Legislator Case Law & Legislation
3-12-1290/29 AI generated

3-12-1290/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-12-1290/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Päästeameti Ida-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo vaneminspektor teostas 28. aprillil 2008 tuleohutusülevaatuse aadressil Kangelaste prospekt 2, Narva linn. Ülevaatuse käigus

Legislator headnote

AI generated

3-12-1290/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: aprillil 2008 tuleohutusülevaatuse aadressil Kangelaste prospekt 2, Narva linn. Ülevaatuse käigus

Keywords

AI generated
readiness for construction post-flight grounds emergency shelter provision right to rebuild construction defects detailed site development
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2013, Tartu

Haldusasja number

3-12-1290

Haldusasi

OÜ M-Nar Kinnisvara kaebus Päästeameti Ida-Eesti

Päästekeskuse 14. mai 2008. a ettekirjutuse nr 7.3-5/193

punktide 1 ja 3 õigusvastaseks tunnistamiseks ja 16. mai

2012. a sunniraha hoitatuse nr 7.2-2.3/31-9

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 2. novembri 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ M-Nar Kinnisvara määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ M-Nar Kinnisvara

Vastustaja Päästeamet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. novembri 2012. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Päästeameti Ida-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo vaneminspektor teostas 28. aprillil

2008 tuleohutusülevaatuse aadressil Kangelaste prospekt 2, Narva linn. Ülevaatuse käigus

tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks anti 14. mai 2008. a ettekirjutus nr 7.3-5/193, mille

punktiga 1 kohustati kaebajat paigaldama hoonesse kogu hoonet hõlmav turvavalgustus ja

punktiga 3 eraldama evakuatsioonitrepikojad korrustest tuletõkkeustega, moodustades neist

eraldi tuletõkkesektsiooni. Esitatud nõudmised tuli täita 28. aprilliks 2009. 16. juunil 2010

viidi ettekirjutuse täitmise kontrolliks läbi uus paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et

ettekirjutus on täitmata. 25. juunil 2010 pikendati ettekirjutuse täitmise tähtaega ning tehti ka

sunniraha hoiatus. Uueks tähtajaks määrati 1. juuli 2011. 12. juulil 2011 läbiviidud kontrollil

tuvastati, et ettekirjutus on jätkuvalt täitmata. 16. mai 2012. a ettekirjutusega pikendati

ettekirjutuse nõuete täitmise tähtaega 28. aprillini 2013 ja määrati hoiatusena sunnivahendid.

2. OÜ M-Nar Kinnisvara esitas 21. juunil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse 16. mai 2012. a

ettekirjutuse tähtaegade pikendamise ja sunniraha hoiatuse tühistamiseks. Kaebuse

põhjenduste kohaselt on ettekirjutuse täitmise tähtaeg ebamõistlikult lühike, et kaebuse esitaja

saaks ettekirjutuse nõuetekohaselt 28. aprilliks 2013 täidetud. Kaebaja hinnangul on tegemist

kehtiva haldusaktiga, aga selle õigusvastasuse tõttu ei saa see olla õiguslikuks aluseks

edasistele toimingutele, sh sunniraha määramisele. Kangelaste prospektil 2 asuv hoone on

ehitatud vastavalt projektile, mistõttu nõue vahetada trepikodades uksed ja paigaldada

evakueerimisvalgustid, mis ei ole projektis ette nähtud, on õigusvastane. Kuna ettekirjutuses

sätestatud nõuded on õigusvastased, kuulub tühistamisele ka sunniraha määramine. Kaebaja

vaidlustas ka Päästeameti Ida-Eesti Päästekeskuse 14. mai 2008. a ettekirjutust punktide 1 ja 3

õiguspärasuse osas.

3. Tartu Halduskohtu 26. juuni 2012. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti puuduste

kõrvaldamiseks tähtaeg. Halduskohus leidis, et Ida-Eesti Päästekeskuse 14. mai 2008. a

ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise kaebus esitati enam kui kolm aastat pärast selle

tegemist, mistõttu on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. Järelikult on kaebajal võimalik

esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

4. OÜ M-Nar Kinnisvara esitas avalduse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Kaebetähtaja ennistamise taotluses märkis kaebaja, et kaebetähtaja ületamine on vabandatav

ja kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Kaebaja on püüdnud oma õigustes

selgusele jõuda, pidades seetõttu mahukat kirjavahetust Päästeametiga. Kaebetähtaja

ületamine ei tulene hooletusest. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik, kuna kaebaja on

õiguslikes küsimustes kogenematu.

5. Tartu Halduskohtu 2 novembri 2012. a määrusega jäeti OÜ M-Nar taotlus kaebetähtaja

ennistamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt on kaebaja õiguste kaitse olnud tagatud

tühistamiskaebuse esitamise võimalusega, mille tähtaeg möödus 15. juunil 2008. Vaidlustatud

ettekirjutusel ja sellele järgnenud haldusaktidel on olnud vaidlustamisviited, kuid kaebaja ei

ole vaidlustamisvõimalust kasutanud. Tuvastamiskaebus on esitatud põhjusel, et mööda on

lastud efektiivsema õiguskaitsevahendi – tühistamiskaebuse – esitamise tähtaeg. Samuti on

möödunud ka seadusest tulenev tähtaeg tuvastamiskaebuse esitamiseks, mis oleks tulnud

halduskohtule esitada hiljemalt 15. juuniks 2011, kuid esitati alles 21. juunil 2012. Kaebaja ei

ole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust, mistõttu tuleb kaebetähtaeg jätta ennistamata. Tähtaja

ennistamine on vastuolus õiguskindluse põhimõttega, sest 2008. aastal antud ettekirjutus on

olnud aluseks kogu järgnevale haldusmenetlusele, korduvatele tähtaegade pikendamistele,

sunniraha rakendamisele. Järelikult tuleb menetlus tuvastamisnõude osas

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. OÜ M-Nar Kinnisvara esitas 15. novembril 2012 määruskaebuse, milles palus Tartu

Halduskohtu 2. novembri 2012. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on

kaebetähtaja ületamine vabandatav. Kaebaja on probleemi lahendamise osas üles näidanud

aktiivsust ja pöördunud Päästeameti poole. Kaebajale ei ole selgitatud tema õigust pöörduda

halduskohtusse ega viidatud kaebetähtaegadele. Kaebaja on õiguslikes küsimustes

kogenematu ja ei ole teadlik menetlusõiguse spetsiifikast. Kaebaja hinnangul ei ole kohus

määrust põhjendanud, mistõttu on menetlusnormide rikkumine viinud väära lahendini.

7. Päästeameti vastuses leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse

põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja kasutanud primaarset õiguskaitsevahendit ehk

tühistamiskaebust. Tuvastamiskaebuse esitamisele seab piirid HKMS § 45 lg 2. Vaidlustatud

ettekirjutusel ja sellele järgnenud haldusaktidel on olnud vaidlustamisviited, kuid kaebaja ei

ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul oma vaidlustamisõigust kasutanud. Tuvastamiskaebus

on esitatud põhjusel, et tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud. Praeguseks on

möödunud ka tuvastamiskaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi mõjuvat

põhjust kaebetähtaja ennistamiseks, ka ei ole esinenud takistusi kaebuse tähtaegseks

esitamiseks. Tähtaja ennistamine on vastuolus õiguskindluse põhimõttega, sest 2008. aastal

antud ettekirjutus on olnud aluseks kogu järgnevale haldusmenetlusele, korduvatele

tähtaegade pikendamistele, sunniraha rakendamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi

asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt RKHK 16. jaanuari 2009. a määrus

nr 3-3-1-75-08). Praegusel juhul on ennistamise alustena välja toodud kaebaja teadmatus

vaidlustamise korrast ja kaebetähtaegadest ning kaebaja õiguslik kogenematus.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et määruskaebuses

toodud põhjused ei tingi kaebetähtaja ennistamist tuvastamiskaebuse osas. Riigikohus on

leidnud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud

olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning

isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja

huvid (vt RHKH 19. aprilli 2006. a määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Käesoleval juhul ei ole

esinenud olulisi ja kestvaid põhjusi, mis on takistanud kaebuse tähtaegset esitamist. Lisaks on

vaidlustatud haldusakti andmisest möödunud enam kui neli aastat, mistõttu on kaebetähtaja

ennistamine raskendatud õiguskindluse põhimõtte kohaldumise tõttu. Kogu järgnev menetlus

on rajanenud 14. mai 2008. a ettekirjutusele, mida ei ole tähtaegselt vaidlustatud ja mis on

seetõttu kehtiv.

11. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et vaidlusaluses ettekirjutuses on olemas

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 lg 1 nõuetele vastav vaidlustamisviide. Kaebaja väide,

et talle ei ole vaidlustamise korda selgitatud, ei päde. Juhul kui haldusaktil on olemas

vaidlustamisviide, ei saa kaebaja toetuda väitele, et ta polnud vaidlustamise korrast teadlik

ning nõuda seetõttu kaebetähtaja ennistamist.

Kaebaja on tähtaja ennistamise põhjusena viidanud ka sellele, et ta on õiguslikes küsimustes

kogenematu. Riigikohus ei välista võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib

teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus

protsessitoimingutes. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta

mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu

poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või

kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise

otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada (vt nt RKHK

1. oktoobri 2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, 19). Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole kaebaja

astunud vajalikke samme oma teadmatuse kõrvaldamiseks. Ka ei ole ringkonnakohtul põhjust

lugeda vastustaja tegevust pärast ettekirjutuse andmist kaebajat eksitavaks.

12. Kaebaja hinnangul ei ole halduskohus määrust põhjendanud, mistõttu on see viinud asjas

vale lahendi tegemisele. HKMS § 203 lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele

ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut. HKMS § 199 lg 2 p 3 alusel võib

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata

kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui otsust ei ole seaduse

kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu määrus ei ole olulises ulatuses motiveerimata,

mistõttu ei ole määruse tühistamine vajalik.

13. Lähtudes eelpool öeldust, ei ole alust kaebetähtaja ennistamiseks ja Tartu Halduskohtu

2. novembri 2012. a määruse tühistamiseks, kuna kaebaja ei ole määruskaebuses toonud

ühtegi mõjuvat põhjust, mis võimaldaks kaebetähtaega ennistada.

Madis Ernits

Agu Timmi

Einar Vene