2-13-144/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2013, Rapla

Tsiviilasja number 2-13-144

Tsiviilasi Bigbank ASi hagi Ants Kuke vastu kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind 1789,58 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Bigbank AS (reg.nr 10183757, Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Keiu Namm, kostja Ants Kukk ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxx-xxxxxx, xxxx x-xx)

Resolutsioon Välja mõista Ants Kukelt 1590,60 eurot ja viivis 31,12% aastas tagastamata krediidisummalt 639,12 eurot alates 04.01.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni Bigbank ASi kasuks.

Menetluskulud jätta Ants Kuke kanda.

Välja mõista Ants Kukelt riigilõiv 175.- eurot ning 95,87 eurot tasu õigusabi eest Bigbank ASi kasuks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Ants Kukk võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 31.12.2009 tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxst. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja laenu summas 639,12 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma intressi 31,12% krediidisummalt aasta kohta. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.01.2010, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu.

Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles.

Hageja hoiatas 29.03.2011 teatega kostjale lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 26.04.2011 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Kostja poolt tagastamata krediidisummaks on 639,12 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks olid kostjad jätnud tasumata 370,34 eurot sissenõutavaks muutunud intressimaksetest.

Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 alusel kostjalt välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud on kokku 198,85 eurot. Lepingu kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast.

Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 26.04.2011 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 45,62 eurot. 03.01.2013 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 382,38 eurot.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Namm palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4 alusel kostjalt välja mõista: 1) 1590,60 eurot ja viivis 31,12 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 04.01.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni;

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 24.01.2013. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/