3-12-2626/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Eesti Vabariigi nimel

Tallinna Halduskohus

Kristjan Siigur

22. veebruar 2013, Tallinn

3-12-2626

kaebus Maksu- ja

Tolliameti

tollikeskuse 15. novembri

2012

12.2-3/10723-2

tühistamise

Asja läbivaatamise viis

Menetlusosalised

Kirjalikus menetluses

Kaebaja: L.B.

Esindaja: Vassili Kosteitšuk

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Andreas Aas

RESOLUTSIOON

1. Jätta L.B. kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180, §

181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. 7. juunil 2012 toimunud läbiotsimisel L.B. elukohas leidsid Maksu- ja Tolliameti

ametnikud ning võtsid kaasa kokku 570 pakki sigarette Premier (11 400 tk), 308 pakki sigarette

More (6 160 tk), 61 pakki sigarette Kiss Superslim Dream (1 220 tk), 145 pakki sigarette Kiss

Superslim Romantic (2 900 tk) ning 5 pakki sigarette Parlament Aqua Blue (100 tk). Sigarettide

Premier pakid kandsid Valgevene Vabariigi maksumärke, ülejäänud sigaretipakid Vene

Föderatsiooni maksumärke. Kokku leiti ja võeti ära seega 21 780 sigaretti ehk 1089

tarbijapakendit. Sigaretid konfiskeeriti.

L.B.

Põhja maksu- ja

maksuotsuse

nr

nõudes.

2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tegi 15. novembril 2012 maksuotsuse nr

12.2-3/10723-2, kohustades L.B.t tasuma 322,17 eurot tollimaksu, 1 791,96 eurot

tubakaaktsiisi ning 534,69 eurot käibemaksu. Maksuotsuses leiti, et eelnimetatud sigarettide

näol oli tegemist ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toodud kaubaga ning L.

B. pidi neid omandades sellest aru saama. Sigarettide tolliväärtus määrati maksuotsuses

lähtudes nõukogu määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik

(edaspidi ÜTS) artiklist 31, kuivõrd sigarettide puhul ei olnud võimalik tuvastada ei nende

eest eksportimisel makstud hinda, riiki, kus need on toodetud ega tootjat. Tollimaksu

määramise alusena on maksuotsuses viidatud ÜTS art 202 lõigetele 1 ja 3, art 201 lõikele 1,

art 214 lõigetele 1 ja 2 ning art 20 lõigetele 1, 2 ja 6. Aktsiisi määramise alusena viidatakse

maksuotsuses ÜTS artiklile 233 ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse

(edaspidi ATKEAS) § 22 lg 1 punktile 2, § 24 lõikele 7, §-le 28, § 56 lõikele 1 ja §-le 60.

Käibemaksu määramise alusena on viidatud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 1 lg 1

punktile 2, § 6 lõike 1 punktile 1, § 11 lõikele 6, § 13 lõikele 1, § 3 lõikele 1 ja § 15 lõikele 1.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. L.B. esitas 17. detsembril 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15. novembri 2012 maksuotsuse nr 12.2-

3/10723-2 tühistamist. Kaebaja selgitab, et maksuotsuses nimetatud sigarettide omamise eest

on teda juba karistatud väärteokorras 360 euro suuruse rahatrahviga, samuti on sigaretid

konfiskeeritud. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri väitega, et ta teadis, et soetab, hoiab ning

müüb edasi Eesti Vabariigi maksumärkideta ja sellest tulenevalt maksuvabalt Eestisse

toimetanud sigarette teadlikult ning tahtlikult. Kaebaja selgitab, et ostis sigaretid Lasnamäe

turult, kuna seal oli neid võimalik soodsalt osta, kaebaja kasutas neid enda tarbeks ega ole

neid edasi müünud, samuti ei olnud kaebaja teadlik sellest, et rikub kehtivaid norme. Kaebaja

juhib tähelepanu sellele, et on eakas inimene ja pensionär ning sigarettide maksumärkidest ei

teadnud ta üldse midagi, samas kui tema ise ei ole sigarette Eestisse toimetanud. Viimaks

leiab kaebaja, et maksuotsuses on küll viidatud ÜTS normidele, ent ei selgu, et selle direktiivi

otsekohaldamise eeldused oleksid täidetud. Samuti on kaebaja seisukohal, et temal ei ole

tollivõlga tekkinud, kuna tema ei ole sigarette vabasse ringlusse lubanud ega ole neid

ühenduse tolliterritooriumile toimetanud. Kaebaja hinnangul ei saa tal olla käibemaksu

tasumise kohustust, kuna ta ei ole neid sigarette müünud ja seega pole käivet tekkinud.

Kaebaja leiab samuti, et aktsiisi määramine ei ole ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel ei ole võimalik

ilma selge viiteta ATKEAS normile, milles sätestatud nõudeid on rikutud. Kaebaja leiab, et

kui maksuhaldur on seisukohal, et rikkumine seisnes selles, et kaebaja valduses

olid

ilma

Eesti maksumärkidega sigaretid, siis peaks maksuotsuses viitama konkreetsele

normile, millest tuleneb vastavasisuline keeld.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Maksu- ja Tolliamet vaidleb L.B. kaebusele vastu ning taotleb selle

rahuldamata jätmist. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd sigarettipakkidel puudusid Eesti

maksumärgid, siis ei saa vaidlust olla selles, et nendelt tasumisele kuuluvaid makse tasutud ei

ole, samas kui kaebaja ei saa oma väidetava teadmatusega õigustada seadusest tulenevate

maksukohustuste eiramist. Vastustaja hinnangul ei ole tähtis, et kaebaja ei ole isiklikult

sigarette Eesti Vabariiki toimetanud, kuna ÜTS art 202 lg 3 kohaselt on võlgnik isik, kes

kõnealuse kauba omandas või seda valdas ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadis

või oleks pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Asjaolu, et kaebaja teadis, et

sigaretid on Eestisse toodud ebaseaduslikult, loeb maksuhaldur tuvastatuks kaebaja poolt

väärteomenetluses antud ütlustega. Samuti peab vastustaja eluliselt ebausutavaks, et kaebaja

ostis sigaretid Lasnamäe turult tundmatult isikult, kuna need olid odavamad ning samuti pole

eluliselt usutav, et isik, olenemata oma õigusteadmistest, ei ole võimeline aru saama, et tema

valduses olevate sigarettide näol on tegemist n-ö salasigarettidega. Vastustaja hinnangul on

asjaolu, et suures koguses Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette on Eestisse

toimetatud ebaseaduslikult, üldteada. Seejuures viitab vastustaja sellele, et puudub igasugune

majanduslik loogika väitmaks vastupidist, sest Vene Föderatsioonist sigarettide importimisel

ja kõikide impordimaksude tasumisel tõuseks sigarettide hind kõrgemaks kui see on juba

vabas ringluses olevatel sigarettidel. Vastustaja viitab juba maksuotsuses viidatud ÜTS

normidele, mille kohaselt on kaebajal tollivõlg tekkinud ning kordab, et maksukohustuse

seisukohast ei oma tähtsust see, et kaebaja isiklikult sigarette Eestisse ei toimetanud. Mis

puudutab ATKEAS normide rikkumist, siis viitab vastustaja maksuotsuse punktile 4.3, kus

on tema hinnangul maksuhaldur ammendavalt välja toonud ja viidanud ATKEAS normidele,

mille alusel on kaebaja maksustamine aset leidnud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Vaadanud läbi kaevatava haldusakti, kaebuse ning vastustaja kirjaliku seletuse, leian et

L.B. kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Vaidlusalune maksuotsus on

õiguspärane ning nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel

vaidlust selles, et kaebaja elukohast leiti 570 pakki Valgevene Vabariigi ning 519 pakki Vene

Föderatsiooni maksumärkidega sigarette, kokku 21 780 sigaretti. Vaidlust pole ka selles, et

kõnelused sigaretid on kaebajalt väärteomenetluses tehtud otsusega konfiskeeritud ning

kaebajat on väärteokorras karistatud. Samuti pole vaidlust selles, et maksuhaldur ei ole

tuvastanud, et kaebaja isiklikult oleks kõnealused sigaretid üle Euroopa Liidu tollipiiri toonud.

Vaidlus on aga selles, kas kaebajal on, vaatamata asjaolule, et tema sigarette Euroopa Liidu

tolliterritooriumile ei toonud ning vaatamata sellele, et sigaretid temalt konfiskeeriti ning

teda väärteo korras karistati, siiski kohustus tasuda tollimaksu, tubakaaktsiisi ning

käibemaksu kauba impordilt.

6. ÜTS art 202 lg 1 punkti a kohaselt tekib tollivõlg kui kaup, millelt tuleb tasuda

imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile. Nõukogu määruse

2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta lisas I sisalduva

kombineeritud nomenklatuuri kohaselt kuuluvad sigaretid kaubagrupi 24 alamrubriiki 2402

20 90 (muud tubakat sisaldavad sigaretid), mis kuuluvad maksustamisele kokkuleppelise

tollimaksumääraga 57,6%. Seega on tegemist kaubaga, millel tuleb tasuda impordimaks.

Kaebajalt leitud ja konfiskeeritud sigarettide pakkidel olid Valgevene Vabariigi ja Vene

Föderatsiooni maksumärgid, ühtegi tõendit selle kohta, et need

sigaretid oleksid

nõuetekohaselt üle Euroopa Liidu tollipiiri tulnud ja tolliformaalsused läbinud, ei ole. Neil

asjaoludel on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et tegemist on ebaseaduslikult ühenduse

tolliterritooriumile toodud kaubaga.

7. ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt on võlgnikuks isikud, kes kõnealuse kauba

omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid

pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et

L.B. teadis või oleks pidanud teadma, et tema valduses olevad sigaretid on sisse

toodud ebaseaduslikult. Kõnealustel sigaretipakkidel olid Euroopa Liitu mittekuuluvate

kolmandate riikide maksumärgid. Asjaolu, et sigarettide näol on tegemist aktsiisikaubaga,

samuti see, et kaupade importimisel väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb üldjuhul tasuda

imporditollimaksu, välja arvatud teatud väikeste koguste puhul, on üldteada ning pidid teada

olema ka kaebajale. Kaebaja, omandades talle tundmatu isiku käest kokku enam kui 1000

pakki sigarette, mille hind tema enda poolt antud selgituste kohaselt oli soodne, ei saanud

heas usus eeldada, et tegemist on seaduslikult Eestisse saabunud sigarettidega. Kaebaja väide,

et ta ei teadnud midagi maksumärkidest ega kehtivast regulatsioonist, ei ole tõsiseltvõetav.

See, kas või mil määral oli kaebaja tegelikult teadlik tollieeskirjadest ning sigarette kui erilist

kaubaliiki puudutavatest normidest, ei ole siinkohal oluline. Tuleb lugeda, et isik olek pidanud

teadma, et kaup on toodud sisse ebaseaduslikult, kui vaadeldava isikuga samasuguses

olukorras oleva tavalise mõistliku inimese jaoks oleks pidanud kauba ebaseaduslik päritolu

tunduma tõenäolisem kui selle võimalik seaduslik päritolu. Vastustaja märgib kohtule esitatud

kirjalikus seletuses õigesti, et asjaolu, et Eestis liigub Venemaalt pärit salasigarette, on

üldteada asjaolu ning seega tuleb eeldada, et maksumärkidelt sellise päritoluga nähtuvate

sigarettide puhul, iseäranis, kui neid omandatakse suures koguses, peab isik eeldama, et need

on sisse toodud ebaseaduslikult. Sellise eelduse puhul peab mõistlikult toimiv isik kauba

päritolu välja selgitama, vajadusel tehes endale selgeks asjassepuutuvate eeskirjade ja sisu ning

kui see pole võimalik veenduda, et kaup on sisse toodud seaduslikult, jätma kauba

omandamata.

8. Hindamaks seda, kas kaebaja oleks pidanud teadma, et kaup on sisse toodud

ebaseaduslikult, ei oma tähtsust ei kaebaja vanus ega see, et see, et tegu on pensionäriga.

Kaebusest nähtuvalt oli kaebaja ajal, mil sigaretid tema elukohast leiti, 61. aastane. Selles

vanuses isikult saab eeldada sedasama, mida saab eeldada keskmiselt mõistlikult inimeselt.

Vastupidist peaks kinnitama meditsiiniline diagnoos nõrgamõistuslikkuse, vaimuhaiguse või

muu tervisehäire kohta, mis takistab inimesel adekvaatselt maailma ja ühiskonnakorralduse

tajumist. Asjaolu, kas kaebaja kasutas või kavatses neid sigarette kasutada enda tarbeks või

neid müüa või kas ta neid tegelikult teistele isikutele müüs või muul moel üle andis, ei ole

tollimaksukohustuse seisukohast oluline. Eeltoodud põhjustel on maksuotsuses õigesti leitud,

et kaebajat tuleb temalt leitud sigarettide osas käsitada võlgnikuna ÜTS art 202 lg 3 kolmanda

taande kohaselt.

9. Kaebaja poolt tollimaksu tasumise kohustust ei muuda see, et sigaretid kaebajalt

konfiskeeriti või et kaebajat väärteokorras karistati. Tollivõla lõppemist reguleerivad ÜTS

artiklid 233 ja 234. ÜTS art 233 punkti d kohaselt lõpeb tollivõlg kui kaup, millega seoses on

vastavalt artiklile 202 tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul sissetoomisel

kinni ja

konfiskeeritakse samaaegselt või hiljem. See tähendab, et kauba konfiskeerimine lõpetab

tollivõla üksnes juhul, kui kaup peetakse kinni ebaseaduslikul sissetoomisel. Tollivõlg ei lõpe

selle sätte kohaselt, kui ebaseaduslikult sisse toodud kaup peetakse kinni pärast selle

sissetoomist. Käesoleval juhul ei peetud vaidlusaluseid sigarette kinni nende sissetoomisel,

nende sissetoomise täpsed asjaolud ning täpne aeg on teadmata. Ka ühtegi teist ÜTS art 233 ja

234 sätestatud tollivõla lõppemise alust ei esine. Kaebaja karistamine väärteokorras ei

mõjuta maksukohustuste kehtivust ega suurust mingil moel. Maksu määramise näol ei ole

tegemist karistusliku meetmega.

10. Kaebaja on küll märkinud, et maksuotsuses toodud maksuarvestus ei ole õige, samas ei

ole esitatud ühtegi konkreetset vastuväidet, mis puudutaks vaidlusaluste sigarettide

tolliväärtuse kindlaksmääramist või tollimaksusumma arvutamist. Maksuotsus on selles osas

selles kohas seaduslik ja põhjendatud. Nõustun maksuotsuse punktis 4.2 toodud

põhjendustega sigarettide tolliväärtuse kindlaksmääramise kohta ning maksuotsuse punktis 5

esitatud tollimaksu arvestusega ega pea neid, lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku

(HkMS) § 165 lõikes 2 sätestatust, vajalikuks siinkohal korrata.

11. Kaebaja etteheide, et maksuotsuses viidatakse ÜTS normidele, ilma et oleks selge

direktiivi otsekohaldamise eelduste täitmine, on asjakohatu. ÜTS-iga on kehtestatud Euroopa

Liidu tollieeskirjad, sealhulgas imporditollimaksukohustuste tekkimise alused. Formaalses

mõttes on ÜTS nõukogu määrus. Tegemist on liikmesriikides otsekohalduva õigusaktiga,

mitte direktiiviga, nagu leiab kaebaja.

12. Maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud ka tubakaaktsiisi määramise osas. ATKEAS §

22 lg 1 punkti 2 kohaselt on aktsiisi maksmise kohustus võlgnikul ühenduse tolliseadustiku

mõistes. Juba eelpooltoodud põhjustel tuleb vaidlusaluste sigarettide osas ÜTS art 202 lg 3

kolmanda taande kohaselt võlgnikuks pidada kaebajat. Seega on kaebajal kohustus tasuda

tubakaaktsiisi. Maksuotsuses on viidatud ka ATKEAS § 27 lg 7 viimasele lausele, milles on

sätestatud, et maksukohustust ei lõpe tollivõla lõppemisega kauba konfiskeerimisel.

Käesoleval juhul ei ole see norm tegelikult asjassepuutuv, sest ÜTS art 233 kohaselt ei

lõppenud kaebajalt kauba konfiskeerimisega ka tollivõlg. Igal juhul ei lõpeta kauba

konfiskeerimine aga aktsiisi tasumise kohustust. Kaebaja ei ole esitanud ühtki konkreetset

vastuväidet maksuotsuses esitatud aktsiisi arvestusele. Maksuotsusega määratud

aktsiisisumma on õiguspäraselt arvutatud vastavalt ATKEAS § 56 lõikele 1 ja 11 ja §-le 60.

Nõustun maksuotsuses esitatud arvestusega ega korda seda siinkohal. Asjakohaseks ei saa

pidada kaebaja väidet, mis puudutab ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaldamise eeldusi ning seda, et

selleks on vaja viidata konkreetsele ATKEAS normile, mida isik aktsiisikauba tootmisel,

maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel ja võõrandamisel rikkunud on.

Vaidlusaluse maksuotsuse tegemise aluseks ei ole olnud ATKEAS § 22 lg 1 p 4, vaid

ATKEAS § 22 lg 1 p 2.

13. Viimaks on põhjendatult ja õiguspäraselt määratud ka tasumisele kuuluva käibemaksu

summa. Kaebaja väide, et käivet ei ole toimunud, on väär. KMS § 1 lg 1 p 2 ja § 6 lg 1 p 3

kohaselt on käibemaksu objektiks juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse

tolliseadustiku tähenduses. KMS § 3 lg 6 p 1 kohaselt peab käibemaksu

maksma võlgnik

ühenduse tolliseadustiku tähenduses. Kuivõrd kaebaja kvalifitseerub kõnealuste sigarettide

suhtes võlgnikuks ÜTS tähenduses, on tal seega ka käibemaksu tasumise kohustus. Asjaolu,

et kaebaja ise kõnealuseid sigarette üle tollipiiri ei toonud, ei ole oluline, kuna sellele

vaatamata tuleb teda käsitada võlgnikuna ÜTS tähenduses. KMS § 13 lg 1 kohaselt

maksustatakse impordi puhul käibemaksuga lisaks kauba tolliväärtusele ka importimisega

seotud maksud, milleks antud juhul on tollimaks ja tubakaaktsiis. Maksuotsuses esitatud

käibemaksuarvestus on õige. Sellele pole kaebaja iseenesest ka vastuväiteid esitanud. See, kas

kaebaja sigarette edasi müüs või mitte, ei mõjuta antud juhul käibemaksukohustust.

14. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda

kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik