3-11-1227/56 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi ja Lauri Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1227

Haldusasi

J Bi kaebus Kaitseliidu Harju Maleva 18. aprilli

2011. a käskkirja nr HA-1.1-4/6998P ning Kaitseliidu

ülema 3. mai 2011. a käskkirja nr K-1.1-1/8001P

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: J B

Vastustaja: Kaitseliit

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaitseliidu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kaitseliidu apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-11-1227

osas, millega Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 18.04.2011 käskkiri nr HA-1.1-4/6998P

tühistati. Teha selles osas asjas uus otsus.

3. Jätta J Bi kaebus rahuldamata.

4. Mõista J Bilt Kaitseliidu kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot.

5. Tagastada Kaitseliidule „Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja

eraldusmärkide kandmise kord“.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 1. aprillil 2013. a

(HKMS § 212 lg 1). Vastukassatsioonkaebuse võib esitada 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-11-1227

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 11.08.2010 käskkirjaga nr HA-1.1-4/13595P heideti

Harju Maleva Männiku malevkonna nimekirjast välja vormikandmise eeskirja rikkunud te-

gevliige J B. Harju Maleva pealik esitas 12.08.2010 Kaitseliidu ülemale taotluse J. Bi Kaitse-

liidust väljaheitmiseks vääritu teo, vormikandmise eeskirja rikkumise ja rahvusvahelise vaenu

õhutamise tõttu. Kaitseliidu ülema 26.08.2010 käskkirjaga nr K-1.1-1/14274P avaldati J. Bi

kui Kaitseliidust väljaheidetu nimi. Tallinna Halduskohus tühistas 28.02.2011 otsusega hal-

dusasjas

nr

3-10-2519

Kaitseliidu

Harju

Maleva

pealiku

11.08.2010

käskkirja

nr HA-1.1-4/13595P.

2. Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 18.04.2011 käskkirjaga HA-1.1-4/6998P heideti

Kaitseliidust välja Kaitseliidu Harju Maleva Männiku malevkonna tegevliige J. B. Käskkirjas

leiti, et J. B esitas Kaitseliidu vormiriietust kandes laulu „Truudusvanne isamaale“ ning tegi

selle

salvestise

kättesaadavaks

Internetis

veebilehel

http://www.youtube.com/watch?v=s_NOG66xT_A. Laulu sõnum on mitmetähenduslik ning

on tekitanud avaliku arvamuse kohaselt teatud ühiskonnagruppides arvamust, et autor õhutab

lauluga vaenu seoses rahvustunnusega. J. B on rikkunud Kaitseväe juhataja 18.03.2010 käsk-

kirjaga nr 99 kinnitatud „Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldus-

märkide kandmise korda“, mis keelab vormiriietuse kandmise meelsust väljendavatel avalikel

üritustel, mis võivad diskrediteerida kaitsejõude. Laulu esitamine Kaitseliidu vormiriietust

kandes ja selle salvestise YouTube keskkonnas avalikkusele kättesaadavaks tegemine tekitas

ühiskonnas negatiivseid emotsioone Kaitseliidu kui organisatsiooni vastu. Seda asjaolu on

võimalik tuvastada nii meedias esitatud seisukohtadest kui ka laulu kohta esitatud kommen-

taaridest. Avaliku arvamuse kohaselt õhutab autor laulu esitamisega vaenu rahvustunnuste

alusel. Vormikandmise eeskirja rikkumise viis on sedavõrd tõsine, et põhjendatud on J. Bi

Kaitseliidust väljaarvamine. Isikul, kes esindab Eesti Vabariiki, ei sobi vormiriietuses avali-

kult esitada mitmetähendusliku sõnumiga laulu. Eeltoodust järeldub, et J. B ei jaga Kaitseliidu

põhimõtteid ega sobi Kaitseliidu liikmeks.

3. Kaitseliidu ülema 03.05.2011 käskkirja nr K-1.1-1/8001P punktiga 1 tunnistati kehte-

tuks Kaitseliidu ülema 26.08.2010 käskkiri nr K-1.1-1/14274P ja punktiga 2 avaldati Kaitse-

liidust väljaheidetu nimi: J B (tl 6).

4. J. B esitas 18.05.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Kaitselii-

du otsuse tema väljaarvamise kohta Kaitseliidu liikmeskonnast ja selle aluseks oleva Kaitse-

liidu Harju Maleva pealiku 18.04.2011 käskkirja nr 1.1-4/6998P. Kaebuse põhjendused ja

täiendavad seisukohad:

1) Kaitseliidu põhjendus rahvusvahelise vaenu õhutamise kohta on paljasõnaline, meele-

valdne ja ekslik. Esitatud laul sisaldab vaid sõnumit, mis kutsub üles hüpoteetilise okupat-

siooni korral sõjalisele riigikaitsele, mis on iga kaitseväelase kohustus sõjaaja tingimustes.

Sarnase sõnumiga laule esineb militaarmuusikas mujalgi. Laulu sõnum langeb kokku sõduri-

vandega;

3-11-1227

3(9)

2) Kaitseliidu esindajad ei ole teinud ühtegi ekspertiisi laulu seadustega või Kaitseliidu õi-

gusaktidega vastuolus olemise kohta. Laulu esitamisega seoses algatati 03.08.2010 Politsei

Põhja Prefektuuri poolt väärteomenetlus, ent lõpetati 23.11.2010 väärteo tunnuste puudumisel.

Internetikommentaarid on väga negatiivsed ka mitmete Eesti poliitikute või avaliku elu tege-

laste suhtes, ent ometi ei saa anonüümne kommentaar olla põhjuseks nende ametist lahkumi-

sele või organisatsioonist väljaheitmisele. Anonüümsed internetikommentaarid ei saa esindada

avalikku arvamust;

3) laulu kodus esitamine ja hilisem tuttavate poolt sotsiaalmeediakanalis avaldamine ei ole

avalikul üritusel osalemine. Kaebaja on aastaid tegutsenud muusikuna, loonud erinevaid laule

ja peab muusikaga tegelemist enda üheks põhiliseks eneseväljendusvormiks. Kaebaja ei ole

oma kunstilise eneseväljenduse raames rikkunud vormikandmise eeskirja sätteid. Laulu esita-

misel kaebaja kodus ei ole äratuntavalt ja nähtavalt esil Kaitseliidu eraldusmärgid. Ka teatri-

etenduses, kontserdil ja teistes muusikalistes etteastetes on mõeldav kasutada Eesti kaitseväe

vormi kunstilise tegevuse raames. Kuulumine vabatahtlikku sõjaväeliselt korraldatud organi-

satsiooni ei ole piiranguks kunstilisele eneseväljendusele, sõnavabadusele ning südametunnis-

tuse-, usu- ja mõttevabadusele. Kaitseliidu otsus on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 19, mille

järgi on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Väljaviskamine piirab PS §-s 41 sätestatud põ-

hiõigust, mille järgi on igaühel õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kaitse-

liidule laieneb ka PS § 48, mis sätestab ühinemisvabaduse (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-8-06 p

31). See tähendab, et Kaitseliit ei tohi isikuid oma liikmete hulgast meelevaldselt välja arvata;

4) Kaitseliit on juba ühel korral J. Bi sarnase põhjendusega välja heitnud ja halduskohus on

28.02.2011 otsusega nr 3-10-2519 selle haldusakti tühistanud. Ka käesolevas haldusasjas ei

ole kaebajale tutvustatud väljaheitmise aluseks olevaid asjaolusid. Isikut karistatakse teist-

kordselt sama teo eest. J. Bile ei ole tutvustatud väljaheitmise aluseks olevat Harju Maleva

juhatuse koosoleku protokolli;

5) Kaitseliidus ei ole kehtivat kodukorda, mis võimaldaks korrektselt distsiplinaarkaristusi

määrata. Kaebaja on ennast näidanud eeskujuliku kaitseliitlasena ja on täitnud teenistuskohus-

tusi ning ülemate antud korraldusi. Kaebajal ei ole ühtki eelnevat distsiplinaarkaristust. Kait-

seliidust väljaheitmine ei ole proportsionaalne karistus eeskujuliku liikme suhtes;

6) puudub põhjus, miks oleks pärast Kaitseliidu liikmelisust taastavat halduskohtu otsust ja

politsei poolt menetluse lõpetamist pidanud video sotsiaalmeedia kanalist kõrvaldama.

5. Kaitseliit palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited:

1) kuna kohus on juba võtnud seisukoha eelnevate väljaheitmiste otsuste kohta ja need tühis-

tanud, ei oma varasemad otsused vaidlustatud haldusakti kehtivuse suhtes tähendust. Harju

Maleva pealiku 18.04.2011 käskkirja kohaselt on kaebajale etteheidetavaks õigusvastaseks

teoks mitte laulu vaenu õhutav iseloom, vaid Kaitseväe juhataja 18.03.2010 käskkirjaga kinni-

tatud vormikandmise eeskirja punkti 2.10 rikkumine. Viidatud punkti kohaselt ei ole vormi-

riietuse kandmine lubatud meelsust väljendavatel avalikel üritustel, mis võivad diskrediteerida

kaitsejõude. Tegevliige J. B heideti Kaitseliidust välja, kuna ta esines avalikult Kaitseliidu

vormiriietuses meelsust väljendava lauluga ja tekitas sellega kahju Kaitseliidu mainele. Laulu

sõnum on rahvuslikku vaenu õhutav, kuid see ei oma väljaheitmise otsuse õiguslike aluste

suhtes primaarset tähendust. Politsei poolt algatatud väärteomenetlus lõpetati, kuna vaenu

õhutamine, kui sellega ei kaasne kahju, ei ole karistusseadustiku alusel karistatav tegu;

2) vormikandmise eeskirja mõistes on avalik üritus ka avalik esinemine meedias. Interneti-

keskkonda YouTube saab käsitleda kui meediakanalit. Seda kasutavad oma seisukohtade ja

manifestide väljaütlemiseks nii erinevad rahvusvahelised organisatsioonid kui ka huvigrupid,

3-11-1227

4(9)

kellel juurdepääs traditsioonilisele meediale puudub või on raskendatud. Kuna kaebaja ei ole

andnud mõista, et laulu avaldamine oli talle vastumeelne, samuti ei ole ta proovinud seda in-

ternetist eemaldada, siis võib järeldada, et kuigi video laadisid üles kolmandad isikud, tehti

seda kaebaja palvel ja tema poolt heaks kiidetult. Kaebaja on sellist tegevust õigustanud ja

kinnitanud, et võimalusel teeks ta seda uuesti;

3) Kaitseliidu vormi kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25.09.2008 määrusega nr

142 ja kirjelduse alusel on võimalik selgelt tuvastada, et kaebaja kannab Kaitseliidu vormiriie-

tust. Samuti on nähtavad nii käisel olev riigitunnus kui ka mütsil olev mütsimärk, mis mõle-

mad on Kaitseliidu eraldusmärgid. Kohatu on antud juhtumi võrdsustamine teatrietendusega,

kus vormi kandmine oleks aktsepteeritav. Nimelt keelab vormikandmise eeskiri vormi kand-

mise meelsust väljendavatel üritustel, mida teatrietendus kindlasti ei ole. Antud juhtumi kon-

tekstis on aga selgelt arusaadav, et kaebaja eesmärk oli väljendada oma vaateid ja meelsust;

4) vaidlustatud otsust kaebaja väljaarvamisest Kaitseliidust ei saa käsitleda teistkordse karis-

tamisena, kuna eelnev sellekohane otsus on kohtu poolt tühistatud;

5) asjaolu, et kodukord ei kehti, ei oma väljaarvamise osas tähtsust, kuna väljaarvamise alu-

sed ja protseduur on sätestatud Kaitseliidu seaduses ja põhikirjas. Kodukord võib omada täht-

sust teiste distsiplinaarkaristuste liikide määramisel, kuid mitte väljaarvamise puhul. Vastavalt

Kaitseliidu seaduse (KaLS) § 31 lg-le 6 kannab Kaitseliidu liige, kes rikub Kaitseliidu põhi-

kirja, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele,

vastutust Kaitseliidu kodukorras kehtestatud ulatuses või arvatakse Kaitseliidust välja põhikir-

jas kehtestatud korras. Antud juhul on väljaheitmise õigust omav organ, Kaitseliidu Harju

Maleva juhatus, otsustanud karistusena rakendada Kaitseliidust väljaheitmist;

6) kaebaja väide, et talle ei tutvustatud Kaitseliidu Harju Maleva juhatuse koosoleku proto-

kolli, ei ole tõene. Kaebajale saadeti 31.03.2011 tähitud postiga teade tema Kaitseliidust välja-

arvamise menetluse alustamiseks ja teavitati menetlusosalise õigustest, kuid kaebaja seda õi-

gust ei kasutanud. Vaidlusaluse laulu YouTube meediakanalis kättesaadavust tuleb käsitleda

jätkuva vormikandmise eeskirja rikkumisena ja kaebaja oleks selle pidanud eemaldama siis,

kui Kaitseliit alustas tema suhtes uuesti väljaheitmise menetlust;

7) karistus on rikkumisega proportsionaalne. Kaebaja on avalikult esinenud kaitseliitlasena

seisukohtadega, mis on täielikult vastuolus Kaitseliidu põhimõtetega. Laulu „Truudusvanne

isamaale“ sõnad räägivad okupantide tapmisest. Analüüsides laulu sõnu kontekstis tema esita-

jaga, võib jõuda järeldusele, et kaebaja on üsna kindlalt okupantide all mõelnud vene rahvu-

sest isikuid. Selline tegevus on taunitav esitatuna tsiviilisiku poolt, kuid täiesti lubamatu Kait-

seliidu tegevliikmele, kes vormis olles esindab Kaitseliitu. KaLS § 24 lg 2 kohaselt loetakse

Kaitseliidu liige väljaspool teenistuskohustuste täitmist kaitseliitlaseks juhul, kui ta kannab

Kaitseliidu vormiriietust. Kaitseliidu liige ei tohiks endale lubada ühtegi väljaütlemist või

avaldust, mida võib kuidagi tõlgendada poliitilise või meelsust väljendava avaldusena, mistõt-

tu ei ole mõeldav, et kaebaja jätkaks Kaitseliidu liikmena;

8) kaebaja Kaitseliidust väljaarvamisega ei ole rikutud kaebaja põhiseaduslikke õigusi vaba-

le eneseteostusele, sõnavabadusele, usu- ja mõttevabadusele ning ühinemisvabadusele. Kaitse-

liidu kui vabatahtliku organisatsiooni liikmetele on seadusega kehtestatud teatud kohustused

ja õigused ning eeldatakse, et Kaitseliiduga liitudes isik aktsepteerib neid ja käitub nendele

vastavalt. Kui isik leiab, et need reeglid on tema jaoks represseerivad, on tal õigus Kaitselii-

dust välja astuda.

6. Tallinna Halduskohtu 31.08.2012 otsusega tühistati Kaitseliidu Harju Maleva pealiku

18.04.2011 käskkiri nr HA-1.1-4/6998P ja kaebus jäeti rahuldamata osas, milles taotleti Kait-

3-11-1227

5(9)

seliidu ülema 03.05.2011 käskkirja nr K-1.1-1/800 tühistamist. Kohtuotsust põhjendati järg-

miselt:

1) kohtupraktikas on rõhutatud: „Distsiplinaarkaristuse määramine saab olla õiguspärane

vaid siis, kui distsiplinaarsüüteo asjaolude igakülgne väljaselgitamine ja karistuse määramine

toimub kooskõlas seaduse nõuetega ja süüteo toimepanija õigusi silmas pidades. Seadusandja

on kehtestanud karistuse määramiseks tähtajad, mida karistuse määraja on kohustatud järgima.

Karistuse määrajal on kohustus süüteoga seonduvad asjaolud õigeaegselt välja selgitada ja

otsustada karistuse määramine seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Selle lõppemisel on isikul

alust arvata, et hiljem talle karistust määrata pole enam võimalik“ (vt Riigikohtu halduskol-

leegiumi 08.02.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-4-02, p 2);

2) Kaitseliidu liikme vastutuse alused sätestab KaLS, mille § 31 lg 3 kohaselt kannab tegev-

liige teenistuskohustuste täitmisel toimepandud distsiplinaarsüüteo eest tegevteenistuses ole-

vale kaitseväelasele laienevat distsiplinaarvastutust kaitseväe distsiplinaarseaduses (KDS)

sätestatud ulatuses ja korras. KaLS § 24 lg 2 kohaselt loetakse Kaitseliidu liige väljaspool

teenistuskohustuste täitmist kaitseliitlaseks mh juhul, kui ta kannab Kaitseliidu vormiriietust

ja tunnuseid. Kaebaja kandis talle süüksarvatava teo toimepanemise ajal Kaitseliidu vormiriie-

tust ja tunnuseid ning seega on käsitletav kaitseliitlasena vaatamata sellele, et tegemist ei ol-

nud teenistuskohustuse täitmisega (tl 68, 91). Seega kuulub kohaldamisele KDS § 52 lg 1,

mille järgi tuleb distsiplinaarkaristus määrata viivituseta, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jook-

sul alates distsiplinaarsüüteost teadasaamisest;

3) vaidlusalune video laaditi YouTube keskkonda üles 29.07.2010. See nähtub ka andmetest

video veebilehel. Nimetatud kuupäeval sai vastustaja sellest ka teada (tl 91). Kaebaja seletuse

kohaselt oli kõnealune laul esitatud ja salvestatud päev või paar varem (tl 68). Distsiplinaarka-

ristuse määramise 30-päevane tähtaeg hakkas seega kulgema 30.07.2010 ja lõppes

30.08.2010. Seega oli Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 18.04.2011 käskkirja nr HA-1.1-

4/6998P (otsuses ekslikult märgitud Kaitseliidu ülema 03.05.2011 käskkirja nr K-1.1-1/800)

koostamise hetkeks distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg möödunud, mistõttu oli kaebajale

distsiplinaarkaristuse määramine õigusvastane;

4) kuna tähtaja rikkumine on piisavaks aluseks Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 18.04.2011

käskkirja nr HA-1.1-4/6998P tühistamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg

1 p 1 alusel, ei pea kohus vajalikuks käsitleda menetlusosaliste muid väiteid;

5) kaebus jääb rahuldamata osas, milles taotletakse Kaitseliidu ülema 03.05.2011 käskkirja

nr K-1.1-1/800 tühistamist. Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 18.04.2011.a käskkirja nr HA-

1.1-4/6998P tühistamisega taastuvad kaebaja õigused Kaitseliidu liikmena, mistõttu ei riku

Kaitseliidu ülema 03.05.2011.a käskkiri nr K-1.1-1/800 tema õigusi (vt Tallinna Halduskohtu

28.02.2011.a otsus haldusasjas nr 3-10-2519, p 12). Seega puudub alus nimetatud käskkirja

tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaitseliit palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.08.2012 otsus

osas,

millega

tühistati

Kaitseliidu

Harju

Maleva

pealiku

18.04.2011

käskkiri

nr HA-1.1-4/6998P. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) halduskohus on üllatuslikult ja arusaamatult leidnud, et käskkirjas viidatud KaLS § 31 lg

3 ei kuulu kohaldamisele, kuid Kaitseliit ei ole tuginenud ega kohaldanud viidatud sätet ehk

kohaldanud distsiplinaarvastutust teenistuskohustuse täitmisel toimepandud distsiplinaarsüü-

3-11-1227

6(9)

teo eest. Kaitseliit on vaidlustatud 18.04.2011 käskkirjas, tuginedes KaLS § 31 lg-le 6 ja Kait-

seliidu põhikirja punktile 3.27, arvanud kaebaja Kaitseliidust välja. Halduskohus pidanuks

HKMS § 165 lg 1 p-de 4 ja 6 alusel põhjendama, miks ta ei nõustu käskkirjas viidatud õigus-

liku alusega. Halduskohus kvalifitseeris J. Bi väljaheitmise omaalgatuslikult aegunud distsip-

linaarkaristusena, võimaldamata pooltel sellise seisukoha suhtes arvamust avaldada (vt HKMS

§ 157 lg 2);

2) KaLS §-st 31 tuleneb, et distsiplinaarsüüteoks, millele võidakse kohaldada KDS kohast

distsiplinaarvastutust, saab olla kaitseliitlase poolt teenistuskohustuse täitmise raames toime

pandud rikkumine. Kaitseliidu liikme lubamatu tegevuse aluseks ei ole käesoleval juhtumil

käsk ja J. B ei täitnud laulmisel teenistuskohustusi (KaLS § 23 lg 1 ja § 24 lg 1). Ka asjaolu, et

etteheidetava teo ajal kandis J. B Kaitseliidu vormiriietust ja seega tegutses kaitseliitlasena, ei

anna õiguslikku alust käsitelda vormiriietuses vaenu õhutava laulu esitamist, mis on avalikult

kättesaadav internetis, teenistuskohustuse täitmisel toimepandud distsiplinaarsüüteona;

3) Seda, et tegemist ei olnud distsiplinaarkaristusega, kinnitab ka asjaolu, et KDS ei näe ette

distsiplinaarkaristusena liikme väljaarvamist (vt KDS § 15 lg 2);

4) halduskohus rikkus menetlusnorme, kuna ei käsitlenud ega võtnud seisukohta ühegi me-

netlusosaliste poolt esitatud väite suhtes. Ringkonnakohus peaks käesoleva asja saatma hal-

duskohtule tagasi uueks lahendamiseks (HKMS § 199 lg 2). Ringkonnakohtul ei ole võimalik

muuta halduskohtu põhjendusi ega teha ka asjas uut otsust asja uueks läbivaatamiseks saatma-

ta, sest sellisel juhul oleks riivatud mõlema poole õigus õiglasele ja tõhusale kaitsele. Kui

ringkonnakohus hakkaks esmakordselt hindama menetlusosaliste esitatud asjaolusid ja väiteid,

jääks esimeses kohtuastmes asi sisuliselt arutamata. Tulenevalt PS §-st 148 on kohtusüsteem

ja -menetlus Eestis kolmeastmeline.

8. J. B ei nõustu vastuses apellatsioonkaebuse väidetega. Kaebaja kordab kaebuses esitatud

väiteid ja märgib lisaks järgmist:

1) Kaitseliit ei järginud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 40 sätestatut, mille kohaselt

tuleb isik enne teda koormava haldusakti andmist ära kuulata. J. Bile ei tehtud teatavaks Harju

Maleva juhatuse protokolli, milles oleks võinud kajastuda tema väljaheitmise täpsemad põhju-

sed. Kuna kaitseliitlaste suhtes kohaldub KDS, siis oleks lähtuvalt viidatud seaduse §-st 52

pidanud määrama karistuse 30 päeva jooksul alates distsiplinaarsüüteost teadasaamisest;

2) väljaheitmise otsuse aluseks olevad varasemate ja hilisemata käskkirjade põhjendused on

esitatud vastuoluliselt. Kui Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 11.08.2010 käskkirjas on kaeba-

ja väljaheitmise alusena nimetatud vormikandmise eeskirjade rikkumist, siis 12.08.2010 taot-

luses on sellele lisandunud juba vääritu teo ja rahvusvahelise vaenu õhutamise põhjendus.

Vaidlustatud 18.04.2011 käskkirjas on teo õigusvastasust põhjendatud ka avaliku esinemisega

meelsust väljendava lauluga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellant esitas koos apellatsioonkaebusega kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vor-

miriietuse ja eraldusmärkide kandmise korra. Nimetatud dokument on esitatud halduskohtule

ja see sisaldub juba toimikus (tl 76-84) ning tuleb seetõttu apellandile tagastada.

10. Halduskohus asus seisukohale, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, sest sellega on

määratud distsiplinaarkaristus selleks ettenähtud tähtaja möödumisel. Apellant leiab, et Kait-

seliidu Harju Maleva liikme väljaheitmine Kaitseliidust ei ole distsiplinaarkaristus ning KDS

§ 52 lg 1 ei kohaldu KaLS § 31 lg 6 alusel antud haldusakti suhtes.

3-11-1227

7(9)

11. KaLS § 31 lg 3 sätestab: „Teenistuskohustuse täitmisel toimepandud distsiplinaarsüüteo

eest kannab Kaitseliidu tegevliige tegevteenistuses olevale kaitseväelasele laienevat distsipli-

naarvastutust kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kaitseliidu kodu-

korraga võib kehtestada, et kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud distsiplinaarkaristusi ei

kohaldata Kaitseliidu liikmetele täies ulatuses.“ Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt Kaitseliidu

liige, kes rikub Kaitseliidu põhikirja, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevuse-

ga kahju Kaitseliidu huvidele, kannab vastutust Kaitseliidu liikmele kodukorras kehtestatud

ulatuses ja korras või arvatakse Kaitseliidust välja põhikirjas kehtestatud korras. Apellant ju-

hib õigesti tähelepanu asjaolule, et KDS ei näe kaitseväelase ametikohalt või teenistusest va-

bastamist ette kaitseväelase distsiplinaarkaristusena. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) §

93 lg 1 p 8 ja § 100 p 3 võimaldavad kaadrikaitseväelase vabastada ametikohalt ja viia üle

madalamale ametikohale ning § 114 lg 1 võimaldab kaadrikaitseväelase, kes ei saa distsipli-

naarsüüteo tõttu jätkata teenistuskohustuste täitmist senisel ametikohal, vabastada distsipli-

naarsüüteo iseloomu ja raskust hinnates lepingulisest teenistusest. Seejuures näeb KVTS §

114 lg 2 selleks ette 30-päevase tähtaja arvates distsiplinaarsüüteo toimepanemisest või selle

teatavaks saamisest lepingut sõlmivale ülemale. Kaitseliidu seaduses tähtaeg kaitseliitlase

väljaarvamiseks distsiplinaarsüüteona käsitletava teo toime panemise korral puudub. KLS §

42 alusel Vabariigi Valitsuse 13.01.2000 määrusega nr 15 kinnitatud Kaitseliidu põhikirja p

3.27 kohaselt otsustab väljaarvamise kaitseliitlase vastuvõtmise õigust omava üksuse juhatus

või maleva pealik. Juhatuse otsus esitatakse kinnitamiseks maleva pealikule. Otsuses näida-

takse, kas väljaarvamine toimub nimekirjast kustutamise või väljaheitmisena. Põhikirjas puu-

dub tähtaeg sellise otsuse tegemiseks.

12. Ringkonnakohtu arvates ei saa kaitseliidu liikme väljaarvamisele laiendada KVTS § 114

lõikes 2 ega KDS § 52 lõikes 1 nimetatud tähtaega. Ainsana reguleerib menetluse läbiviimise

tähtaega käesoleval juhul HMS § 5 lg 2, mis nõuab menetluse võimalikult kiiret läbiviimist.

Arvestades, et menetlust alustati alles pärast halduskohtu 28.02.2011 otsuse tegemist ja me-

netlustoimingud ei ole olnud aeganõudvad ning põhjendamatuid viivitusi pole võimalik me-

netluses tuvastada, ei saa vaidlusalust käskkirja pidada õigusvastaseks põhjusel, et selle and-

mine ei toimunud kiiresti.

13. Apellant leiab, et asi tuleb saata halduskohtule uueks arutamiseks, et menetlusosalistel

oleks võimalik kasutada edasikaebamisõigust. Ringkonnakohtu arvates ei saa olukorras, kus

kõrgemalseisev kohus ei nõustu alama astme kohtuotsuse põhjendustega, asja alama astme

kohtule tagasi saatmata jätmist pidada edasikaebeõiguse rikkumiseks. Edasikaebeõiguse ta-

gamiseks ei saa menetlusosaline nõuda, et kohtud peavad asja lahendamisel oluliseks sama

vaidlusküsimust. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt tuleb eelistada käesoleval juhul

kaebuse lahendamist ringkonnakohtus.

14. Kaebaja leiab, et enne tema väljaarvamist Kaitseliidust pole teda ära kuulatud. Ringkon-

nakohus selle väitega ei nõustu. Toimikus sisaldub kaebaja vastus Harju Maleva pealikule (tl

85), millest nähtuvalt on see esitatud vastuseks maleva pealiku kirjale ning milles esitatakse

vastuväited kaebaja väljaarvamisele Kaitseliidust, mh märgitakse, et vastuväited on esitatud

kaebuses halduskohtule ja kohtuistungi protokollis. Harju Maleva juhatuse protokolli edasta-

mise nõuet kaebajale seadustest ega Kaitseliidu kodukorrast ei tulene. Kaebaja ei väida, et ta

oleks soovinud protokolliga tutvuda ning sellest oleks keeldutud.

15. Vaidlusaluses käskkirjas heidetakse kaebajale ette meelsust väljendava iseloomuga laulu,

mis avaldati veebis, esitamist Kaitseliidu vormiriietuses. Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegev-

liikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise korra p 2.10 kohaselt ei ole vormiriietuse

kandmine lubatud meelsust väljendavatel meeleavaldustel ja üritustel, mis võivad diskreditee-

rida kaitsejõude. Ringkonnakohtu arvates tuleb nimetatud sätet tõlgendada lähtudes selle ees-

3-11-1227

8(9)

märgist vältida poliitiliste vm isiklikku meelsust väljendavate arvamuste ja seisukohtade esi-

tamist Kaitseliidu vormiriietes ning sellega tagada Kaitseliidu kui kaitsejõudude osa poliitilist

erapooletust. Ürituste ja meeleavalduste all pole silmas peetud vaid avalikke koosolekuid,

vaid mistahes vorme, mille vahendusel võib levida Kaitseliidu liikme eelistus või negatiivsed

emotsioonid ja kaitsejõude diskrediteerivad tõekspidamised. Kaitseliidu liikmete poolt poliiti-

liste seisukohtade või meelsuse avaldamine on seega lubatavad ja nende põhiseaduse §-ga 45

sätestatud õigused realiseeritavad, ent vaid juhul, kui nad ei kanna seejuures Kaitseliidu vor-

miriietust. Vormiriietust kandes on kaitseliitlasel võimalik oma tõekspidamisi väljendada vaid

viisil, mis ei diskrediteeri kaitsejõude, seega ei sea kahtluse alla kaitsejõudude poliitilist era-

pooletust.

16. Ringkonnakohtu arvates saab eelnevalt selgitatud eesmärki silmas pidades asuda seisuko-

hale, et oma kaitsejõude diskrediteerivate tõekspidamiste esitamine veebikeskkonnas

YouTube on kaitseliitlase vormiriietuses keelatud.

17. Laulu sõnad („okupandil kõhklemata lasen kuuli pähe“, „sest rahvas, kes endast peab

lugu, tapab okupante“, „kui pole püssi, võtan pussi, tõmban kõri läbi ja mul pole põrmugi sel-

lepärast häbi“, „palga saab ka kollaborant, kes nende toel on võimul, Eesti rahvast venestab ja

tibladega lõimub, sest rahvas, kes peab endast lugu, tapab kollaborante“, „aastasadu on nad

eesti rahvast tapmas käinud, kahjuks pole tänaseni ära nad siit läinud ja niisiis tuleb kord ka

jälle tappa okupante, siis saab jälle isamaale antud truudusvande“) on ringkonnakohtu hinnan-

gul meelsust väljendavad ning kutsuvad üles mitmeti mõistetavalt määratletavate Eestis elava-

te inimeste tapmisele. Olukorras, kus Eesti põhiseaduslikud institutsioonid toimivad ning Ees-

tis ei ole välja kuulutatud sõjaseisukorda, on põhjendatud seisukoht, et Kaitseliidu vormis sel-

lise üleskutse esitamine võib kaitsejõude diskrediteerida.

18. Vaidlustatud käskkirjast on selline järeldus nähtav. Sätte rikkumise tuvastamine ei eelda,

et oleks tuvastatud kaitseliitlase soov kaitsejõude diskrediteerida või avaliku arvamuse selge

hinnang, piisab ka diskrediteerimise ohust. Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriie-

tuse ja eraldusmärkide kandmise korra p 2.10 rikkumise tuvastamine ei eelda ekspertarvamuse

koostamist. Menetlusnormide rikkumiseks sellise tõendi kogumata jätmist ja tegevuse õigus-

likku kvalifitseerimist vastustaja poolt pidada ei saa.

19. Ringkonnakohtu arvates ei välista Kaitseliidu vormiriietuses „Kaitseväelase ja Kaitseliidu

tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise korra“ p 2.10 rikkumist asjaolu, et kae-

bajal on õigus kunstilisele eneseväljendusele. Kunstiline eneseväljendus Kaitseliidu vormiriie-

tuses on lubatud juhul, kui see ei saa diskrediteerida kaitsejõude, eelkõige juhul, kui on ära-

tuntav tegevuse kunstilisus ja väljamõeldud faabula, nt esitamisel näitlejate poolt etteantud

stsenaariumi järgi.

20. Kuna Kaitseliidust väljaarvamine ei ole distsiplinaarkaristus ning piirangut väljaarvamise-

le olukorras, kus varasem sellekohane haldusakt on tühistatud, pole seatud, pole põhjendatud

kaebaja väited teistkordsest karistamisest.

21. Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatud, miks peetakse Kaitseliidust väljaarvamist toime-

pandud teo eest vajalikuks ja proportsionaalseks. Kaalumisel on arvesse võetud kaebaja vara-

semat teenistust ning rikkumise iseloomu ja tagajärgi. Ringkonnakohtu arvates ei saa käskkir-

ja põhjendusi pidada ebapiisavateks ega –veenvateks.

22. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahul-

damata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud kaebaja. Kaitseliit tasus apellat-

sioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. See summa tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja

mõista.

3-11-1227

9(9)

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Madise