3-12-1290/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedPäästeameti Ida-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo vaneminspektor teostas 28. aprillil 2008 tuleohutusülevaatuse aadressil Kangelaste prospekt 2, Narva linn. Ülevaatuse käigus
Legislator headnote
AI generated3-12-1290/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: aprillil 2008 tuleohutusülevaatuse aadressil Kangelaste prospekt 2, Narva linn. Ülevaatuse käigus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2013, Tartu
Haldusasja number
3-12-1290
Haldusasi
OÜ M-Nar Kinnisvara kaebus Päästeameti Ida-Eesti
Päästekeskuse 14. mai 2008. a ettekirjutuse nr 7.3-5/193
punktide 1 ja 3 õigusvastaseks tunnistamiseks ja 16. mai
2012. a sunniraha hoitatuse nr 7.2-2.3/31-9
tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 2. novembri 2012. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ M-Nar Kinnisvara määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ M-Nar Kinnisvara
Vastustaja Päästeamet
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. novembri 2012. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Päästeameti Ida-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo vaneminspektor teostas 28. aprillil
2008 tuleohutusülevaatuse aadressil Kangelaste prospekt 2, Narva linn. Ülevaatuse käigus
tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks anti 14. mai 2008. a ettekirjutus nr 7.3-5/193, mille
punktiga 1 kohustati kaebajat paigaldama hoonesse kogu hoonet hõlmav turvavalgustus ja
punktiga 3 eraldama evakuatsioonitrepikojad korrustest tuletõkkeustega, moodustades neist
eraldi tuletõkkesektsiooni. Esitatud nõudmised tuli täita 28. aprilliks 2009. 16. juunil 2010
viidi ettekirjutuse täitmise kontrolliks läbi uus paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et
ettekirjutus on täitmata. 25. juunil 2010 pikendati ettekirjutuse täitmise tähtaega ning tehti ka
sunniraha hoiatus. Uueks tähtajaks määrati 1. juuli 2011. 12. juulil 2011 läbiviidud kontrollil
tuvastati, et ettekirjutus on jätkuvalt täitmata. 16. mai 2012. a ettekirjutusega pikendati
ettekirjutuse nõuete täitmise tähtaega 28. aprillini 2013 ja määrati hoiatusena sunnivahendid.
2. OÜ M-Nar Kinnisvara esitas 21. juunil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse 16. mai 2012. a
ettekirjutuse tähtaegade pikendamise ja sunniraha hoiatuse tühistamiseks. Kaebuse
põhjenduste kohaselt on ettekirjutuse täitmise tähtaeg ebamõistlikult lühike, et kaebuse esitaja
saaks ettekirjutuse nõuetekohaselt 28. aprilliks 2013 täidetud. Kaebaja hinnangul on tegemist
kehtiva haldusaktiga, aga selle õigusvastasuse tõttu ei saa see olla õiguslikuks aluseks
edasistele toimingutele, sh sunniraha määramisele. Kangelaste prospektil 2 asuv hoone on
ehitatud vastavalt projektile, mistõttu nõue vahetada trepikodades uksed ja paigaldada
evakueerimisvalgustid, mis ei ole projektis ette nähtud, on õigusvastane. Kuna ettekirjutuses
sätestatud nõuded on õigusvastased, kuulub tühistamisele ka sunniraha määramine. Kaebaja
vaidlustas ka Päästeameti Ida-Eesti Päästekeskuse 14. mai 2008. a ettekirjutust punktide 1 ja 3
õiguspärasuse osas.
3. Tartu Halduskohtu 26. juuni 2012. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti puuduste
kõrvaldamiseks tähtaeg. Halduskohus leidis, et Ida-Eesti Päästekeskuse 14. mai 2008. a
ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise kaebus esitati enam kui kolm aastat pärast selle
tegemist, mistõttu on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. Järelikult on kaebajal võimalik
esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
4. OÜ M-Nar Kinnisvara esitas avalduse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
Kaebetähtaja ennistamise taotluses märkis kaebaja, et kaebetähtaja ületamine on vabandatav
ja kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Kaebaja on püüdnud oma õigustes
selgusele jõuda, pidades seetõttu mahukat kirjavahetust Päästeametiga. Kaebetähtaja
ületamine ei tulene hooletusest. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik, kuna kaebaja on
õiguslikes küsimustes kogenematu.
5. Tartu Halduskohtu 2 novembri 2012. a määrusega jäeti OÜ M-Nar taotlus kaebetähtaja
ennistamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt on kaebaja õiguste kaitse olnud tagatud
tühistamiskaebuse esitamise võimalusega, mille tähtaeg möödus 15. juunil 2008. Vaidlustatud
ettekirjutusel ja sellele järgnenud haldusaktidel on olnud vaidlustamisviited, kuid kaebaja ei
ole vaidlustamisvõimalust kasutanud. Tuvastamiskaebus on esitatud põhjusel, et mööda on
lastud efektiivsema õiguskaitsevahendi – tühistamiskaebuse – esitamise tähtaeg. Samuti on
möödunud ka seadusest tulenev tähtaeg tuvastamiskaebuse esitamiseks, mis oleks tulnud
halduskohtule esitada hiljemalt 15. juuniks 2011, kuid esitati alles 21. juunil 2012. Kaebaja ei
ole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust, mistõttu tuleb kaebetähtaeg jätta ennistamata. Tähtaja
ennistamine on vastuolus õiguskindluse põhimõttega, sest 2008. aastal antud ettekirjutus on
olnud aluseks kogu järgnevale haldusmenetlusele, korduvatele tähtaegade pikendamistele,
sunniraha rakendamisele. Järelikult tuleb menetlus tuvastamisnõude osas
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. OÜ M-Nar Kinnisvara esitas 15. novembril 2012 määruskaebuse, milles palus Tartu
Halduskohtu 2. novembri 2012. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on
kaebetähtaja ületamine vabandatav. Kaebaja on probleemi lahendamise osas üles näidanud
aktiivsust ja pöördunud Päästeameti poole. Kaebajale ei ole selgitatud tema õigust pöörduda
halduskohtusse ega viidatud kaebetähtaegadele. Kaebaja on õiguslikes küsimustes
kogenematu ja ei ole teadlik menetlusõiguse spetsiifikast. Kaebaja hinnangul ei ole kohus
määrust põhjendanud, mistõttu on menetlusnormide rikkumine viinud väära lahendini.
7. Päästeameti vastuses leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse
põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja kasutanud primaarset õiguskaitsevahendit ehk
tühistamiskaebust. Tuvastamiskaebuse esitamisele seab piirid HKMS § 45 lg 2. Vaidlustatud
ettekirjutusel ja sellele järgnenud haldusaktidel on olnud vaidlustamisviited, kuid kaebaja ei
ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul oma vaidlustamisõigust kasutanud. Tuvastamiskaebus
on esitatud põhjusel, et tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud. Praeguseks on
möödunud ka tuvastamiskaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi mõjuvat
põhjust kaebetähtaja ennistamiseks, ka ei ole esinenud takistusi kaebuse tähtaegseks
esitamiseks. Tähtaja ennistamine on vastuolus õiguskindluse põhimõttega, sest 2008. aastal
antud ettekirjutus on olnud aluseks kogu järgnevale haldusmenetlusele, korduvatele
tähtaegade pikendamistele, sunniraha rakendamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
9. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi
asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt RKHK 16. jaanuari 2009. a määrus
nr 3-3-1-75-08). Praegusel juhul on ennistamise alustena välja toodud kaebaja teadmatus
vaidlustamise korrast ja kaebetähtaegadest ning kaebaja õiguslik kogenematus.
10. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et määruskaebuses
toodud põhjused ei tingi kaebetähtaja ennistamist tuvastamiskaebuse osas. Riigikohus on
leidnud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud
olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning
isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja
huvid (vt RHKH 19. aprilli 2006. a määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Käesoleval juhul ei ole
esinenud olulisi ja kestvaid põhjusi, mis on takistanud kaebuse tähtaegset esitamist. Lisaks on
vaidlustatud haldusakti andmisest möödunud enam kui neli aastat, mistõttu on kaebetähtaja
ennistamine raskendatud õiguskindluse põhimõtte kohaldumise tõttu. Kogu järgnev menetlus
on rajanenud 14. mai 2008. a ettekirjutusele, mida ei ole tähtaegselt vaidlustatud ja mis on
seetõttu kehtiv.
11. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et vaidlusaluses ettekirjutuses on olemas
haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 lg 1 nõuetele vastav vaidlustamisviide. Kaebaja väide,
et talle ei ole vaidlustamise korda selgitatud, ei päde. Juhul kui haldusaktil on olemas
vaidlustamisviide, ei saa kaebaja toetuda väitele, et ta polnud vaidlustamise korrast teadlik
ning nõuda seetõttu kaebetähtaja ennistamist.
Kaebaja on tähtaja ennistamise põhjusena viidanud ka sellele, et ta on õiguslikes küsimustes
kogenematu. Riigikohus ei välista võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib
teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus
protsessitoimingutes. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta
mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu
poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või
kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise
otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada (vt nt RKHK
1. oktoobri 2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, 19). Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole kaebaja
astunud vajalikke samme oma teadmatuse kõrvaldamiseks. Ka ei ole ringkonnakohtul põhjust
lugeda vastustaja tegevust pärast ettekirjutuse andmist kaebajat eksitavaks.
12. Kaebaja hinnangul ei ole halduskohus määrust põhjendanud, mistõttu on see viinud asjas
vale lahendi tegemisele. HKMS § 203 lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele
ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut. HKMS § 199 lg 2 p 3 alusel võib
ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata
kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui otsust ei ole seaduse
kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu määrus ei ole olulises ulatuses motiveerimata,
mistõttu ei ole määruse tühistamine vajalik.
13. Lähtudes eelpool öeldust, ei ole alust kaebetähtaja ennistamiseks ja Tartu Halduskohtu
2. novembri 2012. a määruse tühistamiseks, kuna kaebaja ei ole määruskaebuses toonud
ühtegi mõjuvat põhjust, mis võimaldaks kaebetähtaega ennistada.
Madis Ernits
Agu Timmi
Einar Vene