3-12-2474/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-12-2474

Otsuse kuupäev

26. veebruar 2013

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Rait Uibo kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskuse Koidula tollipunkti toimingute õigusvastasuse

tuvastamiseks

ning

kohustamiseks

tagastada

veoki

läbivaatuse aktiga nr 12-12.1-5/13/3245 hoiule võetud

kütus.

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebuse esitaja Rait Uibo

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

1. Jätta Rait Uibo kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 28. märts 2013. a. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 24. oktoobril 2012 sisenes Rait Uibo sõidukiga Chervrolet C 1500 SUBURBAN

(registreerimismärgiga 60ZGZ) Eesti Vabariiki Vene Föderatsioonist Koidula piiripunkti kaudu.

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (MTA) suunas sõiduki täiendavasse kontrolli

ja teostas samal päeval sõiduki ülevaatuse. Kontrolli käigus pumbati sõiduki paagis olev kütus

välja kütusepumba abil, mille tulemuseks saadi ligikaudu 162 +/- 10 liitrit. Teostatud ülevaatuse

põhjal koostati veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/3245. Akti kohaselt on toll leidnud, et ei

ole alust kohaldada aktsiisivabastust, kütus tuleb deklareerida ja maksustada. Sõidukis olnud

kütus tõkendati tollitõkendiga nr ET0039006 ja AB137. Akti kohaselt peeti 137 +/- 10 liitrit

bensiini kinni ja hoiustati Koidula tollipunktis.

2. 26. novembril 2012 esitas R. Uibo Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles 24. oktoobri

2012 veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/3245 osalist tühistamist.

Kaebuses leiti, et MTA veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/3245 on ebaseaduslik ning

kahjustab kaebaja õigusi ja huve osas, mis puudutab sõiduki paagis oleva kütuse kohta

aktsiisivabastuse kohaldamata jätmist ning kütuse kinnipidamist.

27. detsembril 2012 saabus Tartu Halduskohtusse R. Uibo kaebuse täiendus, mille kohaselt

taotleb kaebaja MTA toimingute õigusvastasuse tuvastamist ja MTA 24. oktoobri 2012 veoki

läbivaatuse aktiga nr 12-12.1-5/13/3245 kinni peetud kütuse tagastamist.

Kaebaja on seisukohal, et Eesti Vabariiki sisenemisel tema kasutuses olnud sõiduki paagis olnud

kütuse suhtes kohaldub aktsiisivabastus tulenevalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse (ATKEAS) § 68 lg-st 1. ATKEAS § 68 lg-st 1 ja § 69 lg-st 1 tulenev aktsiisivabastus on

kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi nr 2007/74 art 11 sätestatud liikmesriigi

kohustusega kehtestada aktsiisivabastus mis tahes sõiduki standardses kütusepaagis ja

kaasaskantavas konteineris oleva kütuse suhtes, mille kogus ei ületa 10 liitrit. Seega on

aktsiisivabastuse kohaldamata jätmine võimalik üksnes juhul, kui isik ületab piiri sama päeva

jooksul korduvalt või kasutab kütust ärilisel eesmärgil. Kaebaja suhtes ei selliseid asjaolusid

tuvastatud ega isegi viidatud võimalusele selliste asjaolude esinemiseks.

Kehtivas õiguses ei ole määratletud kui tihti on isikul õigus riigipiiri ületada ega seda millised

õigused ei laiene regulaarsele piiriületajale.

Kaebaja kinnitusel ei kontrollitud tema kasutuses olnud sõiduki paagis olnud kütuse kogust Eesti

Vabariigist väljumisel. Seega on meelevaldne MTA ametniku väide, et kogu Eesti Vabariiki

sisenemise ajal paagis olnud kütus on tangitud Vene Föderatsioonis.

ATKEAS § 68 lg 1 on kohaldatav vaid juhul, kui sihtkohta jõudmiseks vajalik kütusekogus on

suurem kui sama seaduse §-s 69 sätestatu ning sellise õiguse saamiseks peab piiri ületanud isik

tõendama oma reisi sihtkohta. Vastupidine seisukoht tekitaks vastuolu ATKEAS § 68 lg 1 ja §

69 vahel ning oleks ilmses vastuolus ka Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2007/74 artikliga 11.

2. Vastuses kaebusele palub MTA jätta kaebuse läbivaatamata või kui kohus leiab, et kaebuse

saab läbi vaadata, siis rahuldamata.

Vastustaja leiab, et kaebusest võib aru saada, et kaebaja eesmärk on vaidlustada tolliasutuse

nõuet aktsiisi tasumiseks. Käesoleval juhul ei ole kaebaja tollideklaratsiooni esitanud ega ole

talle ka tolliasutuse poolt imporditollimaksu summat veel määratud. Tolliametniku üldine

selgitus, et teatud juhtudel tekib piiri ületaval isikul imporditollimaksu tasumise kohustus, ei ole

selline toiming, mille vaidlustamiseks saaks kohtusse pöörduda. Olukorras, kus isikule ei ole

imporditollimaksu tasumise nõuet veel esitatud, on ebaselge ja arusaamatu, millisel õiguslikul

alusel on kaebaja leidnud, et on põhjendatud halduskohtule kaebuse esitamine. Seega ei selgu

kaebusest kohtusse pöördumise tegelik eesmärk, s.t milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi

kaitsta soovitakse.

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata,

kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

Vastustaja leiab, et käesoleval juhul puudub haldusakt või toiming, mis rikuks kaebaja õigusi,

ning kaebuses vaidlustatud menetlustoimingutega kaebajale õigusi või kohustusi ei looda,

muudeta ega lõpetata. Kaebus on vastustaja hinnangul ka perspektiivitu, silmas pidades kaebaja

eesmärki. Eeltoodut arvestades on MTA seisukohal, et esineb alus jätta Rait Uibo kaebus läbi

vaatamata.

Kui kohus peab võimalikuks Rait Uibo kaebuse sisuliselt läbi vaadata, on vastustaja seisukohal,

et kaebaja väited kaebuse p-s 2.4 ja kaebuse täienduses on põhjendamatud. Kaebuses viidatud

direktiivi artikkel 6 kohaselt maksuvabastuse kohaldamisel loetakse import mitte-

kaubanduslikuks, kui see vastab järgmistele tingimustele: a) on juhuslikku laadi; b) sisaldab

üksnes reisija või tema pereliikmete isiklikuks kasutamiseks või kingituseks ette nähtud kaupa.

Kaupade laad või kogus ei tohi olla selline, mis näitab, et kaubad imporditakse kaubanduslikuks

otstarbeks.

Mootorsõidukiga Eestisse toimetatava kütuse aktsiisist vabastamise ja selle aktsiisiga

maksustamise kord on sätestatud ATKEAS-es. ATKEAS-es on kehtestatud lisatingimusi, mis

kannavad direktiivi 2007/74/EÜ artikkel 6 eelduste täitmise kontrolli tõhustamise eesmärki.

ATKEAS § 68 lg 4 täpsustab, et aktsiisivabalt sisse veetud kütust ei tohi kasutada muus sõidukis

kui selles, millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja

arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda

kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest

ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Ka Nõukogu määruse (EÜ) nr

1186/2009 artikkel 126 sätestatust tulenevalt saab maksuvabastust kohaldada üksnes juhul, kui

maksuvabastuse kohaldamise eelduseks olevad teatavad tingimused on täidetud ning isik esitab

pädevale asutusele tõendid, et need tingimused on täidetud. Kaebaja on jätnud eeltoodu

tähelepanuta.

ATKEAS § 27 lg-st 6 tulenevad asjaolud, mida hinnatakse aktsiisivabastuse kohaldamisel.

Aktsiisivabastusele tuginedes kütuse importimisel pidi kaebaja neist asjaoludest ka teadlik

olema. Piiriületuste andmetest nähtub, et kaebaja on sagedane piiriületaja, sõites näiteks

ajavahemikul mai kuni detsember 2012. a Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel

korduvalt, kokku 81-l korral.

Arvestades kaebaja regulaarsust piiri ületamisel, muuhulgas ka isiku elukohta (Kanepi vald,

Põlvamaa), siis on vastustajal põhjendatud kahtlus, et isik toob kütust Eesti Vabariiki ärilisel

eesmärgil ning pärast Eesti Vabariiki sisenemist kütus eemaldatakse sõiduki kütusepaagist. Isik

on Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki tagasi pöördunud enamasti paari tunni jooksul

(sõidu ajaline kestvus on mõneti muuhulgas mõjutatud ka piiripunktis olnud järjekorra

pikkusest). R. Uibot on korduvalt tollialaste väärtegude eest karistatud. MTA andmetel ei ole

kaebajal kunagi ühtegi töökohta olnud. Kaebaja omab ARK-i andmetel 16 sõidukit ja ta on

kasutajaks 22 sõiduki osas. R. Uibo on piiriületustel kasutanud ajavahemikul mai kuni detsember

2012. a kokku seitset erinevat sõidukit (vt Lisa nr 8), milliste sõidukite standardsed kütusepaagid

on suure mahutavusega. Vastustaja hinnangul on ilmne, et kaebaja ei vaja omatarbeks kütust

sellistes kogustes, et oleks vajalik sedavõrd sagedasti käia Venemaa Föderatsioonis tankimas. Ka

ei ole kaebaja ise väitnud ega tõendanud kütuse tarbimise vajadust sedavõrd suures koguses.

Tulenevalt ATKEAS § 66 lg-s 1 sätestatust arvutatakse bensiinilt tasumisele kuuluv aktsiis

vastavalt kütuse kogusele. TS § 35 lg 1 kohaselt võib kaubakoguste mõõtmist tollikontrolli

käigus teostada ühenduse isik, kes on mõõteseaduse kohaselt tunnistatud erialaselt pädevaks

asjaomases mõõtevaldkonnas. Mõõtmiseks pädeva isiku puudumise tõttu tollipunktis ei olnud

tollil võimalik 24. oktoobril 2012 kütuse täpset kogust mõõta, vaid on üksnes pumbatud sõiduki

paagist kütus vastava pumpamisseadmega välja. Nähtuvalt 30. oktoobri 2012 veoki läbivaatuse

aktist (vt Lisa nr 3) on mõõtmise läbi viinud 30. oktoobril 2012 akrediteeritud isikuna AS

Metrosert.

Rahandusministri

22.06.2009

määrusega

nr

vastu

võetud „Täiendavad

juhised

tollideklaratsiooni ja lihtsustatud tollideklaratsiooni täitmiseks, esitamiseks ja aktsepteerimiseks“

§ 10 lg-s 1 sätestatust tulenevalt ei ole kaupa võimalik vabastada, s.t vabasse ringlusse lubada,

kui tasumisele kuuluv maksusumma ei ole täielikult tasutud. Imporditollimaksu tasumise

kohustus tekib isiku poolt tollideklaratsiooni esitamisel või tolliasutuse poolt vastava maksu

määramise (TS § 65 lg 2) tulemusel. Kaebaja ei ole käesoleval juhul tollideklaratsiooni esitanud,

seda ei suuliselt ega kirjalikult. Ka ei esitanud ta tõendeid aktsiisivabastuse aluseks olevate

asjaolude kohta ega viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele. Kaebaja ei ole ka aktsiisi

tasunud. Arvestades kõiki ülalkirjeldatud asjaolusid on vastustaja hinnangul põhjendatud MTA

eeldus, et kaebaja kasutuses oleva sõiduki paagis olevale kütusele aktsiisivabastus ei kohaldu,

mistõttu ei olnud vastustajal alust kaupa vabastada ning toll on kütuse õiguspäraselt kinni

pidanud.

Isiku poolt üle piiri toodava kauba kontrollimine ja ka sellele aktsiisivabastuse kohaldumise

eelduste täitmise kontrollimine, on tavapärane ja normaalne tollikontroll. Piiriületusel on isikul

kohustus

tollikontrolli

taluda

ning

maksumenetluse

põhimõttena

lasub

isikul

ka

kaasaaitamiskohustus. Kui tollil on alust arvata, et isiku valduses on deklareerimisele kuuluvat

kaupa, suunab tolliametnik reisija täiendavasse kontrolli. Samuti võib toll piiriületusel,

tollikontrolli tsoonis teostada piiriületajate pistelist kontrolli, s.t kontrollida sõidukeid ilma

igasuguse eelneva kahtluseta või riskide hindamiseta. Tollil on õigus tollikontrolli läbiviimiseks

ka sõiduk kinni pidada, et teostada kauba suhtes aktsiisivabastuse kohaldumise eelduste täitmise

kontrolli. Seega on tolliametnikel õigus kontrollida Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki

saabuvaid sõidukeid, et teha kindlaks, kas Eesti Vabariiki saabuvale kütusele kohaldub

ATKEAS § 68 või tuleb kütuselt tasuda aktsiisi. Veoki läbivaatuse ja transpordivahendi või

kauba kinnipidamise näol on tegemist TS-st tulenevalt tollikontrolli toimingutega. Eeltoodut

arvestades on ebaõige ja põhjendamatu kaebaja arusaam, et tolli poolt kütuse kinnipidamine on

õigusvastane.

Kohtu seisukoht

3. Vastustaja leiab, et kaebusest ei nähtu, milliste kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks on R.

Uibo kohtusse pöördunud ning seetõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei ole kinnipeetud kütuse suhtes deklaratsiooni esitanud,

samuti ei ole vastustaja kohustanud kaebajat kinnipeetud kütuselt aktsiisi tasuma. Kaebaja ei

olegi kaebuses vaidlustanud maksunõuet. Tulenevalt 27. detsembril 2012 Tartu Halduskohtusse

saabunud kaebuse täpsustusest on kaebaja taotluseks kohustada vastustajat tagastama 24.

oktoobril 2012 Koidula tollipunktis kinni peetud 137 liitrit kütust. Kohustamisnõudest nähtub

üheselt, et see on esitatud kaebaja omandiõiguse kaitseks.

Kohtu hinnangul hõlmab kohustamisnõue kaebuses esitatud nõude vastustaja tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja ei ole selgitanud kohustamisnõudest eraldiseisvat

eesmärki, mille saavutamiseks ta iseseisva tuvastamisnõude läbivaatamist taotleb. Seetõttu

käsitab kohus vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõuet üksnes kohustamisnõude

läbivaatamisel lahendatava küsimusena.

4. Tolliseaduse § 14 kohaselt on tollieeskirjade rakendamisel Maksu- ja Tolliameti ülesanneteks

ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisega, kauba

importimisel tasumisele kuuluvate maksude kogumine ning Eesti ja ühenduseväliste riikide

vahelise seadusliku kaubanduse hõlbustamine.

Vastavalt TS § 18 p-le 4 on tolliametnikul teenistuskohustuste täitmisel õigus peatada ja

kontrollida transpordivahendeid ning neis olevat kaupa, samuti kontrollida juhi ja

transpordivahendi

dokumente

ning

kauba

saatedokumente,

vajaduse

korral

keelata

transpordivahendi kasutamine. Sarnane õigus tuleneb ka TS § 40 lg-st 1, mis sätestab, et Eestisse

saabuva, Eestis viibiva ja Eestist lahkuva transpordivahendi võib toll peatada ja läbi vaadata.

5. Vaidlust ei ole selles, et mootorsõidukites kasutatav pliivaba bensiin on kütus ATKEAS § 19

lg 1 ja lg 2 tähenduses ning selle importimisel Eesti Vabariiki tekib aktsiisi tasumise kohustus

ATKEAS § 66 lg-s 1 nimetatud määras. Aktsiisi tasumise kohustust ei teki, kui esinevad

aktsiisivabastuse aluseks olevad asjaolud. Tulenevalt ATKEAS § 27 lg 1 p-st 20 koostoimes §

68 lg-ga 1 on aktsiisivaba Eestisse sissesõidul mootorsõiduki standardses kütusepaagis või

erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis

ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus.

6. Vastavalt ATKEAS § 27 lg-le 6 võtab maksuhaldur aktsiisivabastuse kohaldamisel

mitteärilise eesmärgi kindlakstegemisel arvesse aktsiisikauba Eestisse toomise sagedust ja

põhjust, aktsiisikauba valdaja ärilist seisundit, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viisi,

aktsiisikaubaga seotud dokumente ning aktsiisikauba kogust ja laadi. Maksuhalduril on alust

arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui ühe päeva jooksul toodud aktsiisikauba

kogus ületab käesoleva seaduse §-des 471, 571 ja 68 ning § 69 lõikes 1 sätestatud piirnorme,

aktsiisikaupa tuuakse regulaarselt või mitu korda päevas.

ATKEAS § 68 lg 4 järgi ei tohi aktsiisivabalt sisse veetud kütust kasutada muus sõidukis kui

selles, millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja

arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda

kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest

ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil.

Eesti Vabariiki sisenemisel võib isik oma käitumisega, s.o tollideklaratsiooni esitamata

jätmisega, deklareerida tema kasutatava sõiduki paagis oleva kütuse kütusena, mille toimetamine

Eestisse on aktsiisivaba. Sellisel juhul ei ole isikul kohustust kirjaliku tollideklaratsiooni ega

reisija deklaratsiooni esitamiseks. Maksu- ja Tolliamet võib aktsepteerida sõiduki paagis

aktsiisivaba kütuse Eestisse toimetamist täiendava kontrollimiseta. Samas on Maksu- ja

Tolliametil õigus talle pandud kohustuste täitmiseks viia läbi täiendav kontroll eesmärgiga

selgitada välja Eestisse imporditava kütuse kogus ning kütuse aktsiisivabastuse aluseks olevate

asjaolude esinemine või puudumine vastavalt ATKEAS § 27 lg-le 6 või § 68 lg-le 1.

7. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja kontrollimine ei olnud juhuslik. Kaebaja kontrollimise

põhjuseks oli tema piiriületuste suur arv, sealjuures on kaebaja tavapäraselt viibinud Vene

Föderatsioonis lühiajaliselt. Kaebaja ei ole piiri sagedast ületamist eitanud. Kaebaja piiriületusi

erinevate sõidukitega kinnitab ka piirikontrolli infosüsteemi andmete väljatrükk (tl 47-55).

Kohus loeb üldtuntud asjaoluks, et aktsiisivabastuse alusel mootorsõiduki standardses

kütusepaagis kütuse Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki toomine on majanduslikult kasulik

ning isikud on seda võimalust aktiivselt kasutanud, tuues kütust sõidukitega, mille standardsed

kütusepaagid on tavapärasest mahukamad. Kui isiku eemärgiks ongi üksnes aktsiisivaba kauba

toomine Vene Föderatsioonist, siis on üheks isikute käitumist iseloomustavaks asjaoluks see, et

Vene Föderatsioonis viibitakse lühiajaliselt, s.t nii kaua, kui on vaja sõiduki tankimiseks ja

piiriületusjärjekorras ootamiseks.

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja suunamine täiendavasse kontrolli oli eeltoodud

kaalutlustel õiguspärane. Samas oleks kaebaja täiendavasse kontrolli suunamine õiguspärane ka

juhul, kui kaebaja oleks selleks valitud juhuslikkuse printsiibist lähtudes või muudel kaalutlustel,

sest TS § 14, § 18 lg 4 ja § 40 lg 1 annavad vastustajale avara kaalutlusruumi talle pandud

kohustuste täitmise viisi ja vahendite valikul.

8. Tolliseaduse § 27 lg-st 6 tulenevad asjaolud, mida hinnatakse aktsiisivabastuse kohaldamisel.

Aktsiisivabastusele tuginedes kütuse importimisel pidi kaebaja neist asjaoludest teadlik olema.

Muu hulgas pidi kaebaja arvestama sellega, et piiriületuste regulaarsuse tõttu võib vastustajal

olla alus arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil ning, et vastavalt tuleb kaebajal

tõendada neid asjaolusid, mis kinnitavad ärilise eesmärgi puudumist. Seetõttu pidi kaebaja

vajadusel koguma ja säilitama dokumente, millest nähtuvad andmed võivad olla olulised

aktsiisivabastuse kohaldamise otsustamisel. Dokumente või muid tõendeid säilitamata jättes

võttis kaebaja riski, et vaidluse korral ei suuda ta tõendada aktsiisivabastuse aluseks olevaid

asjaolusid.

Ka Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse

süsteem, art 126 sätestab, et kui sama määrusega nähakse ette, et maksuvabastuse kohaldamise

eelduseks on teatavate tingimuste täitmine, esitab asjaomane isik pädevale asutusele tõendid, et

tingimused on täidetud. Määruse nr 1186/2009 artiklitest 107 kuni 111 tuleneb isikute õigus

importida imporditollimaksuvabalt muu hulgas kütust. ATKEAS § 68-s on määruse nimetatud

sätted üle võetud Eesti siseriiklikku õigusesse. Sealjuures ei ole muudetud määruse nr 1186/2009

art-s 126 antud tõendamiskoormuse reeglit.

9. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul oli vastustajal alust eeldada, et kaebaja impordib

kütust ärilisel eesmärgil.

Kohtu hinnangul kinnitavad eeldust kütuse ärilisel eesmärgil importimisest järgmised asjaolud:

kaebaja on regulaarne piiriületaja (näiteks 2012 septembris ja oktoobris on kaebaja külastanud

Vene Föderatsiooni vähemalt 14 korral), kaebaja on kasutanud sõidukeid, mille standardne

kütusepaak on suure mahutavusega (Chevrolet C 1500 Suburban enam kui 150 liitrit ja Ford

Econoline’l ca 300 liitrit), kaebaja on lahkunud Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni ja

pöördunud tagasi Eesti Vabariiki enamasti paari tunni möödudes. On ilmne, et kaebaja ei vaja

omatarbeks kütust sellistes kogustes, et oleks vajalik sedavõrd sageli käia Vene Föderatsioonis

tankimas.

10. Kaebaja on väitnud, et 24. oktoobril 2012 Eesti Vabariiki sisenemisel tema kasutuses olnud

sõiduki paagis olnud kütusest osa ei pärinenud Vene Föderatsioonist. Samas ei ole kaebaja

eitanud seda, et tankis sõidukit Vene Föderatsioonis. Kui kaebaja leiab, et vastustaja on kinni

pidanud kütuse suuremas koguses, kui kaebaja Vene Föderatsioonis tankis, siis tuleb kaebajal

esitada tõendid selle kohta, kui palju kütust ta 24. oktoobril 2012 Vene Föderatsioonis soetas.

11. Nimetatud asjaolude alusel, tuginedes TS § 27 lg-le 6 on vastustaja õiguspäraselt asunud

seisukohale, et ATKEAS § 68 lg-s 1 sätestatud aktsiisivabastuse kohaldamiseks tuleb kaebajal

tõendada, et aktsiisivabastuse tingimused on täidetud. Sellises olukorras tuleb lugeda

õiguspäraseks ka tolliametnike nõuet, et aktsiisivabastust saab aktsiisivabastuse aluseks olevate

asjaolude täiendava tõendamiseta kohaldada üksnes selle kütusekoguse suhtes, mis on kaebajale

vajalik sihtkohta jõudmiseks. 24. oktoobril 2012 koostatud veoki läbivaatuse aktist nr 12-12.1-

5/13/3245 nähtuvalt tagastati kaebaja kasutuses olnud sõiduki paaki 25 liitrit kütust ning kaebajal

oli võimalik teekonda jätkata.

12. Kohus ei nõustu kaebajaga nagu oleks õigusvastane aktsiisivabastuse aluseks olevate

asjaolude tõendamise koormus panemine kaebajale. Kehtivast õigusest ei tulene, et

maksukohustusega seotud andmete ja tõendite säilitamise kohustus on üksnes juriidilistel

isikutel. Maksukorralduse seaduse § 58 näeb ette kõigi maksukohustuslaste kohustuse säilitada

tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid

dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul. Seega olukorras, kus MTA-l tuvastatud asjaolude

pinnalt tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku suhtes ei kohaldu ATKEAS §-des 68 ja 69

sätestatud aktsiisivabastus, tuleb isikul endal tõendada neid asjaolusid (näiteks kütuse

omatarbeks kasutamine), mille alusel ta aktsiisivabastuse kohaldamist nõuab.

Kaebaja täiendavast seisukohast ilmneb, et ta oli juba 2012. aasta suvel teadlik, et MTA võib

nõuda isikutelt aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude tõendamist. Seega on eksitav kaebaja

väide, et 24. oktoobril 2012 kaebaja kasutuses olnud sõiduki kinnipidamisel ja läbivaatusel

kaebajalt tõendite esitamist nõuti. Kaebaja pidi arvestama võimalusega, et tema regulaarsete

lühiajaliste Vene Föderatsiooni külastuste tõttu olukorras, kus ta kasutab suhteliselt suure

standardse kütusepaagiga sõidukeid, võib tekkida kahtlus kütuse ärilisel eesmärgil importimisest.

Kahtluse ümberlükkamiseks oleks kaebaja saanud esitada näiteks andmed kütuse ostmise kohta

Vene Föderatsioonis ja Eesti Vabariigis ning sõidukite läbisõidu andmed. Kohtu hinnangul ei

oleks neid andmeid sisaldavate tõendite kogumine ja säilitamine kaebajale ebamõistlikult

koormav.

Kohtu hinnangul on eksitav kaebaja viide Õiguskantsleri 11. oktoobri 2012 soovitusele kütuse

maksustamisest Eesti ja Venemaa maanteepiiripunktides nr 7-7/120996/1204682. Õiguskantsler

on pidanud õigusvastaseks isikute aktsiisiga maksustamist üksnes ATKEAS § 68 lg 1 alusel

sõltuvalt nende sihtkohast ja sinnajõudmiseks vajalikust kütuse kogusest. Samas on

Õiguskantsler pidanud õiguspäraseks ja põhjendatuks aktsiisi tasumise nõudmist seetõttu, et

kütust imporditakse ärilisel eesmärgil. Seetõttu ei ole kaebajale aktsiisvabastuse aluseks olevate

asjaolude tõendamise koormuse panemine vastuolus Õiguskantsleri soovituses antud õigusliku

hinnanguga.

13. Kohtu hinnangul on samuti õiguspärane vastustaja tegevus kütuse vabasse ringlusse

mittelubamisel. Olukorras, kus kaebaja keeldus koostööst vastustajaga, ei esitanud tõendeid

aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude kohta ega viidanud selliste tõendite kogumise

võimalusele, pidi vastustaja lähtuma eeldusest, et kaebaja kasutuses oleva sõiduki paagist välja

pumbatud kütusele aktsiisivabastus ei kohaldu ning kauba vabasse ringlusse lubamiseks tuleb

tasuda aktsiis. Pliivabalt bensiinilt tasumisele kuuluv aktsiis määratakse vastavalt kütuse

kogusele (ATKEAS § 66 lg 1). Seetõttu tuli aktsiisi määramiseks välja selgitada sõiduki paagis

oleva kütuse kogus. TS § 35 lg 1 kohaselt tollikontrolli käigus võib kaubakoguste mõõtmist

teostada ühenduse isik, kes on mõõteseaduse kohaselt tunnistatud erialaselt pädevaks asjaomases

mõõtevaldkonnas. Mõõtmiseks pädeva isiku puudumise tõttu ei olnud võimalik 24. oktoobril

2012 kütuse kogust mõõta. 30. oktoobril 2012 AS Metrosert koostatud mõõteprotokolli (tl 31-

32) kohaselt oli kinnipeetud kütuse kogus 126,1 +/- 0,8 liitrit. Kuna kaebaja ise deklaratsiooni ei

esitanud ja aktsiisi ei tasunud, siis ei olnud vastustajal alust kaupa vabastada ning kütus peeti

õiguspäraselt kinni.

14. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

Kohtunik