2-12-42727/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. märts 2013, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-12-42727

Tsiviilasi

OÜ ProInkasso hagi Sulev Kriisa vastu võla ja kõrvalnõuete

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

17 976.74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ ProInkasso, rk 11078689, asukoht Puiestee 71A,

Tartu,

seaduslik

esindaja

Andrus

Umbleja,

andrus@proinkasso.ee ;

kostja Sulev Kriisa, ik 36703205712, elukoht XXX.

Menetlus

Kirjalik

RESOLUTSIOON

1. OÜ ProInkasso hagi Sulev Kriisa vastu rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Sulev Kriisalt (Kriisa) OÜ ProInkasso kasuks 20.11.2007 sõlmitud Võla

tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe alusel põhivõlg 8 053.92 eurot,

kahjuhüvitis ja sissenõutavaks muutunud viivis (kõrvalnõuded) summas 4 421.52 eurot ja

intress 2 313.92 eurot, kokku 14 790 (neliteist tuhat seitsesada üheksakümmend) eurot 36

senti.

3. Jätta rahuldamata OÜ ProInkasso hagi Sulev Kriisa vastu 3 186.38 euro ulatuses nõude

aegumise tõttu.

4. Menetluskulud jätta 82 % ulatuses Sulev Kriisa kanda 18 % ulatuses OÜ ProInkasso

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse

kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja T. Kärgets Võla tunnistamise ja võlgnevuse ajatamise

kokkuleppe, mille kohaselt kostja tunnistas võlga summas 9 395,01 eurot (147 000 krooni)

ning kohustus võla tasuma maksegraafiku alusel hiljemalt 30.04.2007. Kostja kohustust ei

täitnud. 2.11.2007 loovutas T. Kärgets nõude hagejale. Nõude loovutamisest teatati kostjale

kokkuleppe sõlmimisel 20.11.2007. Võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise

kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja 9 395.01 euro suuruse põhivõla ja kokku 5 762.53 euro

ulatuses sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuete tasumise kohustust maksegraafiku alusel

hiljemalt 15.11.2012. Kostja kohustus maksma intressi 12 % põhivõla jäägilt aastas. Samuti

lepiti kokku 0,5 % suuruses viivisemääras iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja on

teinud hagejale mõned maksed 2008. aastal. Vaatamata korduvatele lubadustele kostja võlga

tasuma ei hakanud. 17.07.2012 saadetud kirjas ütles hageja kokkuleppe ja selle maksegraafiku

üles ning nõudis võla tasumist 7 päeva jooksul. Kostja pole võlausaldaja nõudele reageerinud.

Hageja nõuab kostjalt 9 386.78 euro suurust põhivõlga, tasumata kõrvalnõudeid summas

5 458.60 eurot ja sissenõutavaks muutunud kasutusintressi 3 131.36 eurot.

Kostja vaidleb hagile terves ulatuses vastu. Kostjal ei ole hageja ees mingeid kohustusi ja kui

oleks, siis Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 alusel tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg on 3 aastat, mistõttu hageja nõue kostja vastu on aegunud. Kostja ei vaidle

vastu sellele, et 20.11.2007 sõlmiti hageja ja kostja vahel kirjalik kokkulepe. Hageja on oma

hagis märkinud, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe ka 30.07.2010. Kostja vaidleb sellisele

väitele vastu ning nõuab vastava tõendi esitamist. Hageja poolt saadetud teatis maksegraafiku

ülesütlemisest pole seaduslikuks aluseks ega tõendiks aegumise peatumiseks.

Hageja tunnistas kostja vastuväidet aegumise osas maksegraafiku alusel 2008. aastal

sissenõutavaks muutunud maksete osas, sest nende maksete sissenõudmise aegumistähtaeg

lõppes 31.12.2011. Hagi on kohtusse esitatud 22.10.2012. Selleks ajaks ei olnud aegunud

maksegraafikus ettenähtud maksed 2009., 2010. ja 2011. aasta eest. Kõik maksed 2012. aasta

eest muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega 24.07.2012. Hageja vähendab oma

nõudeid 2008. aasta eest arvutatud summade ulatuses, mistõttu põhivõlgnevuse nõue väheneb

1 332.86 euro võrra, so 8 053.92 euroni, kõrvalnõuded vähenevad 1 037.08 euro võrra, so

4 421.52 euroni ja kasutusintress väheneb 817.44 euro võrra, so 2 313.92 euroni.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus määras poolte taotlusel Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 403 kohaselt asjas

kirjaliku menetluse. Kohtumäärus on pooltele kätte toimetatud. Kohtu poolt antud tähtajaks on

kostja esitanud kohtule täiendava seisukoha, hageja ei ole pidanud vajalikuks kohtule midagi

täiendavalt kirjalikult esitada.

Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele hageja poolt vähendatud ulatuses. Hageja ei

ole loobunud hagist osaliselt, mistõttu kohus jätab hageja poolt vähendatud ulatuses hagi

rahuldamata aegumise tõttu.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist

selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse

olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või

kutsetegevuses antud laenult maksta intressi, Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta

üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Tarmo Kärgetsi ja Sulev Kriisa vahel 01.04.2006 sõlmitud Võla tunnistamise ja võlgnevuse

tasumise ajatamise kokkuleppe kohaselt on T. Kärgets andnud kostjale laenu sularahas, mille

kohta vormistati kirjalik leping 01.04.2006. Kirjaliku lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma

võlausaldajale võla vastavalt hiljemalt 30. märtsiks 2007 kokkulepitavale graafikule ja selle

ajani intressi arvestusega 3,4013605 % (5000 krooni) kalendrikuus (tl 8). Kostja ei ole esitanud

ühtegi vastuväidet selle kohta, et nimetatud leping T. Kärgetsi ja kostja vahel sõlmiti. Samuti ei

ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et lepingus nimetatud võlg ja kokkulepitud

intress on kostja poolt täielikult tasutud. 20.11.2007 hageja ja kostja vahel sõlmitud Võla

tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe (tl 11) kohaselt kohustus kostja

tasuma hagejale põhivõla 147 000 krooni, 01.04.2006 kokkuleppe alusel tasumata intressi

60 000 krooni, viivise 5 880 krooni ja kahjuhüvitise 24 284.40 krooni, kõik kokku 237 164.40

krooni maksegraafiku alusel perioodil 15.01.2008 kuni 15.11.2012 igakuuliselt 5000 krooni

suuruses summas. Kostja on teinud 5 makset 2008. aastal (tl 16 hageja esitatud graafik). Kostja

ei ole esitanud ühtegi vastuväidet selle kokkuleppe sõlmimise kohta, samuti ei ole ta

tõendanud maksete tegemist pärast 15.05.2008.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või

ülalpidamiskohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude

õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle

kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohus nõustub

kostja vastuväidetega, kuid ainult nõudest ühe osa aegumise tõttu. TsÜS § 142 lg 1 2. lause

kohaselt pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

Maksegraafiku (tl 13) kohaselt pidi kostja tegema makseid igakuuliselt 15-ndaks kuupäevaks

alates 15.01.2008. Hagi kohtusse esitamise ajaks 22.10.2012 on TsÜS § 154 alusel aegunud

kõik need nõuded, mis põhinevad kostja maksegraafikul perioodi eest 15.01.2008 kuni

15.12.2008, sest nende üksikute maksete osas algas 3-aastane aegumistähtaeg 2008. aasta

lõppemisest, so 01.01.2009 ja lõppes 31.12.2011. Kostja vastuväide, et hagejaga sõlmiti võla

tasumise kokkulepe 20.11.2007 ja on selle tõttu kolme aasta möödumisel aegunud, ei põhine

seadusel, sest lepingu pooled leppisid kokku võla tasumises mitme aasta jooksul tehtavate

maksetega. Sellisel juhul aegub hageja nõue iga makse osas eraldi. Kohus on seisukohal, et

hageja viide 30.07.2010 kokkuleppele on tõenäoliselt trükiviga, sest ühtegi sellesisulist

dokumenti ei ole kohtule esitaud ja hagis ei viidata sellisele kokkuleppele nõude alusena.

Kostja vastuväide aegumise peatumise kohta jääb selgusetuks, sest hageja ei ole menetluses

viidanud aegumise peatumisele, vaid asjaolule, et lepingu ülesütlemise ajaks ajaliselt veel mitte

sissenõutavad maksed muutusid lepingu ülesütlemise tõttu ühekorraga sissenõutavaks VÕS §

399 lg 1 p 1 alusel: laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses

enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 8 053.92 eurot, kõrvalnõuded 4 421.52 eurot ja

sissenõutavaks muutunud intressi 2 313.92 eurot. Hagi jääb aegumise tõttu rahuldamata

3 186.38 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral

jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu (14 790x100:17 976.74) 82 % ulatuses tuleb

samas ulatuses menetluskulud kanda kostjal. 18 % ulatuses jäävad menetluskulud hageja

kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik