2-12-39596/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedtagaseljaotsusega väljamõistetud võla ja viivise katteks vastavas ulatuses. eurot ja õigusabi kulude katteks 400 eurot, kokku 1 000 (üks tuhat) eurot. 658.33 euro
Legislator headnote
AI generated2-12-39596/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: eurot ja õigusabi kulude katteks 400 eurot, kokku 1 000 (üks tuhat) eurot. 658.33 euro
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-12-39596
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. veebruar 2013, Tartu Kohtumaja
Tsiviilasi
AS RehPol hagi OÜ SeiCom vastu võla ja viivise
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
16 157.77 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja AS RehPol, rk 10240403, asukoht Kreutzwaldi
57, Võru, lepinguline esindaja adv Helen Hääl,
menetlus@concordia.ee ;
kostja OÜ SeiCom, rk 10853494, asukoht Uksekoda,
Äksi, Tartumaa, seaduslik esindaja juhataja Ahti Sei,
ahti@seicom.ee .
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Välja mõista osaühingult SeiCom aktsiaseltsi RehPol kasuks võlg 15 903.06 eurot ja
viivis 254.71 eurot, kokku 16 157 (kuusteist tuhat ükssada viiskümmend seitse) eurot
77 senti.
OÜ SeiCom poolt hagejale pärast 02.10.2012 tasutud summad on makstud käesoleva
tagaseljaotsusega väljamõistetud võla ja viivise katteks vastavas ulatuses.
Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Menetluskulud jätta OÜ SeiCom kanda riigilõivu ja osaliselt hageja õigusabi kulude
osas.
Välja mõista osaühingult SeiCom aktsiaseltsi RehPol kasuks riigilõivu katteks 600
eurot ja õigusabi kulude katteks 400 eurot, kokku 1 000 (üks tuhat) eurot. 658.33 euro
ulatuses jätta taotletud õigusabi kulu hageja enda kanda.
Välja mõista osaühingult SeiCom aktsiaseltsi RehPol kasuks viivis protsendina
menetluskulult summas 1 000 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude
täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7 % aastas).
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis
oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud
kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või
2/3
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus
rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli
mõjuv põhjus või mitte.
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja
nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.
Asjaolud
Hageja müüs 29.03.2012 sõlmitud müügilepingu kohaselt kostjale puitaknad koos
transpordiga ning kostja kohustus tasuma saadud kauba eest 23 155.30 eurot, millest
5 788.82 eurot maksti ettemaksuna 03.04.2012 ja 17 366.48 eurot tuli tasuda 31 päeva
jooksul kauba üleandmisest, mis toimus 27.04.2012, st hiljemalt 28.05.2012. Kostja jättis
arve tähtajaks tasumata. Hageja arvestas tasumata summalt viivist lepingu p 4.1. alusel 0,05
% viivitatud summalt päevas. Kostja maksis 10.09.2012 hagejale 2 366.48 eurot ning lubas
ülejäänud osa võlast tasuda hiljemalt 31. detsembriks 2012. Hageja luges tasutud summast
kaetuks 903.06 euro suuruse viivise VÕS § 88 lg 8 alusel ning vähendas põhivõlga
15 903.06 euroni, mis oli hagi kohtuse esitamise ajal maksmata. Lepingu p 4.1. kohaselt on
hagejal õigus nõuda viivist kuni 5 % lepingu maksumusest, mistõttu hageja maksimaalne
viivise nõue saab olla (5 % 23 155.30 eurost) 1 157.77 eurot, millest 903.06 eurot on kostja
juba tasunud. Hageja nõuab lisanduvat viivist mitte rohkem kui 254.71 euro ulatuses.
Kostja on menetlusdokumendid kätte saanud, kohtu määratud tähtajaks kirjalikult hagile
vastanud ei ole.
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui
kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud.
TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt
on sellest hoiatatud.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja
andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja
ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma
asja ostuhinna ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt
lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust
rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata osa põhivõlast, so 15 903.06 eurot.
VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi
ja intressi (kohtupraktika kohaselt ka viivitusintressi), loetakse, et täitmine on toimunud
esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse
katteks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei tasunud saadud kauba eest lepingus
kokkulepitud tähtajaks. Hagejal oli õigus kasutada seaduses sätestatud ja lepingus
kokkulepitud õiguskaitsevahendeid.
Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud kogus võimalik viivis, mistõttu
hageja nõue viivise väljamõistmiseks tuleb samuti rahuldada terves ulatuses.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata
täidetavaks tagaseljaotsuse.
Menetluskulud
TsMS § 162, § 173 lg 1, 4 alusel tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162
3/3
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus nõudis hagejalt menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks vajaliku taotluse ja
tõendite esitamist. Taotluse ja tõendite kohaselt on asjas tasutud riigilõiv 600 eurot ning
õigusabi kulu 1 058.33 eurot.
Kostja vaidles hageja menetluskulude väljamõistmisele vastu. Kostja ei ole keeldunud võla
tasumisest. Peeti läbirääkimisi, kuid sellest hoolimata esitas hageja hagi kohtusse.
Läbirääkimisel lepiti kokku põhivõla tasumises, viivise nõuet arutuse all ei olnud. Hageja
on põhjendamatult arvanud kostja tasutud summast maha sissenõutavaks muutunud viivise.
31. detsembriks 2012, so lubatud tähtajaks oli kostja tasunud suurema osa võlast, üles jäi
3000 euro suurune võlg, mille kostja tasus 25.01.2013. Kostja on seisukohal, et hageja
pahatahtliku ja omakasupüüdliku käitumise tõttu on menetluskulud üldse tekkinud,
mistõttu menetluskulude jätmine kostja kanda oleks äärmiselt ebaõiglane.
Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nõue tuleb rahuldada osaliselt. Hagi
kohtusse esitamise ajal 02.10.2012 võlgnes kostja hagejale ligi 16 000 eurot üle 23 000
euro suurusest summast, olles tasumisega viivituses kauem kui kolm kuud. Hagi esitamine
kohtusse oli põhjendatud. Kostja vastuväide, et hageja pani kostja raskesse majanduslikku
olukorda, nõudes suure summa tasumist lühikese aja jooksul, ei ole millegagi põhjendatud.
Lepingu kohaselt pidi kostja rohkem kui 23 000 eurot tasuma juba hiljemalt 28. maiks
2012. Kuigi kostja lubas kogu võla tasuda 2012. aasta lõpus, tasus ta ligikaudu 1/5 sellest
alles jaanuaris 2013. Hageja tasutud riigilõiv 600 eurot tuleb jätta kostja kanda.
Hageja õigusabi kulud 1 058.33 euro ulatuses ei ole põhjendatud. Esitatud spetsifikatsiooni
kohaselt on hageja esitanud menetluskuluna ka kulud seoses kostjale kirjaliku nõude
koostamisega ja kirjavahetuse pidamisega augustis ning septembris 2012, st enne
kohtumenetluse algust. Selliseid lepingulise esindaja poolt peetavate kohtueelsete
läbirääkimiste kulutusi ei saa esitada kohtumenetluse kuludena TsMS § 175 lg 1 mõttes.
Hagi esitati kohtusse 02.10.2012. Seoses hagi esitamisega on hagejale osutatud õigusabi
23.09.2012 4 tundi 25 minuti kestel ja hagi täiendamiseks 02.10.2012 veel 45 minuti kestel.
Tunnitasu on arve kohaselt 100 eurot ilma käibemaksuta. Seoses hagi esitamisega on lisade
komplekteerimiseks ja hagi e-toimikusse sisestamiseks kulunud 41 minutit ja hagi
täiendamiseks veel 30 minutit. Nende toimingute tunnitasu on arve kohaselt 125 eurot.
Kohus on seisukohal, et arvestades kohtuasja vähest juriidilist keerukust: lihtne
müügilepingu mittekohasest täitmisest tulenev üks võlanõue – on mõistlik ja põhjendatud
kulutus õigusabile hagi koostamiseks 3,75 tundi hinnaga 100 eurot tund, so kokku 375
eurot.
Põhjendamatu on tehnilise töö tunnihinne 125 eurot. Kohus on seisukohal, et hagi lisade
komplekteerimine, hagi e-toimikusse sisestamine ja täienduste lisamise põhjendatud
tunnitasu võib olla 25 eurot ning selleks kulunud mõistlik aeg on 1 tund.
Kohus mõistab kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu 600 eurot ning hageja õigusabi
kulude katteks 400 eurot, kokku 1 000 eurot, millelt tuleb kostjal maksta viivist alates
kohtuotsuse jõustumisest kuni täieliku tasumiseni TsMS § 177 lg 2 alusel.
/digitaalselt allkirjastatud/
Kohtunik