2-12-26931/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

4. märts 2013, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-12-26931

Hagi ese

OÜ Julianus Inkasso hagi Marijana Habaku

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

127,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja:

Julianus

Inkasso

OÜ

(registrikood 10686553; asukoht A. Weizenbergi 20,

Tallinn), esindaja: volikirja alusel Ene Solovjev

(e-post jurist@julianus.ee)

kostja: Marijana Habak (ik 48205082743; elukoht

XXXXX)

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ Julianus Inkasso hagi Marijana Habaku vastu 127,77

euro väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

2/5

KIRJELDAV OSA

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 14.11.2008 liitumislepingu nr

1689776,

mille

alusel

kohustus

Elisa

Eesti

AS

pakkuma

kostjale

telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade ja/või teenuste eest

vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Maksmisega viivitamisel kohustus

kostja tasuma viivist 0,15% tasumata summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.

30.09.2010 loovutas Elisa Eesti AS nõude kostja vastu hagejale.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 63,91 eurot ja viivise

22.04.2009 – 01.10.2012 eest vähendatud ulatuses 63,86 eurot. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda (tlk 11-13, 20-22).

23.10.2012 ja 16.11.2012 kirjalikes vastustes kostja hagi ei tunnista. Menetluskulud

palub kostja jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulusid ei ole (tlk 48-50, 75-76).

Kostja vastuse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 14.11.2008 liitumislepingu nr

1689776 ja selle lisana järelmaksuga müügilepingu, mille alusel kohustus kostja

tasuma iga kuu 18. kuupäevaks hinnapaketi järgseid kuutasusid ning järelmaksu

osamakseid. Elisa Eesti AS-i teenindaja vahendusel sõlmiti otsekorraldusleping

nimetatud kohustuste tasumiseks. Otsekorralduslepingu alusel tasuti igakuiselt 350

krooni kuni aprillini. 09.04.2009 sai kostja maksehäireregistrilt teatise, mille kohaselt

oli ta Elisa Eesti AS-ile võlgu 300 krooni. Ilmnes, et otsekorralduslepingu alusel on

tasutud vaid järelmaksu osamakseid, kuid hinnapaketiga seotud kuutasud on tasumata,

ning seoses sellega on kostjale määratud käsitlustasu 1000 krooni. Kostja tasus

koheselt põhivõla ning esitas Elisa Eesti AS-ile kirjaliku pretensiooni koos palvega

nõue tühistada, sest: tegemist ei olnud pahatahtliku käitumisega, vaid Elisa Eesti AS-i

klienditeenindaja poolt põhjustatud arusaamatusega; lepingust ei ole võimalik välja

lugeda, et paketitasu (75 krooni kuus) kuulub tasumisele järelmaksu osamaksest eraldi,

vaid jääb mulje, justkui oleks see arvestatud järelmaksu osamakse sisse; 300kroonise

põhinõude kõrval on 1000kroonine käsitlustasu ebamõistlikult suur. Elisa Eesti AS

järeleandmisi ei teinud.

Tegemist on ühe ja sama lepinguga ning on loomulik eeldada, et lepingu alusel

tasumisele kuuluvad summad tasutakse ühe maksena. Antud juhul otsustas klient

otsekorralduse kasuks ja palus klienditeenindajal ka vastavasisuline leping sõlmida.

Kostja tarbijana ei teadnud ega pidanudki teadma, et lepinguliste kohustuste täitmiseks

oleks tulnud sõlmida kaks eraldi otsekorralduslepingut. Sellele ei juhtinud tähelepanu

ka lepinguid vahendanud Elisa Eesti AS-i klienditeenindaja. Kostja on seisukohal, et

talle

ei

antud

üksikasjalikku

teavet

tasumise

tingimuste

kohta,

mis

on

tarbijakaitseseaduse § 4 lg 2 järgi kaupleja kohustus. Kostja heauskse tarbijana ei pea

maksma kinni ettevõtte klienditeenindaja ebapädevust. Käsitlustasu on määratud

ettevõtte teenindajast tuleneva vea tõttu. Kostja on juba ammu täitnud kõik liitumis- ja

järelmaksuga müügilepingust tulenevad kohustused ning möönab, et tema süü oli

arvete ja kirjade õigeaegselt avamata jätmine, mistõttu ei avastanud võlga õigeaegselt.

Otsekorraldusega läks igakuiselt õiges suurusjärgus summa arvelt maha ja kostja ei

osanud probleemi aimata.

Hageja 02.11.2012 seisukoha järgi sõlmis kostja liitumislepingu teenusepaketi Elisa 75

kohta ning selle lisana järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni Samsung F480

ostmiseks. Puudub mõistlik põhjendus eeldada, et järelmaksuga kauba ostmisel

sisaldub järelmaksu hinnas ka kõneteenuste hind. Lepingu sõlmimisel selgitatakse igale

kliendile lepingulisi kohustusi, tutvustatakse üldtingimusi ja antakse eksemplar

kehtivatest üldtingimustest. Kostja on lepingu allkirjastanud, seega nõustunud

3/5

üldtingimuste kohaldumisega pooltevahelisele suhtlusele. Kostja ei ole viidanud,

millise tingimusega on Elisa läinud vastuollu, mitte sõlmides ilma kostja vastava

sooviavalduseta otsekorralduslepingut kõneteenuste eest tasumiseks.

Kostjale müüdi telefon kliendihinnaga ning järelmaksuga ilma lisanduvate intressideta.

Kliendisoodustusest tuleneva hinnavahe hüvitamiseks on järelmaksuga müügilepingus

ette nähtud käsitlustasu nõue juhuks, kui klient ei täida lepingu tähtajalisuse kohustust.

Kostja ei olnud järelmaksuga müügilepingu kehtivuse ajal Elisa klient. Leping lõpetati,

sest kostja ei täitnud liitumislepingust tulenevat kohustust tasuda talle esitatud arveid

kõneteenuste eest. Lepingu lõpetamise tõttu tekkis Elisal järelmaksuga müügilepingu

kohane käsitlustasu nõudeõigus, mille kohta on kostjale esitatud 04.04.2009 arve

summas 1000 krooni. Kostja ei ole arvet tasunud (tlk 67-68).

Tartu Maakohtu 07.01.2013 kohtuistungile pooled ei ilmunud ega teatanud ka

mitteilmumise põhjust. Pooled said kutsed kohtuistungile kätte. Kohus hoiatas kutses

pooli, et ilmumata jätmise korral võib kohus lahendada asja sisuliselt (tlk 84-86).

23.10.2012 kirjalikus vastuses hagile oli kostja teatanud, et ei taotle enda ärakuulamist

(tlk 48). Hagiavalduses ja 02.11.2012 seisukohas kostja vastuse kohta oli hageja

kinnitanud, et on nõus kirjaliku menetlusega ega soovi enda ärakuulamist (tlk 12, 68).

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 63,91 euro ja viivise 63,86 euro saamiseks tuleb jätta

rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

-

Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 14.11.2008 liitumislepingu nr 1689776, mille alusel

kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja

kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma (tlk 26);

-

Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 14.11.2008 ka järelmaksuga müügilepingu

mobiiltelefoni Samsung F480 ostmiseks (tlk 27);

-

lepingute sõlmimisel vormistas Elisa Eesti AS-i klienditeenindaja otsekorralduslepingu

telefoni järelmaksu tasumiseks, kõneteenuse eest tasumiseks otsekorralduslepingut ei

sõlmitud;

-

Elisa Eesti AS lõpetas ühepoolselt liitumislepingu, sest kostja ei tasunud kõneteenuste

eest esitatud arveid;

-

30.09.2010 loovutas Elisa Eesti AS nõude kostja vastu hagejale (tlk 25).

Hagiavaldusest ei tulene otseselt hageja nõude tekkimise alus. Alles kostja vastusest

hagile selgub, et tegemist on käsitlustasu nõudega, mida Elisa Eesti AS nõuab

järelmaksuga müügilepingus sätestatud juhul. Kostja väidab oma vastuses hagile, et

Elisa Eesti AS poolt ostutatud telekommunikatsiooniteenuste eest on kostja tasunud.

Hageja ei ole kostja seisukohale vastu vaielnud. Seega ei ole vaidluse all mitte tasu

osutatud teenuste eest, vaid käsitlustasu nõue, mis on hageja väitel tekkinud kostja

kohustuse rikkumisega: kostja jättis tasumata telekommunikatsiooniteenuste eest.

Järelmaksuga müügilepingus on sätestatud, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga

sõlmitud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendipoolse

rikkumise tõttu või järelmaksuga müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga

seotud SIM-kaart suletakse või kui klient muudab kasutatava teenuspaketi Elisa45

teenuspaketi vastu järelmaksu müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade

4/5

tasumise perioodi vältel, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise,

peatamise, SIM-kaardi sulgemisega ja/või teenuspaketi vahetamisega seotud kulude

katteks käsitlustasu 1000 krooni ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu

summade korraga tasumist (tlk 27). Kohus leiab, et käsitlustasu nõuet võib tõlgendada

leppetrahvi nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 alusel. VÕS § 158 lg 1 järgi on

leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse tätimata

jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus on

seisukohal, et hageja ei ole oma nõuet kostja kohustuse rikkumise suhtes piisavalt

põhjendanud.

Hageja leiab, et liitumisleping lõpetati, sest kostja ei täitnud oma liitumislepingust

tulenevat kohustust tasuda kõneteenuste eest, ning seetõttu tekkis Elisa Eesti AS-il

õigus nõuda kostjalt järelmaksuga müügilepingu kohast käsitlustasu 1000 krooni.

Hageja arvates on asjakohatu süüdistada teenusepakkujat kõneteenuste eest tasumiseks

otsekorralduslepingu mittesõlmimises.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Kohus leiab, arvestades lepingute tekste ning lepingute sõlmimise

asjaolusid, et liitumislepingut ja järelmaksuga müügilepingut tuleb käsitada ühtse

lepinguna. Hageja ei ole tõendanud, et Elisa Eesti AS ja kostja leppisid lepingu

sõlmimisel kokku selles, et kostja oleks pidanud täitma lepingut kahel erineval

viisil.

Järelmaksuga müügileping on liitumislepingu lisa, lepingud sõlmiti samaaegselt,

liitumislepingusse on tehtud märge, et klient soovib osta telefoni järelmaksuga, ning

järelmaksuga müügileping on seatud sõltuvusse liitumislepingu kehtivusest ja

täitmisest (tlk 26, 27). Liitumislepingu lisaks olevate Elisa Eesti AS-i üldtingimuste p-i

7.5 kohaselt on arveldusperioodiks kalendrikuu, mille kohta Elisa esitab kliendile arve,

mis tuleb tasuda arveldusperioodile järgneva kuu 18. kuupäevaks, ning kliendil on

võimalik sõlmida arve tasumiseks pangaga otsekorraldusleping (tlk 37). Järelmaksuga

müügilepingu kohaselt on järelmaksugraafiku kohane maksepäev samuti iga kuu

18. kuupäev (tlk 27). Asjaolu, et lepinguliste kohustuste täitmiseks oleks tulnud

sõlmida kaks eraldi otsekorralduslepingut, ei ole kohtu seisukohalt iseenesestmõistetav

ning kostja kohustus. Kohus leiab, et hageja seisukoht, et otsekorralduslepingu

sõlmimine on esmajoones kliendi, mitte teenusepakkuja mure, on arusaamatu ja

põhjendamatu eriti olukorras, kus otsekorraldusleping on tarbijaga juba sõlmitud.

Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, miks oli antud juhul vajalik kahe erineva

otsekorralduslepingu

sõlmimine.

Kohtuistungile

hageja

ei

ilmunud.

Kuigi

teenusepakkuja jaoks ei pruugi iseenesest tähtsust omada, kas klient soovib tasuda

igakuised arved otsekorraldusega või mitte, tuleb tal kliendile arusaadavalt selgitada

kaupade ja teenuste eest tasumise tingimusi, eriti, kui tasumiseks sõlmitakse

otsekorraldusleping teenusepakkuja enda vahendusel. Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4

lg 2 kohaselt on kaupleja ja tootja kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist

või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet mh kauba või teenuse omaduste ja

kasutamistingimuste, hinna ja tasumise tingimuste ning lepingu täitmise ja sellest

tulenevate õiguste, kohustuste ja vastutuse kohta. TKS § 4 lg 4 kohaselt peab tarbijale

antav teave olema tõene ja arusaadav ning esitatud tarbijale eesti keeles. Antud juhul

vormistas Elisa Eesti AS-i klienditeenindaja lepingute sõlmimisel otsekorralduslepingu

5/5

telefoni järelmaksu tasumiseks. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on kontolt 2008. a

detsembrist kuni 2009. a märtsini kantud Elisa Eesti AS-ile igakuiselt 350 krooni (tlk

51-60). Kõneteenuse eest tasumiseks otsekorralduslepingut ei sõlmitud, mistõttu tekkis

kostjal selles osas võlg. Kostja tasus kõneteenuste võla koheselt sellest teadasaamisel

(tlk 62). Seega ei ole asja materjalide ning hageja esitatud tõendite põhjal võimalik

asuda seisukohale, et kostja oleks lepingut rikkunud, mis annaks hagejale õiguse

esitada käsitlustasu nõue.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue käsitlustasu 63,91 euro (1000 krooni)

väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale

käsitlustasu, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue summas 63,86 eurot.

Arvestades hagi rahuldamata jätmist ja TsMS § 162 lg-id 1-3, 5 ja § 173 lg-id 1, 4,

tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 405 lg 1 p-i 3 järgi võib lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba

menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kostja kinnitusel tal menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Kohtunik