3-13-324/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

Tallinna Halduskohus

Villem Lapimaa

14. veebruaril 2013. a, Tallinn

3-13-324

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus L. A.

paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse

Taotluse esitaja - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ülle

Elva;

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– L. A.

14. veebruaril 2013. a, Tallinnas

Anda luba L. A. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse

kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.

aprill 2013. a.

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

Tallinna

Halduskohtu

kaudu

kalendripäeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja

kättesaamisele järgnevast päevast.

ASJAOLUD

1. 14. veebruaril 2013, a esitas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Tallinna

Halduskohtule taotluse L. A. väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Taotluse

kohaselt pidasid 13. veebruaril 2013. a kell 16:00 PPA Põhja prefektuuri kodakondsus- ja

migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse inspektorid 48-tunniks kinni aadressil Pikk

19, Harku, Harjumaa, Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Venemaa Föderatsiooni kodaniku

L. A. (sündinud xx xx xxxx a, Valgevene) ja toimetasid ta PPA Põhja prefektuuri Ida

politseijaoskonna arestikambrisse. L. A. on Viru Maakohtu 14. detsembri 2007. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-06-4222 (05233001997) süüdi mõistetud Eesti Vabariigi karistusseadustiku

(KarS) § 114 p 1, 5 ja § 120 järgi. Isikule oli määratud karistuseks 11 aastat, 9 kuud ja 17 päeva

vabadusekaotust. Viru Ringkonnakohus tühistas 21. aprilli 2008. a otsusega Viru Maakohtu 14.

detsembri 2007. a otsuse ning tegi uue otsuse, mille kohaselt mõistis L. A. süüdi KarS § 113 ja

§

järgi

ning

määras

talle karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 54 lg 1 alusel on isikule määratud lisakaristuseks

Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 10 (kümneks) aastaks. Vabariigi

Presidendi 12. veebruari 2013. a otsusega nr 233 anti L. A.le armu, vabastades teda

põhikaristuse edasisest kandmisest. L. A. vabanes Harku ja Murru Vanglast 13. veebruaril

2013. a. PPA 29. märtsi 2010. a otsusega nr 15.3-04/166 tunnistati L. A. pikaajalise elaniku

elamisluba nr 1006582729/EL kehtetuks alates 29. märtsist 2010. a. Isik nimetatud otsust ei

vaidlustanud. PPA tegi L. A.le 13. veebruaril 2013. a ettekirjutuse nr 1023869803 Eestist

lahkumiseks (koheselt sundtäidetav). Kuna L. A.l puudub kehtiv reisidokument, ei ole

võimalik tema väljasaatmist Eesti Vabariigist 48 tunni jooksul lõpule viia, mistõttu palub

PPA anda vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le 23 luba L. A.

paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist.

2. Kohtuistungil avaldas L.A., et ta ei vaidle PPA taotlusele vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus

leiab,

et

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

L.

A. väljasaatmis

keskusesse paigutamiseks on VSS § 2 lõike 1, § 14 loike 1, § 18 loike 1 ja § 23 lõike 1 alusel

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis

viibimiseks välismaalasel olema seaduslik alus ning välismaalasel on keelatud viibida Eestis

ilma seadusliku aluseta. L. A. puuduvad välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud

seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. VSS § 14 lõikes 1 sätestatakse, et

välismaalane saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel.

Politsei- ja Piirivalveamet tegi L. A.le 13. veebruaril 2013. a ettekirjutuse nr

1023869803 Eestist lahkumiseks, mis on koheselt sundtäitmisele pööratav. Seega kuulub

L. A. Eesti Vabariigist väljasaatmisele. Samas ei ole käesoleval hetkel tema

kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist võimalik kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu.

VSS

§ 23 lõikest 1 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia käesolevas seaduses

sätestatud tähtaja, so 48 tunni jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või

väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse

kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

4. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine

näib perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses

kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiseaduse § 20 lg 2 p-

ga 6 kaitstud Õigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine. L. A.l ei ole õigust Eestis

viibida. Kohtutoimikust puuduvad dokumendid, mis annaksid alust arvata, et isiku

väljasaatmine

Eesti

Vabariigist

oleks

perspektiivitu.

Isiku

väljasaatmiskeskusesse

mittepaigutamine raskendaks oluliselt tema väljasaatmist, kuna isik võib hakata väljasaatmis-

menetlusest kõrvale hoiduma.

5. Eeltoodu tõttu annab kohus loa paigutada L. A. väljasaatmiskeskusesse kuni kaheks kuuks,

s.o mitte kauem kui 14. aprillini 2013. a. (k.a).

Villem Lapimaa