3-13-18/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tallinna Halduskohus

Kristjan Siigur

28. veebruar 2013, Tallinn

3-13-18

V. S. kaebus Maksu-ja Tolliameti

6. detsembri 2012 maksuotsuse

nr 12.2-3/11361-2 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Menetlusosalised

Kirjalikus menetluses

Kaebaja: V.S.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Dmitri Zdobnõh

RESOLUTSIOON

- Rahuldada V.S.i kaebus osaliselt ning tühistada Maksu- ja Tolliameti 6.

detsembri 2012 maksuotsus nr 12.2-3/11361-2 osas, millega kohustati

kaebajat tasuma tollimaksu (505 eurot). Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

- Mõista Maksu- ja Tolliametilt V.S.i kasuks välja menetluskulu 15 (viisteist)

eurot ja 15 senti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180, §

181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. 14. oktoobril 2012 pidasid Maksu- ja Tolliameti ametnikud Tallinna Sadamas kinni M.T.,

kelle pagasist avastati 11 000 sigaretti More Vene Föderatsiooni maksumärkidega pakendites.

M. T. teatas, et sigaretid kuuluvad V.S.ile. Samal päeval avastasid ametnikud V.S.i

kaubikust 12 200 sigaretti More, samuti Vene Föderatsiooni maksumärkidega pakendites.

V.S. kinnitas nii väärteomenetluses kui hiljem maksumenetluses, et kõik eeltoodud sigaretid

olid tema omad.

2. Maksu- ja Tolliamet tegi 6. detsembril 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/11361-2, millega

kohustas V.S.it tasuma 505 eurot tollimaksu, 1908,78 eurot tubakaaktsiisi ning

658,10 eurot käibemaksu. Maksuotsuses leiti, et eelnimetatud 23 200 sigareti näol oli tegemist

ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toodud kaubaga ning V.S. pidi neid

omandades sellest aru saama. 30. jaanuari 2013 otsusega nr 12.2-3/11361-3 tunnistas Maksu-

ja Tolliameti 'eelnimetatud maksuotsuse kehtetuks osas, millega pandi V.S.ile

käibemaksu tasumise kohustus.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. V.S. esitas 5. jaanuaril 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb

Maksu- ja Tolliameti 6. detsembri 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/11361-2 tühistamist. Kaebaja

selgitab, et soetas sigaretid Balti Jaama turult enda ning sugulaste tarbeks ning kingituseks ja

kuna mõned sugulased elavad Rootsis, plaanis need viia neile jõulukingitusena. Kaebaja

selgitab, et sigarettide ära võtmise ajal oli ta väga ehmunud, mistõttu ei ole tema poolt

väärteomenetluses antud ütlused õiged ning tal ei ole maksuotsusega määratud maksude

tasumise kohustust, iseäranis arvestades seda, et sigaretid on temalt väärteomenetluses

konfiskeeritud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Maksu- ja Tolliamet vaidleb V.S.i kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastustaja leiab, et Vene Föderatsiooni maksumärgid sigaretipakkidel kinnitavad, et need olid

ühenduse tolliterritooriumile toodud ebaseaduslikult, kaebaja pidi olema neid sigarette

omandades sellest teadlik ning seega tuleb teda käsitada võlgnikuna ÜTS mõttes. Vastustaja

rõhutab, et selline tollivõlg ei lõpe kauba konfiskeerimisega sisemaal. Mis puudutab

kaebuses esitatud väidet, et kaebaja poolt väärteomenetluses antud ütlused ei ole õiged, siis

märgib vastustaja, et isegi kui uskuda, et sigarettide avastamise ja ära võtmise ajal soovis V.S.

tervislikel põhjustel asja kuidagi kaelast ära saada, siis ei takistanud tal miski andmast õigeid

seletusi poolteist kuud pärast seda rahulikus situatsioonis Maksu- ja Tolliameti

ametiruumides.

5. Vastustaja selgitab, et tubakaaktsiisi tasumise kohustus tuleneb kaebajale ATKEAS § 24

lõikest 12 ja § 22 lg 1 punktist 4. Vastustaja märgib, et antud juhul on tegemist ATKEAS § 57

lõike 1 rikkumisega, mida ei ole küll toime pannud V.S., ent mille objektiks olid asjaomased

sigaretid. Vastustaja hinnangul ei nõua ATKEAS, et rikkumise peaks olema toime pannud isik,

kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. Vastustaja leiab, et V.S.il tekkis

tubakaaktsiisi tasumise kohustus, sõltumata sellest, mis põhjusel asjaomased Eesti

maksumärkideta sigaretid tema valduses olid. Mis puudutab M. T. käes olnud spordikotist ära

võetud sigarette, siis selgitab vastustaja, et need olid kaebaja kaudses valduses, samuti

tunnistas kaebaja ise, et tegemist on talle kuuluvate sigarettidega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Vaadanud läbi kaevatava haldusakti, kaebuse ning vastustaja kirjaliku seletuse ning

hinnanud poolte esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leian, et V.S.i

kaebus on põhjendatud üksnes osaliselt. Vaidlustatud maksuotsus tuleb ilmsete

põhjendamispuuduste tõttu tühistada tollimaksu määramise osas, seevastu aktsiisi määramise

osas on otsus õiguspärane.

7. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja valduses oli kokku 23 200

sigaretti Vene Föderatsiooni maksumärkidega pakkides. Vaidlust pole ka selles, et kõnelused

sigaretid on väärteomenetluses tehtud otsusega konfiskeeritud ning kaebajat on väärteokorras

karistatud. Samuti pole vaidlust selles, et maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kaebaja isiklikult

oleks kõnealused sigaretid üle Euroopa Liidu tollipiiri toonud. Vaidlus on aga selles, kas

kaebajal on, vaatamata asjaolule, et tema sigarette Euroopa Liidu tolliterritooriumile ei

toonud ning vaatamata sellele, et sigaretid konfiskeeriti ning teda väärteo korras karistati,

siiski kohustus tasuda tollimaksu ja tubakaaktsiisi.

8. Nõukogu 12. oktoobri 1992 määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse

tolliseadustik (edaspidi ÜTS) art 202 lg 1 punkti a kohaselt tekib tollivõlg kui kaup, millelt

tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile. Nõukogu

määruse 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta lisas I sisalduva

kombineeritud nomenklatuuri kohaselt kuuluvad sigaretid kaubagrupi 24 alamrubriiki 2402

20 90 (muud tubakat sisaldavad sigaretid), mis kuuluvad maksustamisele kokkuleppelise

tollimaksumääraga 57,6%. Seega on tegemist kaubaga, millel tuleb tasuda impordimaks.

Kaebajalt leitud ja konfiskeeritud sigarettide pakkidel olid Vene Föderatsiooni maksumärgid,

ühtegi tõendit selle kohta, et need sigaretid oleksid nõuetekohaselt üle Euroopa Liidu

tollipiiri tulnud ja tolliformaalsused läbinud, ei ole. Neil asjaoludel on maksuhaldur

põhjendatult leidnud, et tegemist on ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toodud

kaubaga.

9. ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt on võlgnikuks isikud, kes kõnealuse kauba

omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid

pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Maksuhaldur on põhjendatult

leidnud, et sigarettide valdajaks oli V.S.. Väärteomenetluses antud ütlustes (väärteoprotokoll

tl 3), samuti maksuhaldurile maksumenetluses 28. novembril 2012 antus suulises selgituses

(protokoll tl 35) on V.S. kinnitanud, et nii tema kaubikust ära võetud kui ka Tallinna Sadamas

M. T. käes olnud kotist leitud sigaretid olid tema omad. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et

andes osad sigarettidest üle M. T.le üksnes edasi toimetamiseks jäid need V.S.i kaudsesse

valdusesse.

10. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et V.S. teadis või oleks pidanud teadma, et

tema valduses olevad sigaretid on sisse toodud ebaseaduslikult. Kõnealustel sigaretipakkidel

olid Euroopa Liitu mittekuuluvate kolmanda riigi maksumärgid. Asjaolu, et sigarettide näol

on tegemist aktsiisikaubaga, samuti see, et kaupade importimisel väljastpoolt Euroopa Liitu

tuleb üldjuhul tasuda imporditollimaksu, välja arvatud teatud väikeste koguste puhul, on

üldteada ning pidid teada olema ka kaebajale. Kaebaja, võttes vastu talle tundmatu isiku käest

kokku 1160 pakki sigarette, ei saanud heas usus eeldada, et tegemist on seaduslikult Eestisse

saabunud sigarettidega. Kaebaja poolt väärteomenetluses antud selgitus, et ta ei teadnud

sellise teguviisi ebaseaduslikkusest, ei ole eluliselt usutav ega tõsiseltvõetav. See, kas või mil

määral oli kaebaja tegelikult teadlik tollieeskirjadest ning sigarette kui erilist kaubaliiki

puudutavatest normidest, ei ole siinkohal oluline. Tuleb lugeda, et isik oleks pidanud teadma,

et kaup on toodud sisse ebaseaduslikult, kui vaadeldava isikuga samasuguses olukorras oleva

tavalise mõistliku inimese jaoks oleks pidanud kauba ebaseaduslik päritolu tunduma

tõenäolisem kui selle võimalik seaduslik päritolu. See, et Eestis liigub Venemaalt pärit

salasigarette, on üldteada asjaolu ning seega tuleb eeldada, et maksumärkidelt sellise

päritoluga nähtuvate sigarettide puhul, iseäranis, kui neid pakutakse suures koguses, peab isik

eeldama, et need on sisse toodud ebaseaduslikult. Sellise eelduse puhul peab mõistlikult

toimiv isik kauba päritolu välja selgitama, vajadusel tehes endale selgeks asjassepuutuvate

eeskirjade ja sisu ning kui see pole võimalik veenduda, et kaup on sisse toodud seaduslikult,

jätma kauba vastu võtmata.

11. Põhjus, miks kaebaja ilmselgelt ebaseaduslikult Eestisse toodud sigaretid enda valdusesse

võttis, ei oma tähtsust. Seega pole vaidlusaluse maksukohustuse seisukohast oluline, kas

kaebaja soovis neid viia kingituseks oma Rootsis elavatele sugulastele või nõustus tundmatu

isiku ettepanekul neid edasi toimetama mingil muul eesmärgil. Eeltoodud põhjustel on

maksuotsuses õigesti leitud, et kaebajat tuleb vaidlusaluste sigarettide osas käsitada

võlgnikuna ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt.

12. Tollimaksu tasumise kohustust ei muuda iseenesest see, et sigaretid kaebajalt konfiskeeriti

või et kaebajat väärteokorras karistati. Tollivõla lõppemist reguleerivad ÜTS artiklid 233 ja

234. ÜTS art 233 punkti d kohaselt lõpeb tollivõlg kui kaup, millega seoses on vastavalt

artiklile 202 tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja konfiskeeritakse

samaaegselt või hiljem. See tähendab, et kauba konfiskeerimine lõpetab tollivõla üksnes juhul,

kui kaup peetakse kinni ebaseaduslikul sissetoomisel. Tollivõlg ei lõpe selle sätte kohaselt, kui

ebaseaduslikult sisse toodud kaup peetakse kinni pärast selle sissetoomist. Käesoleval juhul ei

peetud vaidlusaluseid sigarette kinni nende sissetoomisel, nende sissetoomise täpsed asjaolud

ning täpne aeg on teadmata. Ka ühtegi teist ÜTS art 233 ja 234 sätestatud tollivõla lõppemise

alust ei esine. Kaebaja karistamine väärteokorras ei mõjuta maksukohustuste kehtivust ega

suurust mingil moel. Maksu määramise näol ei ole tegemist karistusliku meetmega.

13. Küll aga tuleb maksuotsus tollimaksu määramise osas tühistada põhjusel, et maksuotsuse

põhjal ei ole võimalik kontrollida tollivõla suuruse arvestamise õigsust. Maksuotsusest

nähtuvalt on tollimaksu summa arvutatud tolliväärtuse ning tollimaksumäära korrutisena.

Juba eelpool viidatud nõukogu määruse 2658/87 kohaselt on sigarettide tollimaksumääraks

tõepoolest 57,6%. Küll aga ei nähtu maksuotsusest, kuidas või millist metoodikat kasutades

või milliste andmete alusel on kauba tolliväärtuseks määratud 876,73 eurot. Maksuotsuses

viidatakse

tolliväärtuse

kindlaksmääramisele

vastavalt

tehinguväärtusele

ehk

tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult makstud või

makstavast hinnast.

Maksuotsusest ei selgu aga, milliste tõendite alusel on maksuhaldur leidnud, et vaidlusaluste

sigarettide puhul oli selleks hinnaks 876,73 eurot. Tegeliku tehinguväärtuse järgi tolliväärtuse

kindlaksmääramine on käesoleval juhul seda enam küsitav, et arusaadavalt ei ole suudetud

sigarettide tolliterritooriumile toonud isikut ega muid selle kauba tolliterritooriumile

saabumise asjaolusid tuvastada. Seda enam peaks maksuotsus sisaldama põhjendusi

tolliväärtuse kindlaksmääramise kohta.

14. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lõikest 2 tuleneb, et maksuhalduri haldusakt,

millega piiratakse selle adressaadi õigusi või pannakse talle kohustusi, peab olema kirjalik

ning põhjendatud. Sama paragrahvi 3. lõike punktis 5 sätestatakse, et selline haldusakt peab

sisaldama haldusakti andmise faktilist ja õiguslikku alust. Samasugused nõuded haldusaktile

tulenevad ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõigetest 1 ja 2. Koormava haldusakti

põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku põhjendust. Faktilises põhjenduses

peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi

kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku põhjenduse omavaheline loogiline sidumine,

mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes

kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse

tegemise. Viimatinimetatud seisukohale asus Riigikohus kohtuasjas nr 3-3-1-13-02 tehtud

otsuses. Kohtuasjas 3-3-1-61-00 tehtud otsuses rõhutas Riigikohus, et maksuhalduri

ettekirjutus, mis kitsendab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, peab tuginema õiguslikule

alusele ja olema motiveeritud ning haldusakti õigusliku aluse kohtulik kontroll hõlmab viite

arusaadavust, piisavust, asjakohasust kui ka õigsust. Kohtuasjas nr 3-3-1-49-08 märkis

Riigikohus, et kohus ei saa üldjuhul asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike

ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel märkinud. Samas

lahendis selgitas Riigikohus, et isik peab haldusakti õigusliku ja faktilise aluse kaudu mõistma,

miks selline haldusakt tema suhtes anti ning et vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja

faktilise aluse selgumine üle kohtumenetlusse, millisel juhul ei kontrollitaks enam

haldusorgani tegevust, vaid otsitaks põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Veel rõhutas

Riigikohus, et ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse

kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Olukorras, kus maksuotsusega

määratud tollimaksusumma koosneb kahe komponendi (st. maksumäära ja tolliväärtuse)

korrutisest, ent samas ei nähtu, kuidas ja milliste tõendite alusel on leitud tolliväärtus, ei ole

maksuotsus selles osas kontrollitav.

15. Maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud aga tubakaaktsiisi määramise osas. ATKEAS

§ 22 lg 1 punkti 2 kohaselt on aktsiisi maksmise kohustus võlgnikul ühenduse tolliseadustiku

mõistes. Juba eelpooltoodud põhjustel tuleb vaidlusaluste sigarettide osas ÜTS art 202 lg 3

kolmanda taande kohaselt võlgnikuks pidada kaebajat. Asjaolu, et maksuotsus kuulub

tollimaksu määramise osas tühistamisele, ei muuda tõdemust, et kaebajat tuleb käsitada

võlgnikuna ÜTS mõistes. Võlgniku staatus tuleneb ÜTS art 202 lõikes 3 sätestatud

asjaoludest, mitte tollimaksu tasumiseks kohustava kehtiva maksuotsuse olemasolust.

ATKEAS § 24 lõikest 7 kohaselt tekib võlgnikul maksukohustus aktsiisikauba impordil ja

muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine ühenduse

tolliseadustiku mõistes. Seega on kaebajal kohustus tasuda tubakaaktsiisi.

Maksuotsuses on

viidatud ka ATKEAS § 27 lg 7 viimasele lausele, milles on sätestatud, et maksukohustus ei

lõpe tollivõla lõppemisega kauba konfiskeerimisel. Käesoleval juhul ei ole see norm tegelikult

asjassepuutuv, sest ÜTS art 233 kohaselt ei lõppenud kaebajalt kauba konfiskeerimisega ka

tollivõlg. Igal juhul ei lõpeta kauba konfiskeerimine aga aktsiisi tasumise kohustust. Samuti ei

mõjuta kaebaja kohustust aktsiisi tasuda see, mis põhjusel ta vaidlusalused sigaretid enda

valdusesse võttis. Kaebaja ei ole esitanud ühtki konkreetset vastuväidet maksuotsuses esitatud

aktsiisi arvestusele. Maksuotsusega määratud aktsiisisumma on õiguspäraselt arvutatud

vastavalt ATKEAS § 56 lõikele 1 ja 11 ja §-le 60. Nõustun maksuotsuses esitatud arvestusega

ega korda seda siinkohal.

16. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Käesoleval juhul tuleb maksuotsus tühistada tollimaksu määramise osas. Ainsa menetluskulu

dokumendina on koos kaebusega esitatud tõendi 92,16 euro suuruse riigilõivu tasumise

kohta. Eelnevalt on käesolevas asjas menetlus lõpetaud käibemaksu osas ning seetõttu on

kaebajal õigus taotleda kohtult 19,74 euro suuruse riigilõivu tasumist. Maksuotsuse

tühistamise nõudelt, mis puudutab tollimaksu ja aktsiisi, on kaebaja tasunud iigilõivu

92,16-19,74= 72,42 eurot. Tollimaksusumma, mille osas maksuotsus tühistatakse, suuruseks

oli 505 eurot ning sellele vastav riigilõiv oli seega 505x3%=15,15 eurot. See summa tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik