3-13-196/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedOÜ Hedviger ja Aimar Naggel esitasid 29. jaanuaril 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, ning Tallinna linna ja I.G.i vahel 29. jaanuaril 2010 sõlmitud xxxxxxxx asuva korteri 19/100
Legislator headnote
AI generated3-13-196/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: jaanuaril 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, ning Tallinna linna ja I.G.i vahel 29. jaanuaril 2010 sõlmitud xxxxxxxx asuva korteri 19/100
Full text
3-13-196
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Kohtunik
Määruse tegemise aeg ja koht
Haldusasja number
Haldusasi
Tallinna Halduskohus
Kristjan Siigur
31. jaanuar 2013, Tallinn
3-13-196
OÜ Hedviger (likvideerimisel) ja Aimar Naggeli
kaebused Tallinnas xxxxxxxxx asuva elamu
(ühiskorteri) mõtteliste osade erastamist puudutavate
Tallinna
Kesklinna
Valitsuse
haldusaktide
ja
toimingute õigusvastasuse tuvastamise ning Tallinna
linna ja I.G.i vahel 29. jaanuaril 2010 sõlmitud xxxxxxx
asuva
korteri
19/100
suuruse
mõttelise
osa
ostu-müügilepingu
ja
asjaõiguslepingu
tühisuse
tuvastamise nõuetes.
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Kaebaja: OÜ Hedviger (likvideerimisel)
Esindaja: Aimar Naggel
Kaebaja: Aimar Naggel
RESOLUTSIOON
1. Tagastada OÜ Hedviger (likvideerimisel) ja Aimar Naggeli kaebus.
2. Saata määrus Aimar Naggelile
Edasikaebamise kord: käesoleva määruse peale on kaebajal õigus esitada määruskaebus Tallinna
Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse talle kättetoimetamisest
arvates (HkMS § 121 lg 4, § 204).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. OÜ Hedviger ja Aimar Naggel esitasid 29. jaanuaril 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse,
milles taotlevad Tallinnas xxxxxxxx asuva elamu (ühiskorteri) mõtteliste osade erastamist
puudutavate Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusaktide ja toimingute õigusvastasuse tuvastamist
ning Tallinna linna ja I.G.i vahel 29. jaanuaril 2010 sõlmitud xxxxxxxx asuva korteri 19/100
suuruse mõttelise osa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamist. Kaebusest
nähtivalt oli Aimar Naggel xxxxxxxx korteri 16/100 suuruse mõttelise osa omanik 13.
septembrist 2000 kuni 1. augustini 2001 ning OÜ Hedviger oli sama mõttelise osa omanikuks 1.
augustist 2001 kuni 28. maini 2003. Kaebajad leiavad, et Tallinna Kesklinna Valitsuse
õigusvastase tegevuse, eeskätt erastamise läbiviimisega õigusvastase
viivitamise tõttu, on kaebajad kaotanud xxxxxxxx erastamise õiguse ning sellega on kaebajatele
tekkinud kahju.
2. Tutvunud kaebusega, leian, et selle menetlusse võtmine ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb
tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud normis
sätestatakse, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub
asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Käesoleval juhul on
Aimar Naggel ja OÜ Hedviger esitanud halduskohtule tuvastamisekaebuse, taotledes
haldusaktide ja toimingute ning ka eraõigusliku lepingu tühisuse tuvastamist. HkMS § 45 lõikes 2
sätestatakse, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu
tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada
tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega
võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust
tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
3. Käesoleval juhul on ilmne, et Aimar Naggeli või OÜ Hedviger poolt tulevikus esitatav kahju
hüvitamise nõue oleks kaebuses esile toodud alusel ilmselgelt perspektiivitu, kuna vaidlusaluste
toimingutega ei ole neile isikutele põhjustatud kahju, mis kuuluks hüvitamisele.
Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise eelduseks on kahju tekkimine, avaliku
võimu kandja õigusvastane tegevus ning põhjuslik seos nende vahel.
4.Kaebajad eksivad, leides, et nad on xxxxxxxx (mõtteliste osade) erastamise õiguse
kaotanud Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevuse või tegevusetuse tõttu. Teatavasti erastas
M. B. 27. novembril 1998 eluruumide erastamise seaduse (EES) § 3 lg 10 alusel
16/100 suuruse mõttelise osa xxxxxxxxx asuvast eluruumist, samas kui ükski teine isik polnud
õigeaegselt erastamisavaldust esitanud ning seetõttu jäi ülejäänud 84/100 suurune mõtteline osa
Tallinna linna omandisse. Riigikohtu 5. juuni 2003 otsuse nr 3-3-1-45-03 kohaselt tuleb
erastamise kohustatud subjektil sellises olukorras ühiskorteri mõtteliste osade edasisel
erastamisel lähtuda kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse (KaasES)
sätetest. KaasES § 4 lg 1 kohaselt on selle seaduse alusel erastamise õigustatud subjektiks
esimese eelistusena üürnik või tema perekonnaliige, teise eelistusena kaasomanik ja kolmandas
ringis võivad eluruumi avalikul enampakkumisel erastada kõik füüsilised isikud või Eestis
registreeritud juriidilised isikud. Iga järgmist eelistust omavad isikud saavad erastamise
võimaluse üksnes tingimusel, et eelmisi eelistusi omavad isikud puuduvad või nad ei soovi oma
erastamisõigust kasutada.
5. Ei Aimar Naggel ega OÜ Hedviger ei ole kunagi olnud xxxxxxx eluruumi üürnikud ega
üürniku perekonnaliikmed. Seega ei ole nad kunagi olnud elamu mõtteliste osade erastamise
esimest eelistust omavateks subjektideks. Ajal, mil nad olid sama elamu (ühiskorteri)
kaasomanikeks, oleks põhimõtteliselt olnud võimalik neil osaleda ülejäänud mõtteliste osade
erastamises teist eelistust omavate subjektidena. Selle õiguse kaotasid nad aga mitte Tallinna
linna tegevusetuse tõttu, vaid seetõttu, et nad võõrandasid neile kuuluva mõttelise osa ning
kaotasid seega kaasomaniku staatuse, mis andnuks õiguse ülejäänud elamu (ühiskorteri)
mõtteliste osade erastamiseks teist eelistust omavate subjektidena. Riigivastutuse seaduse § 7 lg
1 kohaselt tuleb kahju hüvitamine kõne alla, kui kahju ei olnud võimalik vältida. Hakkamata
siinkohal arutama selle üle, kas kaebajatele üldse mingi kahju tekkinud on, on ilmne, et
kaebajad oleksid väidetava kahjuliku tagajärje saabumist (kaasomandis oleva ühiskorteri
mõtteliste osade erastamisõiguse kaotamist) saanud vältida, jättes enda omandis oleva
kaasomandiosa enda omandisse ning mitte seda võõrandades. Seda, kas kaebajatel on võimalik
osaleda erastamisel KaasES § 4 lg 1 p 3 alusel, on võimalik hinnata alles pärast seda, kui on
selgunud, milliste tulemustega lõpeb erastamine esimest ja teist eelistust omavatele subjektidele.
Seega ei saa käesoleval juhul Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevus või
tegevusetus olla
põhjustanud kahju, mis seonduks kaebajate õigusega erastada xxxxxxxx eluruumi ka
viimatinimetatud sätte alusel.
6. Ilmselgelt põhjendamatu on ka kaebajate taotlus Tallinna linna ja I.G.i vahel 29. jaanuaril
2010 sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamiseks. Kohtuasjades 3-10-562 ja
3-10-559 tehtud otsustes on nii haldus- kui ringkonnakohus sõnaselgelt väljendanud seisukohta,
et I.G.il oli xxxxxxx asuva eluruumi 19/100 suuruse mõttelise osa erastamise õigus esimese
eelistusena ning edaspidi konkureerivad I.G. ja K.N. ülejäänud osade erastamisel võrdselt kui
elamu (ühiskorteri) kaasomanikud. Seejuures on ilmselgelt ekslik ka kaebajate käsitlus, nagu
olnuks K.N.il ostueesõigus 19/100 suuruse mõttelise osa erastamisel I.G.ile. Asjaõigusseaduse
rakendamise seaduse § 131 lõike 2 ning KaasES koosmõjust tulenevalt ei saa kaasomandis oleva
elamu mõttelise osa erastamisel kohaldada kaasomaniku ostueesõigust. KaasES normide näol on
tegemist erinormidega asjaõigusseaduses sätestatud kaasomaniku ostueesõigust reguleerivate
normide ees ning KaasES sätetest tuleneb üheselt, et esimese eelistusena saab kaasomandis oleva
elamu mõttelise osa erastada üürnik ning alles teise eelistusena kaasomanik. Kohaldades
kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamisel AÕS-si sätestatud kinnisasja kaasomaniku
ostueesõigust, kaotaks KaasES regulatsioon igasuguse õigusliku tähenduse. Kohtuasjas
3-3-1-45-03 tehtud otsuses märkis ka Riigikohus:, et [K]aasomandis oleva elamu mõttelise osa
erastamise seaduse kohaldamist ei takista AÕSRS § 131 lg 2, mille kohaselt kaasomaniku ostueesõigust ei
kohaldata eluruumide ja elamutes asuvate mitteeluruumide erastamisel. Selle sätte näol on tegemist üldsättega,
sellal kui Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse normid, mis võimaldavad kaasomanikule
elamu mõttelise osa erastamist, on ilmselgelt erisätted. Seega tuleb juhinduda erisätetest. Lisaks eeltoodule ei
saa Tallinna linna ja I.G.i vahelise müügi- ja asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamine olla
kaebajate huvide kaitseks vajalik. Kaebajate õigust saada väidetavalt tekkinud kahju eest
hüvitist, ei mõjuta see, kas I.G.iga sõlmitud lepingu on kehtiv või tühine. Kõnealune leping
sõlmiti alles 2010. aastal ehk ajal, mil kumbki kaebajatest ei olnud xxxxxxxx elamu (ühiskorteri)
mõtteliste osade erastamisel ei esimest ega teist eelistust omavateks õigustatud subjektideks.
7. Mitte kuidagi ei saa kaebajatele kahju põhjustada ka Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 4.
jaanuaril 2013 xxxxxxxx kaasomanikele K.N.ile ja I.G.ile saadetud teade mõtteliste osade
erastamise kohta. Kuna kõnealused mõttelised osad tuleb erastada KaasES normide alusel ning
vaidlust ei saa olla selles, et üürnikke elamus ei ole ning et K.N. ja I.G. on elamu kaasomanikud,
siis on ilmne, et kaebajatel oleks võimalik osaleda erastamises üksnes juhul kui kaasomanikud
mõttelisi osasid erastada ei soovi. Enampakkumisel, millest linnosavalitsuse 4. jaanuari 2013
teates kaasomanikke teavitatakse, ei oleks kaebajatel võimalik osa võtta, mistõttu ei mõjuta
nende õigusi kuidagi see, kui suurt tagatisraha enampakkumisel osalejatelt nõutakse või kas või
kuidas enampakkumise teade avaldatud on.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Kristjan Siigur
kohtunik