2-12-54537/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-54537

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2013, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-54537

Tsiviilasi

Maire Oeselgi hagi Senta Svetlova vastu 9586,75 euro ja

viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

12 964,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Maire Oeselg (IK 45111236512; elukoht XXX);

kostja Senta Svetlova (IK 44802106524; elukoht XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maire Oeselgi hagi Senta Svetlova vastu osaliselt.

2. Välja mõista Senta Svetlovalt Maire Oeselgi kasuks võlgnevus 9586 (üheksa tuhat

viissada kaheksakümmend kuus) eurot ja 75 senti, millest 8180,69 eurot on põhinõue,

346,14 eurot viivis ja 1059,92 eurot õigusabikulud.

3. Välja mõista Senta Svetlovalt Maire Oeselgi kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

2638 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 69 senti ajavahemiku

08.10.2009 kuni 20.12.2012 eest.

4. Välja mõista Senta Svetlovalt Maire Oeselgi kasuks viivis põhinõudelt ja

õigusabikuludelt 9240,61 eurot alates 21.12.2012 kuni nimetatud summa tasumiseni

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte enam kui

6255,78 eurot.

5. Jätta menetluskulud Senta Svetlova kanda.

6. Välja mõista Senta Svetlovalt Maire Oeselgi kasuks menetluskulud 550 (viissada

viiskümmend) eurot (riigilõiv).

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

2(3)

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Maire Oeselgi (hageja) hagi Senta Svetlova (kostja) vastu

9586,75 euro ja viiviste nõudes. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 10.09.2009

sõlmitud võlatunnistuse ja võlgnevuse tasumise kokkuleppe-kohustuse rikkumisest.

2. Kohus kohustas kostjat 02.01.2013 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 24-25). Kohus hoiatas, et

kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel

tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte

toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega 04.01.2013 (tl 26). Kostja, kellele kohus andis

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja

ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud

juhul kohtuistungit pidamata.

5. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 26.04.2000 võlakirjast,

18.08.2009 võlanõudest koos võlgnevuse arvestusega, 10.09.2009 võlatunnistusest ja

võlgnevuse tasumise kokkuleppe-kohustusest, 20.10.2009 hoiatusest koos võlgnevuse

arvestusega, 03.01.2011 lepingu ülesütlemisavaldusest koos ümbrikuga ning viivise

arvestustest (tl 8-18).

6. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski

põhjendada.

Hageja on märkinud hagiavalduses (tl 3), et ei ole alates 15.01.2011, so kogu nõude

sissenõutavaks

muutumise

ajast

arvestanud

viivist

viiviselt

346,92 eurot,

kuna

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 6 sisaldub intressilt (sh viivisintressilt) viivise arvestamise

keeld. Viivise arvestusest (tl 18) nähtub, et hageja on nimetatud ajast alates kuni 20.12.2012

arvestanud viivist summalt 9240,83 eurot, mis koosneb eelduslikult tasumata põhivõlgnevusest

ja õigusabikuludest (8180,69 + 1059,92 = 9240,61). Samas on hageja palunud hagiavalduse

resolutsiooni p-s 3 (tl 6) lisanduva viivise välja mõista 9586,75 eurolt, pidades seda summat

põhinõudeks. Kohtu hinnangul ei ole hageja nimetatud nõue õiguslikult põhjendatud, kuivõrd

sisaldab sissenõutavaks muutunud viivist summas 346,14 eurot (9240,61 + 346,14 = 9586,75).

Arvestades VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud keeldu ja asjaolu, et kostja ei ole hageja arvutusi

vaidlustanud, on põhjendatud lisanduva viivise väljamõistmine 9240,61 eurolt.

7. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2,

§ 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ning

TsMS § 367 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 8180,69 eurot,

õigusabikulud

1059,92 eurot,

20.12.2012

seisuga

sissenõutavaks

muutunud

viivis

2984,83 eurot ja alates 21.12.2012 viivis protsendina 9240,61 eurolt (põhinõue ja

3(3)

õigusabikulud) kuni nimetatud summa tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP

intress + 7% aastas), kuid mitte enam kui 6255,78 eurot.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas

hageja nõude sisuliselt täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

10. TsMS § 1741 lg 3 järgi määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskuluks on 05.02.2013 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hagi

esitamisel tasutud riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.

Kohus märgib, et hageja on tasunud kohtusse nõude esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud

määras. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu

tegemiseks ette, siis on hageja kohtukulu (riigilõiv) summas 550 eurot olnud vajalik ja

põhjendatud kulu.

TsMS §-s 144 on sätestatud kohtuvälise kulu liigid, mida menetlusosalisel on õigus nõuda

vastaspoolelt, kelle kanda menetluskulud on jäetud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on

kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175

lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta

menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes

selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel

kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt

põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus

ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu

kohaselt. Kohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise viis, kus pooltel ei ole

võimalik menetluse käigus saada ülevaadet vastaspoole võimalike tulevikus tekkivate

kulutuste

kohta,

ei

vasta

tsiviilkohtumenetluse

üldpõhimõtetele.

Menetluskulude

kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb reeglina arvestada sellega, milliseid kulutusi sai

isik algselt ette näha. Kostjale ega kohtule ei ole olnud nähtav kohtumenetluses hagejale

õigusteenuse osutamine ja sellega seoses õigusabikulude tekkimine. Kuivõrd käesolevas

kohtumenetluses on hageja osalenud isiklikult, siis ei saanud hagejal tekkida õigusabikulusid,

mis kuuluksid kostjalt väljamõistmisele TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuluna riigilõivu 550 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik