3-12-2282/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

19.02.2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2282

Haldusasi

Y.J.’i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 1.10.2012 otsuse nr 12.2-3/2111-21 tühistamiseks

ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

kohustamiseks vaadata Y.J.’i taotlus maksuasja nr 12.2-3/2111

lõpetamiseks uuesti läbi kümne päeva jooksul kohtulahendi

jõustumisest

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Y.J.

Kaebuse esitaja esindaja: vandeadvokaat Maksim Greinoman

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Volitatud esindaja: Aiki Meister

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-12-2282 menetlus.

2. Riigi

Tugiteenuste

Keskusel

tagastada

Y.J.’ile

30.10.2012 kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot

selle kandmisega Y.J.’i arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx

AS SEB Pank.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Y.J.’i (isikukood:

xxxxxxxxxxx) kasuks välja menetluskulud kokku

summas 743,60 eurot.

4. Sekretäril saata määrus menetlusosalistele ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebus tuleb

esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu

kaudu.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Y.J.’i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 1.10.2012 otsuse nr 12.2-3/2111-21 tühistamiseks ja Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse kohustamiseks vaadata Y.J.’i taotlus maksuasja nr 12.2-3/2111

lõpetamiseks uuesti läbi kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest.

2. 1.02.2013 esitas Maksu- ja Tolliamet kohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks,

kuna Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tunnistas oma 23.01.2013 otsusega nr

12.2-3/2111-27 Maksu- ja Tolliameti 1.10.2012 otsuse nr 12.2-3/2111-21 kehtetuks ning lõpetas

kaebaja 2008.a tulumaksu tasumise ja deklareerimise kontrolli ilma kaebaja maksukohustust

muutmata.

3. 10.02.2013 teatas kaebuse esitaja kohtule, et nõustub kohtuasja 3-12-2282 menetluse

lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja taotleb HKMS § 104 lg 5 alusel tagastada

tema pangakontole riigilõiv 15 eurot. Samuti palub kaebaja välja mõista vastustajalt HKMS §

108 lg 6 alusel menetluskulud summas 960,44 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 59-

63 pöördel).

4. 18.02.2013 teatas vastustaja, et ei nõustu kaebaja poolt taotletavate menetluskulude suurusega.

4.1. Vastustaja märgib, et Advokaadibüroo Greinoman & Co arvele nr 0718 on märgitud

haldusasjas 3-12-2282 kaebuse koostamine 3 t 42 minutit. Spetsifikatsioonist nähtub, et 2012.a

oktoobrikuus on kaebajale osutatud õigusabi teenust mahus 3 tundi 32 minutit.

Arvele nr 0718 ei ole märgitud ühiku hinda ehk tunnitasu määra, kuid arvetest nr 0760, 0771 ja

0783 nähtub, et kaebajale osutatud õigusabi tunnitasu määraks on olnud 130 eurot. Seega

pidanuks arve nr 0718 olema esitatud suuruses 459,30 eurot ning koos käibemaksuga 551,20

eurot. Arve nr 0718 järgi nõutav õigusabi summa peaks olema seega 47,84 euro võrra väiksem.

HKMS § 108 lg 5 järgi juhul, kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu

tekkinud menetluskulusid. Käesolevas haldusasjas on vastustaja teinud 23.01.2013 otsuse nr

12.2-3/2111-27, millega on rahuldanud kaebaja haldusasja nr 3-12-2282 taotlused.

Seega ei pea vastustaja kandma pärast 23.01.2013 tekkinud õigusabikulusid. Spetsifikatsioonist

nähtub, et pärast seda kuupäeva on osutatud kaebajale õigusabi mahus 1 tund ja 5 minutit, mis

tunnitasu määraga 130 eurot arvestades moodustab kokku 140,83 eurot ja koos käibemaksuga

169 eurot.

Järelikult väheneb arve nr 0771 alusel nõutavate õigusabikulude summa 104 euro võrra (koos

käibemaksuga) 67,60 euroni. Samuti ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele veebruarikuu

õigusabikulude arve nr 0783 summas 65 eurot.

Eeltoodu tõttu vähenevad kaebaja poolt nõutavad menetluskulud kokku 216.84 euro (47,84 eurot

+ 104 eurot + 65 eurot) võrra ja arvete alusel oleks kaebaja põhjendatud nõudma õigusabikulude

summat kokku 743,60 eurot.

4.2. Vaidlustatud haldusaktil, Põhja MTK 01.10.2012 otsusel nr 12.2-3/2111-21, oli selle

tegemise ajal vormiline puudus – selle oli allkirjastanud ametnik, kellele ei olnud

allkirjastamiseks volitust. See puudus olnuks kõrvaldatav ning vastustaja oleks kaebuse saamise

järgselt andud välja uue, samasisulise otsuse, mille oleks allkirjastanud selleks pädevust omav

ametnik.

Põhja MTK 01.10.2012 otsuse nr 12.2-3/2111-21 tegemise ajal oli vastustaja selgel seisukohal,

et maksumenetluse jätkamine kaebaja suhtes on põhjendatud ning väljastas kaebajale 11.10.2012

kontrollakti (tl 69-78).

Vastustaja seisukoht Y. J. maksumenetluse lõpetamiseks ilma maksusummat määramata kujunes

välja kompromissläbirääkimiste ajal, s.o alles 2012.a detsembrikuus. Seega ei ole alust ka

väiteks, et tegemist oli algusest peale sisuliselt õigusvastase haldusaktiga ning selle kehtetuks

tunnistamisega kaebuses toodud põhjustel.

Samuti palub vastustaja arvestada menetluskulude kaebajalt väljamõistmisel asjaoluga, et

vastustaja oli nõus lõpetama haldusasja menetlus kompromissiga ning teavitas juba 20.

detsembril 2012 kaebaja esindajat nõusolekust tunnistada kehtetuks Põhja MTK 01.10.2012

otsus nr 12.2-3/2111-21 ja lõpetada kaebaja suhtes läbiviidav maksumenetlus (tl 79). Selles osas

ei olnud pooltel ka eriarvamusi. Kompromiss jäi sõlmimata põhjusel, et pooltel tekkisid

lahkarvamused kaebaja selliste õiguste kompromissis kajastamise üle, millised on tal juba

seadustest tulenevalt ning milliste osas ei olnud vastustaja hinnangul põhjendatud kompromissi

sõlmimine. Kaebaja poolt tehtud kompromissettepaneku kohaselt oleks kumbki menetlusosaline

kandnud enda menetluskulud.

Kompromiss ei jäänud sõlmimata mitte kohtuvaidluse sisuliste asjaolude tõttu ning vastustaja on

kaebaja kompromissettepanekus tehtud vastustaja kohustused täitnud. Sisulist ja õiguslikku

vaidlust haldusasjas ei ole toimunud.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HKMS § 109 lõikele 6 peab vastustaja põhjendatuks vähendada

Y. J.le hüvitamisele kuuluvat menetluskulude summat 743,60 eurot vähemalt ühe kolmandiku

võrra ning mõista vastustajalt välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud.

KOHTU PÕHJENDUSED.

5. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul, kui

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebuse esitaja on kohtule kinnitanud, et ta on

menetluse lõpetamisega nõus. Seega tuleb haldusasja nr 3-12-2282 menetlus lõpetada HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel.

6. Tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2

või 4 alusel (HKMS § 104 lg 5 p 4).

Y.J.’ tasus kaebuselt riigilõivu 15 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 viitenumber 2900072673 (maksekorraldus, tl 19 pöördel), mille saab kaebajale

tagastada.

7. Menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja,

välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses

nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS

§ 108 lg 6).

Kaebuse esitaja on taotlenud menetluskulud hüvitamist summas 960,44 eurot vastavalt

menetluskulude nimekirjale (tl 59-63 pöördel). Vastustaja on asunud seisukohale, et

menetluskulud ei ole nõutavas ulatuses põhjendatud ning hüvitamisele kuuluks menetluskulud

summas 743,60 eurot, mida tuleks vähendada 1/3 võrra.

HKMS § 108 lg 12 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotusele kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. Kohus kontrollib volitatud esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta

menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle

kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4

alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt

põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus

ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

8. HKMS § 108 lg 5 järgi juhul, kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast

õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Käesolevas haldusasjas on vastustaja teinud 23.01.2013 otsuse nr 12.2-3/2111-27, millega on

rahuldanud haldusasjas nr 3-12-2282 kaebaja poolt esitatud taotlused. Samuti nähtub kohtule

esitatud dokumentidest, et Advokaadibüroo Greinoman & Co arvele nr 0718 on märgitud

haldusasjas 3-12-2282 kaebuse koostamine 3 t 42 minutit (tl 59). Spetsifikatsioonist nähtub, et

2012.a oktoobrikuus on kaebajale osutatud õigusabi teenust mahus 3 tundi 32 minutit (tl 61),

mistõttu ei ole arve 10 minuti osas põhjendatud. Siinkohal nõustub kohus täielikult vastustaja

ülejäänud seisukohtadega menetluskulude põhjendatuse osas ning ei hakka neid üle kordama (vt

määruse p 4.1). Kohus leiab, et põhjendatud on menetluskulud summas 743,60 eurot.

9. Vastustaja taotleb ka põhjendatud menetlusekulude vähendamist HKMS § 109 lg 6 alusel 1/3.

võrra.

Kohus leiab, arvestades kaebaja ja vastustaja poolt väljatoodud asjaolusid, et vastustaja taotlus

menetluskulude täiendavaks vähendamiseks 1/3 võrra ei ole põhjendatud. Asjaolu, et kaebaja oli

kompromissettepanekus valmis kandma oma menetluskulud ise, ei tähenda, et tegemist ei oleks

põhjendatud või vajalike menetluskuludega kohtumenetluses. Kompromissläbirääkimiste

tulemusel tunnistas vastustaja kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti ise kehtetuks. Järelikult olid

kompromissläbirääkimised vajalikud käesoleva asja lahendamiseks. Vastustaja ei ole ka vaielnud

vastu kompromissläbirääkimistele kulutatud aja suhtes, mistõttu on kulud selles osas

põhjendatud. Asjaolu, et vastustaja esialgne akt oli vastustaja seisukoha kohaselt üksnes

vormipuudusega

(puudus

pädeva

isiku

allkiri)

ning

vastustajal

kujunes

alles

kompromissläbirääkimiste käigus arusaam, et kaebaja suhtes läbiviidav maksumenetlus tuleb

lõpetada, ei muuda kaebaja poolt enne vastustaja poolt Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 1.10.2012 otsuse nr 12.2-3/2111-21 kehtetuks tunnistamist 23.01.2013 (otsuse nr

12.2-3/2111-27) kantud menetluskulusid põhjendamatuteks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista esindaja kulud kokku 743,60

eurot (sh käibemaks).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik