2-12-39601/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtukoosseis

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Tartu Ringkonnakohus

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

12. veebruar 2013. a Tartu

2-12-39601

A.U. määruskaebus registriasjas Ä 40031069/H12

Viru Maakohtu kohtunikuabi 2. novembri 2011. a määrus

A.U. määruskaebus

Kirjalik menetlus

Määruskaebuse esitaja: A.U. (XXX; XXX), esindaja

vandeadvokaat Marko Kairjak

Jätta A.U. määruskaebus registriasjas Ä 40031069/H12 läbi

vaatamata.

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu kohtunikuabi määras 2. novembri 2011. a määrusega

Nordeco

Technologies OÜ juhatuse liikmele A.U. le trahvi 320 eurot.

Trahvimääruse kohaselt ei ole Nordeco Technologies OÜ esitanud äriregistrit pidavale kohtu

registriosakonnale 2010. a majandusaasta aruannet seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Vastavalt

äriseadustiku § 179 lg-le 4 peab osaühingu juhatus esitama oma kinnitatud majandusaasta

aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga äriregistrile 6 kuu jooksul pärast majandusaasta

lõppu. Registripidaja võib ilma hoiatamata määrata seadusega ettenähtud andmete esitamata

jätmise või valeandmete esitamise eest ettevõtjale ja igale juhatuse liikmele rahatrahvi 320 –

3200 euro ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

2. A.U. esitas 21.09.2012. a taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks ja määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist.

Määruskaebuse kohaselt:

1) puudus A.U. l võimalus trahvimäärusele määruskaebust tähtaegselt esitada. Käesolevaga

taotleb A.U. menetlustähtaja ennistamist määruskaebuse esitamiseks. Taotluse esitaja on

seisukohal, et tal oli menetlustähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus. 09.02.2011.a pidas

politsei Nordeco Technologies OÜ juhatuse liikme A.U. kinni. Tartu Maakohtu 10.02.2011. a

määrusega kohaldati A.U. suhtes vahistamist kuni kuueks kuuks. Eelnimetatud asjaolu

tõendamiseks on lisatud Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2011. a määrus, millega jäeti 09.02.2011.

a vahistamismäärus lõplikult jõusse. Antud juhul oli A.U. üle aasta aja eeluurimisel vahi all (ka

vaidlusaluse trahvimääruse tegemise ajal), mis näitab ühelt poolt riigi haldussuutmatust isiku

suhtes mõistliku tähtaja jooksul uurimine läbi viia, teisalt aga halvab täielikult isiku tegevuse.

A.U. vabanes vahi alt 09.02.2012. a;

2) oli taotluse esitaja pikka aega vahi all, sh ka ajaperioodil, mil taotluse esitaja pidanuks

esitama vaidlusalusel majandusaasta aruande. Taotluse esitaja kontaktid olid välismaailmaga

vahi all olles äärmiselt piiratud – pikka aega oli taotluse esitajal õigus kohtuda vaid oma

kaitsjaga. Alles peale vahi all vabanemist osutus A.U. l võimalikuks asuda tutvuma enda

juhitavate äriühingute olukorraga ning asuda taaskord täitma juhatuse liikme kohustusi.

Vahistatu seisund võttis A.U. lt sisuliselt igasugused võimalused avaldaja majandustegevuse

korraldamiseks, seega ka majandusaasta aruande esitamiseks. Majandusaasta aruande esitamata

jätmise eest trahvimine eeldab kaalukat avalikku huvi ja olulist põhjust, mis praegusel juhul

puudub. On ilmne, et olukorras, kus A.U. oli üle aasta aja vahi all (9.02.2011.a – 09.02.2012.a)

ning tema suhtes on kohaldatud täielik suhtluspiirang, pole A.U. l endale võetud juhatuse liikme

kohustuste nõuetekohane täitmine võimalik;

3) ei saa määrata trahvi isikut eelnevalt hoiatamata. ÄS § 71 rakendamisel on eelneva hoiatuse

tegemine vajalik. § 46 lõiget 2 ja § 601 lõiget 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kui trahvil on

sunnivahendi iseloom, siis on eelneva hoiatuse tegemine kohustuslik. Trahvimääruses esitatud

vastupidised väited ei põhine seadusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 147 lg 3 lause 2 ja

TsMS § 423 lg 1 p 11 alusel.

Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-1-12 leidnud, et esmalt tuleb lahendada määruskaebus, milles

leitakse, et avaldus on esitatud tähtaegselt. Alles seejärel, kui kohus leiab, et eelnimetatud

määruskaebus ei ole põhjendatud ning avaldus on esitatud tähtaega rikkudes ja see määrus on

jõustunud, tuleb hinnata menetlustähtaja ennistamise taotluse põhjendatust. RLS § 57 lg 14

kohaselt

tasutakse

kohtumääruse

peale

määruskaebuse

esitamisel

riigilõivu.

Tartu

Ringkonnakohtu 22.01.2013. a määrusega anti A.U. le tähtaeg ennistamise taotluse puuduste

kõrvaldamiseks, kautsjoni summas 100 eurot ja riigilõivu summas 50 eurot tasumiseks hiljemalt

1. veebruariks 2013. a. A.U. esindaja vandeadvokaat Marko Kairjak sai Tartu Ringkonnakohtu

22.01.2013. a määruse kätte 25.01.2013. a. A.U. ei kõrvaldanud puuduseid kohtu poolt

määratud tähtajaks.

TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal

menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. TsMS § 147 lg 3 lausest 2 tuleneb, et kui

hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas

läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 11 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu

määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest.

Praegusel juhul tuleb A.U. määruskaebus jätta läbi vaatamata, sest riigilõiv määruskaebuse

esitamisel on tasumata.

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi