3-13-343/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruaril 2013, Tallinn

Haldusasja numbrid

3-13-343

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus ning lubada Maksu- ja Tolliametil seada Avirent OÜ (registrikood

15496214) ettemaksukontole arest Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

summas 6333,33 eurot.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva

loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte Avirent OÜle.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15

päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (HKMS

§ 265 lg 5; § 204 lg 1 ja lg 2).

ASJAOLUD

1. 15.02.2013 esitas Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba

maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks sissenõude

pööramise teel rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, valides meetmena aresti seadmise

maksukohustuslase ettemaksukontole viitenumbriga 15496214 Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu)

äriühingu deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 6333,33 eurot.

2. MTA alustas 16.11.2012 korraldusega nr 12.2-3/11886-1 Avirent OÜ käibemaksu arvestamise

õigsuse kontrolli maksustamisperioodil 2012 septembrikuu kuna Avirent OÜ deklareeris 2012

septembrikuu käibedeklaratsioonil tavapärasest suurema sisendkäibemaksu, mille tulemusena tekkis

äriühingul käibemaksu enammakse summas 7600,91 eurot. Kontrollimise käigus selgus, et Avirent

OÜ poolt 2012 septembrikuus deklareeritud sisendkäibemaks kokku summas 7600,91 eurot koosneb

peamiselt tehingust Sihtar Trade OÜ-ga (registrikood 12097826) käibemaksu summas 6333,33 eurot

ning ülejäänud sisendkäibemaks kogusummas 1267,58 eurot koosneb kaupade soetusest Rautakesko

AS-ilt, Tuuliku Puitm OÜ-lt, Eimur OÜ-lt, Feb AS-ilt, Toru-Jüri OÜ-lt, Esvika Elekter OÜ-lt.

Avirent OÜ soetas 07.09.2012 müügilepingu kohaselt Sihtar Trade OÜ-lt sõiduauto BMW X5 (VIN-

kood WBAFF41000L105728). 07.09.2012 väljastati Sihtar Trade OÜ nimel Avirent OÜ-le sõiduki

BMW X5 müügi kohta arve-saatelehe nr 0907 summas 38 000 eurot (s.h käibemaks 6333,33 eurot).

Avirent OÜ kajastab eelnimetatud soetust ka 2012 septembrikuu käibemaksudeklaratsiooni real 5.

Avirent OÜ juhatuse liikme poolt 07.12.2012 antud suulise seletuse kohaselt tasuti sõiduauto BMW

X5 eest sularahas. Kontrolli käigus kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates on

maksuhaldur jõudnud järeldusele, et tegelikkuses ei ole Avirent OÜ kontrollitaval perioodil

sõiduautot BMW X5 soetanud Sihtar Trade OÜ-lt, vaid hoopis Saksamaa äriühingult Axel Prager

(DE119592780). Avirent OÜ on Sihtar Trade OÜ rekvisiidiga arve-saatelehe nr 0907 alusel alusetult

maha arvanud ja deklareerinud kontrollitava perioodi september 2012 käibedeklaratsioonis

sisendkäibemaksu kokku summas 6333,33 eurot.

3. Kontrolli käigus väitis Avirent OÜ juhatuse liige Hannes Kalaus maksuhaldurile, et on võtnud

suulisel kokkuleppel laenu, mis võimaldas tal soetada sõiduauto BMW X5, kuid keeldus nimetamast

laenuandjat. Seega ei võimaldanud Avirent OÜ juhatuse liige Hannes Kalaus maksuhalduril

täiendavalt uurida sõiduauto BMW X5 ostmiseks saadud sularaha päritolu. Kuna Avirent OÜ

juhatuse liige Hannes Kalaus ei täitnud laenu päritolu kontrollimisel kaasaaitamiskohustust, jättes

maksuhalduri korralduse selles osas täitmata, usub maksuhaldur, et Hannes Kalaus on soovinud

varjata ka kõiki faktilisi asjaolusid tehingu kohta. Kontrolli käigus väitis Avirent OÜ juhatuse liige

Hannes Kalaus maksuhaldurile, et sõiduauto BMW X5 soetamise eesmärgiks oli selle edasimüügist

kasumi teenimine. Maksuhaldur analüüsis Avirent OÜ esitatud sõiduauto kohta ostu- ja müügiarveid

ning selgus, et sõiduauto müügist on äriühing teeninud minimaalse kasumi summas 500 eurot.

Maksuhalduri hinnangul ei teeninud Avirent OÜ sellest vahendustegevusest kasumit, eriti kui

arvestada asjaolu, et Avirent OÜ juhatuse liige käis ise oma initsiatiivil Saksamaalt sõiduautot ära

toomas (ainuüksi lennupilet Eestist Saksamaale läks Hannes Kalausel maksma 60,14 eurot ning

laevapilet Rootsist Eestisse 116 eurot). Majanduslikult ebasoodsate tehingute tegemine ei ole

iseloomulik ettevõtlusega tegutsevale äriühingule, mille eesmärgiks on maksimeeritud kasumi

saamine. Avirent OÜ käitumine kinnitab maksuhalduri arvamust, et 2012 septembrikuus sõiduauto

BMW X5 ostu-müügitehingut Sihtar Trade OÜ-ga tegelikkuses ei ole toimunud. Avirent OÜ

esitatud dokumendid sõiduauto BMW X5 müügi kohta on vastuolus Hannes Kalause ütlustega,

nimelt väitis Avirent OÜ juhatuse liige Hannes Kalaus maksuhaldurile, et tema ise võttis 2012

septembri alguses Sihtar Trade OÜ juhatuse liikmega Marti Sihimetsaga ühendust ja pakkus variandi

tuua sõiduk Saksamaalt Eestisse, kuna temal oli kiire ning potentsiaalne ostja ka olemas. Vastavalt Avirent

OÜ poolt esitatud sõiduauto BMW X5 müügi kohta dokumentidele müüdi sõiduk maha alles

novembri lõpus (üleandmine toimus 28.11.2012).

4. Avirent OÜ juhatuse liige Hannes Kalaus väitis maksuhaldurile, et Saksamaa lennujaamas tulid

talle vastu Sihtar Trade OÜ esindaja nimega Marek ning sõiduauto müüja (sakslane), kelle nime

Hannes Kalaus ei mäletanud. Hannes Kalause sõnul sai tema lennujaamas Marekiga kokku siis, kui

Marek helistas talle telefoninumbrile. 17.01.2012 esitas Avirent OÜ juhatuse liige maksuhaldurile

lennupileti, mille kohaselt saabus lennuk lennujaama kell 12:55, ning 05.02.2012 Tele2 AS-ilt

väljastatud kõne eristuse kohta dokumendi, mille kohaselt esimene vastuvõetud kõne Saksamaal oli

kell 15:22 ning just Hannes Kalausile endale kuuluvalt telefoninumbrilt (+xxxxxxxxxxx). Seega andis

Hannes Kalaus maksuhaldurile valeteavet, öeldes, et Saksamaa lennujaama saabudes võttis temaga

ühendust Sihtar Trade OÜ esindaja Marek. Maksuhaldur tuvastas, et ükski Hannes Kalause telefonile

05.09.2012 helistanud number ei kuulu Mareki nimelisele inimesele. Samuti kinnitas Avirent OÜ

juhatuse liige Hannes Kalaus maksuhaldurile Sihtar Trade OÜ nimel Saksamaa äriühingu esindajaga

ostu-müügi lepingu sõlmimist ning allkirjastamist (tegemist oli kahe eksemplariga). Eesti

Maanteeametilt saadud sõiduauto BMW X5 ostu-müügi lepingu koopia kohaselt puudub aga

sõiduauto ostja allkiri. Seega andis Hannes Kalaus maksuhaldurile valeteavet, öeldes, et allkirjastas

mõlemaid ostu-müügi lepingu eksemplarid.

5. Avirent OÜ juhatuse liikme antud seletused on vastuolus Maanteeametilt saadud teabe ja

dokumentidega, nimelt väitis Avirent OÜ juhatuse liige Hannes Kalaus maksuhaldurile, et kõiki

sõiduautoga BMW X5 seotud tehnilisi dokumente (sh Saksamaal vormistatud kindlustuse,

transiitnumbri kohta tehtud dokumendid jt) on ta esitanud Eesti Maanteeameti liiklusregistrisse, kuid

Maanteeametilt esitatud dokumentide seas polnud Hannes Kalause nimel Saksamaal vormistatud

kindlustuse ja transiitnumbrite dokumente. Seega andis Hannes Kalaus maksuhaldurile valeteavet,

öeldes, et eelpool nimetatud dokumendid olid esitatud Maanteeameti liiklusregistrisse. Avirent OÜ

juhatuse liige Hannes Kalaus väitis maksuhaldurile, et on toonud 07.09.2012 sõiduauto BMW X5 ise

Saksamaalt Eestisse. Asjaolu, et kindlustuse ning dokumendi transiitnumbrite kohta registreeriti

Hannes Kalause nimele Saksamaal kohalikus liiklusregistris ning Eestis liiklusregistris registreeriti

sõiduauto kohe Avirent OÜ nimele annab maksuhaldurile põhjust arvata, et sõiduk oli algusest peale

Avirent OÜ omandis ja kasutuses ning pole kunagi kuulunud Sihtar Trade OÜ-le. Avirent OÜ

soetas sõiduki BMW X5 mitte Sihtar Trade OÜ-lt, vaid otse Saksamaa äriühingult. Hannes Kalaus

väitis maksuhaldurile, et Sihtar Trade OÜ esindaja Marek tasus sularahas summas 30 000 eurot

sõiduauto BMW X5 eest Saksamaa äriühingule 05.09.2012 ning et Avirent OÜ tasus Sihtar Trade

OÜle sama sõiduauto eest 38 000 eurot Tallinnas sularahas. Kuna Avirent OÜ juhatuse liige käis ise

Saksamaalt sõiduautot ära toomas, siis on väheusutav, et Avirent OÜ juhatuse liige sai sõiduauto

enda käsutusse enne kui toimus selle eest tasumine. Seega on sõiduauto tegelikuks müüjaks

Saksamaa äriühing, mitte Sihtar Trade OÜ.

6. Maksuhaldur tegi 25.01.2013 rahvusvahelise teabepäringu Saksamaa maksuhaldurile, saamaks infot

sõiduautoga sooritatud tehingu tegelike asjaolude kohta. 15.02.2013 kuupäeva seisuga ei ole

teabepäringule vastust Saksamaa maksuhaldurilt veel laekunud. Sihtar Trade OÜ ei ole käesoleva

hetkeni täitnud maksuhalduri korraldusi nr 12.2-3/11886-3 ja nr 12.2-3/11886-9 teabe andmiseks ja

dokumentide esitamiseks seoses tehinguga Avirent OÜ-ga. Sihtar Trade OÜ 2012 septembrikuu

käibedeklaratsioonil deklareeritud 20% määraga maksustatava käibe summa sisse mahub väidetavalt

Avirent OÜ-ga teostatud tehing, kuid reaalset käibemaksu tasumist riigikassasse ei toimu. 15.02.2013

kuupäeva seisuga on Sihtar Trade OÜ-l maksuvõlg summas 6659,35 eurot. Alates novembrist 2012

ei esita Sihtar Trade OÜ käibedeklaratsioone. Maksuhaldurile ei ole Sihtar Trade OÜ juhatuse liige

Marti Sihimets olnud kättesaadav ei telefoni ega e-posti teel, mis ei ole omane käitumine tavapäraselt

toimivale äriühingu juhatusele ja kinnitab, maksuhalduri arvamust, et 2012 septembrikuus sõiduauto

BMW X5 müügitehingut Avirent OÜ-ga tegelikkuses toimunud ei ole ning Sihtar Trade OÜ-l

puudub tavapärane majandustegevus.

7. Ühtlasi puudusid Sihtar Trade OÜ-l registreeringud majandustegevuse registris. Sihtar Trade OÜ

pangakontol puuduvad tegutsevale äriühingule omased rahalised väljaminekud, s.t ei tehta

väljamakseid töötajatele, ei tasuta ettevõtluses kasutatavate materjalide eest jne. Kontrollitaval

perioodil 99,9% Sihtar Trade OÜ arvelduskontole laekunud summad tavapärast majandustegevust

mitteomavast äriühingust on välja kantud Poola ja Leedu äriühingutele, samas aga ei nähtu Euroopa

Komisjoni ühendusesisese käibemaksualase infovahetuse andmebaasist, et kontrollitaval perioodil

Leedu deklareeriks müüki Sihtar Trade OÜ-le. Sihtar Trade OÜ-l puudub reaalne tegevuskoht,

toimiv juhtkond, töötajad. Ka ei ole Sihtar Trade OÜ kasutuses ega valduses registervara (sõidukeid).

Eeltoodu kinnitab asjaolu, et eelpool käsitletud tehing ei saanud Avirent OÜ ja Sihtar Trade OÜ

vahel toimuda ning Sihtar Trade OÜ puhul on tegemist mittetegutseva äriühinguga. MTA alustas

Sihtar Trade OÜ suhtes väärteomenetlus korralduste mittetäitmise osas. Seoses sellega väljastati

Sihtar Trade OÜ-le 06.02.2012 kutse nr 930013000262/1, mis oli 07.02.2013 üleantud Sihtar Trade

OÜ juhatuse liikme Marti Sihimetsa emale, M. S.le, allkirja vastu. Vastavalt kutsele oli Sihtar Trade

OÜ juhatuse liige Marti Sihimets kohustatud ilmuma MTA-sse 14.02.2012 kell 13:00. Nimetatud

kuupäeval Sihtar Trade OÜ juhatuse liige Marti Sihimets kohale ei ilmunud.

8. Võttes arvesse maksuhalduri poolt kontrolli käigus selgunud faktiliste asjaolusid ja järeldusi ning

hinnates kogutud tõendeid kogumis, asub maksuhaldur seisukohale, et Sihtar Trade OÜ poolt

Avirent OÜ-le väljastatud arve ei kajasta tegelikku sõiduki müüjat ning reaalset majandustehingut

selle alusel Sihtar Trade OÜ ja Avirent OÜ vahel toimunud ei ole. Avirent OÜ juhatuse liige Hannes

Kalaus ei esitanud maksuhaldurile Sihtar Trade OÜ poolt väljastatud saksakeelset volitust, mis

tõendaks maksuhaldurile, et Sihtar Trade OÜ tõepoolt volitas Avirent OÜ juhatuse liiget Saksamaalt

sõiduauto BMW X5 toomiseks. Maksuhalduri hinnangul kasutas Avirent OÜ juhatuse liige Sihtar

Trade OÜ-d selleks, et Avirent OÜ-l tekiks BMW X5 soetamisel läbi Sihtar Trade OÜ

ühendusesisese soetuse pöördmaksustamata jätmise võimalus ning näidates soetust Sihtar Trade

OÜ-lt ka täiendav sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Üksnes vormistatud dokumendid ei

tõenda tehingu toimumist. Vormistatud arve-saateleht ja muud dokumendid on küll tingimuseks, mis

annavad

maksukohustuslasele

õiguse

arvetel

kajastatud

käibemaksu

mahaarvamiseks

maksustamisperioodil tasumisele kuuluvast käibemaksust, kuid ei ole iseenesest tehingu toimumist

tõendavad dokumendid juhul, kui ilmnevad muud asjaolud, mis kinnitavad tehingu mittetoimumist.

9. Maksuhaldur viib käesolevat Avirent OÜ poolt 22.10.2012 maksustamisperioodi 2012

septembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud enammakstud käibemaksu õigsuse kontrollimiseks

algatatud üksikjuhtumi kontrolli läbi tagastusnõuete menetlemiseks MKS § 106 lg 2 ettenähtud

piiratud menetlustähtaja tingimustes. Maksuhaldur on kasutanud ära KMS § 34 lg 2 sätestatud

võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 90

päeva võrra. Avirent OÜ on käesoleva kontrollimenetluse raames jätnud osaliselt täitmata

07.02.2013 korralduse nr 12.2-3/11886-11 kirjaliku teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks

seoses laenu võtmisega ning on sellega takistanud maksustamise seisukohalt oluliste asjaolude

väljaselgitamist. Seega ei ole maksumaksja maksustamisperioodil 2012 september deklareeritud

enammakse menetlemiseks ettenähtud piiratud ajaperioodi jooksul täitnud MKS § 56 lähtuvat

kaasaaitamiskohustust määral, mis oleks taganud enammaksete õigsuse väljaselgitamise seaduses

ettenähtud tähtaja jooksul. KMS § 34 lg-st 2 tulenevalt on maksuhaldur kohustatud 22.10.2012

esitatud tagastusnõude summas 7600,91 eurot Avirent OÜ e-maksuameti ettemaksukontole

vabastama 19.02.2013 ehk enne Avirent OÜ-le võimaliku maksuotsuse koostamist.

10. Avirent OÜ-l puudub kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt kinnisvara. Maanteeameti

liiklusregistri andmetel ei ole 15.02.2013 seisuga äriühingu kasutuses ega omandis ühtegi sõidukit.

Väikelaevade registri kohaselt Avirent OÜ-l veesõidukid puuduvad. Väärtpaberi keskregistri

andmetel ei ole Avirent OÜ-l väärtpaberikontosid. Avirent OÜ on registreeritud esmakordselt

käibemaksukohuslaste registris 11.07.2007 ning alates 29.02.2008 kustutatud KMS § 22 lg 1 alusel.

Alates 25.07.2012 on Avirent OÜ uuesti registreeritud käibemaksukohuslaste registris. 2012

septembrikuu käibemaksu tagastusnõude puhul on tegemist Avirent OÜ tavapärasest suurema

tagastusnõudega. Kuigi järgnevatel maksustamisperioodidel deklareerib Avirent OÜ tasumisele

käibemaksu, ei ole äriühing oma maksukohustusi täitnud ja äriühingul on 15.02.2012 kuupäeva

seisuga maksuvõlg summas 5488,67 eurot. Avirent OÜ ei ole käesoleva taotluse koostamise seisuga

kordagi kandnud rahalisi vahendeid oma e-maksuameti ettemaksukontole. Seega ei ole Avirent OÜ

maksukäitumine korrektne. Arvestades eeltoodut ja kontrolli tulemusena Avirent OÜ maksuotsusega

määratava võimaliku rahalise nõude suurust kokku summas 6333,33 eurot, on maksuhalduril

tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast kohustuse määramist äriühingule võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seega esineb alus

Avirent OÜ suhtes MKS § 130 lg 1 punktis 6 sätestatud täitetoimingute rakendamiseks, sest

maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei pruugi olla võimeline tasuma

maksuotsusega juurdemääratavat maksusummat.

11. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud nõuetele vastava tagatise esitamisel või täitetoimingu

sooritamise tinginud asjaolu äralangemisel. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur

täitetoimingud, kui Avirent OÜ on esitanud piisava tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt,

valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui

täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud

tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur

täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel

annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu tegemiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning

seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lõike 4 kohaselt otsustab kohus loa

andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta

maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise

menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks

toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

13. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa

saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 6 näeb

täitetoiminguna ette ka sissenõude pööramise maksukohustuslase rahalistele nõuetele ja varalistele

õigustele MKS-ga või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. MKS § 1361 lg 2

kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku

maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või

kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab

täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus

sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist

vajalikuks.

14. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus

vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud. Kohtule on esitatud taotluse

lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on kinnitanud, et viib läbi

maksumenetlust, mille eesmärgiks on Avirent OÜ maksuotsusega maksusumma suuruses 6333,33

eurot määramine. Maksuhaldur on põhistanud piisavalt kahtlust, et Avirent OÜl puudub taotluses

nimetatud asjaoludega seonduvalt perioodi 2012 september eest sisendkäibemaksu mahaarvamise

õigus summas 6333,33 eurot. Taotluses toodud asjaolude pinnalt ei ole alust asuda seisukohale, et

maksuotsuse koostamine nimetatud asjaoludega seoses oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. MTA

on kasutanud ära KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega

seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega. Äriühingule ei ole aga võimalik koheselt, enne

tagastusnõuete täitmise tähtaja saabumist, koostada maksuotsust, kuna maksuhalduril tuleb

maksukohustust vähendavate ja suurendavate asjaolude kohta koguda täiendavaid tõendeid. Kohus

jagab maksuhalduri kahtlust, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib hilisema maksuotsuse

täitmine muutuda võimatuks. Kohus on seisukohal, et antud juhul kaalub avalik huvi

maksusummade laekumise vastu üles Avirent OÜ huvi ettemaksukontole laekuvate käibevahendite

kasutamise vastu, eriti võttes arvesse asjaolu, et äriühingul on juba varasemalt tasumata maksuvõlg

ning puudub vara, mille arvelt oleks koheselt võimalik tasuda määratavat maksusummat. Nimelt

MKS § 130 kohaste täitetoimingute eesmärk on tegevus, millega antud juhul tagatakse võimaliku

maksukohustuste täitmine. Seega kohus leiab, et on vajalik ja proportsionaalne aresti seadmine

Avirent OÜ ettemaksukontole kontrollitava enammakstud käibemaksusumma suuruses kuni

kontrolli lõppemiseni. Maksuhaldur on näinud taotluses ette võimaluse täitetoimingu lõpetamiseks

tagatise esitamisel. Võttes arvesse maksuhalduri selgitusi, leiab kohus, et taotlus on piisavalt

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

15. MKS § 1361 lg 4 kohaselt võib määruse peale nii maksuhaldur kui ka maksukohustuslane esitada

määruskaebuse. HKMS § 204 lg 1 sätestab, et määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult

selle halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse, ning sama paragrahvi lg 2

kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadriann Ikkonen

kohtunik