3-12-2453/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-12-2453

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse läbivaatamata jätmise kohta

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtukoosseis

kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2013.a, Jõhvi kohtumaja

Haldusasja number 3-12-2453 Haldusasi A.S´i kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

13. veebruar 2013.a, Jõhvi Menetlustoiming kaebuse läbivaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta A.S´i kaebus läbi vaatamata;

2. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord: kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 155 lg-s 5 sätestatu alusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 22.11.2012 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.S´i poolt esitatud kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt alates 08.02.2012 kuni 14.11.2012 hoidis Viru Vangla kaebajat kartseris, millega rikkus tema õigusi, alandas inimväärikust ja tekitas talle varalist ja mittevaralist kahju. Kaebaja kinnitusel vastavalt Vangistusseaduse § 63 lg-le 4 ei tohi kinnipeetavat kartseris hoida rohkem kui 45 ööpäeva. Pika aja jooksul kartseris viibimise tõttu tekkis kaebajal unehäire, kuna päeval (alates kella

06.00 kuni 21.00) võeti temalt ära madrats, mistõttu ta pidi magama või lamama külmal betoonpõrandal. Seetõttu kaebaja ärritus ja tal tekkis depressioon.

2. 30.11.2012 määrusega jättis kohus A.S´i kaebuse käiguta kaebuses esinenud puuduste tõttu. Puuduste kõrvaldamise korras tuli kaebajal täpsustada tuvastuskaebuse eesmärki ning teatada kohtule, kas ta peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus või lihtmenetluses.

3. 06.12.2012 esitas A.S 30.11.2012 määrusele vastuse, millest nähtuvalt on tema kaebuse eesmärk vanglale kahjunõude esitamine.

3-12-2453

4. 17.01.2013 määrusega võttis kohus A.S´i kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat vastama kaebusele. 04.02.2012 laekus kohtusse Viru Vangla vastus kaebusele. Esitatud vastusest on näha, et vastustaja peab A.S tuvastamiskaebuse rehabiliteerivat eesmärki (kahjunõude esitamine) perspektiivituks ning palub lõpetada halduskohtumenetlus.

Kohtu seisukoht

5. Vastavalt HKMS § 151 lg 2 p-le 1 kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 pde-st 1 ja 2 tulenevalt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

6. A.S´i tuvastuskaebuse eesmärgiks on rehabiliteeriv huvi, mis omakorda tähendab seda, et tuvastuskaebuse rahuldamise korral soovib kaebaja pöörduda vastustaja poole kahjunõudega. HKMS § 45 lg 2 sätestab samuti, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega kohus peab vajalikuks kindlaks teha, kas A.S´i rehabiliteeriv eesmärk tuvastamiskaebuse esitamisel on saavutatav või ilmselgelt mitte.

7. Esitatud kaebusest nähtub, et kaebajat hoiti Viru Vangla kartseris 280 ööpäeva. Pika aja jooksul kartseris viibimise tõttu tekkis kaebajal unehäire, kuna päeval (alates kella 06.00 kuni 21.00) võeti temalt ära madrats, mistõttu ta pidi magama või lamama külmal betoonpõrandal.

8. Kohus leiab, et A.S´i tuvastamiskaebuse eesmärk on perspektiivitu ning hüvitamisnõude esitamisel puuduvad eduväljavaated. Vastustaja teatas kohtule, et kaebaja viibis Viru Vangla kartseris ajavahemikel 08.02.2012- 13.08.2012 ja 21.08.2012-14.11.2012 kehtivate käskkirjade nr. 6-3/112-D; 6-3/135-D; 6-3/136-D; 6-3/161-D; 6-3/466-D; 6-3/467-D; 6-3/477- D; 6-3/478-D; 6-3/663-D; 6-3/726-D; 6-3/1075-D; 6-3/1245-D; 6-3/1299-D; 6-3/1320-D; 6-3/1377-D; 6-3/1498-D; 6-3/1652-D alusel. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 63 lg 1 p-st 4 tuleneb, et käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi sealhulgas ka paigutada kinnipeetavat kuni 45-ööpäevaks kartserisse. Kohus selgitab, et VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserisse paigutamise ajapiirang kehtib vaid konkreetse haldusakti suhtes, millega määratakse kinnipeetavale toime pandud süüteo eest distsiplinaarkaristus kartserisse paigutamise näol. Vastasel juhul kinnipeetava, kes lühikese aja jooksul pani toime mitu süütegu, suunamine õiguskuulekale käitumisele distsiplinaarse mõjutamise läbi oleks muutunud võimatuks, kuna VangS § 65 lg 6 sätestab määratud distsiplinaarkaristuse täitmise pööramise aega, mis on 8 kuud. Seega määratud distsiplinaarkaristuste järjekordne täitmisele pööramine ei ole vastusolus VangS § 63 lg 1 pga 5. Samale seisukohale jõudsid ka varem kohtud haldusasjades nr. 3-10-1971. 3-11-2997, 3- 11-2057 (jõustunud kohtulahendid), kusjuures kõikides nendes haldusasjades oli menetlusosaliseks kaebaja. Kohtud leidsid, et seadusest ega muudest vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene, et määratud karistused kuuluvad täitmisele ainult siis, kui alates eelmisest ära kantud karistusest kuni uue karistuse kandmiseni on olnud vaheaeg. Oluline see, et iga konkreetse käskkirjaga määratud karistuse aeg ei tohi ületada 45 ööpäeva. Kohtule teadaolevatel andmetel on vastustaja kaebaja puhul järgitud VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatut ning iga konkreetse käskkirjaga määratud karistuse aeg ei ületa 45 ööpäeva.

3-12-2453

9. Ebaõige on kaebaja ettekujutus kartseri sisustusest ja kartseris kehtivatest tingimustest. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE) § 7 lg 4 p 1 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid. See tähendab seda, et kartserikaristust kantavate kinnipeetavate jaoks ei ole ettenähtud kasutada lavatsi päeval. VSKE § 10 lg 2 sätestab vangla kohustust tagada kinnipeetavale 8-tunnilist uneaega. Eelpoolnimetatust tulenevalt puudub mingi alus arvata, et võttes kaebajalt päevaks madratsi ära, ei taganud vastustaja kaebajale VSKE § 10 lg-s 2 kindlaks määratud 8-tunnilist uneaega ning käitus kaebaja suhtes õigusvastaselt.

10. Üheks hüvitamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani õigusvastane tegevus, mille tulemusena võis tekkida isikul kahju. Võttes arveese, et vastustaja ei käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt, siis ei ole täidetud kahjunõude rahuldamise eeldust ning hilisema kahjunõude esitamine on ilmselgelt perspektiivitu.

11. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1 jätab kohus A.S´i kaebuse Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks läbi vaatamata.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/