3-13-196/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-13-196

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Tallinna Halduskohus

Kristjan Siigur

31. jaanuar 2013, Tallinn

3-13-196

OÜ Hedviger (likvideerimisel) ja Aimar Naggeli

kaebused Tallinnas xxxxxxxxx asuva elamu

(ühiskorteri) mõtteliste osade erastamist puudutavate

Tallinna

Kesklinna

Valitsuse

haldusaktide

ja

toimingute õigusvastasuse tuvastamise ning Tallinna

linna ja I.G.i vahel 29. jaanuaril 2010 sõlmitud xxxxxxx

asuva

korteri

19/100

suuruse

mõttelise

osa

ostu-müügilepingu

ja

asjaõiguslepingu

tühisuse

tuvastamise nõuetes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja: OÜ Hedviger (likvideerimisel)

Esindaja: Aimar Naggel

Kaebaja: Aimar Naggel

RESOLUTSIOON

1. Tagastada OÜ Hedviger (likvideerimisel) ja Aimar Naggeli kaebus.

2. Saata määrus Aimar Naggelile

Edasikaebamise kord: käesoleva määruse peale on kaebajal õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse talle kättetoimetamisest

arvates (HkMS § 121 lg 4, § 204).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. OÜ Hedviger ja Aimar Naggel esitasid 29. jaanuaril 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse,

milles taotlevad Tallinnas xxxxxxxx asuva elamu (ühiskorteri) mõtteliste osade erastamist

puudutavate Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusaktide ja toimingute õigusvastasuse tuvastamist

ning Tallinna linna ja I.G.i vahel 29. jaanuaril 2010 sõlmitud xxxxxxxx asuva korteri 19/100

suuruse mõttelise osa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamist. Kaebusest

nähtivalt oli Aimar Naggel xxxxxxxx korteri 16/100 suuruse mõttelise osa omanik 13.

septembrist 2000 kuni 1. augustini 2001 ning OÜ Hedviger oli sama mõttelise osa omanikuks 1.

augustist 2001 kuni 28. maini 2003. Kaebajad leiavad, et Tallinna Kesklinna Valitsuse

õigusvastase tegevuse, eeskätt erastamise läbiviimisega õigusvastase

viivitamise tõttu, on kaebajad kaotanud xxxxxxxx erastamise õiguse ning sellega on kaebajatele

tekkinud kahju.

2. Tutvunud kaebusega, leian, et selle menetlusse võtmine ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb

tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud normis

sätestatakse, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub

asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Käesoleval juhul on

Aimar Naggel ja OÜ Hedviger esitanud halduskohtule tuvastamisekaebuse, taotledes

haldusaktide ja toimingute ning ka eraõigusliku lepingu tühisuse tuvastamist. HkMS § 45 lõikes 2

sätestatakse, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu

tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada

tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega

võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

3. Käesoleval juhul on ilmne, et Aimar Naggeli või OÜ Hedviger poolt tulevikus esitatav kahju

hüvitamise nõue oleks kaebuses esile toodud alusel ilmselgelt perspektiivitu, kuna vaidlusaluste

toimingutega ei ole neile isikutele põhjustatud kahju, mis kuuluks hüvitamisele.

Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise eelduseks on kahju tekkimine, avaliku

võimu kandja õigusvastane tegevus ning põhjuslik seos nende vahel.

4.Kaebajad eksivad, leides, et nad on xxxxxxxx (mõtteliste osade) erastamise õiguse

kaotanud Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevuse või tegevusetuse tõttu. Teatavasti erastas

M. B. 27. novembril 1998 eluruumide erastamise seaduse (EES) § 3 lg 10 alusel

16/100 suuruse mõttelise osa xxxxxxxxx asuvast eluruumist, samas kui ükski teine isik polnud

õigeaegselt erastamisavaldust esitanud ning seetõttu jäi ülejäänud 84/100 suurune mõtteline osa

Tallinna linna omandisse. Riigikohtu 5. juuni 2003 otsuse nr 3-3-1-45-03 kohaselt tuleb

erastamise kohustatud subjektil sellises olukorras ühiskorteri mõtteliste osade edasisel

erastamisel lähtuda kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse (KaasES)

sätetest. KaasES § 4 lg 1 kohaselt on selle seaduse alusel erastamise õigustatud subjektiks

esimese eelistusena üürnik või tema perekonnaliige, teise eelistusena kaasomanik ja kolmandas

ringis võivad eluruumi avalikul enampakkumisel erastada kõik füüsilised isikud või Eestis

registreeritud juriidilised isikud. Iga järgmist eelistust omavad isikud saavad erastamise

võimaluse üksnes tingimusel, et eelmisi eelistusi omavad isikud puuduvad või nad ei soovi oma

erastamisõigust kasutada.

5. Ei Aimar Naggel ega OÜ Hedviger ei ole kunagi olnud xxxxxxx eluruumi üürnikud ega

üürniku perekonnaliikmed. Seega ei ole nad kunagi olnud elamu mõtteliste osade erastamise

esimest eelistust omavateks subjektideks. Ajal, mil nad olid sama elamu (ühiskorteri)

kaasomanikeks, oleks põhimõtteliselt olnud võimalik neil osaleda ülejäänud mõtteliste osade

erastamises teist eelistust omavate subjektidena. Selle õiguse kaotasid nad aga mitte Tallinna

linna tegevusetuse tõttu, vaid seetõttu, et nad võõrandasid neile kuuluva mõttelise osa ning

kaotasid seega kaasomaniku staatuse, mis andnuks õiguse ülejäänud elamu (ühiskorteri)

mõtteliste osade erastamiseks teist eelistust omavate subjektidena. Riigivastutuse seaduse § 7 lg

1 kohaselt tuleb kahju hüvitamine kõne alla, kui kahju ei olnud võimalik vältida. Hakkamata

siinkohal arutama selle üle, kas kaebajatele üldse mingi kahju tekkinud on, on ilmne, et

kaebajad oleksid väidetava kahjuliku tagajärje saabumist (kaasomandis oleva ühiskorteri

mõtteliste osade erastamisõiguse kaotamist) saanud vältida, jättes enda omandis oleva

kaasomandiosa enda omandisse ning mitte seda võõrandades. Seda, kas kaebajatel on võimalik

osaleda erastamisel KaasES § 4 lg 1 p 3 alusel, on võimalik hinnata alles pärast seda, kui on

selgunud, milliste tulemustega lõpeb erastamine esimest ja teist eelistust omavatele subjektidele.

Seega ei saa käesoleval juhul Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevus või

tegevusetus olla

põhjustanud kahju, mis seonduks kaebajate õigusega erastada xxxxxxxx eluruumi ka

viimatinimetatud sätte alusel.

6. Ilmselgelt põhjendamatu on ka kaebajate taotlus Tallinna linna ja I.G.i vahel 29. jaanuaril

2010 sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamiseks. Kohtuasjades 3-10-562 ja

3-10-559 tehtud otsustes on nii haldus- kui ringkonnakohus sõnaselgelt väljendanud seisukohta,

et I.G.il oli xxxxxxx asuva eluruumi 19/100 suuruse mõttelise osa erastamise õigus esimese

eelistusena ning edaspidi konkureerivad I.G. ja K.N. ülejäänud osade erastamisel võrdselt kui

elamu (ühiskorteri) kaasomanikud. Seejuures on ilmselgelt ekslik ka kaebajate käsitlus, nagu

olnuks K.N.il ostueesõigus 19/100 suuruse mõttelise osa erastamisel I.G.ile. Asjaõigusseaduse

rakendamise seaduse § 131 lõike 2 ning KaasES koosmõjust tulenevalt ei saa kaasomandis oleva

elamu mõttelise osa erastamisel kohaldada kaasomaniku ostueesõigust. KaasES normide näol on

tegemist erinormidega asjaõigusseaduses sätestatud kaasomaniku ostueesõigust reguleerivate

normide ees ning KaasES sätetest tuleneb üheselt, et esimese eelistusena saab kaasomandis oleva

elamu mõttelise osa erastada üürnik ning alles teise eelistusena kaasomanik. Kohaldades

kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamisel AÕS-si sätestatud kinnisasja kaasomaniku

ostueesõigust, kaotaks KaasES regulatsioon igasuguse õigusliku tähenduse. Kohtuasjas

3-3-1-45-03 tehtud otsuses märkis ka Riigikohus:, et [K]aasomandis oleva elamu mõttelise osa

erastamise seaduse kohaldamist ei takista AÕSRS § 131 lg 2, mille kohaselt kaasomaniku ostueesõigust ei

kohaldata eluruumide ja elamutes asuvate mitteeluruumide erastamisel. Selle sätte näol on tegemist üldsättega,

sellal kui Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse normid, mis võimaldavad kaasomanikule

elamu mõttelise osa erastamist, on ilmselgelt erisätted. Seega tuleb juhinduda erisätetest. Lisaks eeltoodule ei

saa Tallinna linna ja I.G.i vahelise müügi- ja asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamine olla

kaebajate huvide kaitseks vajalik. Kaebajate õigust saada väidetavalt tekkinud kahju eest

hüvitist, ei mõjuta see, kas I.G.iga sõlmitud lepingu on kehtiv või tühine. Kõnealune leping

sõlmiti alles 2010. aastal ehk ajal, mil kumbki kaebajatest ei olnud xxxxxxxx elamu (ühiskorteri)

mõtteliste osade erastamisel ei esimest ega teist eelistust omavateks õigustatud subjektideks.

7. Mitte kuidagi ei saa kaebajatele kahju põhjustada ka Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 4.

jaanuaril 2013 xxxxxxxx kaasomanikele K.N.ile ja I.G.ile saadetud teade mõtteliste osade

erastamise kohta. Kuna kõnealused mõttelised osad tuleb erastada KaasES normide alusel ning

vaidlust ei saa olla selles, et üürnikke elamus ei ole ning et K.N. ja I.G. on elamu kaasomanikud,

siis on ilmne, et kaebajatel oleks võimalik osaleda erastamises üksnes juhul kui kaasomanikud

mõttelisi osasid erastada ei soovi. Enampakkumisel, millest linnosavalitsuse 4. jaanuari 2013

teates kaasomanikke teavitatakse, ei oleks kaebajatel võimalik osa võtta, mistõttu ei mõjuta

nende õigusi kuidagi see, kui suurt tagatisraha enampakkumisel osalejatelt nõutakse või kas või

kuidas enampakkumise teade avaldatud on.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik