3-12-152/166 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

27.02.2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-152

Haldusasi

M.A.i kaebus Paide Linnavolikogu 27.03.2003 otsuse nr 7 „Paide

linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu

kehtestamine“ tühistamiseks Soo 10 kinnistu (663836) osas.

Menetlusosalised

Kaebaja — M.A., esindaja vandeadvokaat Grete Säde;

Vastustaja — Paide Linn (Paide Linnavolikogu kaudu);

Kolmandad isikud — S. T., E. L., L. L., T. S., E. H., J. V., L. H.,

U. K., P. K., H. K., K. K., E. A., A. S., A. U., S. H., T. V., T. K.,

J.M., T. M., T. R., H. V., J. O., I. G., E. P., H. M., K. K., M. M.,

H. M., R. M., L. P., T. S., K. L., H. L. (ka kolmandate isikute S.

T., E. L., L. L., T. S., E. H., J. V., L. H., U. K., P. K., H. K., K.

K., E. A., A. S., A. U., S. H., T. V., T. K., J. M., T. M., T. R., H.

V., J. O., I. G., E. P., H. M., K. K., M. M., H. M., R. M., L. P., T.

S., K. L. volitatud esindaja).

M. K., T. O., K. V., L. L., E. L., R. P., T. J. H., H. A., A. V., T.

V., V. K., A. K. , R. K., T. O., A. T., E. L., J. J., E. N., J. K., I. K.,

R. M., J. R., K. H., H. K., A. T., E. N., A. V., R. R., O. U., I. R.,

A.-K. R., N. T., K-Invest Grupp OÜ, M. V., I. S., E. T., S. T., A.

T., M. S., M.K., A. T., E. K., E. S., T. V., O. V., L. L., U. L.,

E.T., K. K., A. A., K. K., Ü. S. ja B. S.

Menetlustoiming

Tähtaja küsimuse lahendamine

Resolutsioon

1. Jätta kaebaja M.A.i taotlus kaebetähtaja ennistamiseks

rahuldamata.

2. Rahuldada vastustaja Paide linna taotlus menetluse

lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-12-152 menetlus.

4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada M.A.ile tema

kaebuselt

tasutud

15.97-eurone

riigilõiv,

kandes

nimetatud riigilõivusumma M.A.i arveldusarvele nr

xxxxxxxxxxxxx (SEB Pank).

5. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale, vastustajale

ja kolmandatele isikutele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 08.05.2012 kohtumäärusega võttis kohus menetlusse (I kd, tl 98–103) M.A.i kaebuse Paide

Linnavolikogu 27.03.2003 otsuse nr 7 „Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu

kehtestamine“ tühistamiseks Soo 10 kinnistu (663836) osas. Kohus kaasas kolmandate isikutena

menetlusse määruse tegemise hetkel kinnistusregistri elektroonilises väljavõttes kajastunud Paide linnas

paikneva Soo 10 kaasomanikud ning andis neile võimaluse esitada kaebuse suhtes omapoolsed

kirjalikud seisukohad. Vastustajaks tunnistatud Paide linnal (paide Linnavolikogu kaudu) tuli määruse

resolutsiooni punkti 4 kohaselt esitada vastus kaebusele ja tõendatud seisukoht kaebuse tähtaegsuse

suhtes. Määruse resolutsiooni punktis 5 märkis kohus, et viib kaebetähtaja tõendatud rikkumise korral

esmalt läbi tähtajamenetluse, mispuhul on vastustajal võimalik taotleda kaebusele vastamise tähtaja

pikendamist.

2. Vastustaja palus lõpetada haldusasja menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124

lõike 2 alusel (II kd, tl 3–4). Samuti taotles vastustaja täiendava tähtaja määramist kaebusele sisulise

vastuse koostamiseks, kui kohus leiab, et kaebuse esitamisel ei ole kaebetähtaega rikutud.

Vastustaja märgib, et detailplaneeringu menetlemine oli avalik ja seaduses sätestatud korrale vastav ning

selle kõikidest etappidest anti teada kohalikus ajalehes Järva Teataja ja / või ajalehes Paide Linnaleht.

Teade Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestamise kohta ilmus 19.04.2003 ajalehes Järva

Teataja. Teade sisaldas ka märget, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikke ettepanekuid

ei tehtud ja lahendamata planeeringuvaidlusi ei jäänud. Lisaks oli kõikidele detailplaneeringu alasse

jäävatele korteriühistutele (KÜ) Paide Linnavalitsuse poolt 10.12.2002 saadetud detailplaneeringu eskiisi

avaliku arutelu kutse. Eskiislahenduse avalikust arutelust, mis toimus 12.12.2002 võttis osa üks

KÜ Paide Soo 10 esindaja — Reeta Uljas. Paide Linnavalitsus postitas 03.02.2003 detailplaneeringu

avalikustamise teate ka korteriühistutele, sh KÜ-le Paide Soo 10. Kaebaja pidi teadma või vähemasti

oleks pidanud teadma läbi KÜ üldkoosolekute detailplaneeringu kehtestamisest juba varasemalt.

Vastustaja ei vaidlusta kaebaja väidet, et viimane sai detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja Paide

Linnavolikogu kantseleist 19.01.2012. Märgitud väitega nõustumine ei tähenda, et vastustaja nõustuks

kaebaja väitega, justkui sai kaebaja kehtestatud detailplaneeringust ja sellest tulenevast maakasutuse

kitsendusest teada alles 22.12.2011. Paide Linnavalitsus väljastas 02.05.2007 projekteerimistingimused

Soo 10 kinnistul asuvate parklate rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Rekonstrueerimisprojekti

koostas KÜ Paide Soo 10 tellimisel AS Turgel Grupp projekteerija Juta Vahter. KÜ poolt oli

kontaktisikuks M.A.. Projekti seletuskirja üldosas on projekteerija välja toonud, et projekteerimisel on

lähtutud Paide Linnavalitsuse poolt 02.05.2007 korraldusega 195 väljastatud projekteerimistingimustest

nr 35/2007 ja 2003. aastal kehtestatud detailplaneeringust „Paide linna kvartal nr 25 Soo tänava

piirkonna detailplaneering“. Seda, et eelnimetatud aktidest on töö teostamisel reaalselt ka lähtutud, näitab

tööprojekti plaan, millelt on näha, et parklate rekonstrueerimisel on arvestatud kinnistu piiridega

(katkendlik joon), mis oleks kujunenud peale Paide linna kvartal nr 25 Soo tänava piirkonna

detailplaneeringu elluviimist (s.t peale tänavaaluse maa väljamõõtmist Soo 10 kinnistust). Projekti on

KÜ Paide Soo 10 poolt kooskõlastanud Kalle Lembe, kes oli sellel ajal KÜ Paide Soo 10 juhatuse liige.

Seega pidi KÜ Paide Soo 10 selleaegne juhatus teadma Paide linna kvartal nr 25 Soo tänava piirkonna

detailplaneeringu kehtestamisest. Projekti koostamise käigus on projekteerija Juta Vahter suhelnud Paide

Linnavalitsuse arhitekt-nõunik Marje-Ly Rebasega (Rebas), kes omakorda suhtles vahetult tellija

esindaja M.A.iga. 02.05.2007 kell 9.23 on Paide Linnavalitsuse arhitekt-nõunik Marje-Ly Rebas saatnud

projekteerija Juta Vahterile e-kirja, milles märgib, et on koos M.A.iga vaadanud läbi parklate

rekonstrueerimise projekti. E-kirjast nähtub ka, et projektis on vaja teha muudatusi, mis tulenevad suures

osas kehtiva detailplaneeringu nõuetest, eelkõige arvestada parklate planeerimisel kehtivas

detailplaneeringus toodud planeeritud tänavatega. E-kirjast saab järeldada, et M.A., suheldes Marje-Ly

Rebasega, pidi teada saama Soo tänava piirkonna kehtivast detailplaneeringust ja selle alusel planeeritud

tänavate aluse maa väljamõõtmisest Soo 10 kinnistust.

3. Kolmandad isikud kaebuse kohta sisulist arvamust ei avaldanud.

4. 21.11.2012 kohtunõudega (II kd, tl 77) andis kohus kaebajale täiendava võimaluse kaebuse

tähtaegsuse osas seisukoha esitamiseks.

4.1 Vastuseks kohtunõudele leidis kaebaja, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuid esitas kohtule

alternatiivselt taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (II kd, tl 86–90). Vastuses leiab kaebaja, et

detailplaneeringu kohta võidi küll avaldada teateid kohalikes lehtedes ning teateid planeeringu kohta

võidi edastada KÜ-le Paide Soo 10, kuid see ei väära fakti, et vastustaja kohustus kaebajat teavitada jäi

täitmata. Juba lähteülesande koostamisel oli selge muu hulgas Soo 10 kinnistu osaline sundvõõrandamise

vajadus, mistõttu tulnuks kõiki Soo 10 korteriomanikke detailplaneeringu algatamisest seaduses

sätestatud viisil ja ajal teavitada. Detailplaneeringu koostamisse otsustati kaasata ja detailplaneering

kooskõlastada arusaamatult vaid KÜ-ga Põllu 18. Detailplaneeringu toimikust nähtub, et seoses

detailplaneeringuga ei ole vastustaja kaebajale mitte ühtegi teadet kogu detailplaneeringu menetluse

jooksul edastanud. Detailplaneeringu algatamisest ei ole mitte kedagi teavitatud, ka mitte KÜ-d Põllu 18,

keda vastustaja ekslikult Soo 10 omanikuks pidas. Detailplaneeringu algatamise otsuse vastuvõtmisel

(03.04.2001) kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 12 lõikega 4 nõuti kinnisasja omaniku

tähitud kirjaga teavitamist. KÜ Põllu 18 ei ole kunagi olnud Soo 10 kinnistu omanik. Esimene teade

seoses detailplaneeringuga esitati vastustaja vastusele lisatud dokumentidele tuginedes KÜ-le Paide Soo

10 alles 03.02.2003 ehk vahetult enne vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamist. Planeeringu

kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 25 lg 7 punkti 2 kohaselt tulnuks kaebajat

detailplaneeringu kehtestamisest teavitada tähitud kirjaga ühe nädala jooksul alates detailplaneeringu

kehtestamise otsuse tegemisest, st hiljemalt 03.04.2003. Ka KÜ-le Paide Soo 10 ei ole seaduse nõudeid

detailplaneeringu kehtestamise otsusest nädala jooksul teatada, täidetud. KÜ-d Paide Soo 10 teavitati

detailplaneeringu kehtestamisest alles 02.10.2003.

Tähtaeg korralduse vaidlustamiseks ei saanud hakata kulgema enne, kui kaebajal oli pärast 22.12.2011

Paide Linnavalitsuse kirjast kaebaja kaasomandit puudutavast detailplaneeringust teadasaamist võimalik

tutvuda ka selle sisuga. Detailplaneeringu sisust sai kaebaja tegelikkuses teada alles 02.03.2012, mil talle

detailplaneeringuga seotud olulisemad sisulised materjalid edastati. Kui kohtu hinnangul on tähtaja

kulgemise alguse hindamisel oluline hoopis aeg, millal kaebaja sai vaidlustatavast otsusest teada, hakkas

tähtaeg kulgema alates 19.01.2012, mil kaebajale otsus tema nõudmisel edastati.

Reeta Uljas ei ole kunagi olnud KÜ Paide Soo 10 juhatuse liige, kes omaks õigust KÜ-d Paide Soo 10

esindada. Talle ei ole väljastatud ka ühtegi volikirja KÜ Paide Soo 10 esindamiseks. Seadus ei näe ette

võimalust taolise isiku teadmist omistada kaebajale. Seega ei oma Reeta Uljase osalemine ühel arutelul

tähtsust selle hindamisel, kas kaebaja teadis detailplaneeringust või kas vastustaja täitis seaduse

sätestatud detailplaneeringu menetlemise nõudeid.

KÜ üldkoosolek ei saa otsustada asjaolude üle, mis puudutavad iga kaasomaniku omandit ja selle

võimalikku piiramist. Detailplaneeringu menetlusega seotud asjaolud ei ole sellised, mille osas seadus

näeb ette üldkoosolekul otsuse tegemise vajaduse. Kuna need küsimused ei kuulu kaebaja hinnangul

üldkoosoleku pädevusse, jääb arusaamatuks, millele tuginedes vastustaja leiab, et kaebaja oleks pidanud

KÜ Paide Soo 10 üldkoosolekul detailplaneeringust teada saama.

Vaidlustamistähtaja alguse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, millal isik reaalselt vaidlustatavast

otsusest teada sai (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-47-05). Planeerimismenetlus oli pikaajaline

(detailplaneeringu algatamisest kuni detailplaneeringu kehtestamiseni kulus ligi 2 aastat). Kaebaja

hinnangul ei saa lugeda, et ta peab olema detailplaneeringust teadlik pelgalt seetõttu, et detailplaneeringu

kohta on kohalikes väljaannetes teateid avaldatud. Sellisel juhul muutuks seaduses sätestatud erinõuded

omaniku eraldi planeeringust teavitamise osas sisutühjaks. Kuna vastustaja ei teavitanud kaebajat

detailplaneeringust, ei saanud vastustaja eeldada, et kaebaja ja teised detailplaneeringust puudutatud

isikud maakonna lehte või vallalehte selles osas jälgivad.

Soo 10 parklate rekonstrueerimise tööprojektis on kaebaja tõepoolest märgitud KÜ Paide Soo 10

kontaktisikuks, kuid kontaktisikuks oli kaebaja vaid suhtluses tööprojekti koostanud AS-ga Turgel

Grupp. Kaebaja oli kontaktisikuks vaid põhjusel, et aitas korraldada KÜ Paide Soo 10 raamatupidamist

ning AS Turgel Grupp esitatavate arvete tasumise protsessi kiirendamiseks esitati tellimus kaebaja

vahendusel ning märgiti kontaktisikuks kaebaja. Kaebaja ei teadnud midagi valminud tööprojekti aluseks

olevatest dokumentidest, sh vaidlusalusest detailplaneeringust. Vastustaja ja Juta Vahteri vahelisest

e-kirjavahetusest nähtub vaid see, et kaebaja on põgusalt vastustaja esindajaga suhelnud ning üle

vaadanud rekonstrueerimise projekti, mille järel on vastustaja esindaja pidanud vajalikuks 02.05.2007

edastada tööprojekti koostajale ettepanekud projekti muutmiseks, mis vastustajale tööprojekti

läbitöötamisel silma jäid. Muudatusettepanekuid ning muudatusi tingivaid põhjuseid kaebajaga ei

arutatud. Kaebajal puudub igasugune vastav erialane väljaõpe ning mõte kaebajaga projekti sisulisi ja

detailseid küsimusi arutada puudus. Tööprojekti koostaja Juta Vahter oli ilmselt kehtestatud

detailplaneeringust teadlik, kuid Juta Vahteri teadmist ei saanud omistada kaebajale. Kaebajal puudus

igal juhul mõistlik põhjus eeldada, et detailplaneeringuga on kuidagi tema õiguseid piiratud või, et esineb

alus selle vaidlustamiseks kaebaja poolt.

Planeeringu kehtestamise otsus tehti kaebajale teatavaks alles 19.01.2012 ning planeeringuga seotud

dokumendid alles 02.03.2012. Kaebus on esitatud 23.01.2012 ehk HKMS § 46 lõikes 1 sätestatud

tähtaega järgides. Isikule teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis isikul

kulub pärast haldusakti teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks (Riigikohtu

lahendid nr 3-3-1-82-07 ja 3-3-1-23-07). Sellele järgneb Riigikohtu seisukoha kohaselt aeg, mil

haldusorgan isikule haldusakti esitab. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda

30 päeva jooksul kohtusse. Antud juhul on planeeringu väljanõudmine ja selle vaidlustamine toimunud

30 päeva jooksul. Seega puudub alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 124 lõike 2 alusel.

4.2 Kui kohus leiab, et kaebetähtaeg on ületatud, palub kaebaja kaebetähtaja ennistada. Kaebajale ei ole

vastustaja detailplaneeringu menetluse ega detailplaneeringu kehtestamise kohta mitte ühtegi teadet

edastanud. Detailplaneeringu algatamisest ja muudest detailplaneeringu menetluse etappidest või

avalikest aruteludest ei ole vastustaja teavitanud isegi KÜ-d Paide Soo 10. Seega ei saanud ega osanud

kaebaja kohalikest väljaannetest isegi otsida või jälgida vaidlusaluse detailplaneeringu menetlusega

seotud teateid. Ebamõistlik oleks kaebajalt igapäevast maakonna ja muude kohalike lehtede järgimist nö

igaks juhuks ka nõuda või seda eeldada. Vastustaja poolt oma seadusest tuleneva kohustuse täitmata

jätmisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi ei saa asetada kaebajale.

Vastustaja esitatud toimikust nähtub, et väidetavalt on vastustaja KÜ-le Paide Soo 10 pärast

detailplaneeringu kehtestamist 02.10.2003 edastanud teate detailplaneeringu elluviimiseks vajalike

toimingute kohta, sarnane teade edastati ka KÜ-le Paide Soo 12. Vastustaja materjalidest ei nähtu, et

nõutud avalduse oleks KÜ Paide Soo 10 vastustajale esitanud.

Arvestades, et vastustaja ei ole ligi kaheksa aasta jooksul teinud mitte ühtegi toimingut, et

detailplaneeringut ellu viia, ei saanud ega pidanud kaebaja ka ajal pärast detailplaneeringu kehtestamist

saama teada kehtestatud detailplaneeringust ja tema omandi piiramisest vastava planeeringuga.

Vastamaks küsimusele, kas isik pidi haldusaktist teada saama, tuleb muuhulgas arvestada seda, millisel

määral oli asutus kohustatud isikuid haldusaktist teavitama ja kas ta täitis oma kohustuse täies ulatuses

(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-31-03). Tulenevalt demokraatia põhimõttest ja heast haldustavast peab

asutus kaalukatest otsustest avalikkust informeerima seaduses sätestatust intensiivsemalt, kui on ette

näha, et üksnes seaduses sätestatud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks

huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid, kuna vastasel juhul ei

oleks tagatud ka kaebeõiguse tegelik realiseerimine. Planeerimismenetluste puhul on seadusandja

pidanud oluliselt lisaks tavapärastele meetoditele (ajalehes teadete avaldamine) detailplaneeringu

menetlusest ja selle raames kehtestatud detailplaneeringust intensiivsemalt teavitada isikuid, kelle

omandit planeeringud piiravad. Seega on juba seaduse tasandil eeldatud, et muud tavapärased kanalid ei

pruugi olla piisavad selleks, et omanikeni, kelle õiguseid planeeringu alusel oluliselt piiratakse, jõuaks

teave planeeringust ja selles sätestatud piirangutest ka tegelikult. Seadusandja on seega pidanud kaebaja

kaebeõiguse reaalseks tagamiseks vajalikuks kaebaja kui omaniku, kelle õiguseid selgelt planeeringuga

piiratakse, eraldi teavitamist vastavalt planeerimisseaduses sätestatud nõuetele. Informatsiooni levimist ei

taga ainult see, et teave on põhimõtteliselt või isegi küllaltki hõlpsasti kättesaadav. Selleks, et teabega

tutvuda, peab huvitatud isikul olema aimu sellest, et teave üldse eksisteerib. Kaebajal puudus ajend

otsida infot detailplaneeringu kohta ning seda ka siis, kui Soo 10 kinnistul asuvate parklate

rekonstrueerimise tööprojektis detailplaneeringu olemasolule põgusalt viidati. Tööprojektist ei nähtunud,

et kaebaja omandit oli detailplaneeringuga kuidagi piiratud, seega puudus kaebajal alus eeldada, et

detailplaneering võib tema õiguseid rikkuda ja tal võib olla vajadus seda vaidlustada. Kaebajal puudus

põhjus vaidlusalust detailplaneeringut hankida ka põhjusel, et arvestades tööprojektis märgitud

detailplaneeringu kehtestamise aega (2003) ning asjaolu, et kaebaja poole ei olnud keegi pöördunud

teatega detailplaneeringu piiravast mõjust kaebajale või detailplaneeringust tuleneva nõudega, ei pidanud

kaebaja 2007. aasta tööprojekti põhjal arvama, et detailplaneering võib tema õiguseid kuidagi piirata.

On ilmne, et vastustaja on jätnud kasutamata seaduses ette nähtud kohustusliku võimaluse kaebajat, kui

detailplaneeringuga otseselt puudutatud isikut eraldi tähitud kirjaga teavitada. Kõik asjaolud kogumis on

käsitletavad mõjuva põhjusena kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel.

Kaebaja on mõistliku aja jooksul astunud samme selleks, et detailplaneeringu sisust teada saada

(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-70-06). Detailplaneeringust ja selle võimalikust piiravast mõjust sai kaebaja

teada siis, kui vastustaja 22.11.2011 kirjaga kaebajale kaebaja kinnistu osalisest võõrandamisest teatas.

Arvestades, et pärast kirja saatmist olid jõulu- ning aastavahetusega seotud pühad, astus kaebaja

mõistlikke samme selleks, et detailplaneeringu sisu talle teatavaks tehakse. Kõik muud

detailplaneeringuga seotud materjalid, sh seletuskiri, millest nähtus detailplaneeringu põhjendus edastati

kaebajale alles 02.03.2012 pärast seda, kui kaebaja nende saamiseks uuesti vastustaja poole pöördus.

Täiendavalt saadud materjalid kinnitasid kaebaja seisukohta, et esinevad alused detailplaneeringu

kehtestamise otsuse tühistamiseks. Seega on kaebaja mõistliku aja jooksul, kui talle sai selgeks, et on

kehtestatud tema õiguseid piirav detailplaneering, astunud samme selleks, et planeering talle teatavaks

tehtaks. Arvestades Riigikohtu praktikat ja asjaolu, et kaebaja on nõutaval viisil käitunud, esineb antud

juhul selge alus kaebetähtaja ennistamiseks.

5. 04.12.2012 kohtunõudega (II kd, tl 94–95) palus kohus vastustajal ja kolmandatel isikutel esitada

kaebetähtaja ennistamise taotlusele kirjalik vastus.

5.1 Vastustaja leidis (II kd, tl 176–177), et puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks.

Paide Linnavalitsus on 10.12.2002 saatnud KÜ-le Paide Soo 10 detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu

kutse ning eskiislahenduse avalikust arutelust võttis osa Soo 10 elanik Reeta Uljas. Järelikult KÜ siiski

teavitas korteriomanikke eelnimetatud ürituse toimumisest. 03.02.2003 postitas Paide Linnavalitsus KÜ-

dele Soo 12, Soo 10, Soo 14, Kuremari ja OÜ-le Paide Elamuhooldus detailplaneeringu avalikustamise

teate. Kohe peale detailplaneeringu kehtestamist asus Paide Linnavalitsus seda ka ellu viima, pöördudes

korduvalt läbi KÜ-de nii Soo 10, kui ka teiste Soo tänava kvartali korteriomanike poole kehtestatud

detailplaneeringu elluviimisega seotud küsimustes, oodates korteriomanikelt seisukohti kinnistute

ümberkruntimise osas. KÜ Paide Soo 10 avaldas oma seisukoha Paide Linnavalitsusele 19.04.2004 ning

vastuse on allkirjastanud korteriühistu volitatud isikuna kaebaja M.A. Kirja sisust nähtub, et 14.04.2004

on toimunud üldkoosolek, kus on detailplaneeringust tulenevat kinnistu ümberkruntimise teemat arutatud

ja otsustatud mitte lubada ühistule kuuluva maa katastriüksuse piiride muutmist. Eelkirjeldatust

tulenevalt ei vasta tõele kaebaja väide, nagu oleks ta detailplaneeringu kehtestamise otsusest teada

saanud alles 19.01.2012 ja selle sisust alles 02.03.2012. Parklate rekonstrueerimise tööprojekti

seletuskirja üldosas oli projekteerija välja toonud kaks alusdokumenti, millest projekteerimisel on

lähtutud. Need on Paide Linnavalitsuse poolt 02.05.2007 aasta korraldusega nr 195 väljastatud

projekteerimistingimused ja 2003. aastal kehtestatud „Paide linna kvartal nr 25 Soo tänava piirkonna

detailplaneering“, millega planeeritud tänavate, kergliiklusteede kui ka haljastusega peab projekti

koostamisel arvestama. Sama tingimus — planeeringuga planeeritud tänavate, kergliiklusteede

asukohtade, ning säilitatava ja planeeritud kõrghaljastusega arvestamine — sisaldus ka Paide

Linnavalitsuse poolt 02.05.2007 aasta korraldusega nr 195 väljastatud projekteerimistingimustes. Soo 10

kinnistul asuvate parklate rekonstrueerimise tööprojektis oleval plaanil on selgelt välja toodud

detailplaneeringuga planeeritud krundipiirid (katkendlik joon), mis oleks kujunenud peale Paide linna

kvartal nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu elluviimist (peale tänavaaluse maa väljamõõtmist

Soo 10 kinnistust). Seega nähtus projektist otseselt, et kehtib detailplaneering, mis vähendab olulisel

määral kinnistu mõõtmeid. Isegi kui kaebaja peale 14.04.2004 toimunud korteriühistu üldkoosolekut ei

teadnud detailplaneeringu olemasolust, mille elluviimisega korteriühistu ei nõustunud, olnuks kaebajal,

nähes, et sama detailplaneering kehtib jätkuvalt, otsene ajend otsida täiendavat infot kehtestatud

detailplaneeringu kohta ja soovi korral see vaidlustada. Seda oleks ta pidanud tegema juba lähtuvalt

sellest, et ei osalenud parklate rekonstrueerimise tööprojekti aruteludel mitte enda, kui üksikisiku

huvidest lähtuvalt, vaid oli KÜ Paide Soo 10 kontaktisik ja detailplaneering, millest ta väidetavalt ei

olnud varasemalt kuulnudki, puudutas tervet kinnistut ja kõiki kinnistuomanikke, mille huvide eest peaks

KÜ seisma. Kuigi kaebajat detailplaneeringu vastuvõtmisest tähtkirjaga ei teavitatud, sai kaebaja

detailplaneeringust teada muul viisil, läbi KÜ üldkoosoleku. Ei olnud võimalik, et KÜ liikmed, arutades

14.04.2004 toimunud üldkoosolekul vaidlusalust detailplaneeringut ja tehes otsuse mitte lubada

katastriüksuse piiride muutmist, ei teadnud detailplaneeringu sisust ja selle eesmärkidest. Isegi kui

kaebaja väidaks, et tema sellel üldkoosolekul ei osalenud, kirjutas ta KÜ volitatud isikuna alla Paide

Linnavalitsusele saadetud üldkoosoleku seisukohale ja pidi seega teadma, millisest detailplaneeringust ja

milliste piiride muutmisest jutt käib. 2007. aasta maikuus vaatas Paide Linnavalitsuse arhitekt-nõunik

Marje-Ly Rebas koos KÜ kontaktisiku M.A.iga läbi parklate rekonstrueerimise projekti ja leidis, et

projektis on vaja teha muudatusi seoses kehtivas detailplaneeringus toodud planeeritud tänavatega. Selle

info edastas Paide Linnavalitsuse arhitekt-nõunik AS-le Turgel Grupp töötajale Juta Vahterile, kes KÜ

Paide Soo 10 tellimusel projekti koostas. On ebausutav, et suheldes nii linnaametniku kui ka tellija

esindajana oma töövõtjaga, ei saanud kaebaja teada, et on olemas haldusakt, mis näeb ette planeeritud

tänavate aluse maa väljamõõtmise Soo 10 kinnistust. Kui kaebajal tõesti vastavad detailsed teadmised

projekteerimisest puudusid, pidi ta igal juhul aru saama, et kehtib detailplaneering, millega tahetakse

muuta kinnistu seniseid piire. Selleks ei ole vaja omada erialast väljaõpet. Kuigi kaebajale ei ole

haldusakti koheselt peale selle vastuvõtmist teatavaks tehtud, on vastustaja seisukohal, et kaebaja sai

haldusakti eksisteerimisest teada kindlasti juba 14.04.2004 ja kaebajal oli sellest ajast alates ajend

detailplaneeringu sisust teada saada, tutvuda täiendavalt detailplaneeringuga seotud materjalidega ja

soovi korral esitada kohtule kaebus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Samuti oli kaebajal ajend

teha seda 2007. aasta maikuus. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on esitanud kaebuse kaebetähtaega

rikkudes ja puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks.

5.2 Kolmas isik E. T. leidis (II kd, tl 121), et taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata,

kuivõrd kaebaja sai detailplaneeringu olemasolust teada hiljemalt 2007. aastal seoses Soo 10 parklate

rekonstrueerimisprojektiga ning tal oli alates sellest ajast võimalus soovi korral detailplaneeringu sisuga

ka tutvuda.

6. 17.12.2012 määrusega (II kd, tl 165–167) kõrvaldas kohus menetlusest kolmandate isikutena

menetlusse kaasatud V. M., G. K., U. O., K. O. ja K. O. ning kaasas kolmandate isikutena menetlusse L.

L., U. L., E. T., K. K., A. A., K. K., Ü. S. ja B. S. Sama määrusega andis kohus uutele kaastaud

kolmandatele isikutele võimaluse kaebuse ja selle tähtaegsuse kohta arvamust avaldada. Kuna kõik

kolmandad isikud kohtumääruse kättesaamist ei kinnitanud, avaldas kohus 17.12.2012 määruse

14.01.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded (II kd, tl 263). Kohus loeb, et kolmandad isikud said

määruse kätte 30 päeva möödumisel teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded, s.o

13.02.2013.

Kolmandad isikud (v.a E. T.) kaebuse ega selle tähtaegsuse osas oma seisukohti kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 124 lõike 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele

kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse

kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. Vastavalt HKMS § 124 lõikele 2 lõpetab

kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele. Vastavalt kehtiva HKMS § 124 lõikele 4 teeb kohus, kui menetlusosaline taotleb kohtult

asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, taotluse kohta põhjendatud määruse.

Kaebaja on esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse ning palub selle rahuldada. Vastustaja palub

lõpetada haldusasja nr 3-12-152 menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu.

8. Kohus leiab esmalt, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega

järgides. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

HKMS § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada üldjuhul 30 päeva jooksul

arvates haldusakti teatavaks tegemisest. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 seob planeeringu kehtestamise

vaidlustamise kaebetähtaja kulgema hakkamise isiku teadasaamisega planeeringu kehtestamisest.

PlanS § 26 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks

kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama planeeringu

kehtestamisest. Seega tuleb selgitada, millal sai kaebaja detailplaneeringu kehtestamisest teada või millal

pidi kaebaja planeeringu kehtestamisest teada saama.

Kaebaja on kogu kohtumenetluse kestel olnud järjekindlalt seisukohal, et tema 23.01.2012 esitatud

kaebus on esitatud tähtaegselt (I kd, tl 55; II kd 86–89). Kaebaja väidab, et Paide Linnavolikogu

27.03.2003 otsusest planeeringu kehtestamise kohta sai ta teada alles 22.11.2011, kui Paide Linnavalitsus

pöördus tema poole ettepanekuga kinnistu osa võõrandamiseks. Vaidlustatava haldusakti sai ta kätte aga

alles 19.01.2012 ning muud detailplaneeringu materjalid alles 02.03.2012 (I kd, tl 55; II kd, tl 86–89).

8.1 PlanS algredaktsiooni (jõustunud 01.01.2003) § 25 lõike 4 kohaselt tuli kohalikul omavalitsusel

avaldada detailplaneeringu kehtestamise otsus ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates

vastavas ajalehes. Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestamise teade

avaldati 19.04.2003 väljaandes Järva Teataja (II kd, tl 31). Planeeringu kehtestamise ajal kehtinud

PlanS redaktsioonis sätestatust tulenes kohalikule omavalitsusele eraldi kohustus teavitada planeeringu

kehtestamisest tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse

tegemise päevast arvates teiste hulgas kinnisasja omanikke, kelle senist maakasutust või ehitusõigust

kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse (§ 25 lg 7 p 2). Kuna Soo 10 kinnistu, millel asuvas

korterelamus omab kaebaja korteriomandit, maa-ala suurust detailplaneeringuga vähendati (II kd, tl 16

pöördel), tulnuks kohalikul omavalitsusel vähemalt Soo 10 korteriomanikke esindavat KÜ-d

detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt PlanS § 25 lõike 7 punktile 2 täiendavalt teavitada. Kohtul

puuduvad andmed selle kohta, et KÜ-d Paide Soo 10 või kaebajat isiklikult oleks detailplaneeringu

kehtestamisest tähtsaadetisena edastatud kirjaga teavitatud.

Samas ilmneb toimiku materjalidest, et KÜ Paide Soo 10 oli kõnealuse detailplaneeringu menetluse

mitmetesse etappidesse kaasatud ning igas menetlusetapis on kohalik omavalitsus rõhutanud

detailplaneeringu olulisemaid eesmärke. Detailplaneeringu algatamise korraldusest ilmus teade

19.04.2001 väljaandes Järva Teataja ning teates oli ära märgitud, et detailplaneeringu koostamise

eesmärk on Soo 16 krundil asuva lasteaiani viiva tee maa-ala täpsustamine ja teele eraldi kinnistu

moodustamine (II kd, tl 11). Detailplaneeringu lähteülesande punktist 1.4 selgub, et detailplaneeringu

eesmärkideks on muuhulgas lasteaiani viiva tee maa-alale eraldi kinnistu moodustamine ja Soo 10, 12,

14, 18, 20 ja 22 elamute juurde parkimiskohtade moodustamine (II kd, tl 9 pöördel). Planeeringu

eskiislahendust tutvustati 12.12.2002 Sookure lasteaia saalis ning teade planeeringu eskiislahenduse

arutelu toimumisest ilmus 10.12.2002 väljaandes Järva Teataja (II kd, tl 14). KÜ-le Paide Soo 10 saadeti

10.12.2002 Paide Linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusosakonna poolt planeeringu eskiislahenduse

avalikule arutelule kirjalik kutse (II kd, tl 42). Kutsel märgitu järgi alustas Paide Linnavalitsus 2002.

aasta septembris Soo tänava korterelamukvartali detailplaneeringu koostamist koostöös Soo tänava

piirkonna KÜ-te esindajatega. Eskiislahenduste avalikule arutelule oodati KÜ esindajaid ja kõiki Soo 10

elanikke. Arutelul osales Soo 10 majast üksnes Reeta Uljas (II kd, tl 14 pöördel). Paide Linnavalitsuse

planeeringu- ja ehitusosakonna 03.02.2003 kirjaga nr 7-1.3/178 teavitati teiste hulgas ka KÜ-d Paide Soo

10, et linnavalitsus avalikustab Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu (II kd, tl

24). Teates välja toodu järgi on detailplaneeringu eesmärkideks ka Soo 16 krundil asuva lasteaiani viiva

tee maa-alale eraldi kinnistu moodustamine ja Soo 10 elamu krundipiiride korrigeerimine. Samas teates

on märgitud detailplaneeringu avaliku väljapaneku kuupäevad ja ka avaliku arutelu toimumise kuupäev.

Sama teabega teade ilmus 13.02.2003 väljaandes Järva Teataja (II kd, tl 25) ja 26.02.2003 väljaandes

Paide Linnaleht (II kd, tl 26).

Ehkki detailplaneeringu menetlemine kestis käesoleval juhul 03.04.2001 algatamisest (I kd, tl 60)

27.03.2003 kehtestamiseni (I kd, tl 15) ligikaudu kaks aastat ning kinnistusraamatu väljavõttest (I kd tl

63) nähtuvalt on kaebaja Soo 10 korteri nr 44 omanikuna sisse kantud 11.06.1999 ja Soo 10 korruselamu

paikneb planeeringualal, nõustub kohus kaebajaga, et pole võimalik eeldada, et isik jälgib kogu

planeerimismenetluse jooksul maakonna või kohalikus ajakirjanduses avaldatud teateid, lootuses leida

informatsiooni konkreetse detailplaneeringu kehtestamisest (vt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-

47-05, p 14). Seega ei saa eeldada, et kaebaja pidi detailplaneeringu kehtestamisest teada saama vastava

teate 19.04.2003 avaldamisest väljaandes Järva Teataja.

8.2 Küll aga leiab kohus, et kaebaja sai kaevatavast otsusest teadlikuks muul viisil. Paide Linnavalitsuse

planeeringu- ja ehitusosakond edastas 02.10.2003 KÜ-le Paide Soo 10 teate nr 5.4-3.2/1472, milles paluti

KÜ-d seoses Soo tänava piirkonna detailplaneeringu elluviimisega ja vajadusega kinnistutest

kvartalisisesed teed eraldada, kutsuda kokku KÜ koosolek, mille eesmärgiks oleks KÜ esindaja

valimine ja volitamine esindama KÜ-d ümberkruntimiseks vajalikel toimingutel (II kd, tl 33).

19.04.2004 vastas KÜ Paide Soo 10 linnavalitsuse 02.10.2003 teatele, et KÜ Paide Soo 10 otsustas

14.04.2004 toimunud üldkoosolekul mitte lubada ühistule kuuluva maa katastriüksuse piiride muutmist,

kuna Paide Linnavalitsuse poolt 02.10.2003 esitatud detailplaneering ei vasta esialgselt suuliselt

kokkulepitud kavale (II kd, tl 181). Viidatud vastuse on volitatud isikuna allkirjastanud kaebaja M.A. KÜ

19.04.2004 vastusest järeldub kohtu hinnangul, et kaebaja pidi vastuse allkirjastamisega nõustumisel

olema teadlik kehtestatud ja kehtiva detailplaneeringu olemasolust, aga ka faktist, et sellega tahetakse

muuta Soo 10 katastriüksuse piire. Seega loeb kohus, et kaebaja pidi detailplaneeringu kehtestamisest

olema teadlik alates 02.10.2003 Paide Linnavalitsuse poolt saadetud teatele 19.04.2004 vastuse

allkirjastamisest.

Lisaks selgub Paide Linnavalitsuse arhitekt-nõuniku Marje-Ly Rebase 02.05.2007 e-kirjast projekteerija

AS Turgel Grupp kontaktisikule Juta Vahterile, et KÜ Paide Soo 10 volitas end parklate

rekonstrueerimise projekti puutuvalt esindama M.A.i (II kd, tl 40). Kirjas märgitakse, et Marje-Ly Rebas

ja M.A. vaatasid koos läbi AS Turgel Grupp poolt koostatud parklate rekonstrueerimise projekti,

vajalikud muudatused projektis tulenevat aga suures osas just kehtiva detailplaneeringu nõuetest (II kd, tl

40). Muudatustena on e-kirjas muuhulgas välja toodud, et parklate planeerimisel tuleb arvestada

kehtivas detailplaneeringus toodud planeeritud tänavatega ning kehtivas planeeringus on Soo tänava nn

sisemine ring ehk lasteaeda viiv tee ühistute kinnistutest välja lõigatud ja planeeritud see tänavamaaks.

Soo 10 parklate rekonstrueerimise tööprojekti seletuskirjast nähtub, et tööprojekti tellijaks on KÜ Soo 10

ja kontaktisikuks M.A. (II kd, tl 43 pöördel). Veel on Soo 10 parklate rekonstrueerimise tööprojekti

seletuskirjas projekteerimise ühe alusena märgitud „Paide linna kvartal nr 25 Soo tänava piirkonna

detailplaneering“ — kehtestatud 2003. aastal, käesoleva projekti koostamisel arvestada nii planeeritud

tänavate, kergliiklusteede kui haljastuse osas. Seega pidi kaebaja Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava

piirkonna detailplaneeringu kehtestamisest olema teadlik 2007. aastal, mil koostati Soo 10 parklate

rekonstrueerimise tööprojekt, mille üheks aluseks vaidlusalune detailplaneering oli. Kohus ei pea

usutavaks väiteid, justkui ei saanud kaebaja aru, milles ta KÜ-d esindab. Samuti ei pea kohus

tõenäoliseks, et KÜ volitas järjepidevalt end esindama ja dokumente allkirjastama isiku, kes ei olnud

võimeline KÜ huve mõistlikul viisil kaitsma. Liiatigi on kaebaja näol tegemist isikuga, kes on korduvalt

olnud valitud KÜ juhatusse (II kd, tl 91 pöördel, 269, 272).

8.3 Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud planeeringu eesmärkidena muuhulgas Sookure lasteaiani

viiva tee maa-alale eraldi kinnistu moodustamine ja teede planeerimine (II kd, tl 16). Detailplaneeringu

seletuskirja punktis 4 „Krundijaotus“ (II kd, tl 16 pöördel) on selgesõnaliselt kirjas, et osa senise krundi

aadressiga Soo 10, 12 ja 14 maa-alast krunditakse lahti avalikus kasutuses olevaks teede ja tänavate

maa-alaks. Veel on viidatud punktis kirjas, et ligikaudseks uueks suuruseks peale krundi

(aadressiga Soo 10) vähendamist on planeeritud ca 4317 m². Lasetaiani viiva tee Soo 10 ja Soo 12

kinnistutest välja kruntimine selgub ka detailplaneeringu seletuskirja punktist 6 „Tänavad, platsid ja

liikluskorralduse põhimõtted“ (II kd, tl 19 pöördel). Eelnevat ilmestab selgelt detailplaneeringu

ehitusõiguse plaan (I kd, tl 14, II kd tl 5). 2007. aasta novembris KÜ Paide Soo 10 tellimisel koostatud

Soo 10 parklate rekonstrueerimise tööprojekti asendiplaanist nähtuvalt on projekti koostamisel lähtutud

detailplaneeringuga planeeritud krundipiiridest (II kd, lk 6). Asendiplaani järgi kehtivad krundipiirid ja

detailplaneeringuga planeeritud krundipiirid kolmest kinnistu küljest ei ühti ning jooniselt nähtub

kahtlusteta, et detailplaneeringuga on planeeritud krundipiire kolmest küljest kahandada. Kuivõrd seni ei

ole Soo 10 ja Soo 14 vahel eraldi teemaa kinnistut olnud, vaid krundid Soo 10 ja Soo 14 külgnesid

krundipiirilt teineteisega (II kd, tl 5), samuti ilmneb Maa-ameti kaardiserverist, et Soo 10 ja Kure 3a ja

Kure 3/II vahel on ühine krundipiir, pidi kaebajale ka 2007. aastal koostatud Soo 10 parklate

rekonstrueerimise tööprojektist teatavaks saama asjaolu, et 2003. aastal kehtestatud Paide linna kvartali

nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringuga on planeeritud Soo 10 krundi piire vähendada.

8.4 Isegi, kui kaebaja teadis 2007. aastal Soo 10 parklate rekonstrueerimise tööprojekti raames üksnes

Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestamise faktist, planeeringuga

siuliselt tutvus aga alles 19.01.2012 või 02.03.2012, ei saa kaebus olla esitatud kaebetähtaega järgides.

HKMS § 46 lõige 7 sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta

on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või

kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-82-

07 oma 09.05.2007 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-23-07 viidates märkinud, et isikule teatavaks

tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis isikul kulub pärast haldusaktist

teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Sellele järgneb aeg, mil haldusorgan

isikule haldusakti esitab. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda 30 päeva

jooksul kohtusse. Seega tuleb kohtul teatavaks tegemata haldusakti puhul kontrollida, kas isiku poolt

haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti

teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates.

Kaebaja väitel väljastati talle detailplaneeringu materjalid tema nõudmisel 19.01.2012 ja 02.03.2012.

Kuna kohus tuvastas, et kaebaja pidi detailplaneeringu kehtestamisest teada saama juba 19.04.2004

linnavalitsusele vastuse allkirjastamisest, kuid mitte hiljem kui Soo 10 parklate rekonstrueerimise

tööprojektiga tegelemisel, s.o 2007. aastal, nõudis kaebaja detailplaneeringu materjale Paide

Linnavalitsusest

ligikaudu

4–7

aastat

peale

detailplaneeringu

kehtestamisest

teadasaamist.

Detailplaneeringu kehtestamisest teadasaamisest hiljemalt 2007. aastal kuni 19.01.2012 ja 02.03.2012,

mil kaebaja detailplaneeringu olulisemate materjalidega tutvus, möödus kohtu hinnangul ebamõistlikult

pikk aeg. Kaebaja ei olnud piisavalt hoolikas selleks, et detailplaneeringu kehtestamise faktist teada

saamise järgselt välja selgitada, kas tema õigusi kahjustatakse või milline on vastav vaidluse algatamise

kord.

Kuivõrd kaebaja näol on tegemist KÜ Paide Soo 10 juhatuse endise ja praeguse liikmega, kes äriregistri

elektroonilise teabesüsteemi andmete kohaselt on KÜ Paide Soo 10 juhatuse liige alates 09.07.2008

(II kd, tl 272), seega pidanuks ta juhatuse liikmena kahtlemata olema kursis linnavalitsuse ja KÜ vahelise

kirjavahetusega. 11.12.2008 on Paide Linnavalitsus saatnud KÜ-le Paide Soo 10 kirja nr 5.4-3.2/318

(II kd, tl 180), milles selgitab järgmist: Paide linn omab kinnistut Soo 16 (Sookure lasteaed), millele

puudub tänasel päeval juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. 27.03.2003 kehtestas Paide Linnavolikogu

oma otsusega nr 7 Paide linnas kvartal nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu, milles määratakse

Soo 16 kinnistu juurdepääsutee üle Soo 10, Soo 12 ja Kure 3 kinnistute maa-ala. Sellest tulenevalt soovib

Paide Linnavalitsus Soo 10, Soo 12 ja Kure 3 kinnistute omanikelt Soo tänava piirkonna

detailplaneeringus märgitud Soo 16 kinnistule juurdepääsutee maa-ala omandada. Paide Linnavalitsus

on valmis peale maa-ala omandamist tee rekonstrueerima ning teostama antud teelõigul pidevat

hooldust. Samuti on linnavalitsus nõus üle vaatama Soo tänava piirkonna detailplaneeringuga

kehtestatud Soo tänava piirkonna parkimiskorralduse. Palume ühistutel Paide Linnavalitsuse poolt

tehtud ettepanekut kaaluda. Teiepoolset seisukohta maa-ala võõrandamiseks Paide linnale ootame kuni

26.01.2009. Kohtu hinnangul ei lähe refereeritud kirja mõistmiseks tarvis ühtegi vastavat erialast

väljaõpet. Kirjas on selgelt ja otsesõnu märgitud, et 27.03.2003 kehtestatud detailplaneeringuga

määratakse lasteaia juurde viiva juurdepääsutee kulgema üle kaebaja kinnistu ning kinnistute (sh

kaebaja) omanikelt soovitakse vastav osa maa-alast omandada.

8.5. Eeltoodu tõttu asub kohus seisukohale, et kaebaja on tühistamiskaebuse kaebetähtaja halduskohtule

kaebuse esitamiseks mööda lasknud. Kohus on seisukohal, et kaebaja teadis kinnistu piiride muutmise

soovist ja sellega seotult kaevatavast haldusaktist 19.04.2004, kuid kõige hiljemalt pidi kaebaja KÜ

juhatuse liikmena Paide Linnavalitsuse 11.12.2008 kirjaga tutvudes mõistma, et kaevatav otsus riivab

kaebaja õigusi. Seega, olenemata sellest, et detailplaneeringu kehtestamise otsust kaebajale teatavaks ei

tehtud, nähtub toimiku materjalidest, et kaebajale pidi juba vähemalt kolm aastat enne kohtusse

pöördumist olema üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, mis võib kaebaja õigusi

riivata. Kaebetähtaja kulgemist ei saa mõjutada asjaolu, et kaebaja ei saanud aru detailplaneeringu

kehtestamise otsuse konkreetsest tähendusest tema õigustele.

9. Lugedes kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes, lahendab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse.

Riigikohtu halduskolleegium on oma määruses nr 3-3-1-57-02 leidnud, et mida enam on tähtaega

ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus. Ka kaebetähtaja möödalaskmise puhul on teiste

isikute huvi seda kaalukam, mida enam on kaebetähtaega ületatud. Kohus leiab, et kaebaja ei ole toonud

välja mõjuvaid põhjuseid, mis kaebetähtaja möödalaskmist vabandaksid.

Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-59-00 märgitu kohaselt saavad tähtaja ennistamise mõjuvateks põhjusteks

olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole

tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Ühtlasi märgib

Riigikohus lahendis nr 3-3-1-26-06, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul,

kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul

ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja

huvid. Sealjuures on teiste isikute huvid haldusakti kehtimajäämise suhtes seda kaalukamad, mida enam

on tähtaega ületatud.

Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja ennistamist taotlev

menetlusosaline, so antud juhul kaebaja. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima

asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole. Kaebetähtaja ületamise

mõjuva põhjusena on esile toodud kaebaja planeerimismenetlusse nõuetekohaselt kaasamata jätmine,

planeeringulahenduse elluviimisega viivitamine ning kaebaja teadmatus oma õiguste riivest.

Kaebaja on märkinud, et lasi kaebetähtaja mööda, kuna teda ei ole planeerimismenetlusse nõuete

kohaselt kaasatud ega teda planeeringu kehtestamise otsusest nõuete kohaselt teavitatud. Vastustaja ei ole

kaheksa aasta jooksul detailplaneeringut ka ellu viima asunud. Kaebajal puudus ajend planeeringu kohta

teabe hankimiseks. Parklate rekonstrueerimise tööprojektist ei nähtunud, et kaebaja omandit

planeeringuga piirati. Kaebaja sai detailplaneeringust ja selle võimalikust mõjust teada 22.11.2012, mil

vastustaja kaebajale kinnistu osalisest võõrandamisest teatas. Planeeringu materjalid edastati kaebajale

tema nõudmisel alles 19.01.2012 ja 02.03.2012.

9.1 Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda HKMS § 150 lõikes 1

sätestatust, mille kohaselt loetakse menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuvaks põhjuseks eelkõige

liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus või surm. Kuigi

märgitud loetelu ei ole ammendav, leiab kohus, et mõjuvaks põhjuseks saab olla vaid sündmus, mille

tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa.

Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel ei saa olla asjaolu, et kaebajat ei kaasatud nõuetekohaselt

planeerimismenetlusse ega edastatud talle planeeringut kehtestavat otsust, kui kaebaja hoolimata

planeerimismenetluse nõuete rikkumisest kaevatavast haldusaktist, s.o detailplaneeringu kehtestamise

otsusest siiski kaebuse esitamise hetkeks aastaid teadlik oli. Kohus tuvastas eelnevalt, et kaebaja puutus

detailplaneeringu kehtestamist kajastava informatsiooniga 2003. aastast kuni kaebuse esitamiseni ligi

üheksa aasta jooksul korduvalt kokku. Seega on tähtaja ennistamise taotluses toodud väited selle kohta,

et kaebaja ei olnud oma õiguste riivest teadlik, ainetud ega ole käsitletavad mõjuva põhjusena

kaebetähtaja ennistamisel. Kaebaja on kohtu hinnangul korduvalt olnud olukorras, kus mõistlikul

inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, mistõttu tulnuks kaebajal

täpsemad asjaolud välja selgitada vaide- või halduskohtumenetluses. On mõistetav, et detailplaneeringu

kehtestamise tagajärgedest ei ole võimalik aru saada ilma planeeringumaterjalidega tutvumata.

Tutvumiseks pidanuks kaebaja aga pöörduma Paide Linnavalitsuse poole, mida kaebaja tegi alles 2011.

aasta lõpus.

9.2 Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-57-02 selgitanud, et ei välista võimalust, et küllaldane põhjus

tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus

protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt

hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul

isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.

Kui kaebaja ka on õiguslikult kogenematu isik, pidanuks ta mõistliku aja jooksul otsima

detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks professionaalset abi. Kaebaja näol on siiski

tegemist KÜ Paide Soo 10 juhatuse liikmega, kelle puhul saab eeldada, et ta on võimeline KÜ-d kõigis

asjaajamistes ka üksi esindama. 25.06.2009 kinnitatud ja hetkel kehtiva KÜ Paide Soo 10 põhikirja (II

kd tl 265-270) punkti 5.6.1 kohaselt valitakse juhatus üldkoosoleku poolt ametisse kolmeks aastaks.

Punkti 5.6.5 järgi on juhatuse liikmel õigus esindada KÜ-d kõikide tehingute tegemisel, kui seadus teisiti

ei sätesta. Põhikirja punkti 5.6.3 järgi võib üldkoosoleku otsusega olulisel määral kohustused täitmata

jätnud või ühistu juhtimiseks võimetu juhatuse liikme igal ajal tagasi kutsuda. Arvestades, et kaebaja on

KÜ juhatuse liige olnud enam kui neli aastat, ei pea kohus tõenäoliseks, et kaebaja ei mõistnud, et Paide

linnas 27.03.2003 kehtestatud Soo tänava piirkonna detailplaneering ei puuduta tema õigusi. Kaebaja ei

ole välja toonud põhjuseid, mis takistasid teda detailplaneeringu kehtestamise otsusest teada saamisel

asuma selgitama detailplaneeringu sisu, vaidluse algatamise korda ja vajadusel kasutama selleks

professionaalset abi.

Kohus leiab, et kaebetähtaja ületamine ei ole antud juhul vabandatav. Ühtlasi rikub kaebetähtaja

sedavõrd ulatuslik (4–7 aastat) ületamine õiguskindluse põhimõtet, arvestades, et mida enam on

kaebetähtaega ületatud, seda kaalukamad peavad olema kaebetähtaja ennistamise põhjused. Eeltoodut

arvestades on põhjendamatu kaebaja väide, et vastustaja ei ole kaheksa aasta vältel detailplaneeringu

elluviimiseks sooritanud ühtegi toimingut.

10. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides

ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta

rahuldamata, vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb HKMS § 124 lõike 4 alusel rahuldada ja

haldusasja nr 3-12-152 menetlus HKMS § 124 lõike 2 ja HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel lõpetada.

11. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel, tuleb asjas tasutud

riigilõiv HKMS § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt selle tasujale tagastada. Toimikust nähtuvalt (I kd, tl 43) on

M.A. oma kaebuselt 21.01.2012 kontolt nr xxxxxxxxxxxx tasunud 15.97-eurose riigilõivu, selgitusega

riigilõiv

kohtutoimingute

osas.

Riigilõiv

on

tasutud

Rahandusministeeriumi

kontole

nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072673. Kohus on riigilõivu tasumist kontrollinud (I kd, tl 43).

Riigilõiv tuleb tagastada M.A.i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx (AS SEB Pank).

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik