2-11-4802/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Määruse tegemise aeg ja koht

05. veebruar 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-4802

Tsiviilasi

DAhagi A Ž vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised

Hageja DA(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja esindaja Maie Nugis (OÜ Helsmari Õigusabi,

asukoht

sõle

18-147,

Tallinn

10320;

e-post

Maie29@hot.ee)

Kostja A Ž (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja

esindaja

vandeadvokaat

Margus

Lentsius

(Advokaadibüroo Lentsius ja Talts, Lõõtsa 2B, Tallinn

11415; e-post margus@lentsius.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel

13.06.2011,

09.11.2011,

17.01.2012,

31.01.2012, 23.02.2012 ja 17.01.2013

RESOLUTSIOON

Jätta DA hagi A Ž vastu ühisvara jagamise nõudes läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud täies ulatuses DA kanda.

2. Välja mõista DA riigituludesse riigilõiv 543,24 (viissada nelikümmend kolm eurot

ja 24 senti) eurot Eesti Vabariigi kasuks, mis tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 333416110002 Danske

Bank A/S Eesti filiaalis või nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber

290007844. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse

jõustumisest.

3. Riigilõivu tasumisega viivitamisel mõista välja DA riigituludesse tasumata

riigilõivult viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni riigilõivu

tasumiseni (TsMS § 179 lg 9).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest.

Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik

DA esitas 06.02.2011 Harju Maakohtule hagi A Ž vastu abielu lahutamise ja ühisvara

jagamise nõudes. Kohus lahutas 27.02.2012 osaotsusega poolte vahel 12.08.2005 Harju

Maavalitsuses sõlmitud abielu. Hageja palub kohtule 06.02.2011 esitatud hagiavalduses

tunnistada korter asukohaga XXX hagejale kuuluvaks varalahususe alusel ja teha

abieluvararegistris vastav kanne. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 12.08.2005. Pooled

elasid hagejale kuuluvas 2-toalises korteriomandis asukohaga Paldiski, XXX. 05.06.2007

vahetasid pooled korteriomandite vahetuslepingu alusel hagejale kuuluva korteriomandi

asukohaga Paldiski, XXX 2-toalise korteriomandi vastu asukohaga Paldiski, XXX. Korteri

remondiks võttis hageja laenu 300 000 krooni, millest on jäänud tasuda 16 554,13 eurot ehk

igakuiselt 250 eurot kuni 2018 aasta maikuuni.

Hageja esitas 03.06.2011 kohtule hagiavalduse täpsustuse ja palub lõpetada varaühisus

korterile ja tunnistada korter XXX hagejale kuuluvaks varalahususe alusel ja teha

abieluvararegistris vastav kanne.

28.01.2012 kohtule esitatud kompromissettepanekus teatab hageja kohtule, et vaidlusalune

korteriomand asukohaga Paldiski, XXX ei kuulu enam pooltele, kuna Swedbank AS lõpetas

laenulepingu nr XXX ühepoolselt 14.10.2011 seoses võlgnevusega ja korteri omandiõigus

läks üle AS-le Swedbank. Swedbank AS teatas 19.10.2011 kirjaga hagejale, et kokku on

laenulepingujärgne võlgnevus 17 085,17 eurot ja kui 3.11.2011 võlgnevused ei laeku, siis

rahuldatakse panga nõuded täite ja/või kohtumenetluse kaudu.

Swedbank AS 14.02.2012 e-kirja kohaselt on laenuleping nr XXX võlgnevuse tõttu üles

öeldud ning nõue on saadetud 31.02.2012 menetlemiseks kohtutäitur Elin Vilippusele. Kogu

laenujääk seisuga 14.02.2012 on 17 529,14 eurot

07.03.2012 kohtule esitatud hagiavalduse täpsustuses palub hageja tuvastada, et laenuleping

nr XXX on võetud perekonna huvides ja kuulub summas 15 562,29 eurot poolte ühisvaralisse

kohustusse ja kummagi abikaasa ühisvarasse kuulub negatiivse varana laenukohustus

7 781,14 eurot. Poolte ühisvarasse kuuluv korter XXX on omandatud hageja lahusvara arvel

ja hageja palub kohtul kõrvale kalduda osade võrdsusest ja tunnistada hageja õigust 5/6

mõttelisele osale ja kostja õigust 1/6 mõttelisele osale korterist.

12.10.2012

teatas

hageja

esindaja

e-kirjaga

kohtule,

et

10.10.2012

toimunud

kordusenampakkumisel müüdi korteriomand XXX, Paldiski hinnaga 3 700 eurot. 02.11.2012

teatas hageja esindaja e-kirjaga kohtule, et laenulepingu nr XXX laenujääk peale

korteriomandi müüki on 15 227,10 eurot.

17.01.2013 toimunud kohtuistungil on kostja esindaja seisukohal, et korter on maha müüdud

ja kohustatud isikuks on hageja. See ei ole enam perekonnaõiguslik vaidlus ning vara, mida

hageja soovis jagada, seda ei ole enam.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

Kohus leiab, et DA hagi A Ž vastu ühisvara jagamise nõudes tuleb jätta läbi vaatamata, kuna

esitatud hagiga ei ole võimalik eesmärki saavutada.

Käesolevaks ajaks on hagi aluseks olevad asjaolud muutunud, kuna korteriomand asukohaga

XXX, Paldiski on võõrandatud. Sellest tulenevalt on nimetatud korteriomandi omandiõigus

üle läinud ning kohtul ei ole võimalik jagada vara mis ei kuulu enam pooltele.

Samuti ei ole võimalik saavutada eesmärki hageja nõudega tuvastada, et laenulepingu nr

XXX alusel võetud laen on võetud perekonna huvides ja kuulub summas 15 562,29 eurot

poolte ühisvaralisse kohustusse ja kummagi abikaasa ühisvarasse kuulub negatiivse varana

laenukohustus 7 781,14 eurot. Laenuleping nr XXX on sõlmitud hageja DA ja Swedbank AS

vahel. Kohtu pädevusse ei kuulu laenulepingu muutmine. Kohtule ei ole esitatud Swedbank

AS teatist selle kohta, et panga krediidikomitee oleks otsustanud, et laenulepingut nr XXX

asub koos hagejaga teenindama kaastaotlejana kostja A Ž .

TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täielikult TsMS § 168 lg 2 alusel hageja

kanda.

Kohus määras 15.03.2011 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu

543,24 euro tasumisest hagi esitamisel. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse läbi vaatamata jätmise korral

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Lähtuvalt eeltoodust kuulub riigilõiv, mille

tasumisest hageja vabastati hagi esitamisel, väljamõistmisele Eesti Vabariigi kasuks.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

TsMS § 179 lg 5 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse

jõustumisest ning TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda seaduses

sätestatud määras viivist. TsMS § 179 lg 6 kohaselt Justiitsministeerium või justiitsministri

määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib menetluskulude riigituludesse

väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud

jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik