2-12-8559/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2013, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-8559

Tsiviilasi

L.L. hagi L.L. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

923,49 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. oktoobri 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L.L. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) – L.L. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir

Vastustaja (hageja) – L.L. (ik: XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja T.L. (ik: XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 26. oktoobri 2012 otsus

osaliselt, s.o osas, millega maakohus mõistis välja L.L. ilt

elatise L.L. kasuks summas 102,61 eurot kuus alates 28.

veebruarist 2012 kuni 11. märtsini 2017, s.o kuni L.L.

täisealiseks saamiseni, ja märkis, et kohtuotsuse täitmisel

tuleb arvestada L.L. poolt alates 28. veebruarist 2012

kuni kohtuotsuse jõustumiseni L.L. ülalpidamiseks

elatisena makstud summasid.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista L.L. ilt

välja elatis L.L. kasuks perioodi 28. veebruar 2012 kuni

28. veebruar 2013 eest ühekordse summana 4,61 eurot

(neli eurot 61 senti) ja alates 1. märtsist 2013 kuni L.L.

täisealiseks saamiseni, s.o kuni 11. märtsini 2017, summas

102,61 eurot (ükssada kaks eurot 61 senti) kuus.

4. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 26. oktoobri 2012

otsus muutmata.

5. Lugeda

kohtuotsuse

resolutsioon

sõnastatuks

järgmiselt:

„5.1. Rahuldada L.L. hagi L.L. vastu osaliselt.

5.2. Välja mõista L.L. ilt (ik: XXXXXXXXXXX) elatis

L.L. (ik: XXXXXXXXXXX) kasuks periood 28. veebruar

2012 kuni 28. veebruar 2013 eest ühekordse summana

4,61 eurot (neli eurot 61 senti) ja alates 1. märtsist 2013

kuni L.L. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 11. märtsini

2017, summas 102,61 eurot (ükssada kaks eurot 61 senti)

kuus.

5.3. L.L. il tuleb elatis maksta igakuuliselt T.L.

pangakontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.

5.4. Jätta menetluskulud maakohtus L.L. ning L.L. ja

tema seadusliku esindaja T.L. endi kanda.“

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. L.L. (sündinud 11. märtsil 1999) esitas oma seadusliku esindaja ema T.L. kaudu 28.

veebruaril 2012 maakohtule hagi oma isa L.L. vastu elatise väljamõistmiseks seaduses

sätestatud miinimummääras tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2011.

Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja alates novembrist 2010 perega ja tal on teine elukaaslane.

Alates veebruarist 2011 maksab kostja hageja ülalpidamiseks elatist 64 eurot kuus. Tasutav

elatis ei kata lapse vajadusi. Hageja ema ei tööta ning tema sissetuleku moodustavad

peretoetus ja juhuslikud teenistused. Kuigi kostja on töövõimetuspensionär, on tal piisavalt

vara selleks, et maksta hageja ülalpidamiseks elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1

sätestatud miinimummääras.

2. Kostja oli seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata või rahuldada osaliselt, mõistes

kostjalt välja elatise 64 eurot kuus. Kostja leidis, et ta ei ole rikkunud ülalpidamiskohustust,

kuna elab koos lapsega ja kannab enamuse kuludest. Kostja väitel on kostja ja hageja ema

abielus ning elavad ühe leibkonnana Vaivara vallas Vodava külas kostja kinnistul, millel asub

eramu. Kostja on töövõimetuspensionär. Seoses raske puudega ei ole kostja võimeline

teenima lisatulu ning tema sissetulekuks oli kuni 31. märtsini 2012. a 196,63 eurot kuus,

alates 1. aprillist 2012. a on kostja sissetulek 205,22 eurot kuus. Lisaks saab kostja

sotsiaaltoetust 53,70 eurot kuus. Kostja kanda on ühised eluasemekulud (sh maamaks

ca 16 eurot aastas, küttekulud ca 640 eurot aastas, elektrienergia, televisioon (8 eurot),

prügivedu (1,57 eurot)), kostja osaleb ka toidukulude kandmisel ning annab lapse kuludeks

lapse emale igakuiselt 64 eurot. Seoses terviseprobleemidega on kostjal olulised lisakulud

(nt kütusekulu kontrollkäikudeks Tartusse). Kostja on oma PKS § 15 lg-st 2 ning § 16 lg-test

1 ja 2 tulenevad kohustused täitnud kohaselt, kuna kostja kannab kõik olulisemad ühised

kulud. Kuna kostja elab koos lapsega ja osaleb tema kasvatamisel, on nõude esitamise

eeldused vastavalt PKS § 100 lg-le 2 täitmata. Kostja osa perekonna ülalpidamiskuludest on

olnud suurem tema sissetulekust, kuna kostja kasutas lahusvara müügist saadud vahendeid.

Kevadel 2011 müüs kostja talle kuulunud ratastraktori ning andis saadud 1000 eurot hageja

emale ülalpidamis- ja majandamiskuludeks. Praegu kostjal vastavad võimalused puuduvad.

Kohtuistungil kostja ei eitanud sageli Saaremaal käimist, väites, et käib Saaremaal

rehabilitatsiooniteenuseid saamas ja on seal aastas 3-4 kuud. Kostja selgitas kohtuistungil ka,

et on kulutanud palju raha talu remontimisele, remondiraha saamiseks müüs kostja oma vara.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 26. oktoobri 2012 otsusega hagi osaliselt ja mõistis välja L.L. ilt

elatise L.L. kasuks summas 102,61 eurot kuus alates 28. veebruarist 2012 kuni 11. märtsini

2017, s.o kuni L.L. täisealiseks saamiseni.

Kohus kohustas L.L. kandma väljamõistetud elatise igakuuliselt L.L. seadusliku esindaja,

T.L. pangakontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada L.L. poolt alates 28. veebruarist 2012 kuni kohtuotsuse

jõustumiseni L.L. ülalpidamiseks elatisena makstud summasid.

Menetluskulud jättis maakohus kostja ning hageja ja tema seadusliku esindaja endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja hageja vanemana tulenevalt PKS §-st 96 ja § 97

p-st 1 kohustatud hagejat üleval pidama. Maakohus tugines Riigikohtu seisukohale

(3-2-1-108-07, p 11), et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem

annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud,

et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et

vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta

nõuda kohustatud vanemalt lapsele elatise väljamõistmist. Kohus luges tuvastatuks, et kostja

ei andnud eraldi hageja ülalpidamiseks raha, kuna arvas, et seda ei ole vaja teha, sest pooled

elavad koos ühise perena; kostja pidas piisavaks, kui ta remondib talu ja teeb muid lapse

ülalpidamisega mitteseotud kulutusi oma arvelt. Samuti luges kohus tuvastatuks, et kostja

viibib palju pere juurest eemal ning kulutab oma raha Saaremaal (pangakonto väljavõtetel on

näha Saaremaal tehtud kaardimaksed). Alates hagi esitamisest hakkas kostja andma hageja

ülalpidamiseks raha, kuid seda ebapiisavalt, 64 eurot kuus. Tähtsust ei ole asjaolul, kas

vanemad elavad koos või lahus, last peavad üleval pidama mõlemad vanemad. Hagiavalduse

esitamisega luges kohus tuvastatuks, et poolte vahel puudus Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-3-07

(p 12) nimetatud kokkulepe elatise andmiseks muul viisil ja raha lapse kätte andmiseks,

millega kohus luges asjakohatuks kostja vastuväite, et ta on pidanud last üleval selliselt, et on

andnud talle taskuraha, ostnud asju ning hoolitsenud eluaseme eest.

Nii hageja kui kostja on palunud arvestada peale lapse vajaduste ka kostja ja T. L. varalist

seisundit. Riigikohus on asunud seisukohale (3-2-1-33-11, p 20), et „kehtivas

perekonnaseaduses ei ole vanemate varalist seisundit nähtud ülapidamise suuruse määramisel

arvestatava asjaoluna PKS § 99 järgi. Vastupidi, PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane

vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb

PKS § 102 lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi

ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt.“ PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski

vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu

hulgas olla ka vanema töövõimetus. Kostja on raske puudega töövõimetuspensionär. Kostja

poolt kohtuistungil antud seletusega luges kohus tõendatuks, et kostja on töövõimetu, ei saa

teha ei füüsilist ega vaimset tööd, milline põhjus tuleb lugeda mõjuvaks ning mõista kostjalt

välja elatis alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kostja sissetulek on pensioni näol

205,22 eurot kuus. Seega on kostja PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras. Kostja ei vabane

alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab kasutama tema käsutuses olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, mille tõttu tuleb kostjalt välja mõista

elatisena 50% pensionist, mis moodustab 102,61 eurot kuus.

Kohus jättis rahuldamata nõude mõista elatis välja tagasiulatuvalt. TsMS § 369 viimase lause

kohaselt kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele alates elatisehagi kohtusse esitamisest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. L.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 26. oktoobri 2012 otsuse

tühistamist ja hagi läbivaatamata jätmist.

Alternatiivina palub apellant:

1) Viru Maakohtu 26. oktoobri 2012 otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata või

2) tühistada Viru Maakohtu 26. oktoobri 2012 otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega mõista

L.L. ilt välja elatis L.L. ülalpidamiseks summas 64 eurot kuus alates 28. veebruarist 2012

kuni 11. märtsini 2017, s.o kuni L.L. täisealiseks saamiseni. Kohustada L.L. kandma

väljamõistetud elatis igakuuliselt L.L. seadusliku esindaja, T.L. pangakontole. Kohtuotsuse

täitmisel arvestada L.L. poolt alates 28. veebruarist 2012 kuni kohtuotsuse jõustumiseni L.L.

ülalpidamiseks elatisena makstud summasid.

Menetluskulud palub apellant jätta poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) rikkus kohus menetlusnorme, jättes kohaldamata TsMS § 423 lg 2 p 2. TsMS § 3 lg 1 ja 2

järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma või

teise isiku eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 4. oktoobril 2012

toimunud kohtuistungil hageja seaduslik esindaja tunnistas, et hagi esitati selleks, et saada

kohtuotsuse näol dokument, mis võimaldaks taotleda täiendavaid sotsiaaltoetusi. Kohus pidi

seoses eeltooduga kohaldama TsMS § 423 lg 2 p-i 2, st jätma hagi läbivaatamata, kuna hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset. Lubamatu on menetleda asja, kus nõude eesmärk ei ole

ülalpidamise tagamine, vaid formaalse dokumendi saamine toetuse taotlemiseks;

2) hindas kohus tõendeid vääralt ja ühekülgselt ning kohaldas vääralt materiaalõigust.

Kohtuotsus

on

vastuoluline.

Kostja

on

täitnud

tavapärast

leibkonnasisest

ülalpidamiskohustust. Kostja on oma pensionist (ca 205 eurot) eraldanud ainult lapse

kuludeks lapse emale igakuiselt 64 eurot alates 2011. a algusest (hagiavaldus esitati 2012. a,

seega on ebaõige kohtu väide, et kostja hakkas alates hagi esitamisest andma hageja

ülalpidamiseks raha 64 eurot kuus). Lisaks on kostja andnud lapsele taskuraha ning tasunud

muid vajalikke kulusid, näiteks lapse suvelaagri maksumuse. Kostja kannab kõik ühise

majapidamise ja elukohaga seonduvad kulud (küttekulud, maamaks, elektritarbimine,

kütusekulu, remonditööd jne). Eeltoodud kulutusi ei saa pidada ülalpidamisega mitteseotud

kuludeks, kuna ülaltoodut tarbib terve pere. Lapsele taskuraha andmine on samuti ühises

leibkonnas tavapärane ja lapsele vajalik. Kohus jättis tähelepanuta, et lähtuda tuleb ka lapse

ema varalisest seisundist, milline on teadmata. Kuna kostja kannab kõik olulisemad ühised

kulud, vaatamata oma sissetulekule ning tervislikule seisundile, ei saa kostjale ette heita, et ta

ei osale ühise majapidamise korraldamisel ja sissetuleku hankimisel vastavalt PKS § 15

lg-le 2. Kostja on täitnud kohaselt oma PKS § 16 lg-test 1 ja 2 tulenevad kohustused.

Vastavalt PKS § 100 lg-le 2 täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Kostja elab koos lapsega ja osaleb tema kasvatamisel, seega on nõude esitamise eeldused

täitmata ja eeltoodu on aluseks hagi rahuldamata jätmisele;

3) juhul, kui hagi on lubatav ja täidetud on ka eeldused, on põhjendatud mõista kostjalt välja

elatis 64 eurot kuus. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja vajab seoses tervisliku seisundiga

lisavahendeid – käib Tartus uuringutel ja Saaremaal rehabilitatsiooniteenuseid saamas

(transpordikulu, toitlustuskulu). Kostja minimaalsed (lisanduvad jooksvad kulud elukoha

haldusele, nt remonditööd) kulud ühisele majapidamisele kuus on: elektritarbimine

ca 40 eurot, küttekulud ca 53 eurot (640 eurot aastas), maamaks 1,4 eurot, prügivedu

1,6 eurot, televisioon 8 eurot, kokku 104 eurot. Arvestades, et kostja eraldab igakuiselt lapse

kuludeks 64 eurot, jääb kostja kasutada muudeks kuludeks (sh ühisteks vajadusteks ja isiklike

vajaduste rahuldamiseks) 37 eurot. Arvestades kohtu määratud elatisesummat 102,60 eurot,

peab kostja loobuma osaliselt ühiste kulude kandmisest ning eraldama vahendid hagejale

nende samade kulude kandmiseks (juhul, kui hageja seaduslik esindaja soovib neid kulusid

kanda). Kostja tasutav 64 eurot kuus on piisav lapse vajadusteks olukorras, kus pere elab

ühise leibkonnana, kostja kanda on ühised eluasemekulud ja kostja sissetulek on piiratud

objektiivsete asjaoludega (töövõime kaotus, füüsilise töö piiratus).

5. L.L. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse

muutmata ja apellatsioonimenetluse kulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) hindas kohus tõendeid õigesti. Kostja ei ela koos hageja ja tema emaga ühe perena. Kostjal

on Saaremaal uus elukaaslane, kelle juures ta elab 7-8 kuud aastas; 3-4 kuud aastas elab kostja

Vodava külas, kuid isegi sel ajal ei anna ta rohkem raha pere või tütre ülalpidamiseks kui

64 eurot kuus. Jääb arusaamatuks, miks kostja, kui ta enda väitel elab pidevalt koos perega

ühise leibkonnana, hakkas aasta enne hagi esitamist, s.o veebruaris 2011, maksma elatist tütre

ülalpidamiseks. Kostja ei ole andnud lapsele taskuraha ega kandnud muid kulusid.

Küttekulud, maamaks ja remondikulud on seotud kostjale kuuluva kinnistu ülalpidamisega

ning kostja on kohustatud kandma enda omandiga seotud kulusid. Kulusid, mis on seotud

hageja ja tema ema elamisega kostja kinnistul, kostja ei kanna. Kommunaalteenuste, interneti

ja elektri eest maksab hageja ema;

2) ei ole kostja tõendanud oma väidet, et ta käib Saaremaal rehabilitatsiooniteenuseid saamas.

Kui kostja kasutab Saaremaal rehabilitatsiooniteenuseid, siis on tal võimalus esitada arved

nende teenuste eest, samuti on tal õigus rehabilitatsiooniteenuste hüvitamisele. Kui kostja

sissetulek on nii väike, siis jääb arusaamatuks, kuidas ta saab kasutada nii tihti

rehabilitatsiooniteenuseid, saamata selle eest seadusega ettenähtud hüvitist;

3) leidis kohus õigesti, et vaatamata sellele, et kostja on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud

olukorras, ei vabane ta lapse ülalpidamise kohustusest ning peab kasutama tema käsutuses

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning tühistada Viru

Maakohtu 26. oktoobri 2012 otsus osaliselt, s.o osas, millega maakohus mõistis välja kostjalt

elatise hageja kasuks summas 102,61 eurot kuus alates 28. veebruarist 2012 kuni

11. märtsini 2017, s.o kuni hageja täisealiseks saamiseni, ja märkis, et kohtuotsuse täitmisel

tuleb arvestada kostja poolt alates 28. veebruarist 2012 kuni kohtuotsuse jõustumiseni hageja

ülalpidamiseks elatisena makstud summasid.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise hageja

kasuks perioodi 28. veebruarist 2012 kuni 28. veebruarini 2013 eest ühekordse summana

4,61 eurot ja alates 1. märtsist 2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni

11. märtsini 2017, summas 102,61 eurot kuus.

Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt välja elatis hageja kasuks

summas 102,61 eurot kuus alates 28. veebruarist 2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud

osas.

Ringkonnakohus ei kontrolli vaidlustatud otsuse seaduslikkust osas, millega maakohus jättis

elatise tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2011 välja mõistmata, ning samuti osas, milles

maakohus tuvastas, et esinevad PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alused kostjalt elatise

väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära.

8. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi taotlusega maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on

kostja alaealise lapsena tulenevalt PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 õigustatud saama kostjalt

ülalpidamist ning kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Maakohus on õigesti

lähtunud nimetatud sätetest. Hageja seadusliku esindaja märkus kohtuistungil soovi kohta

taotleda sotsiaaltoetusi ei muuda õiguslikult põhjendamatuks hageja soovi saada kostjalt

seaduses ettenähtud ülalpidamist.

9. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et kuna kostja elab koos lapsega ja osaleb

tema kasvatamisel, on elatisenõude esitamise eeldused täitmata ning eeltoodu on aluseks hagi

rahuldamata jätmisele.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud 16. jaanuari 2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12

(p 15) seisukohale, et „Õige ei ole ringkonnakohtu järeldus, et alaealisel lapsel ei ole õigust

nõuda elatist vanemalt, kellega ta koos elab. Alaealise lapse vanem täidab PKS § 100 lg 2

esimese lause järgi lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei

ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuigi eelduslikult maksab elatist

vanem, kes ei ela lapsega koos, ei välista see säte kolleegiumi arvates elatise väljamõistmist

vanemalt, kelle juures laps elab. Eelkõige võib lapsel olla elatisenõue temaga koos elava

vanema vastu juhul, kui ta elab ka teise vanemaga (st tal on mitu elukohta tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 14 lg 2 ja § 15 lg 1 järgi). Seega võib laps esitada hagi elatise saamiseks

vanema vastu, kellega ta elab koos, kui viimane ei täida ülalpidamiskohustust.“

Ringkonnakohus märgib siinkohal, et poolte väited kostja elukoha osas on vastuolulised.

Hageja seadusliku esindaja väitel on kostjal Saaremaal uus elukaaslane, kelle juures ta elab

7-8 kuud aastas; 3-4 kuud aastas elab kostja Vodava külas. Kostja ei eita sageli Saaremaal

käimist,

kuid

leiab,

et

on

seal

aastas

ainult

3-4

kuud,

põhjendades

seda

rehabilitatsiooniteenuste saamisega. Seega on asjaolu, kas kostja elab koos perega, vaieldav,

ning poolte väidete põhjal on võimalik tuvastada, et kostja viibib vähemalt osa aega hageja

elukohast eemal. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka asjaolu, et kostja on alates 2011. a algusest

maksnud hageja ema pangakontole igakuiselt 64 eurot selgitusega „L.L. elatisraha“.

Kuna hageja on oma seadusliku esindaja kaudu soovinud elatise väljamõistmist kindla

igakuise rahalise maksena, siis ringkonnakohus leiab, et lapse huvides on elatis vastavalt ka

välja mõista.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel, et kostja viidatud PKS

§ 15 lg 2 ning § 16 lg-d 1 ja 2 sätestavad abikaasade üldised õigused ja kohustused abielus.

Ülaltoodud asjaoludel on hageja esitatud põlvnemisest tuleneva elatisenõude lahendamisel

kohane lähtuda perekonnaseaduse 8. peatükis sätestatust.

10. Järgmiseks kontrollib ringkonnakohus, kas esineb alus vähendada kostjalt hageja kasuks

välja mõistetud elatist 64 euroni kuus.

Maakohus luges tõendatuks, et kostja sissetulek on pensioni näol 205,22 eurot kuus, kostja on

raske puudega töövõimetuspensionär ja tal puudub tervisehäirete tõttu võimalus töötada,

mistõttu on kostja PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras ning peab tulenevalt PKS § 102

lg-st 2 kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Eeltoodu alusel mõistis kohus kostjalt välja elatisena 50% pensionist, mis moodustab

102,61 eurot kuus.

Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 10. jaanuari 2011 otsuse

nr XXXX kohaselt on kostja alates 31. jaanuarist 2011 osaliselt, s.o 80% ulatuses,

töövõimetu.

Töövõimetuse

kestuseks

on

määratud

vanaduspensioniea

saabumine.

Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 10. jaanuari 2011 otsusega

nr XXXX on kostjal tuvastatud ka raske puue vaimse funktsiooni suure kõrvalekalde tõttu.

Seega on kostjal oluliselt piiratud võimalus tööga sissetulekut teenida, kuid ringkonnakohus

leiab, et juhindudes PKS § 102 lg-test 1 ja 2 ning maakohtu otsuses viidatud Riigikohtu

seisukohast 17. mai 2011 lahendis nr 3-2-1-33-11 (p 20), puudub alus vähendada kostjalt

välja mõistetava elatise summat alla 50% talle makstavast pensionist.

Ringkonnakohus leiab küll, et kostja ülalpidamiskohustus hageja ees 50% ulatuses talle

makstavast pensionist peab hõlmama nii rahas makstava elatise kui ka muud kostja poolt

hageja heaolu tagamiseks tehtud kulutused, kuid kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et

arvestades kohtu määratud elatisesummat 102,60 eurot, peab kostja loobuma osaliselt ühiste

kulude kandmisest ja eraldama vahendid hagejale nende samade kulude kandmiseks. Seega

puudub kindlus selles, milliste lapsele vajalike kulutuste tegemist on kostja nõus edaspidi

jätkama. Seetõttu ei ole võimalik võtta elatise väljamõistmisel edasiulatuvalt arvesse kostja

poolt hageja eluasemekulude ja teatud osas muude kulude kandmist. Möödunud perioodil

alates hagi esitamisest kostja poolt tehtud kulutused kuuluvad aga arvestamisele. Selles osas

võtab ringkonnakohus seisukoha allpool, käesoleva otsuse punktis 11.

Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla kostjal tervisliku seisundi tõttu lisakulutuste olemasolu,

kuna kostjal puudest tulenevad lisakulud on kindlaks tehtud Sotsiaalkindlustusameti Põhja

Pensioniameti Rakvere büroo 10. jaanuari 2011 otsusega nr XXXX. Nimetatud kulude

kompenseerimiseks makstakse kostjale aga nähtuvalt Sotsiaalkindlustusameti Põhja

Pensioniameti 10. aprilli 2012 tõendist sotsiaaltoetust raske puudega tööealisele inimesele

suurusega 53,70 eurot kuus.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub kostjal lisaks pensionile regulaarse lisasissetuleku

olemasolu. Kostja sissetulekuna tuleb arvestada ka kostja pangakonto väljavõtetelt nähtuvaid

Urve Trei igakuiseid makseid kostjale summas 64 eurot selgitusega „lepingu tagasimakse“.

Analüüsides kostja poolt kohtule tema elukorralduse kohta avaldatut, s.o tihe liikumine

Ida-Virumaa ja Saaremaa vahel, mis eeldab küllalt suuri transpordikulusid, sage

rehabilitatsiooniteenuste kasutamine, talle kuuluva talu remontimine, mis nõuab rahalisi

vahendeid, kostja on tunnistanud ka talle kuulunud vara müüki, ei ole põhjust arvata, et

hagejale elatise maksmine 50% ulatuses pensionist seaks ohtu kostja toimetuleku. Samuti,

arvestades lisaks igakuisele 64-eurosele elatisemaksele hageja seadusliku esindaja

pangakontole ka kostja poolt kantud muid hageja kulusid (mille arvestus on toodud otsuse

punktis 11), on kostja tegelikkuses siiani hagejat sellises ulatuses ka ülal pidanud.

Kuna maakohus ei ole arvestanud, et kostja töövõimetuspension oli Sotsiaalkindlustusameti

Põhja Pensioniameti 10. aprilli 2012 tõendi kohaselt kuni 31. märtsini 2012. a 196,63 eurot

kuus, peab ringkonnakohus, lähtudes maakohtu seisukohast, et kostjalt tuleb elatisena välja

mõista 50% pensionist, põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis hageja kasuks

28. veebruarist 2012 kuni 31. märtsini 2012 summas 98,32 eurot (s.o 50% 196,63 eurost) ja

alates 1. aprillist 2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni 102,61 eurot kuus (s.o 50%

205,22 eurost).

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24. oktoobri 2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15)

asunud seisukohale, et „vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. /…/ Juhul kui

vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda

tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning

kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt.“

Eeltoodust tulenevalt peab kostja vajadusel tegema oma elukorralduses muudatusi,

vähendama isiklikke kulusid jms, et alaealine laps saaks seadusele vastava ülalpidamise.

Vastuseks apellandi väitele, et kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et lähtuda tuleb ka lapse ema

varalisest seisundist, milline on teadmata, märgib ringkonnakohus, et hageja ema varaline

seisund ei muuda kostja elatise maksmise kohustust vähemalt vastavalt PKS § 102 lg-s 2

sätestatule. Samas ei ole vaidlust selles, et laps elab pidevalt koos emaga ning kostja ei ole

väitnud, et hageja ema ei täida hageja ülalpidamiskohustust. Eeltoodud seisukoht on

kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi poolt 24. oktoobri 2012 otsusest tsiviilasjas

nr 3-2-1-118-12 (p-d 15, 16) tulenevaga.

11. Maakohus on märkinud kohtuotsuse resolutsioonis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb

arvestada kostja poolt alates 28. veebruarist 2012 kuni kohtuotsuse jõustumiseni hageja

ülalpidamiseks elatisena makstud summasid.

Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja ülalpidamiseks tasunud alates 2011. a algusest

igakuiselt hageja seadusliku esindaja pangakontole (selgitusega „L.L. elatisraha“) 64 eurot.

Selle kohta on hageja seaduslik esindaja esitanud kohtule ka vastavad tõendid. Alates hagi

esitamisest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni, s.o 12 kuu jooksul, moodustavad kostja

poolt elatisena makstud summad 768 eurot.

Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et tema minimaalsed (lisanduvad jooksvad kulud elukoha

haldusele, nt remonditööd) kulud ühisele majapidamisele kuus on: elektritarbimine

ca 40 eurot, küttekulud ca 53 eurot (640 eurot aastas), maamaks 1,4 eurot, prügivedu

1,6 eurot, televisioon 8 eurot, kokku 104 eurot. Sisuliselt sama kinnitas kostja ka hagi

vastuses.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidluse korral alaealise lapse

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peab kohustuse täitmist tõendama seda kohustust täitma

kohustatud isik, antud juhul kostja.

Kostja on esitanud FIE Ago Reiska 15. aprilli 2012 arve küttepuude kohta summas 640 eurot.

Kuigi tegemist on arve, mitte tasumist tõendava maksekviitungiga, peab ringkonnakohus

nimetatud kulutust tõendatuks, kuna hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja on hageja

elukohaga seoses küttekulusid kandnud. Hageja on pidanud küttekulusid kuludeks, mis on

seotud kostjale kuuluva kinnistu, mitte aga hageja ülalpidamisega. Ringkonnakohus selle

seisukohaga ei nõustu. Kuna hageja eluruumi kütmiseks oli puid vaja ja hageja ei ole väitnud,

et hageja eluruumi kütteks kostja toodud puid ei kasutatud, leiab ringkonnakohus, et kostjal

on kohustatud isikuna PKS § 100 lg 1 alusel õigus nõuda, et see loetaks ülalpidamise

andmiseks muul viisil. Kuna kostja elab poolte väidetust nähtuvalt vähemalt osa aega talle

kuuluval kinnistul, kus elavad ka hageja ja tema ema (kellega kostja on seaduslikus abielus),

siis arvestab ringkonnakohus, et kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust küttepuude

muretsemisega vaidlusalusel perioodil summas (640 : 3) 213,33 eurot.

Lisaks nähtub kostja esitatud pangakonto väljavõtetest (perioodide 10. jaanuarist 2012 kuni

10. aprillini 2012 ja 1. juulist 2012 kuni 20. septembrini 2012 kohta) 5. juulil 2012 tehtud

makse Ragn-Sells AS-le summas 1,83 eurot. Kuna prügivedu tuleb pidada hageja elukohaga

seotud kuluks, arvestab ringkonnakohus kostja poolt kantud hageja kuluna kolmandikku

Ragn-Sells AS-le tasutud summast, s.o (1,83 : 3) 0,61 eurot.

Kostja esitatud pangakonto väljavõtetest nähtuvad ka AS-le Starman tehtud maksed, kuid

kuna hageja seaduslik esindaja ei ole leidnud, et see kulu oleks hageja ülalpidamiseks vajalik,

ei pea ringkonnakohus põhjendatuks nimetatud kulu arvesse võtta. Ringkonnakohus arvestab

siinkohal ka seda, et hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetelt nähtuvad igakuised

maksed Elion Ettevõtted AS-le, mis on samuti telekommunikatsiooniteenuseid pakkuv

ettevõte.

Kostja väide, et tema igakuine kulu elektritarbimisele on ca 40 eurot, ei ole tõendatud. Kostja

esitatud tõendite kohaselt on kostja tasunud elektri eest 11. jaanuaril 2012. a 73,14 eurot ja

15. veebruaril 2012. a 36,14 eurot. Nimetatud maksed on tehtud enne perioodi, mille eest

kohus kostjalt elatise välja mõistis. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks maksnud elektri eest

pärast 28. veebruari 2012. Samas nähtuvad hageja seadusliku esindaja pangakonto

väljavõtetest viimatinimetatud perioodil igakuuliselt maksed OÜ-le VKG Elektrivõrgud

kliendi nr 10267846 eest (tegemist on kostja kliendinumbriga nähtuvalt kostja poolt kohtule

esitatud 2. jaanuari 2012 ja 8. veebruari 2012 arvetest). Seega on hageja elektritarbimise

kulud olnud hageja ema kanda, nagu ka hageja vastuses apellatsioonkaebusele on kinnitatud.

Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maamaksu tasumise kohustus on kostjal

kinnistu omanikuna ja seda lapse kulude kandmisena arvestada ei ole põhjendatud.

Kokku moodustavad kostja poolt hageja elukohaga seoses tehtud kulutused 213,94 eurot.

Lisaks nähtub kostja esitatud tõenditest, et kostja on maksnud 22. juunil 2012 Lastekaitse

Liidu Lastelaagrite OÜ-le 112,48 eurot ning hageja pangakontole Kurtna laste suvelaagri

kuludeks 19. juulil 2012. a 113 eurot ja 30. juulil 2012. a 15 eurot, kokku 240,48 eurot.

Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil tunnistanud, et kostja on maksnud paar korda

lastelaagri eest. Seega tuleb ka nimetatud summat arvestada hageja vajaduste katteks tehtud

kulutusena.

Kostja esitatud tõenditest nähtuvad ka hageja pangakontole tehtud ülekanded 23. mail 2012

summas 25 eurot ja 16. juulil 2012 summas 12 eurot. Maakohtu seisukoht, et

ülalpidamiskohustuse täitmisena ei saa käsitleda lapsele taskuraha andmist, on kooskõlas

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07 väljendatuga ja

ringkonnakohus nõustub sellega.

Ülaltoodust tulenevalt on kostja hageja ülalpidamiskohustuse täitmist vaidlusalusel perioodil

tõendanud suuremas ulatuses, kui maakohus on arvesse võtnud.

Ringkonnakohus leiab samuti, et maakohtu otsuse resolutsioon sõnastuses, et kohtuotsuse

täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates 28. veebruarist 2012 kuni kohtuotsuse

jõustumiseni hageja ülalpidamiseks elatisena makstud summasid, ei vasta TsMS § 442 lg 5

nõuetele, kuna ei ole selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

Ringkonnakohus mõistab uue otsusega kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest,

s.o 28. veebruarist 2012, kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni, s.o 28. veebruarini 2013,

ühekordse summana 4,61 eurot järgmise arvestuse alusel:

Kostja pidi perioodil 28. veebruarist 2012 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni maksma

hageja ülalpidamiseks elatist (2012 märtsis 98,32 eurot + alates 1. aprillist 2012 kuni

28. veebruarini 2013. a 102,61 eurot kuus, s.o 11 x 102,61) kokku 1227,03 eurot.

Kostja on maksnud perioodil 28. veebruarist 2012 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni

hageja seadusliku esindaja pangakontole elatisena (12 x 64) 768 eurot ja katnud muid hageja

kulusid summas (213,94 + 240,48) 454,42 eurot, kokku 1222,42 eurot, seega kostja

elatisevõlgnevus hageja ees on ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga 4,61 eurot.

12. Ringkonnakohus jätab menetluskulud, juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1,

poolte endi kanda.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/