Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-11-1811/24 AI generated

3-11-1811/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-11-1811/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

S. Jerin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks summas 300 000 eurot seoses vangistusseaduse mittevastamisega Euroopa Liidu õigusaktidele. Eesti ei ole demokraatlik riik ning kaebaja kannab karistust, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) vangistusõigusega. Seega on kaebaja karistust raskendatud ja tal on õigus kompensatsioonile. Lisaks nimetab kaebaja mitmeid vangistusseaduse sätteid, mis ei ole kooskõlas EL õigusega.

Legislator headnote

AI generated

3-11-1811/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 kohaselt ei kuulu esitatud kaebus halduskohtu pädevusse. Halduskohtu poole võib pöörduda konkreetsete haldusaktide või toimingute vaidlustamiseks. Juhul, kui kaebaja leiab, et sellise konkreetse haldusakti või toimingu aluseks olev õigusnorm on põhiseadusega vastuolus, siis ta saab taotleda selle normi kohaldamata jätmist konkreetse vaidluse lahendamisel. Kahjunõude esitamine seoses vangistusseaduse mittevastamisega EL õigusaktidele ei ole võimalik. Kaebajal ei ole käesoleva kaebusega võimalik otseselt mitte kuhugi pöörduda.

Keywords

AI generated
authorization to sue financial hardship european order for payment procedure insufficiently substantiated grievance waiver of wage claims unpaid licensing royalties
AI generated
3-10-1539/2
14.06.2010 saabus Tartu Halduskohtusse Sergei Jerini kaebus, milles S.Jerin märgib, et Viru Vangla ei andnud talle 05.03.10 haldusakti nr 1.1.-1/51 kätte kooskõlas HKMS nõuetega ja ei teavitatud akti arusaadavas keeles ja arusaadaval viisil. Sellega on rikutud tema õigusi edasi kaebamiseks. S.Jerin taotleb toimingu lõpetamist – kohustada Viru Vanglat tutvustama talle 05.03.2010 akti arusaadavas keeles ja arusaadaval viisil, samuti akti toime peatamist, kuni antakse võimalus edasi kaevata. Kahju hüvitamise taotluse lubab S.Jerin määrata hiljem, siis kui on kindlaks tehtud kahju suurus. Samuti palub kaebaja tema riigilõivu tasumisest vabastada, kuna vahendid vanglasisesel arvel puuduvad ning vastata talle vene keeles.
3-14-52244/20
04.07.2014 registreeriti Tallinna Vanglas Sergei Henningu kahju hüvitamise taotlus (nr 5- 18/14/18961-1), milles ta taotles hüvitist alates 10.06.2013 Tallinna Vanglas talle lihavaba toidu mittevõimaldamise eest.
3-20-959/5
Sergei Kostin esitas 20. mail 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib mittevaralise kahju hüvitamist summas 6830 eurot. Kaebuse kohaselt on kahju põhjustatud ajavahemikul 18. mai 2016 kuni 6. märts 2020 inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamisega, kuna kambri põrandapind oli ebapiisav. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja Viru Vanglale vaide, kuid Viru Vangla jättis sellele tähtaegselt vastamata. Kaebusele on lisatud samasisuline kahjunõue Viru Vanglale, mis on allkirjastatud kaebaja esindaja poolt 25. märtsil 2020. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel ning tõendite väljanõudmist vastustajalt.
3-22-571/13
Sergei Luist esitas 3. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vanglalt mittevaralise kahju summas 1335 eurot väljamõistmist seoses värskes õhus jalutuskäikude võimaldamata jätmisega. Kaebaja toob välja, et perioodil 16. märts 2020 kuni 18. mai 2020 sai ta esimest korda jalutama 29. aprillil 2020 ning seega oli ta ilma jalutuskäikudeta sel perioodil
3-23-966/7
Kaebaja Sergei Pragi esitas 02.05.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-1811 Haldusasi Sergei Jerini kaebus kahju

300 000 eurot hüvitamise nõudes seoses vangistusseaduse mittevastamisega Euroopa Liidu õigusaktidele Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.09.2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jerini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu 20.09.2011. a määrus ja saata haldusasi Tartu Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. S. Jerin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks summas 300 000 eurot seoses vangistusseaduse mittevastamisega Euroopa Liidu õigusaktidele. Eesti ei ole demokraatlik riik ning kaebaja kannab karistust, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) vangistusõigusega. Seega on kaebaja karistust raskendatud ja tal on õigus kompensatsioonile. Lisaks nimetab kaebaja mitmeid vangistusseaduse sätteid, mis ei ole kooskõlas EL õigusega.

2. Tartu Halduskohus tagastas 20.09.2011. a määrusega S. Jerini kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 kohaselt ei kuulu esitatud kaebus halduskohtu pädevusse. Halduskohtu poole võib pöörduda konkreetsete haldusaktide või toimingute vaidlustamiseks. Juhul, kui kaebaja leiab, et sellise konkreetse haldusakti või toimingu aluseks olev õigusnorm on põhiseadusega vastuolus, siis ta saab taotleda selle normi kohaldamata jätmist konkreetse vaidluse lahendamisel. Kahjunõude esitamine seoses vangistusseaduse mittevastamisega EL õigusaktidele ei ole võimalik. Kaebajal ei ole käesoleva kaebusega võimalik otseselt mitte kuhugi pöörduda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. S. Jerin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 20.09.2011. a määrus tühistada. Kohtunik ajab kaebajat pidevalt segadusse ja takistab õigusemõistmist sellega, et ei osunda kaebaja poolt esitatud kaebuse kuupäevale. Kohtunikku ei huvita õigusemõistmine. Kohtunik rikub teadlikult tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 465 sätestatud õigusi. Kaebajal on õigus kaitsele vastavalt EL kodanike põhisõiguste ja vabaduste hartale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 alusel on kohtunikul kohustus saata kaebaja kaebus vastavatele instantsidele. Kaebaja taotleb TsMS § 23 p 7 rakendamist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. Viru Vangla palub jätta S. Jerini määruskaebuse rahuldamata. Viru Vangla nõustub täielikult Tartu Halduskohtu seisukohtadega ning leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole määruse tühistamise aluseks. Viru Vangla ei saa olla vastustajaks kahju hüvitamise nõudes seoses asjaoluga, et vangistusseadus ei vasta EL õigusaktidele. Viru Vangla saab olla vastustaja vangla poolt konkreetse toiminguga või haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, kuid kaebusest tulenevalt ei ole kaebaja vaidlustanud mingeid toiminguid ega haldusakte, vaid on avaldanud üldist rahulolematust vangistusseaduses sätestatud regulatsiooni osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 20.09.2011. a määrus tuleb tühistada ja haldusasi saata Tartu Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks.

6. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja taotlenud tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist seoses sellega, et vangistusseaduse teatud normid on kaebaja arvates vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Seejuures on kaebaja õigusliku alusena viidanud riigivastustuse seaduse (RVastS) §-le 14. RVastS § 14 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib esitada taotluse kahju hüvitamiseks kahju tekitanud haldusorganile või halduskohtule. RVastS § 14 alusel tekitatud kahju ei ole tekitatud ühegi haldusorgani poolt ja seega on sellise kahju hüvitamise taotlus võimalik esitada ainult halduskohtule.

7. Kuna eeltoodu alusel kuulub sellise kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse, siis puudus halduskohtul alus kaebus tagastada HKMS vr § 11 lg 4 alusel. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et halduskohtul puudub koheselt vajadus kaebust menetlusse võtta, vaid halduskohtul on kohustus anda hinnang sellele, kas on täidetud RVastS §-s 14 toodud eeldused, mis annavad võimaluse kaebust menetleda.

Madis Ernits Maili Lokk Agu Timmi