3-12-2585/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-12-2585 Määruse kuupäev

7. veebruar 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Veljo Ahase (Ahas) kaebus Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuameti toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta rahuldamata taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks.

3. Tagastada kaebuse materjalid kaebajale pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

4. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. 12.12.2012 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetava Veljo Ahase kaebus. Kaebuse kohaselt solvas ja diskrimineeris Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuamet kaebajat oma 10.12.2012 vastuses kaebaja avaldusele, selgitades, et ei tegele kinnipeetavate terviseprobleemidega. Kaebajal soovitati pöörduda oma küsimustega Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna poole. Kaebaja leiab, et Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuamet on teda kohelnud inimväärikust alandavalt.

2. Tartu Halduskohus jättis kaebuse 15.01.2013 määrusega käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuses puudus nõue. Kohus selgitas kaebajale halduskohtusse esitatavaid nõudeid. Kohus märkis lisaks, et kaebuses toodud asjaoludel on kaebajal võimalik esitada tuvastamisnõue, kuid selle nõude esitamisel tuleb kaebajal selgitada, miks on see vajalik tema õiguste kaitseks. Samuti tuli kaebajal tasuda kaebuselt riigilõiv või taotleda menetlusabi.

3. 17.01.2013 saabus kohtusse kaebaja vastus, milles oli esitatud nõue Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuameti vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja põhjendas, et tervise kaitse peab kehtima kõigi jaoks, kaasa arvatud kinnipeetavad. Kaebaja on proovinud kõiki vahendeid, sh pöördunud Justiitsministeeriumi poole, kuid pole lahendust saanud. Tervishoiuamet ei tohiks tervise kaitsest keelduda.

Kaebusele olid lisatud taotlused riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel ja riigi õigusabi võimaldamiseks.

Kohtu seisukoht

4. HKMS § § 45 lg 2 sätestab kaebeõiguse piirangu, mille kohaselt saab kaebuse õigusvastasuse tuvastamiseks esitada vaid juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. See tähendab, et kaebajal peab olema subjektiivne avalik õigus, mida ta kaitsta soovib, ning selle kaitseks ei ole võimalik kasutada tõhusamaid vahendeid. Tõhusamaid õiguskaitsevahendeid ei ole käesolevas asjas võimalik kaebajale soovitada, kuna kaebaja on väitnud oma õiguste rikkumiseks juba toimunud inimväärikuse alandamise, mida ei saa kõrvaldada ei tühistamisega kohustamisnõude menetlemisega.

5. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Õigusvastasuse tuvastamine on väheefektiivne õiguskaitsevahend, mille kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. Kaebaja on küll märkinud enda õiguse – inimväärikuse - rikkumist, kuid ei ole selgitanud, kuidas vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine saaks kaasa aidata kaebaja õiguste kaitsel.

6. Kohtule ei ole tuvastamisnõude menetlemise vajadus ka asjaoludest tulenevalt selge. Kohtu hinnangul sai kaebaja õiguste riive olla vaidlusaluse kirjaga sedavõrd väheintensiivne, et kohus ei pea võimalikuks ka kaebajale kahju tekkimist, seega tulevikus esitatav kahjunõue oleks perspektiivitu.

Kõnealuses kirjas sisaldub järgmine tekst: „Vastuseks Teie pöördumisele teatame, et Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuamet ei tegele kinnipeetavate terviseprobleemide lahendamisega. Palume Teil pöörduda oma küsimustega Justiitsministeeriumi vanglate osakonna poole aadressil Tõnismägi 5a, 15191 Tallinn.“

Kiri on selgitava iseloomuga ning ei sisalda hinnanguid. Kohtu arvates ei sisalda vaidlusalune kiri ka solvavaid väljendeid ega kõneviisi. Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuamet koordineerib ja korraldab Tallinna elanike tervishoiuteenust. Kuna kaebaja on kinnipeetav, kohaldub tema suhtes vangistusseaduses (VangS) sätestatud tervishoiuteenuse regulatsioon, mille tõttu ei tähelda kohus ka kirjas sisulist ebaõigsust. VangS § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid riigi tervishoiusüsteemi osa, VangS § 52 lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Seetõttu ei saa kohus nõustuda kaebaja väitega, et tema tervise kaitse on ohustatud põhjusel, et ta on kinnipeetav.

7. Eelöeldule tuginedes leiab kohus, et tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatav, kuna see ei võimaldaks kaebajal saavutada õiguslikult soodsamat olukorda. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

8. Kaebaja on esitanud ka taotluse riigi õigusabi saamiseks nii käesolevaks kui ka järgmisteks menetlusteks, kuna ei tule oma õiguste kaitsmisega ise toime. Esmalt märgib kohus, et riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kuna kohus on asunud kõnealuses asjas seisukohale, et kaebajal puudub vaidlusaluses küsimuses õigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, ei ole põhjendatud ka riigi õigusabi määramine.

9. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p 5 kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik