.2011 ja

tuvastatud on lepingust taganemise avalduse edastamine SRV tehingulisele esindajale

08.03.2011. Hagejad lugesid leppetrahvist teatamiseks nende poolt käesoleva

tsiviilasja menetluses 07.12.2011 menetlusdokumendi p-s 6 esitatud “Hagejate nõude

täiendamist“, mis esitati ca üheksa kuud hiljem kui müügilepingust taganemise

avaldus. Kohtu hinnangul tulnuks hagejatel esitada teade leppetrahvi nõudmisest

samaaegselt taganemise avalduse esitamisega. Kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttega tulnuks hagejatel oma õiguste maksmapanemisel teatada kõikidest nende

poolt kasutatavatest õiguskaitsevahenditest ning õigused maksma panna võimalikult

korraga. Seega ei kuulu hagejate leppetrahvi nõue rahuldamisele.

24. Hagejatel oli õigus arvestada müügilepingu taganemisest tingituna tagastamisele

kuuluvalt summalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Hagejad palusid välja mõista

põhivõlalt viivise alates lepingu taganemisest, st 09.03.2012 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni 8% aastas. Ajavahemiku 09.03.2012 kuni 01.08.2012 tuleb kostjatelt

solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 8% aastas põhivõlalt

210 006,71 eurot summas 6720,21 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Sellest

tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 8% aastas alates 01.08.2012

kuni põhinõude 210 006,71 euro täitmiseni.

25. Kuna kohus rahuldab hagejate põhinõude, ei analüüsinud kohus hagejate

alternatiivnõudega seonduvat.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

26. Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti kostjatelt

solidaarselt hagejate kasuks välja müügilepingu järgselt saadud 210 006,71 eurot,

intress 7716,47 eurot ja viivis, samuti menetluskulude jaotuse ja kostjatelt

riigituludesse väljamõistetud 5000 euro osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta

hagi täielikult rahuldamata ja kõik menetluskulud hagejate kanda.

27. Maakohus jättis otsuse tegemisel käsitlemata ja hindamata olulised asjas kogutud

tõendid, mis kinnitavad haginõude põhjendamatust. Hagejatel puudusid nii

materiaalsed kui formaalsed eeldused müügilepingust õiguspäraseks taganemiseks,

mistõttu ei saa hagejate 08.03.2011 esitatud taganemisavaldust lugeda kehtivaks ja

esitatud tagastusnõuet põhjendatuks.

28. Maakohus tuvastas vääralt, nagu oleks müügilepingus kokku lepitud Nõmme tee 23

elamu rajamine plaatvundamendile. Müügilepingus puudub kokkulepe hoone

rajamiseks plaatvundamendile. Kohustust hoone rajamiseks plaatvundamendile ei saa

tuletada ka OAAS Arhitektid OÜ 26.10.2006 töö nr 0342005 (Põllu-Kustase

elamurajooni elamu projekt) seletuskirja p-st 4 (koosmõjus müügilepingu p-dega 4.1

ja 1.3.6). Kohus jättis tähelepanuta kostjate väited, mille kohaselt töö nr 0342005 oli

üksnes hoone arhitektuurset osa käsitlev eelprojekt, mis ei sisaldanud vundamendi

kohustuslikku konstruktsioonilist lahendust. Seega ei saanud ega pidanud kostjad

elamu vundamendi ehitamisel aluseks võtma OAAS Arhitektid OÜ koostatud ehitise

arhitektuurse osa seletuskirja vaid ehitise asjakohase eriosa (konstruktsiooniosa)

projektdokumentatsiooni. OAAS Arhitektid OÜ töö seletuskirjas esitatud viitel

plaatvundamendile puudub ehitustehniliselt igasugune tähendus. Kohus ignoreeris

fakti, et Nõmme tee 23 elamu vundament rajati OÜ Esplan vundamendi ja drenaaži

tüüpprojekti alusel. Saku Vallavalitsuse väljastatud Nõmme tee 23 elamu kasutusluba

kinnitab täiendavalt, et elamu ja selle konstruktsioonid (sh elamule rajatud

lintvundament) on ehitusprojekti kohaselt välja ehitatud. Maakohus ei hinnanud

vastavat asjaolu antud kontekstis.

29. Maakohus ei arvestanud, et lintvundamendi rajamine Nõmme tee 23 hoonele oli lisaks

ehitusprojektis ettenähtud lahendusele ka tehniliselt ja majanduslikult ainumõeldav.

Kostjatel oli õigus ja müügilepingust tulenevalt volitus rajada hoonele ehitustehniliselt

sobilik vundamendilahendus.

30. Väär on maakohtu järeldus, et plaatvundamendi puudumine põhjustas selliste puuduste

tekke, mille tõttu Nõmme tee 23 kinnistule rajatud elamu ei ole osaliselt

kasutuskõlblik ja elamu kvaliteet ei vasta vähemalt keskmise sama liiki elamu

oodatavatele kvaliteedinõuetele. Asjas kogutud tõendid ei võimalda järeldada, et

hoonel esinevad väidetavad kahjustused on seotud just vundamenditüübi rajamisega.

Maakohus jättis hindamata asjatundja T.S selgitused ja kohtuistungil antud ütlused

ning Ehituseekspertiisibüroo OÜ ekspertarvamuse 2010.a detsembrist. Tõendatud on,

et lintvundamendi rajamine ei põhjustanud hoonele kahjustusi ning kahjustused

tekkisid hoopis tulenevalt põrandaaluse täite hõrenemisest (millise puuduse tekkimist

kostjad ei eita). Maakohus jättis tähelepanuta asjas kogutud tõendid, mis kinnitavad, et

ka plaatvundamendi rajamine ei oleks välistanud vajumite tekkimist (sh pragude jms

viimistluslike kahjustuste tekkimist). Maakohtul puudus tõenduslik alus järeldada, et

rajatud lintvundament oli ebasobilik vundamenditüüp ja plaatvundamendi rajamisel

oleks põrandate vajumid välistatud.

31. Kostjad tuginesid vastuväitena hagile muuhulgas faktile, et hagejad olid algusest peale

teadlikud lintvundamendi rajamisest ja aktsepteerisid sellist lahendust. Kostjad ei

väitnud, et ainuüksi töösuhe J.K ga annab aluse eeldada, et hagejad olid rajatavast

vundamenditüübist teadlikud ja aktsepteerisid seda. Maakohus jättis tähelepanuta, et

juba 26.03.2010 saadetud e-kirjas väljendas J.K detailset arusaamist, et Nõmme tee 23

hoonele ehitati V2A tüüpi majale projekteeritud tüüplahendusega vundament.

Täiendavalt viitavad kostjad Ehitusekspertiisibüroo OÜ 17.03.2011 analüüsile, mille

p 2.2 alapunkt c) kohaselt olid J.K l olemas pildid vundamentide ehitamisest ning

eristamaks üksikelamu lintvundamenti plaatvundamendist, ei ole eriharidus vajalik.

Maakohus jättis tähelepanuta, et hagejad kinnitasid ehitusprojektiga tutvumist

sõnaselgelt juba 15.07.2007 müügilepingu p-s 1.4.2. Ehitusprojekt kui terviklik

dokumentide kogum sisaldas ka Nõmme tee 23 hoone puhul kasutatud

ehitusprojekteerimise käigus eriala inseneride poolt väljatöötatud lintvundamendi

lahendust. Hagejatel võimaldati enne lepingu sõlmimist projektdokumentatsiooniga

tutvuda, samuti anti kõnealune dokumentatsioon hagejatele üle. Üleandmise -

vastuvõtmise aktist nähtuvalt kinnitasid hagejad 09.11.2007 oma allkirjaga

dokumentatsiooni kättesaamist. VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel mittevastavusest

teadis või pidi teadma. Isegi kui lähtuda ebaõigest eeldusest, et kokku oli lepitud

plaatvundamendi rajamine, siis ka sel juhul kiitsid hagejad, kes kontrollisid tööde

läbiviimist, lintvundamendi rajamise heaks (lintvundamendi rajamine oli hagejatele

teada ja hagejad ei esitanud sellele mistahes vastuväiteid) ehk siis saavutasid VÕS

§ 13 kohase kokkuleppe ehitusliku lahenduse muutmiseks.

32. Kinnistu õueala drenaaži mittetoimimist ja krundi liigniiskust ei saa lugeda kostjate

kohustuste rikkumise tagajärjeks. Maakohus jättis tähelepanuta, et Nõmme tee 23

õueala kui terviku drenaaži ehitusprojekti koostamine ja ehitamine ei olnud SRV

kohustuseks. Vastavalt müügilepingu p-le 4.1 oli SRV ülesandeks kinnistule ehitise

püstitamine vastavalt lepingule, lepingu esemeni sissesõidutee ehitamine ja ehitise

ümbruse ala tasandamine. Kostjate kohustused seondusid üksnes elamu ümber

vundamendi kaitseks rajatava ringdrenaažiga ja antud kohustuse kostjad täitsid, olles

vajadusel valmis projekteerima ja ehitama uue ringdrenaaži. Kinnistu võimaliku

kuivendamisvajadusega seotud küsimusi ei saa lahendada maja ja vundamendi

kaitseks elamu ümber rajatud ringdrenaaži abil. Õueala kõrguste, kallete ja võimaliku

liigse pinnasevee krundilt ärajuhtimise üle peavad otsustama hagejad kui omanikud

kinnistu planeerimisel ja haljastamisel. Asjatundja T.S selgitas 14.06.2012

kohtuistungil, et krundi liigniiskuse peamine põhjus on vale täitematerjali kasutamine

õueala vertikaalplaneerimisel ja muud puudused maapinna planeerimisel, milliseid

töid ei pidanud teostama kostjad. Müügilepingu p-s 1.4.1 kinnitasid hagejad kinnistu

ülevaatamist enne selle omandamist. Järelikult hagejad olid või vähemalt pidid olema

enne kinnistu ostmist teadlikud kinnistul valitsevatest looduslikest tingimustest, sh

liigniiskusest, samuti asjaolust, et kostjad ei võta kohustust ehitada välja tervet

kinnistut hõlmav drenaaž või muul viisil kinnistut parendada. Lepingu p 5.1 kohaselt

oli asjaõiguslepingu sõlmimise eelduseks üksnes lepingu eseme koosseisu kuuluva

hoone valmisehitamine vastavalt lepingu tingimustele. Maakohus oleks pidanud

tuvastama, et drenaaži (va vundamendi kaitseks rajatud ringdrenaaž) väljaehitamine ei

olnud kostjate kohustus. Seetõttu ei saa pidada tervikliku drenaažisüsteemi puudumist

või selle toimimisel tekkinud tõrgetest tingitud liigniiskust krundil (samuti selle

võimalikke tagajärgi) kostjate müügilepingu järgsete kohustuste rikkumiseks.

33. Elamus ilmnenud puudused ei olnud olulised, ega takistanud asja sihipärast

kasutamist, mistõttu on müügilepingust taganemine lubamatu ilma lisatähtaega

määramata. Vastuolus kogutud tõenditega luges maakohus hoones esinenud puudused

olulisteks puudusteks ja asus seetõttu põhjendamatult seisukohale, et hagejad jäid

kostjate kohustuste rikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida nad õigustatult

lepingust lootsid. Maakohtu väära hinnangu kohaselt ei ole elamu osaliselt

kasutamiskõlblik.

34. Kostjad ei ole kunagi vaielnud ja ei vaidle jätkuvalt vastu, et Nõmme tee 23 elamul

ilmnesid põrandate vajumisega seoses teatavad puudused (praod, ebatihedused jms),

kuid kõik nimetatud puudused olid kõrvaldatavad ega takistanud elamu sihipärast

kasutamist. Puuduste kõrvaldamise võimalikkust ilma elamut lammutamata kinnitas

nii Ehitusekspertiisibüroo OÜ kui hagejatele arvamuse andnud M.S. Olukorras kus

hagejad on kasutanud hoonet selleks kavandatud eesmärgil üle nelja aasta ja kasutavad

jätkuvalt ning hoones ilmnenud puudused on kõrvaldatavad, on alusetu maakohtu

viide hoone osalise kasutamise võimalusele või millestki ilmajäämisele. Hoone on

olnud järjepidevalt aastaringselt kasutatav ja ilmnenud defektid ei ole hagejatel

takistanud hoone jätkuvat kasutamist elamuna. Kostjate tõenditega on ümber lükatud

hagejate väited pragude tõttu küttekulude tõusmise kohta. Eelviidatud tõendite

puuduliku käsitlemise ja neile ebaõige hinnangu andmise tõttu jättis maakohus

kohaldamata asjakohased materiaalõiguse normid. VÕS § 116 lg 4 kohaselt ei ole

üldjuhul lubatud lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud

täiendavat tähtaega andmata. Puudub vaidlus, et hagejad taganesid müügilepingust

ilma kostjatele väidetavalt rikutud kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega

määramata.

35. Kostjad ei nõustu maakohtu hinnanguga, nagu oleks SRV 14.01.2011 kirjas esitanud VÕS

§ 114 lg 4 kohase teate kohustuse mittetäitmise kohta (kuna kirjas puudus lubadus vundament

asendada). Kostjad ei keeldunud Nõmme tee 23 hoonel esinevate puuduste kõrvaldamisest, sh

14.01.2011 kirjas. Kostjad on korduvalt avaldanud valmidust teostada hoones garantiitöid ja

vastavasisuline ettepank sisaldus ka 14.01.2011 kirjas. Muuhulgas lubas SRV kõrvaldada ka

põrandate vajumisega seonduvad puudused. Hagejad ei võimaldanud SRV-l vajalikke töid läbi

viia. Maakohus jättis tähelepanuta asjatundjate arvamused, mille kohaselt ei olnud elamul

esinevate puuduste kõrvaldamiseks vajalik ja mõistlik elamu lammutamine ning vundamendi

asendamine (jättes kõrvale, et kostjatel puudus kohustus rajada plaatvundament ja nõue

vundamendi asendamise kohta on alusetu), mistõttu SRV ei oleks pidanud vastavate tööde

teostamist kinnitama. Maakohtu viited puuduste likvideerimisega seonduvatele võimalikele

ebamugavustele (edasi-tagasi kolimine, siseviimistluse ja kommunikatsioonide kahjustamine

jms) ei saanud olla mõistlikult aluseks jätta lisatähtaeg määramata (so mitte võimaldada

puuduste kõrvaldamist). Kuna igasuguste ehituslike parandustööde läbiviimisega kaasnevad

ebamugavused, tuleb nende tekkimist pidada tavapäraseks ja nende talumist seetõttu

kohustuslikuks. Maakohus jättis arvestamata, et hagejatele pakuti kostjate kulul kohast

asenduspinda, samuti lubas SRV kõrvaldada ja korvata kõik parandustöödega seonduvad

otsesed kahjud. Maakohus jättis tähelepanuta, et müügilepingust õiguspärase taganemise korral

tuleks hagejatel kolida kuni uue kodu leidmiseni asenduspinnale ja seejärel uude koju, samuti

tuleks uus kodu sisustada, kuivõrd senine mööblilahendus ei pruugi olla sobilik jms. Kuivõrd

käesoleval juhul on tõendatud, et kostjad ei teatanud hagejatele puuduste kõrvaldamisest

keeldumisest, Nõmme tee 23 elamu on sihtotstarbeliselt kasutatav ja puudused olid reaalselt

kõrvaldatavad (sh ei oleks hagejad jäänud ilma sellest, mida müügilepingu järgi lootsid), ei

olnud müügilepingust taganemine ilma VÕS § 114 korras täiendavat tähtaeg andmata lubatud

ja seega ei ole 08.03.2011 taganemisavaldus õiguspärane ja kehtiv.

36. Maakohus jättis tähelepanuta tõendid, mis kinnitavad, et kostjad soovisid korduvalt asuda

väidetud puudusi garantiikorras kõrvaldama, kuid hagejad keeldusid koostööst ja takistasid

kostjatel puuduste kõrvaldamist. Üldteadaolevalt võib igal ehitusel valmimisjärgus ilmneda

teatavaid puudusi ja need kuuluvad kõrvaldamisele kas müügilepingust tulenevalt või

ehitusgarantii korras. Enne taganemisavalduse esitamist 08.03.2011 olid hagejad jätkuvalt

näidanud, et soovivad garantiitööde teostamist. Muuhulgas nõudsid hagejad 2010. lõpus ja

2011. alguses lahendusvariante garantiitööde teostamiseks. Kostjad informeerisid hagejaid

korduvalt valmidusest alustada garantiitöödega ja kõrvaldada garantii alla kuuluvad

ehitusdefektid. 14.01.2011 esitas SRV hagejatele põhjaliku kompromissipakkumise, kus olid

näidatud kõikide väidetavate puuduste kõrvaldamiseks kasutatavad lahendused, samuti

konkreetsed tähtajad tööde teostamiseks ja ehitusjärelevalveks, SRV lubas tööde teostamise

ajaks asendusmajutust ja vara hoidmist tema kulul. Kuni taganemisavalduse esitamiseni ei

järgnenud kompromissiettepanekule mingit vastust. Hagejad ei ole tänaseni lubanud kostjatel

lõpetada garantiitöid Nõmme tee 23 objektil. Vaidluse puudumine selles on fikseeritud

käesolevas tsiviilasjas toiminud eelistungi protokollis. Maakohus jättis tähelepanuta, et

koostööst keeldumisega ja garantiitööde teostamise mittelubamisega sattusid hagejad seaduse

kohaselt vaieldamatult vastuvõtuviivitusse (VÕS § 119 lg 1). Garantiitööde tegemise soovi

avaldades ja samas garantiitööde tegemist takistades (esitades seadusel või lepingul

mittepõhinevaid ebamõistlikke nõudeid tööde detailse kirjelduse, mahtude ja tehnoloogia

suhtes jne) võtsid hagejad endale vastutuse garantiitööde viibimisest tingitud võimalike kahjude

ja kulude eest. SRV ei ole eelkirjeldatud asjaoludel vastutav selle eest, et tal ei ole tänaseni

olnud võimalik teostada garantiitöid Nõmme tee 23 objektil. Vastuvõtuviivitusse sattunud

hagejatel puudus õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, sh müügilepingust taganeda.

37. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hagejad esitasid taganemisavalduse mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui nad said olulisest lepingurikkumisest teada. Kostjad ei nõustu maakohtu

järeldustega, et hagejad said suurimatest puudustest ja nende tingituse ebaõigest

vundamendilahendusest teada pärast omapoolse eksperthinnangu saamist 28.02.2011.

Maakohus jättis tähelepanuta asjakohase kirjavahetuse 2010. esimeses pooles, kus J.K

26.03.2010 e-kirjas väljendas detailset arusaamist, et Nõmme tee 23 hoonele ehitati V2A tüüpi

majale projekteeritud tüüplahendusega vundament, mitte plaatvundament. Sama asjaolu

tõendab ka hagejate 15.05.2010 e-kiri. Hagejate 21.06.2010 garantiitööde detailse nimekirja

loetelu ühtib praktiliselt täielikult nende tellitud ekspertiisi tulemustega. Seega on tõendatud, et

hagejad olid kõikidest põhilistest puudustest (sh väidetavalt ebaõigest vundamenditüübist)

teadlikud kõige hilisemalt 21.06.2010 (so puuduste detailse loetelu esitamise ajal). Hagejate

08.03.2011 taganemisavaldus oli esitatud VÕS § 118 lg 1 p-s 1 sätestatud mõistlikku tähtaega

ületades, mistõttu taganemisavaldust ei saa lugeda õiguspäraseks ja kehtivaks.

38. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et müügilepingust taganemise avalduse esitamise hetkeks ei

olnud hagejate täitmisnõue mittekohase vundamendiga seotud puuduste kõrvaldamiseks VÕS

§ 118 lg 2 kontekstis aegunud. Maakohtu arvates tuleb VÕS § 227 alusel nõude

aegumistähtaega arvestada alates 15.03.2008 (väidetavast ajast, kui Nõmme tee 23 elamu

hagejatele üle anti). Maakohtu hinnang ei põhine ühelgi asjas kogutud tõendil. Kostjad ei

võtnud omaks hagejate faktiväidet, et Nõmme tee 23 hoone anti hagejatele üle 15.03.2008.

Olukorras, kus kostjad ei kinnitanud nõustumist hagejate faktiväitega, puudus maakohtul

õiguslik alus lugeda Nõmme tee 23 otsese valduse üleandmise fakt seisuga 15.03.2008

tuvastatuks. Isegi kui oleks tõendatud hoone üleandmine hagejatele 15.03.2008, oleks ebaõige

lugeda kohustuse täitmise nõude aegumistähtaja algust arvates hoone valduse hagejatele

üleandmisest. Kui kostjad rikkusid väidetavalt asja (lintvundament) valmistamise kohustust,

oleks VÕS § 1 lg 2 mõistes tulnud kohaldada täitmisnõude aegumise kulgemise alguse osas

töövõtulepingut reguleerivaid asjakohaseid sätteid. Müügilepingu p 5.1 ja 21.12.2007

asjaõiguslepingu p 1.8.1 põhjal loeti kõikide kohustuste täitmine hagejate poolt vastuvõetuks

hiljemalt 21.12.2007 (millisest kuupäevast hakkas kulgema ka täitmisnõude aegumistähtaeg).

Seega kui hagejad leidsid, et kostjad on lintvundamendi rajamisega oluliselt müügilepingut

rikkunud ja tegelikult tulnuks rajada plaatvundament, pidanuks nad esitama vastava kohustuse

täitmise nõude kohtule või lepingust taganemise avalduse SRV-le hiljemalt 2010. aasta jooksul.

Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et teist tüüpi vundamendi rajamise nõue ei ole vaadeldav

ehitise puuduse tõttu müügilepingust tuleneva nõudena, sest hagejate nõue on suunatud täiesti

teist tüüpi vundamendi rajamisele, mitte olemasolevas puuduste kõrvaldamisele.

39. Maakohus jättis tähelepanuta olulise asjaolu, mille kohaselt nõudsid hagejad Nõmme tee 23

hoone puuduste kõrvaldamist garantiikorras ja kostjad lubasid puudused garantiikorras

kõrvaldada. Seega tegutsesid mõlemad isikud teadvalt abstraktse garantiisuhte, mitte

müügisuhte raamistikus. Kuivõrd hagejad tuginesid 08.03.2011 taganemisavalduses sisuliselt

garantiikohustuste

raames

tõusetunud

asjaoludele

ja

esitatud

põhjendustele,

on

taganemisavaldus mh ka seetõttu õigusvastane ja kehtetu.

40. Maakohus jättis hagejate taganemisavaldust hinnates kontrollimata müügilepingust taganemise

kooskõla VÕS § 116 lg-ga 4, mille kohaselt ei ole lepingust taganemine kohustuse täitmiseks

VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata lubatud, kui kohustust rikkunud

lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või

täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Käesoleval

juhul on kostjatele hagejate müügilepingust taganemise tulemusena tekkiv kahju võrreldes

kulutustega, mis on tehtud või tuleks teha täiendavalt garantiikohustuste täitmiseks, täiesti

ebamõistlik - üle 100 000 euro.

41. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hagejate müügilepingust taganemine ei olnud vastuolus hea

usu põhimõttega. Maakohus jättis arvestamata, et vaatamata garantiitööde teostamise nõude

kattevarjule ei pidanud hagejad oluliseks ega soovinud garantiitööde teostamist ning hagejate

pahauskseks lõppeesmärgiks oligi müügilepingust taganemine (mis on seotud üldise

kinnisvarahindade langusega ja/või hagejate majanduslike raskustega). Jättes vastamata SRV

kompromissipakkumisele ja esitades müügilepingust taganemise avalduse, käitusid hagejad

vastuoluliselt ja ootamatult ning kuritarvitasid oma õigusi. Hagejatel garantiikohustuse täitmise

raames lasunud kohustused oleks olnud nõuetekohaselt täidetud üksnes siis, kui hagejad oleks

võimaldanud ilmnenud puudused faktiliselt kõrvaldada. Maakohtu viited tööde läbiviimise ja

kolimise liigse koormavuse kohta on asjakohatud ja ebaõiged.

42. Maakohus rahuldas alusetult hagejate intressi- ja viivisenõuded. Kohus jättis tähelepanuta

müügilepingu p-s 6.6 sisalduva kokkuleppe, mis välistab hagejate intressinõude lepingust

taganemise korral.

43. Kostjad taotlevad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskuludena riigi

kasuks riigilõivu täielikult välja mõistmata jätmist (tunnistades kehtinud riigilõivu seaduse

sätted põhiseaduse vastaseks ja jättes kohaldamata).

Vastus apellatsioonkaebusele

44. Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate

kanda.

Vastuapellatsioonkaebus

45. Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti kostjatelt

solidaarselt hagejate kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse

tegemise päeva seisuga (01.08.2012) summas 6720,21 eurot.

46. Maakohus eksis viivise arvestamisel, märkides, et hagejate lepingust taganemine toimus

09.03.2012. Tegelikkuses toimus hagejate lepingust taganemine aasta varem ehk 08.03.2011

ja viivis muutus sissenõutavaks alates 09.03.2011. Tingituna valest viivise arvestuse

alguskuupäevast tuvastas maakohus ebaõigesti ka hagejate viivisenõude suuruse otsuse

tegemise kuupäev seisuga ja sellest lähtuvalt on ebaõige otsuse resolutsiooni p 3. 01.08.2012

seisuga oli hagejate põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue kostjate vastu

23 566,78 eurot.

Vastus vastuapellatsioonkaebusele

47. Kostjad paluvad jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hagejate

kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

48. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata

hagi müügilepingust taganemise õiguspärasuse tunnustamiseks ja leppetrahvi

saamiseks. Selles osas on kohtuotsus TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas,

millega kohus mõistis kostjatelt hagejate kasuks välja lepingu järgi saadud 210 006,71

eurot, intressi 7716,47 eurot ja viivise ning riigilõivu riigituludesse ja jaotas

menetluskulud.

49. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja

materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja

vastuapellatsioonkaebus täies ulatuses. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2

alusel väljamõistetud intressi ning osaliselt viivise ja riigituludesse väljamõistetud

riigilõivu osas, samuti menetluskulude jaotuse osas tühistada. Muus osas jätab

ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

50. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagejate

intressinõude rahuldamata, rahuldab hagejate viivisenõude taotletud suuruses, mõistab

riigilõivu riigituludesse välja teistsuguses suuruses ja jaotab teisiti menetluskulud.

51. Põhinõude 210 006,71 euro osas rahuldas maakohus hagi õigesti ja kohtuotsus jääb

selles osas muutmata. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtu menetluses

esitatud väiteid, millistele on maakohtu otsuses juba vastatud. Ringkonnakohus

nõustub selles osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §

654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus selles osas järgmist.

52. Maakohus käsitles ja hindas korrektselt kõiki asjas kogutud tõendeid. Muu hulgas

hindas maakohus Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamust ja selle andnud T.S ütlusi

(otsuse p 14). Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus seda teinud, ei ole

õige. Samuti põhjendas kohus, miks ta eelistab asjatundjate T.S ja M.S arvamuste ja

ütluste vastuolude korral M.S seisukohti.

53. Maakohus tuvastas õigesti, et lepingu järgi tuli elamu esitada plaatvundamendile, kuid

see ehitati hagejatega vastavat muudatust kooskõlastamata lintvundamendile, millega

SRV rikkus VÕS § 217 lg 2 p 1, st asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kohus

põhjendas otsuse p-s 14, milliste dokumentide alusel ta selle järelduse tegi. Ebaõige on

apellatsioonkaebuse väide, et hagejad olid teadlikud lintvundamendi rajamisest ja

aktsepteerisid seda. Maakohus sellekohaste kostja väidetega ei nõustunud ja kohus on

oma seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud (otsuse p 15). Samuti on tõendamata, et

hoone rajamine lintvundamendile oleks olnud piirkonna eripära arvestades ainus

tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud lahendus, nagu kostja väidab. Maakohus

lähtus selles osas põhjendatult asjatundja M.S arvamusest, mille kohaselt oleks tulnud

kinnistu nõrga pinnase tõttu ehitada elamu plaatvundamendile.

54. Maakohus tuvastas M.S arvamuse alusel õigesti muu hulgas asjaolud, et hoone

ümbruse drenaa

isüsteem ei tööta ning hoonealune pinnas ja kinnistu kannatavad

liigvee all. Ka T.S arvamuse p-s 2.2.3 on märgitud sama ning lisaks ka seda, et

drenaa

isüsteemi ei ole ehitatud nõuetekohaselt. Ebaõige on kostja väide, et drenaa

i

mittetoimimist ja krundi liigniiskust ei saa lugeda kostja kohustuste rikkumise

tagajärjeks. Vaidluse all ei olnud asjaolu, et SRV ehitas hoone ümber drenaa

i ja see

ei toimi, kuigi seda on üritatud korduvalt remontida. Samuti oli müügilepingu p 4.1 ja

selle lisaks oleva ehitusprojekti järgi müüja kohustuseks krundi tagasitäitmine ja

tasandamine. SRV need tööd ka teostas, kuid ebakvaliteetselt.

55. Kohus leidis põhjendatult, et lepingust taganemiseks olid täidetud nii materiaalsed kui

ka formaalsed eeldused. SRV rikkus sedavõrd oluliselt müügilepingu tingimusi, et

lepingust taganemine puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andmata oli kohtu

tuvastatud asjaoludel põhjendatud. Maakohus leidis õigesti, et elamu ei ole osaliselt

kasutamiskõlblik ja selle kvaliteet ei vasta keskmisele sama liiki elamutelt

oodatavatele kvaliteedinõuetele. Ka T.S tõi arvamuses välja lisaks hoone vajumisele ja

drenaa

i mittetöötamisele hulgaliselt muid märkimisväärseid ehituslikke puudusi (II

kd lk 109-119), mida on maakohus käsitlenud otsuse p-s 14. T.S tuvastas muu hulgas,

et välisseinad ja põrandad on vajunud erinevalt, välisseinte ja põrandate vahele on

tekkinud suured praod, põrandad on vajunud lubatust tunduvalt rohkem, põranda

aluste tegemisel on jäetud tegemata nõuetekohase kõrgusega killustikpadi ja see on

nõuetekohaselt tihendamata, siseseinad ripuvad laes, kuigi peaks toetuma põrandale,

vajumiste tõttu on siseviimistlus kahjustatud, põrandate vajumise tõttu ei ole

välisseinte liitekohad enam tuule- ja soojapidavad, siseseinte vajumisest on

kannatanud ka helikindlus, sanitaarruumide plaaditud pinnad on pragunenud ja ei ole

nurgavuukide avanemise tõttu veekindlad, suurte vajumite tõttu on tekkinud oht

põrandasiseste ja aluste tehnosüsteemide purunemisele, katuse tuuletõke on ebapiisav

ja läbipuhumise tõttu on tekkinud lubamatud soojakaod, välisseinte tuuletõke ei ole

piisava tihedusega, sest fikseeritud on külma õhu sissetungimine läbi välisseintes

asuvate pistikupesade, akende ja uste ümbrustes on täheldatavad lubamatud

soojalekked. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hoone puudused ei ole olulised

ega takista asja sihipärast kasutamist.

56. Kui võtta ka aluseks üksnes kostja poolt tellitud asjatundja T.S arvamus, mille

kohaselt ei ole kogu hoone lammutamine ebamajanduslikkuse pärast soovitatav ning

hoone vajumise peatamiseks saab tihendada põrandaaluseid koos sokliseinte väljast

tugistamise või raudbetoonist särgi valamisega soklile, tähendab see siiski seda, et

hoone kõik sisekonstruktsioonid, sh tehnosüsteemid, tuleb lammutada ja rajada hiljem

uuesti.

57. Iseenesest on õiged kostja väited selle kohta, et ta on teinud hagejatele korduvalt

ettepanekuid

puuduste

kõrvaldamiseks.

Kostja

keeldumist

maja

täielikust

lammutamisest selleks, et saaks ehitada nõuetekohase plaatvundamendi, ei saa

ringkonnakohtu hinnangul käsitleda kohustuse täitmisest keeldumisena VÕS § 114

lg 4 tähenduses, nagu leidis maakohus, kuna ümberehituse käigus võidakse leida ka

teistsuguseid ehitustehnilisi lahendusi. Samas ei mõjuta eeltoodu ringkonnakohtu

hinnangul

põhinõude

rahuldamist,

sest

antud

juhul

on

tegemist

olulise

lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses, nagu leidis õigesti ka maakohus.

Arvestades rikkumise olulisust ja ulatust ei pidanud hagejad andma täiendavat

tähtaega hoone ümberehitamiseks ega taluma kolimist koos lastega ümberehitamise

ajaks (so vähemalt 6 kuuks) asenduspinnale ja siis sealt tagasi. Asjaolusid, mis oleks

võimaldanud kaaluda VÕS § 116 lg 4 kohaldamist, st kostjal ebamõistlikult suure

kahju tekkimist hagejate lepingust taganemise korral, kostja maakohtus esile ei

toonud. Esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väite kostjal üle 100 000 euro

suuruse kahju tekkimise kohta jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel

tähelepanuta.

58. Maakohus leidis otsuse p-s 16 põhjendatult, et hagejad taganesid lepingust mõistliku

aja jooksul. Mõistlik aeg lepingust taganemiseks hakkab kulgema ajast, mil pool sai

teada rikkumisest, mille tõttu ta jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult

lootis. Hagejad said puuduste tegelikust olemusest ja ulatusest teada M.S aktist, mis

valmis 28.02.2011 ja nad taganesid müügilepingust 08.03.2011. Kuigi kostja

vaidlustas apellatsioonkaebuses kohtu tuvastatud asjaolu, et hagejatele anti

müügilepingu

eseme

otsene

valdus

üle

15.03.2008,

ei

märkinud

ta

apellatsioonkaebuses ega selgitanud ka ringkonnakohtu istungil, millal see tema

arvates üle anti. Vastava mõistliku aja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsus ja

maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud.

59. Maakohus ei tuvastanud, et hagejad oleks olnud vastuvõtuviivituses, takistanud kostjal

pahatahtlikult garantiitööde tegemist või käitunud kostja suhtes vastuolus hea usu

põhimõttega (otsuse p 17). Olukorras, kus kostja esitas 14.01.2011 hagejatele

ettepaneku kirjas loetletud garantiitöödetööde tegemiseks, kuid keeldus 20.01.2011

vaatamata varasemale lubadusele (I kd lk 93-95) selgesõnaliselt hagejatele E.S tehtud

ekspertiisiakti esitamisest (I kd lk 97), ei olnud puuduste tegelik ulatus ja vajalike

tööde maht hagejatele teada enne, kui nad said M.S lt vastava akti. saamist. kordab

selles osas Samuti ei olnud hagejad vastuvõtuviivituses ega käitunud kostja suhtes

pahauskselt. Iseenesest asjaolu, et müügilepingu p-s 4.8 andis müüja ehitustöödele 24

kuulise garantii arvates hoonele kasutusloa väljastamisest, ei takista VÕS-s sätestatud

õiguskaitsevahendite rakendamist, sh lepingust taganemist olulise lepingurikkumise

tõttu. Pealegi väljuks vaidlusaluse müügilepingu eseme puuduste kõrvaldamine

ilmselgelt garantiiremondi raamidest selle tavapärases tähenduses.

60. Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebus osas, milles vaidlustatakse

intressi väljamõistmist. Maakohus rahuldas hagejate nõude intressi saamiseks VÕS §

189 lg 1 viimase lause alusel, mille kohaselt lepingust taganemise korral tagastatavalt

rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. Nimetatud säte on dispositiivne. Seega

võivad pooled kokku leppida ka teistsugustes taganemise õiguslikes tagajärgedes.

Antud juhul leppisid pooled 15.02.2007 lepingu p-s 6.6 kokku teisiti, st et lepingust

taganemisel tagastamisele kuuluvalt summalt intresse ei maksta. Seega ei kuulu

intressinõue lepingu p 6.6 järgi rahuldamisele.

61. Hagejate

vastuapellatsioonkaebus

on

põhjendatud

ja

kuulub

rahuldamisele, sest maakohus lähtus viivise arvestamisel ebaõigest päevast, mil

hagejatel tekkis alus viivise nõudmiseks. Maakohus luges ebaõigesti selleks

kuupäevaks 09.03.2012. Hagejad edastasid SRV-le lepingust taganemise avalduse

08.03.2011, seega tekkis neil VÕS § 113 lg 1 järgi tasumata põhivõlalt (210 006,71

eurot) aastas 8% suuruse viivise saamise õigus alates 09.03.2011. Seisuga 01.08.2012

oli viivitatud päevi 512 ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlg 23 566,78 eurot.

Alates 02.08.2012 tuleb kostjal TsMS § 367 järgi maksta viivist 8% aastas tasumata

põhinõudelt (210 006,71 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.

62. Hagejad tasusid hagi esitamisel riigilõivu 1528 eurot ja osamaksetena 28.09.2011

määruse alusel veel 2739,18 eurot. Hagi hinnaks oli 210 006,71 eurot. Riigikohtu

põhiseaduslikkuse

järelevalve

kolleegiumi

07.05.2012

otsusega

kohtuasjas

nr

3-4-1-7-12

tunnistati

põhiseadusega

vastuolus

olevaks

ja

kehtetuks

riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 30.12.2011, 4) § 57 lõiked 1 ja 22

koostoimes lisaga 1 muu hulgas osas, milles tsiviilasjas hinnaga 191 734 eurot 94 senti

kuni 223 690 eurot 76 senti tuleb tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti. Seega oleks

maakohus pidanud määrama tasumiseks põhiseaduspärase riigilõivu määra.

Arvestades Riigikohtu üldkogu lahendi nr 3-3-1-22-11 seisukohti, mille kohaselt tuleb

proportsionaalse

riigilõivu

määramisel

lähtuda

enne

01.01.2009

kehtinud

lõivumääradest, oleks maakohus pidanud lähtuma hagi hinnale (kroonides

3 285 890,90) vastavast riigilõivumäärast, mis tuli hagilt hinnaga 3 200 000 kuni

3 300 000 krooni maksta suuruses 78 000 krooni (4985,11 eurot). Kuna hagejad on

sellest tasunud 4267,18 eurot, tuleb kohtuotsusega TsMS § 190 lg 3 alusel kostjalt

riigituludesse välja mõista riigilõivu tasumata osa 717,93 eurot.

63. Ringkonnakohtu otsusega hagi osalise rahuldamise tõttu ja arvestades hagi

rahuldamise ulatust jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel kõikidest poolte

kantud menetluskuludest 10% hagejate kanda ja 90% kostja kanda.

64. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise

avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Protokolli parandamise taotluse lahendamine

26.02.2013 esitas Metsaveere Majad OÜ taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks,

paludes asendada apellandi esindaja sõnad „Maakohus ei selgitanud seda, et kostja peaks

tõendama, et garantiitööde tegemiseks peab majast välja kolima“ sõnadega „Maakohus ei

selgitanud seda, et kostja peaks tõendama, et garantiitööde tegemiseks majast väljakolimine ei

ole ebatavaline“.

J.K ja K.K vaidlesid taotlusele vastu.

Ringkonnakohus, tutvunud protokolli parandamise taotlusega, leiab, et protokoll sisaldab

kohasel määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Seetõttu tuleb protokolli

parandamise taotlus jätta rahuldamata. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli

juurde.

Vastuväite lahendamine

26.02.2013 menetlusdokumendis esitas Metsaveere Majad OÜ vastuväite ringkonnakohtu

tegevuse peale, leides, et kohus keeldus ebaõigesti koos apellatsioonkaebusega esitatud uute

tõendite vastuvõtmisest.

Ringkonnakohus leiab, et vastuväide ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus keeldus uute tõendite vastuvõtmisest TsMS § 652 lg 4 alusel.

Tiit Kollom Ele Liiv

Ande Tänav