2-12-39185/19 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-12-39185

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2013, Tallinn

Kohtukoosseis Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm

Kohtuasi

Hagi hind

Eesti Haigekassa hagi Vi T vastu kahju hüvitamiseks

1173, 93 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.12.2012 otsus (täiendatud 31.12.2012)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised, nende esindajad

Menetluse liik V T apellatsioonkaebus

Hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091, asukoht Lembitu 10, Tallinn), lepinguline esindaja Alle-Riin Nõgols Kostja V T (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht Tartu Vangla, Turu 56, Tartu), esindaja määratud korras vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda V T apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.

2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Selgitused:

1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

2. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Eesti Haigekassa esitas 01.10.2012 hagi Harju Maakohtusse V T vastu kahju 1173, 93 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 25.06.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1- 12-5306 kostja süüdi mõistetud selles, et ta pani toime kehalise väärkohtlemise. Selle tagajärjel vajas V G arstiabi, mida osutas talle SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Hageja on seoses kannatanule tekitatud kehavigastustega hüvitanud kokku 1173, 93 eurot, mida hageja tagasinõude korras palus kostjalt välja mõista. Kostja leidis, et nõue on õiguslikult põhjendatud, kuid esinevad alused kostjalt väljamõistetava hüvitise vähendamiseks. Kostja kannab karistust vanglas ning temalt on välja mõistetud kannatanu tsiviilhagi rahuldamiseks 6873 eurot, kaitsjaja ekspertiisitasud. Kostja on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kellel on täitmata nõudeid veelgi. Kostjal puudub igasugune vara nõuete täitmiseks. Hagi rahuldamine kostja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane ning majanduslikud raskused võivad saada uute kuritegude toimepanemise ajendiks. Kuna kostja on veel 2,5 aastat vanglas, siis kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtaeg peab olema mitte vähem kui kaks aastat vangistusest vabanemisest.

Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus tuvastas, et nõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud. Kohus leidis, et puudub alus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise rakendamiseks kostja taotletud viisil. Hageja on välja pakkunud kompromissi, mille järgi peaks kostja tasuma igakuiselt

15 eurot kuus alates jaanuarist 2013 ning vähemalt 25 eurot kuus alates jaanuarist 2015. Hageja nõusolekuta on põhjendamatu pikendada otsuse vabatahtlikku täitmise tähtaega vähemalt neljale aastale.

30.01.2013 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse V T apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 31.12.2012 otsuse peale. Kaebuse kohaselt on vangistuses viibival isikul rahaliste kohustuste täitmise võimalused oluliselt piiratumad kui vabaduses viibival isikul. Kostja palus määrata kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtaja kaks aastat, arvates karistuse kandmiselt vabanemisest. Arvestades kostja kohustuste kogusuurust ning sissetulekute piiratust on praeguses tsiviilasjas tehtud otsuse vabatahtlik täitmine vangistuses ebatõenäoline. Kohtuotsuse sundtäitmisel lisanduvad täitekulud. Karistusaja lõppemisel kulub teatav aeg kinnipeetava resotsialiseerumisele, mille jooksul on nõuete täitmine samuti raskendatud. Hageja poolt pakutud kompromiss ei oleks olnud täidetav, kuna samaaegselt peetakse kostjale laekuvatest summadest kinni ka varasemast ajast täitmisel olevaid nõudeid ning vangistuseaduses kindlaksmääratud tähtajal enne vabanemist hakatakse kostja kontolt pidama kinni makseid tema vabanemisfondi. Samuti on kolmandate isikute poolt kostja vanglas avatud pangakontole tehtavad maksed juhuslikku ja ebaregulaarset laadi, mistõttu ei saa nendega rahaliste kohustuste võtmisel arvestada. Apellant leiab, et mittenõustumisel otsuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamisega kostja poolt taotletud tähtajani, oleks kohus võinud lühendada seda aega kohtu enda poolt põhjendatuks loetava ajani. Määruse põhjendused

Tsiviilkolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leidis, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 1173, 93 euro nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust selliste rikkumiste mõjust lahendile. Apellant ei ole ka vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega kohus hagi rahuldas ja kostjalt kahjuhüvitise hageja kasuks välja mõistis. TsMS § 445 lg-st 1 tulenevat otsuse täitmise korda (maksegraafikut) ei olnud maakohtul, vaatamata kostja taotlusele, kohustust kindlaks määrata. Nimetatud sättest tulenevalt on kohtul küll võimalus seda teha, kuid mitte kohustus. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, jätab kohus lahendamata apellandi menetlusabi taotluse.

Ü. Jänes U. Loonurm I. Nõmm