2-12-35875/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-35875

Tsiviilasi

EV(V ) hagi AS IE vastu töövaidluses (töövaidlusasi

nr 4.4-2/1639)

Tsiviilasja hind

4 702,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: EV, isikukood XXX, elukoht XXX,

e-post eve.velt@mail.ee

Kostja: AS IE, registrikood XXX, asukoht XXX

Kostja lepinguline esindaja: Janika D , e-post XXX

Asja labivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et hageja EV(isikukood XXX) ja kostja AS IE (registrikood XXX)

vahelise töölepingu kostja AS IE poolne 28. juuni 2012 ülesütlemine on tühine.

3. Lõpetada EV ja AS IE vaheline tööleping 28. juunist 2012.

4. Mõista kostjalt AS IE hageja EV kasuks välja hüvitis 4 702,65 eurot.

5. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

2-12-35875

2 (6)

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. Kostja esitas 10. septembril 2012 e-kirja teel kohtule avalduse vaadata pooltevaheline

töövaidlus läbi hagimenetluse korras. Seeläbi vaidlustas kostja Põhja Inspektsiooni

Töövaidluskomisjoni (edaspidi „TVK“) 29. augusti 2012. aasta otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-

2/1639.

2. Kohus nõudis TVK-lt välja eelviidatud töövaidlusasja toimiku ja võttis selle tervikuna

käesoleva asja toimiku juurde.

3. Kohus võttis hagiavalduse (hageja 23. juuli 2012 avaldus TVK-le osas, milles TVK selle

rahuldas) 11. oktoobri 2012. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas 15. oktoobril 2012

vastuse hagile ja koos sellega täiendavaid tõendeid. Hageja esitas 26. oktoobril 2012

arvamuse kostja vastuse kohta ja samas menetlusdokumendis uue nõude. Kohus jättis

14. detsembri 2012. aasta määrusega hageja täiendava nõude käiguta. Hageja loobus

17. detsembri 2012 avalduses oma täiendavast nõudest.

4. Kohus määras 11. jaanuari 2013. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses

ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled kohtu määratud tähtajaks täiendavaid

seisukohti, taotlusi ega dokumente ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja väited

5. Hageja nõuab kostjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ning soovib

kostjalt saada hüvitisi 3 762,12 eurot ja 940,53 eurot. Hagi alusena märgib hageja järgmist:

− hageja

töötas

kostja

juures

alates

14. juunist 2010

kuni

30. juunini 2011

töödejuhatajana määratud tähtajaga töölepingu alusel lapsehoolduspuhkusel oleva

töötaja asendajana ning alates 1. juulist 2011 määramata tähtajaga töölepinguga kuni

töölepingu erakorralise ülesütlemiseni 28. juunil 2012;

− kuni 2012. aasta maikuuni sujusid töösuhted normaalselt ja lahkhelisid poolte vahel ei

olnud. Kostja maksis hagejale igakuiselt põhipalka ja lisatasusid. maikuu eest

vähendas kostja hageja lisatasu, väites, et hageja hallata olevate pindade maht on

jäänud väiksemaks. Samuti tegi kostja hagejale ettepaneku lõpetada tööleping poolte

kokkuleppel;

− 28. juunil 2012 kutsus kostja esindaja M. K hageja oma kabinetti ning nõudis, et

hageja esitaks avalduse töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Hageja sellega ei

nõustunud, mispeale kostja ütles hageja sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles

töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu ning lõpetas

samast päevast töölepingu;

2-12-35875

3 (6)

− töölepingu ülesütlemise põhjusena märkis kostja käskkirjas asjaolu, et hageja poolt

töötajaga T. J (edaspidi „puhastusteenindaja“) läbi viidud arenguvestluse dokumendil

erines puhastusteenindaja allkiri teistel ametlikel dokumentidel olevatest allkirjadest.

Käskkirja tutvustades süüdistas kostja hagejat, et hageja on puhastusteenindaja eest

arenguvestluse dokumendile alla kirjutanud, aga käskkirjas sellist otsest argumenti ei

esine. Hageja eitab allkirja võltsimist ja kinnitab, et ta ei ole ühelegi dokumendile

kellegi teise eest allkirja kirjutatud. Samuti ei ole hageja andnud kostjale alust kahelda

mingilgi moel enda usaldusväärsuses.

6. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine ei ole õiguspärane ja kehtiv, sest 28. juuni 2012

käskkirjas töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ei ole kostja

põhjendanud, ülesütlemise põhjus ei ole arusaadav ja usalduse kaotuse aluseks olev tegu ei

ole tõendatud. Lisaks leiab hageja, et ülesütlemine ei toimunud mõistliku aja jooksul TLS

§ 88 lg 4 järgi. Neil alustel palub hageja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus.

7. Hageja palub lõpetada pooltevahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi 29. juulist 2012.

8. Tuginedes TLS § 109 lg-le 1 taotles hageja TVK-le esitatud avalduses viie kuu keskmise

töötasu summas hüvitise väljamõistmist. Kohtus on arutusel hageja nõue TVK-s rahuldatud

ulatuses, st nelja kuu summas hüvitise saamiseks (3 762,12 eurot). Hageja leiab, et kostja

käitumine töölepingu lõpetamisel oli eriti töötajavaenulik, ülekohtune ja riivas oluliselt hageja

põhiseaduslikke õigusi (au ja väärikuse kaitse). Kostja edastas kogu töökollektiivile e-kirjaga

teate, milles teavitas, et hagejaga lõpetati tööleping, kuna ta võltsis allkirja, ning kostjal ei ole

hageja kui ebaausa töötajaga enam võimalik töösuhet jätkata. Selle e-kirja peale helistas

hagejale mitu endist kolleegi, kellele hageja oli sunnitud selgitama, et ta ei ole allkirja

võltsimisega seotud. Kostja käitumine on hagejale põhjustanud hingelisi kannatusi, tekitanud

unehäireid ja stressi.

9. Lõpuks nõuab hageja töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest TLS § 100 lg 5

ja § 97 lg 2 p 2 alusel hüvitist 30 päeva eest summas 940,53 eurot.

10. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

11. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited asjaolude kohta on järgmised:

− 2012. aasta mai lõpus – juuni alguses teavitas kostja keskkonnaspetsialist kostjat, et

seoses SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla päringutele vastamisega teostas ta

puhastusteenindaja töötingimuste uuringu. Dokumentatsiooni ülevaatamisel avastas ta,

et 2010. aastal viidi puhastusteenindajaga läbi kaks arenguvestlust ja nimelt:

28. oktoobril 2010 töödejuhataja T. N poolt ja 10. novembril 2010 hageja poolt.

Keskkonnaspetsialist juhtis tööandja tähelepanu asjaolule, et arenguvestluse blanketil

olevad puhastusteenindaja allkirjad on erinevad;

− olukorra selgitamiseks palus kostja kõikidelt töötajatelt seletuskirju, kes olid kokku

puudutud puhastusteenindaja arenguvestluse blankettidega. Kostja võttis ka

seletuskirja teenindusjuhilt K. O täidetud arenguvestluse vormi asjaolude kohta.

Seletuskirjast tuleneb, et hageja tagastas tema alluvuses töötavate puhastusteenindajate

arenguvestluse blanketid, millised on antud üle personaliosakonna spetsialistile. Seega

arenguvestluse blanketid olid esitatud hageja poolt täidetult ja puhastusteenindaja

allkirjaga;

− kostja alustas juurdlust, mille käigus võrdles puhastusteenindaja allkirju teistel

ametlikel dokumentidel ning kohtus puhastusteenindajaga, kes kinnitas, et

10. novembril 2010 hageja poolt läbi viidud arenguvestluse blanketil olev allkiri ei

kuulu

temale.

Sellest

järeldas

kostja,

et

arenguvestluse

blanketil

olev

puhastusteenindaja allkiri on võltsitud kas isiklikult hageja poolt või vähemalt tema

2-12-35875

4 (6)

teadmisel. Seejärel teatas kostja tuvastatud allkirja võltsimise asjaolust hagejale ning

tegi ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, millest hageja keeldus ja

nõudis tööandjalt kirjalikku selgitust vallandamise kohta;

− kostja leidis, et töösuhte jätkamine hageja kui töötajaga olukorras, kus tööandja peaks

iga kord täiendavalt kontrollima töötaja poolt vormistatud või allkirjastatud

dokumentide õigsust, ei ole võimalik;

− 28. juunil 2012 koostas ja esitas kostja hagejale tutvumiseks käskkirja nr 156

töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles põhjendas ülesütlemist. Käskkirjas

on toodud välja töölepingu ülesütlemise aluseks olevad asjaolud ja nimelt: seoses

allkirja võltsimisega ametlikule dokumendile on tööandja kaotanud usalduse töötaja

vastu, mille tõttu ei näinud kostja võimalust töösuhte jätkamiseks.

12. Kostja käskkiri, mis on käsitlev ülesütlemisavaldusena, on piisavalt põhjendatud ning

hageja pidi aru saama selle sisust, sh ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest ja alusest.

TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta ülesütlemise põhjendamise kohustuse rikkumine

ülesütlemise kehtivust. Isegi juhul, kui töötaja ei saanud mingil põhjusel aru käskkirjas toodud

põhjendusest, ei too see kaasa ülesütlemisavalduse tühisust.

13. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja rikkus TLS § 88 lg-st 4 tulenevat nõuet

töölepingu ülesütlemiseks mõistliku aja jooksul. Allkirja võltsimise asjaolu ei selgunud SA

Põhja-Eesti Regionaalhaigla päringutest, mis saadeti kostjale 9. novembril 2011 ja

20. märtsil 2012, vaid alles juurdluse käigus ja puhastusteenindaja küsitlemisel ning temalt

seletuse võtmisel. Kostja ütles lepingu üles mõistliku aja jooksul pärast asjaoludest

teadasaamist.

14. Kostja ei nõustu hageja väitega, et ta on rikkunud töölepingu erakorralise ülesütlemise

etteteatamise tähtaegu. TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Kas töösuhte ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub mõjuva põhjuse

kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Hinnangu andmisel on oluline arvestada, et mõjuv

põhjus, mille puhul tööandja etteteatamistähtaega ei järgi, peab olemuselt olema eriti mõjus

ning selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõtetele tuginedes

kuidagi eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sellise põhjuse esinemisel

ei saa tööandja sallida töösuhte jätkamist ning see lõpeb koheselt.

15. Kuna kostja leiab, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv, siis puudub hagejal TLS §-st 107

tulenev alus taotleda töölepingu lõpetamist. Sellest tulenevalt ei ole hagejal TLS § 109 lg-st 1

tulenevat õigust hüvitisele nelja (või ka viie) kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise suuruse

muutmise eesmärgiks TLS § 109 lg 1 teise lause alusel ei ole moraalse kahju hüvitamine,

mida saab teha üksnes hagimenetluses.

16. Kostja ei nõustu hageja nõudega välja mõista kostjalt TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis

summas 940,53 eurot, mida tal oleks õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kostja leiab,

et hageja ei ole oma nõuetes järjekindel. Hageja taotleb lõpetada tööleping 29. juulist 2012

arvestades etteteatamistähtaega (30 päeva) järgimata jätmist, mis eeldab töötasu saamist kuni

28. juuli 2012. Sellisel juhul ei ole hagejal õigust enam saada 30 eest päeva hüvitist TLS

§ 100 lg 5 alusel. Pealegi oli töölepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata mõjuv

põhjus ja seadusest tulenev alus.

17. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

2-12-35875

5 (6)

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib

kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada

avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

20. Kohus ei kontrolli töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab TVK-le esitatud avalduse

hagimenetluses algusest peale (Riigikohtu 29. märtsi 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

6-11, p 13 teine lõik). Siiski lahendab kohus vaidluse tulenevalt individuaalse töövaidluse

lahendamise seaduse (ITVS) § 25 lg-st 1 üksnes osas, milles TVK otsus on vaidlustatud.

Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud TVK otsust osas, millega hageja nõue lisatasu

maksmiseks jäi rahuldamata, samuti hüvitise vähendamist viielt kuult neljale. Vaidlustamata

osas on TVK otsus jõustunud.

21. Hageja nõuab töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja sellega seonduvate hüvitiste

väljamõistmist. Tööõigussuhtest tuleneva vaidluse lahendab kohus eelkõige TLS sätete alusel.

22. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes:

− hageja töötas kostja juures 14. juunist 2010 kuni 30. juunini 2011 töödejuhatajana

määratud tähtajaga töölepingu alusel lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendajana

ning alates 1. juulist 2011 määramata tähtajaga töölepinguga samal ametikohal (TVK

tlk 15–21);

− kostja esitas hagejale 28. juunil 2012 töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1

p 5 alusel (TVK tlk 22 ja 24–25, 50–51 ning tlk 31–32); hageja sai selle avalduse kätte

ja 28. juuni 2012 oli hageja viimane tööpäev kostja juures;

− hageja keskmine töötasu kostja juures oli 940,53 eurot kuus (TVK tlk 54–56, samuti

29-32 ja 52–53).

23. Töölepingu ülesütlemise tühistuse tuvastamise nõude õiguslik alus on TLS § 104 lg 1,

mille kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu

ülesütlemine on tühine. Kostja on lõpetanud töölepingu hagejaga TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.

Seega tuleb kostjal esile tuua ja vaidluse korral tõendada, et hageja on pannud toime varguse,

pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kostja väitel

võltsis hageja 10. novembri 2010 arenguvestluse blanketil puhastusteenindaja allkirja (TVK

tlk 47, tlk 27). Kohtu hinnangul ei ole kostja piisavalt tõendatud, et hageja oleks allkirja

võltsinud. Kohtule esitatud seletuskirjadest (tlk 30, 33–34) ja e-kirjadest (tlk 35–36, TVK

tlk 48–49 ja 28) ei nähtu, et hageja oleks allkirja võltsinud. Ainuüksi asjaolust, et allkiri ei

sarnane sama isiku teiste allkirjadega, ei saa järeldada, et allkirja võltsis hageja. Muid TLS

§ 88 lg 1 p-s 5 märgitud asjaolusid ei ole kostja esile toonud.

24. Lisaks leiab kohus, et üks selline episood hageja töös ligi kaks aastat tagasi ei peaks

üldjuhul tooma kaasa usalduse kaotust töötaja suhtes. Kohus võtab arvesse, et töötaja

allkirjade kogumine ega kontrollimine ei olnud otseselt hageja tööülesanne (TVK tlk 23, 26).

Arenguvestluse vormistamine ühe töötajaga ei ole vestluste mahtu (tlk 28–29), selle osakaalu

hageja tööülesannetest (TVK tlk 23, 26) ning vestluse ja selle tulemuste tähtsust kostja

igapäevatöös arvestades ilma eriliste täiendavate asjaoludeta selline töölõik, milles minetus

võiks tuua kaasa usalduse kaotuse. Kohtu hinnangut ei muuda kostja selgitus, et varasemalt

on ta tööga seotud dokumentide vormistamise puuduste tõttu kahju kannatanud.

25. Kuna kohus tuvastas, et ülesütlemiseks puudus alus, siis pole vajalik avalduse õigeaegsuse

ega vormiküsimuste kontrollimine.

26. Hageja on esitanud hüvitise nõude TLS § 109 lg 1 alusel. Viidatud sätte järgi saab kohus

mõista tööandjalt välja hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (esimene lause)

või ka muus summas arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve

(teine lause). Hageja nõuab hüvitist nelja kuu töötasu ulatuses ja põhjendab seda eelkõige

2-12-35875

6 (6)

kostja käitumisega lepingu lõpetamisel, sh teiste töötajate teavitamisega väidetavast

võltsimisest. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et kogu töökollektiivile edastati e-kirjaga

teade hagejaga töölepingu lõpetamise kohta koos põhjendusega, et ta võltsis allkirja ja

seetõttu ei ole kostjal enam võimalik hageja kui ebaausa töötajaga töösuhet jätkata (TVK

tlk 57). Samuti ei esitanud kostja vastuväiteid hageja väitele, et eelviidatud e-kirja peale

helistas talle mitu endist kolleegi, kellele hageja oli sunnitud selgitama, et ta ei ole allkirja

võltsimisega seotud. TsMS § 231 lg 2 esimene lause sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 231 lg 4 kohaselt

omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab

hageja märgitud ja kostja poolt vaidlustamata asjaolusid TLS § 28 lg-s 1 ja lg 2 p-s 11

sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine töölepingu lõpetamisel. Kohus määrab seetõttu

hüvitise hageja nõutud suuruses ehk nelja kuu töötasu summas.

27. Lisaks taotleb hageja töölepingu lõpetamist ja nõuab hüvitist TLS § 100 lg 5 ja § 97 lg 2

p 2 alusel. Kostja vaidleb sellele nõudele vastu väitega, et hageja on taotlenud lepingu

lõpetamist alles 29. juuli 2012 seisuga. Sellisel juhul ei oleks hagejal vahepealse perioodi eest

nõuet eelviidatud alusel, vaid ta saaks nõuda töötasu maksmist.

28. Kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, loetakse TLS § 107 lg 1 järgi, et

leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab kohus ülesütlemise

tühisuse korral töölepingu poole taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse

korral. TLS § 97 lg 1 kohaselt võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles üldjuhul

üksnes etteteatamistähtaega järgides. Seega lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107

lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel

(Riigikohtu 10. oktoobri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16 teine lõik). Kohus

leiab, et eeltoodud põhimõte on kohaldatav nende ülesütlemisavalduste puhul, milles tööandja

ei tuginenud erakorralisele ülesütlemisele ilma etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 107 lg 2

sõnastustest tuleneb otseselt, et ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral lõpetab kohus

töölepingu ajast, mil see oleks lõppenud vaidlusaluse ülesütlemise kehtivuse korral, st

käesoleval juhul 28. juunist 2012. Sellisel juhul on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist TLS

§ 97 lg 2 p-s 2 märgitud ajavahemiku ehk 30 kalendripäeva eest, kohus rahuldab ka selle

nõude.

29. Hagi hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 125 alusel 4 702,65.

30. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jääavad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik