2-11-51754/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

12. veebruaril 2013.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu

Kentmanni 13, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-11-51754

Tsiviilasi

XxxOÜ hagi Versobank AS-i (varasema ärinimega

Marfin Pank Eesti AS) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks

Hagihind

3 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XxxOÜ (registrikood 11330605, asukoht Sõpruse

pst. 151, 13417 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja advokaat Rivo Kaldvee (MAQS

Law Firm Advokaadibüroo, Rotermanni 8, 10111 Tallinn; e-

post: menetlus@ee.maqs.com);

Kostja: Versobank AS (varasema ärinimega Marfin Pank

Eesti AS, registrikood 10586461, asukoht Pärnu mnt 12,

10148 Tallinn, e-post: info@versobank.com);

Kostja

tehinguline

esindaja

Katrita

Nilp

(e-post:

karita@versobank.com).

Menetluse liik

Kohtuistung 18.10.2012.a., edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 09.11.2011.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr. 007/2011/83154 kuni

kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr. 2-11-51754.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta poolte menetluskulud XxxOÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

edasi

kaevata

Tallinna

Ringkonnakohtule

esitades

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue

1. XxxOÜ esitas 25.10.2011.a. Harju Maakohtule hagi Marfin Pank Eesti AS (uue ärinimega

Versobank AS) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas

kostja

02.09.2011.a.

kohtutäitur

Veiko

Kaasikule

täitmisavalduse

täitemenetluse

läbiviimiseks. Täitedokumendina esitas kostja vastavalt 08.09.2011.a. täitmisteates

kirjeldatule „notari 09.02.2007, 06.07.2010 hüpoteekide loovutamise ja hüpoteekidega

tagavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud; kinnistu müügilepingu ja

asjaõiguslepingu tsiviilasjas nr XXX ,1934.“ Võlasumma suurus tuleneb 08.09.2011.a.

täitmisteate lisana esitatud 04.10.2007.a. laenulepingust nr xxx. Kostja nõude suurus on

02.09.2011.a. seisuga väidetavalt 383 469,89 eurot ning nõue suureneb igapäevaselt viivise

võrra. Nimetatust tulenevalt otsustas kohtutäitur Veiko Kaasik algatada täitemenetluse

täiteasjas nr. 007/2011/83154 ning määrata võlgnikuks XxxOÜ. Kuivõrd 08.09.2011.a.

täitmisteate lisana esitatud 04.10.2007.a. laenulepingu nr xxx järgi ei ole võlgnik mitte

hageja, vaid hoopis XxxOÜ, oleks täitmisavaldus tulnud esitada hoopis XxxOÜ, mitte hageja

vastu.

2. Lisaks hageja leiab, et kostja poolt väidetud võlgnevus 383 496,89 eurot ei vasta

tegelikkusele ning selle summa kujunemine on arusaamatu. Hageja on teinud 27.07.2010.a.

avalduse raha hoiustamise ja hoiustatud raha väljakandmise kohta, mille kohaselt hoiustas

hageja notari deposiitkontole 833 333,33 krooni vastavalt hageja ja XxxOÜ 06.07.2010.a.

sõlmitud lepingule. Vastavalt 06.07.2010.a. lepingule oli hageja poolt raha hoiustamise

eesmärk XxxOÜ võlgnevuse likvideerimine Marfin Pank Eesti AS-i ees mahus 833 333,33

krooni. Lisaks on hageja tasunud kostjale 05.11.2010.a. ülekandega 150 000 krooni XxxOÜ

võlgnevuse katteks, mida kostja on ka omavahelises suhtluses kinnitanud. Nimetatud

põhjustel leiab hageja, et sundtäitmine täiteasjas nr 007/2011/83154 ei ole lubatud, kuivõrd

hagejal ei eksisteeri võlgnevust kostja ees. Ka ei ole kostja poolt väidetud XxxOÜ

võlgnevuse maht 383 496,89 eurot ning vastava summa kujunemine on arusaamatu. Hageja

palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr. 007/2011/83154 lubamatuks ja menetluskulud

jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

3. Kostja leiab, et hagi on alusetu ja põhjendamata ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei

nõustu hageja väitega, et kostja oleks pidanud esitama täitmisavalduse XxxOÜ vastu kuna

täitmisel ei ole laenuleping, vaid kostja on esitanud Tallinna kohtutäiturile Veiko Kaasik

täitmisavalduse 02.09.2011.a., milles palub realiseerida hüpoteegipidaja (Kostja) nõue

hüpoteekide realiseerimise osas, mis on seatud hagejale kuuluvale kinnistule XXX , Tallinn

(registriosa nr. XXX ). Kuna hüpoteegiga koormatud kinnistu omanikuks on hageja, ei saa

kostja esitada hüpoteegi realiseerimise nõuet XxxOÜ vastu.

4. Vastavalt hagiavalduse lisaks olevale kinnistu müügilepingule ja asjaõiguslepingule punktile

3.2. lepivad lepingu osapooled kokku, et vara võõrandamisest saadu tasutakse kostja

arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX märkega „XxxOÜ võlgnevuse katteks”, kuid

27.07.2010.a. on eelnimetatud kinnistu müügilepingu osapooled sõlminud Tallinna notar

Mari-Liis Parmase asendaja Kaia Raud juures avalduse raha hoiustamise ja hoiustatud raha

väljakandmise kohta, mille sisu kohaselt paluvad osapooled kanda müügilepingu järgne

summa 833 333 krooni ja 33 senti XxxOsaühingu kontole nr. XXXXXXXXXXXXX

Swedbankis ühe pangapäeva jooksul arvates avalduse allkirjastamisest. Tulenevalt

eelnimetatud hageja poolt esitatud dokumentidest selgub, et XxxOÜ ei ole hoiustanud

võlgnevuse katteks mitte mingisugust summat ja kostja, kes on antud tehingutes ei ole

osapooleks ei tea ega pidanudki teadma selliste lepingute ja avalduste olemasolust ja rahade

deponeerimisest. Kostjale ei ole eelnimetatud summasid laekunud. Hageja on tasunud Marfin

Pank Eesti AS-le 05.11.2010.a. ülekandega 150 000 krooni Xxx võlgnevuse katteks, mida

kostja on ka omavahelises suhtluses kinnitanud. Kostja on teadlik nimetatud summa

laekumisest ja nimetatud summa laekumine kajastub ka hageja poolt lisatud hagiavalduse

lisaks olevas võlgnevuse arvestuse tabelis, millest nähtub, et nimetatud summa läks

teenustasude võlgnevuse ja viivise võlgnevuse katteks. Kolmanda isiku poolt kohustuse

täitmine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi õigusaktidega ja juhul kui kolmas isik täidab

kohustuse võlgniku eest omandab ta täidetu osas nõude õiguse võlgniku vastu. Seega peab

hageja nõudega 150 000 krooni pöörduma võlgniku Xxx vastu mitte kostja vastu. Kostjal on

hageja vastu hüpoteegi realiseerimise nõue hageja omandis oleva kinnistu osas. Nimetatud

nõue eksisteerib ja on kehtiv. OÜ Xxx kohustused on kostja suhtes täitmata suurusjärgus üle

miljoni euro, mis suureneb igapäevaselt viivise võrra. Seega on kostjal võimalik hüpoteegi

realisatsiooni korral saada rahuldatud oma nõue kolmanda isiku vastu vähemas ulatuses kui

pool kogu nõudest. Kostja nõuab hüpoteegi realiseerimist, mis on täitemenetluse algatamise

aluseks. Kostja palub lõpetada asjas menetlus ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

5. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega

ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele.

6. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi

rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kooskõlas TMS § 221 lg-ga

1¹ muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1

punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule

ja kehtivusele. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud

kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele

hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

7. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et täitemenetlust on alustatud

02.09.2011.a. kostja avalduse alusel (t/l 93-95). Nõude sisuks on sissenõudja kasuks seatud I,

II ja III jrk hüpoteekide kogusumma 6 000 000 krooni/383 469 eurot kinnistule asukohaga

XXX , Tallinn ning hüpoteekide seadmise kokkuleppe kohaselt on nimetatud hüpoteekidega

tagatud Marfin Pank Eesti AS (uue ärinimega Versobank AS) nõuded XXX OÜ vastu. Nõude

suurus on 06.09.2011.a täiteavalduse täpsustuse kohaselt 383 469 eurot (t/l 104).

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine on hageja suhtes õigesti algatatud. Hageja on

seisukohal, et kuivõrd laenulepingust tulenevalt ei ole võlgnik mitte hageja vaid XxxOÜ.

Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohus selgitab, et täitemenetluses võib võlgnikuks olla

ka isik, kes ise ei ole endale lepinguga laenukohustust võtnud, kuid on oma varaga taganud

kellegi teise kohustust. Laenuleping on käesoleval juhul lihtkirjalik ega ole seega

täitedokumendiks. Täitedokumendiks on hüpoteegileping, mistõttu täitemenetluse mõttes on

kohustatud isikuks vara omanik, kes pantimisega kohustus sundtäitmisele alluma.

9. Asja materjalidest nähtub, et Versobank AS (varasema ärinimega AS SBM Pank ja Marfin

Pank Eesti AS) ja XxxOÜ on 04.10.2007.a. sõlminud laenulepingu, millega kostja andis

sihtotstarbeliselt õunahoidla ehituseks XxxOÜ-le laenu summas 15 650 000 krooni. Laenu

tähtpäev oli 04.10.2012.a., intressimäär 6 kuu EURIBOR+ 6% aastas. Muuhulgas leppisid

pooled laenulepingu sõlmimisel p. 12.3 kokku, et laenaja kohustub tagama panka

rahuldavatel tingimustel hüpoteekidega tagatud nõuete muutmise lepingu sõlmimise

hiljemalt 04.10.2007.a. selliselt, et kinnistu asukohaga Harjumaa, Tallinn XXX , mis on

kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse

registriosa nr XXX alla, hakkab tagama käesolevat lepingust tulenevaid kostja nõudeid

laenaja vastu (t/l 27-33). Kohtule esitatud Tallinna notar Mari-Liis Parmase poolt

04.10.2007.a. tõestatud kinnistu jagamise avalduse, jagamisel tekkivate kinnistute

müügilepingu, kokkuleppe ühishüpoteegi kohta, hüpoteegi seadmise lepingu hüpoteekidega

tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingute nr. XXX p.9.1.1 nähtub, et XXX

ja XXX lepivad kostjaga kokku, et alates käesoleva lepingu sõlmimisest on kinnistusregistri

registriossa nr XXX kantud kinnistu (asukohaga Tallinn XXX ) neljandasse jakku kantud

hüpoteekidega tagatud muuhulgas kõik nõuded XXX OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja

XxxOÜ vahel 04.10.2007.a. sõlmitud lepingust nr. xxx ja selle võimalikest lisadest (t/l 70-

84).

10. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnistu asukohaga Tallinn XXX omanik on

06.07.2010.a. asjaõiguslepingu alusel hageja (t/l 44). Tallinna notar Mari-Liis Parmase

asendaja poolt 06.07.2010.a. tõestatud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr. XXX

kohaselt omandas hageja kinnistu asukohaga Harjumaa, Tallinn XXX , mis on kantud Harju

Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriossa nr.

XXX (t/l 15-24). Lepingu eseme omandas hageja 5 000 000 krooni eest (t/l 17). Sama

lepingu p. 5.2 kohaselt selgitas notariaalakti tõestaja ostjale, et juhul, kui hüpoteegiga tagatud

nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist

hüpoteegiga koormatud lepingu eseme arvelt ja lepingu eseme omanikuna kohustub ostja

alluma sundtäitmisele. Eeltoodust nähtuvalt oli hageja kinnistut omandades teadlik, et

kinnistule on kostja kasuks seatud 6 000 000 krooni/383 469 euro ulatuses ning juhul, kui

hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on kostjal õigus täitmata kohustuste osas nõuda

sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnistu arvelt ja lepingu eseme omanikuna kohustub

hageja alluma sundtäitmisele. Täiedokumendiks on käesoleval juhul hüpoteekide loovutamise

ja hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping ja

asjaõigusleping, sõlmitud 09.02.2007.a. ja tõestatud Tallinna notar Mari-Liis Parmase

asendaja poolt ja registreeritud registris nr. XXX all, kinnistu jagamise avaldus jagamisel

tekkivate kinnistute müügileping, kokkulepe ühishüpoteegi kohta, hüpoteegi seadmise leping,

hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõigusleping sõlmitud 04.10.2007.a.

ja tõestatud Tallinna notar Mari-Liis Parmas poolt ja registreeritud registris nr. XXX all.

Eeltoodust tulenevalt on täitemenetlust hageja suhtes alustatud õiguspäraselt.

11. Hageja vaidleb sundtäitmisele vastu ka põhjusel, et ta ei nõustu kostja poolt nimetatud nõude

suurusega summas 383 469,89 eurot. Hageja leiab, et võlgnevus ei saa olla kostja avalduses

toodud suuruses, kuivõrd hageja on teinud 27.07.2010.a. avalduse raha hoiustamise ja

hoiustatud raha väljakandmise kohta. Hageja hoiustas notar Mari-Liis Parmase

deposiitkontole 833 333,33 krooni vastavalt hageja ja XxxOÜ 06.07.2010.a. sõlmitud

lepingule. Vastavalt 06.07.2010.a. lepingu p 3.2. ja 3.3. järgi oli hageja poolt raha

hoiustamise eesmärk XxxOÜ 04.10.2007.a. laenulepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse

likvideerimine kostja ees mahus 833 333,33 krooni. Lisaks on hageja tasunud kostjale

05.11.2010.a. ülekandega 150 000 krooni XxxOÜ 04.10.2007.a. laenulepingust nr xxx

tuleneva võlgnevuse katteks. Lisaks vaidles 18.10.2012.a kohtuistungil hageja vastu nii

võlgnevuse aluseks olevale intressi- kui ka viivisemäärale (t/l 136). Konkreetseid vastuväiteid

hageja ei esitanud.

12. Vaidlust ei ole selles, et kostja on kostja ja XxxOÜ vahelise laenulepingus nr. xxx

22.09.2009.a. teatisega alates 02.10.2009.a. ülesöelnud (t/l 33-34). Seega on laenulepingust

tulenevad kohustused muutunud sissenõutavaks. Kostja on asja materjalide juurde esitanud

võlgnevuse arvestuse, mille kohaselt laenusaaja võlgneb kostjale 08.11.2012.a seisuga kokku

1 210 801,36 eurot, millest põhiosa on 677 115,70 eurot, sissenõutavaks muutunud intress

17 477,11 eurot ja viivis 516 208,55 eurot. Laenulepingu p.4.1.1 kohaselt on intressimäär

muutuv 6 kuu EURIBOR+6% aastas. Laenulepingu üldtingimuste p 17 kohaselt lepingu

alusel tehtavate laenutagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel on pangal õigus nõuda laenajalt

viivist intressi kolmekordses määras. Viivist arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga

maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja viivitatud päevade arvust.

Viivise arvestamine algab laenu või laenu osa tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja

lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Kohus leiab, et asja materjalide juurde

esitatud arvestus on arusaadav ja järgitav. Nimetatud väljavõttelt on arusaadav, millistel

kuupäevadel on toimunud laekumised võlgnevuse katteks ning millistelt summadelt on

toimunud viivisearvestus. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite

põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti

tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud

protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Kohtu hinnangul on hageja vastuväited võlgnevuse kujunemise ebaselgusele

paljasõnalised ja ebamäärased. Konkreetseid vastuväited hageja nõude kujunemisele esitanud

ei ole. Ainuüksi hageja paljasõnaline väide, et kostja ei ole tõendanud võlgnevuse

kujunemist, ei ole kohtule aluseks tunnistada sundtäitmine lubamatuks.

13. Hageja vastuväited sundtäitmisele ei ole põhjendatud ka selles, et XxxOÜ võlgnevuse

kustutamiseks on ta hoiustanud kostja tarbeks notari deposiitkontole 833 333,33 krooni.

Kohtule esitatud notariaalakti nr. XXX p.3.2 nähtub, et hageja kohustus ostuhinna tasuma

müüja palvel võrdsete osamaksetena summas 833 333 kuue osamaksena iga kuu 10.

kuupäevaks kostja kontole, selgitusega „XXX OÜ võlgnevuse eest“, sealjuures ostja tasub

esimese osamakse notari deposiitkontole ning müüja ja ostja esitavad notariaalakti tõestajale

ühise avalduse nimetatud osamakse deposiidikontolt välja kandmiseks avalduses nimetatud

kontole (t/l 17). Sama lepingu p.3.3 kohaselt leppisid müüja ja ostja kokku, et ostja võib

ostuhinna tasuda ka korraga täies ulatuses kostja kontole, selgitusega „XXX OÜ võlgnevuse

eest“. Kohtule esitatud 27.07.2010.a. notariaalaktist nr 2182 nähtub, et hageja hoiustas notari

deposiitkontole 833 333,33 krooni vastavalt hageja ja XxxOÜ 06.07.2010.a. sõlmitud

lepingule, kuid väljamakse paluvad notariaalakti pooled teha hageja kontole (t/l 36). Seega ei

saa kohus kuidagi asuda seisukohale, et hageja on tasunud kostjale 833 333,33 krooni XXX

OÜ võlgnevuse eest. Kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid, millest kohus saaks teha

järelduse, et hageja oleks täitnud notariaalakti nr. XXX p-s 3.2 ja 3.3 endale võetud kohustust

tasuda kostjale kinnistu ostuhind 5 000 000 krooni. Asjaolu, et hageja on tasunud XXX OÜ

võlgnevuse eest 150 000 krooni, kajastub kostja poolt esitatud võlgnevuse arvestuses.

Võlgnevuse põhisumma suurus on 08.11.2012.a seisuga 677 115,70 eurot ja hageja kinnistule

seatud hüpoteekide kogusumma 383 469,89 eurot.

14. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega ei ole seega leidnud kinnitust asjaolu, et

09.02.2007.a. notariaalse hüpoteekide loovutamise ja hüpoteekidega tagatavate nõuete

muutmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr. XXX ning

04.10.2007.a. notariaalse kinnistu jagamise avalduse, jagamisel tekkivate kinnistute

müügilepingu, kokkuleppe ühishüpoteegi kohta, hüpoteegi seadmise lepingu, hüpoteekidega

tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr. XXX alusel sissenõudmiseks

esitatud nõue on rahuldatud ulatuses, mis annaks tunnistada kostja avalduse alusel toimuva

sundtäitmise lubatuks kasvõi osaliselt. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue tunnistada

lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 007/2011/83154 jätta rahuldamata.

15. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

16. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 125 kohaselt tuvastushagi hind

määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise

korral. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu

avalduse esitamise aeg. Riigikohus on 28.09.2011.a. kohtulahendis tsiviilasjas nr. 3-2-1-60-

11 p. 33 asunud seisukohale, et käimasolevates kohtumenetlustes tuleb lähtuda TsMS § 123

ja määrata hagi hind jätkuvalt hagi esitamise seisuga. TsMS § 132 lg 5 järgi mittevaraliseks

loetakse hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või

määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 3 000 eurot. Seega on käesoleva hagi hinnaks

3 000 eurot.

Hagi tagamise tühistamine

17. TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi

jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb 09.11.2011.a. kohtumäärusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada.

Menetluskulude jaotamine

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

19. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3

hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik