3-12-1132/53 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Eesti Vabariigi nimel

Tallinna Halduskohus

Kristjan Siigur

25. jaanuar 2013, Tallinn

3-12-1132

O.J.i kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 19.

aprilli 2012 korralduse nr 261, mida on muudetud

Kuusalu

Vallavalitusse

20. septembri

2012

korraldusega nr 656, osalise tühistamise ning

õigusvastaselt võõrandatud maa eest 194,80 euro

suuruse

kompensatsiooni

määramiseks

kohustamise nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Menetlusosalised

Kirjalikus menetluses

Kaebaja: O.J.

Esindaja riigi õigusabi korras: adv. Valli Murde

Vastustaja: Kuusalu vald

RESOLUTSIOON

1. Jätta O.J.i kaebus rahuldamata.

2. Määrata advokaat Valli Murde

poolt haldusasjas nr 3-12-1132 O.J.ile

osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 270 (kakssada seitsekümmend) eurot,

millele lisandub käibemaks 54 (viiskümmend neli) eurot.

3. Määrata advokaat Valli Murde poolt O.J.ile osutatud riigi õigusabiga seotud

kulude suuruseks 75 (seitsekümmend viis) eurot ja 20 senti, millele lisandub

käibemaks 15 (viisteist) eurot ja 4 senti.

4. Kohustada O.J.i hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 288

(kahesaja kaheksakümne kaheksa) euro ulatuses, tasudes nimetatud summa

kahe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ühele järgmistest

Rahandusministeeriumi kontodest: nr 10220034796011 (SEB Pank), nr

221023778606 (Swedbank), nr 333416110002 (Danske Bank) või nr

333416110002 (Nordea). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber

2800049751.

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

Edasikaebamise kord

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180, §

181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise

komisjoni 19. aprilli 1995 otsusega nr 7098 tunnistati Loksa vallas asuv 10,84 ha suurune Kase

12 maa (endine kinnistu nr 10038) omandireformi objektiks ning omandireformi õigustatud

subjektiks tunnistati selle maa suhtes O.J. Kuusalu Vallavalitsuse 30. septembri 2011

korraldusega nr 675 (tl 4) tagastati O.J.ile 9,86 ha eelnimetatud õigusvastaselt võõrandatud

maast. Kuusalu Vallavalitsuse 30. septembri 2011 korraldusega nr 674 (tl 8) tagastati O.J.ile

õigusvastaselt võõrandatud maast veel 1/3 mõttelist osa 5099 m2 ehk arvestuslikult 1700 m2

(0,17 ha).

2. Kuusalu Vallavalitsuse 19. aprilli 2012 korraldusega nr 261 määrati O.J.ile tagastamisele

mittekuuluva 0,9045 ha suuruse õigusvastaselt võõrandatud maa eest 209 euro suurune

kompensatsioon. Seejuures lähtuti kompenseeritava maa pindala kindlaksmääramisel ühelt poolt

asjaolust, et O.J.ile oli tagastatud õigusvastaselt võõrandatud 10,84 ha suurusest maast 9,86 ha

ning tagastamata jääb ostueesõigusega erastatud Kase 3 (1456 m2), Kasekalda (4190 m2) ning

Kase (3399 m2) alune maa. Kuusalu Vallavalitsuse 20. septembri 2012 korraldusega nr 656 muudeti

Kuusalu Vallavalitsuse 19. aprilli 2012 korraldust nr 261, määrates O.J.ile 187 euro suuruse

kompensatsiooni 0,81 ha suuruse tagastamisele mitte kuuluva maa eest. Korralduses

märgitakse, et 19. aprilli 2012 korralduses nr 261 oli eksitud kompenseerimisele kuuluva maa

pindala kindlaksmääramisel, kuna seal ei olnud arvestatud seda, et Kuusalu Vallavalitsuse 30.

septembri 2011 korraldusega nr 674 oli O.J.ile täiendavalt tagastatud 0,17 ha maad ning

samuti jäid ostueesõigusega erastatud Kase 3, Kasekalda ja Kase maatükid osaliselt väljapoole

õigusvastaselt võõrandatud maa piire.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. O.J. esitas 1. juunil 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida tema esindaja on

täiendanud ja muutnud 23. augustil 2012 (tl 37), 4. novembril 2012 (tl 62) ning 27. detsembril

2012 (tl 84) kohtule esitatud menetlusdokumentides. Viimatinimetatud menetlusdokumendis on

formuleeritud taotlus Kuusalu Vallavalitsuse 20. septembri 2012 korralduse nr 656 punkti 2

osaliseks tühistamiseks ning Kuusalu Vallavalitsuse kohustamiseks korralduse muutmiseks

selliselt, et O.J.ile määrataks tagastamata jäänud õigusvastaselt võõrandatud Kase 12

maa eest kompensatsioonina 194,80 eurot. Käesolevas haldusasjas 31. detsembril 2012 tehtud

määruses on selliselt formuleeritud taotlust tõlgendatud taotlusena tühistada Kuusalu

Vallavalitsuse 19. aprilli 2012 korraldus nr 261, mida on muudetud Kuusalu Vallavalitsuse 20.

septembri 2012 korraldusega nr 656 ning kohustada Kuusalu Vallavalitsust määrama kaebajale

õigusvastaselt võõrandatud maa eest kompensatsiooniks 194,80 eurot. Kaebaja nõustub 27.

detsembril 2012 esitatud menetlusdokumendis, et 10,84 ha suurusest õigusvastaselt võõrandatud

maast on talle tagastatud kokku 10,03 ha ning tagastamata on seega jäänud 0,81 ha. Samas leiab

kaebaja, et Kuusalu Vallavalitsus on eksinud maa kompensatsiooni suuruse kindlaksmääramisel.

Kaebaja viitab Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2001 määrusele nr 276 Õigusvastaselt võõrandatud maa

maksustamishinnad (edaspidi VVm 2001/276) §-le 4 ning kõnealuse määruse lisale 3, mille

kohaselt on Kuusalu vallas maa ühe hektari maksustamishinnaks 185 eurot, mitte aga 178 eurot,

nagu märgitud Kuusalu Vallavalitsuse vaidlusalustes korraldustes.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Kuusalu Vallavalitsus peab O.J.i kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle

rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2005 määrusega nr 152

moodustati varasema Kuusalu valla ja Loksa valla ühendamisel uus kohalik omavalitsuse üksus

Kuusalu vald, ent õigusvastaselt võõrandatud maa, mille suhtes tunnistati omandireformi

subjektiks O.J., asus enne valdade ühendamist Loksa valla haldusterritooriumil.

Vastustaja leiab, et omandireformi aga viiakse läbi omandireformi komisjoni otsuse tegemise

ajal, see tähendab antud juhul 19. aprillil 1995 kehtinud omavalitsusüksuse järgi ning seega tuleb

kaebajale maa kompenseerimisel lähtuda Loksa valla kohta kehtestatud maa maksustamishinnast.

Vastustaja viitab seejuures maa hindamise seaduse § 9 lõikele 4 ning § 9 lõikele 8 ning VVm

2001/276 §-le 4, selgitades täiendavalt, et kaebajale määratud kompensatsioonisummat

suurendati maa hindamise seaduse § 10 lg 1 alusel 30% võrra.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leian et O.J.i kaebus ei ole

põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja on

tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks 10,84 ha suuruse maa osas, millest 10,03 ha on

talle tagastatud ning ülejäänu ehk 0,81 ha kuulub kompenseerimisele. Maareformi seaduse §-s 13

sätestatakse, et kui maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kompenseeritakse see maa

hindamise seadusega (edaspidi MHS)sätestatud korras. MHS § 9 lõigetest 1 ja 4 tuleneb, et

hajaasustusega alal paikneva mittetagastatava maa kompenseerimisel on õigusvastaselt

võõrandatud maa maksumuse määramise aluseks maa asukohajärgse valla üldpinna hektari

kaalutud keskmine maksustamishind, arvestamata maa maksustamishinda vähendavaid

soodustusi. MHS § 9 lõikest 8 tuleneb, et õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimiseks

kinnitab maa maksustamishinnad Vabariigi Valitsus, lähtudes 1993. aasta korralise hindamise

tulemustest. Vabariigi Valitsus on need maksustamishinnad kehtestanud 22. augusti 2001

määrusega nr 276 Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad, mille §-s 4 sätestatakse, et

hajaasustusega alal paikneva õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramisel kasutatakse

lisas 3 toodud hajaasustusega alade maksustamishindu. Eeltoodud normidest tuleneb, et

õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimisel lähtutakse 1993. aasta maa korralise

hindamise tulemustest. See omakorda tähendab seda, et kui õigusvastaselt võõrandatud maa asus

1993. aasta maa korralise hindamise ajal omavalitsusüksuses, mis hiljem on likvideeritud või

liidetud mõne teise omavalitsusüksusega, tuleb õigusvastaselt võõrandatud vara

kompenseerimisel lähtuda siiski konkreetse maa asukohajärgsest maksustamishinnast 1993. aasta

maa hindamise tulemuste alusel.

6. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 1993. aastal jäi maa, mille suhtes on O.J. tunnistatud

omandireformi õigustatud subjektiks, Loksa valla haldusterritooriumile. Korraldustest,

millega kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastati ja kompenseeriti,

nähtub, et maa asus Hara külas. Ka Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2005 määruse nr 152 Kuusalu

valla ja Loksa valla haldusterritoriaalse korralduse ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

§ 4 lõikest 2 nähtub, et enne Kuusalu valla ja Loksa valla ühinemist jäi Hara küla Loksa valla

haldusterritooriumile. VVm 2001/276 lisa 3 kohaselt on Loksa valla hajaasustusega maade

maksustamishinnaks 178 eurot ühe hektari kohta. MHS § 10 lõikes 1 sätestatakse, et

õigusvastaselt võõrandatud maal kasvanud metsa maksumuse kompenseerimiseks liidetakse

käesoleva seaduse § 9 4. ja 7. lõikes nimetatud maade maksumusele maa kompenseerimise korral

kuni 30% kompenseerimisele kuuluva maa maksumusest Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

Eeltoodust tulenevalt on kaebajale maa õigusvastaselt võõrandatud maa õigesti kompenseeritud:

kompensatsiooni määraks hektari kohta on 178 eurot ehk maa Vabariigi Valitsuse määrusega

kehtestatud maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse (Loksa valla) üldpinna hektari kaalutud

keskmine maksustamishind lähtudes 1993. aasta korralise hindamise tulemustest ning

kompensatsiooni on suurendatud 30% võrra tagastamata jäänud maal asuva metsa eest. Seetõttu

tuleb kaebus jätta rahuldamata.

RIIGI ÕIGUSABI TASU JA KULUD.

7. Käesolevas haldusasjas 22. juunil 2012 tehtud kohtumäärusega (tl 20) anti kaebajale riigi

õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena. Riigi

õigusabi osutaja, advokaat Valli Murde esitas 1. novembril 2012 kohtule taotluse riigi õigusabi

tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt

on riigi õigusabi osutajal kulunud õigusabi osutamisele (toimikuga tutvumine; kohtumine

Tallinnas 15. augustil 2012; telefonikõned 9. augustil, 14. augustil, 4. septembril, 9. septembril ja

1. oktoobril 2012; kaebuse ning selle täienduse (vastuse) koostamine) kokku 7,5 tundi, millele

vastav riigi õigusabi tasu suurus on 7,5x2x16=240 eurot, täiendavalt taotleb riigi õigusabi osutaja

30 euro suurust tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmise aja eest ning riigi õigusabi

osutamisel kantud vajalike kulude (sõidukulud Tartu-Tallinn-Tartu) hüvitamist 75,20 euro

ulatuses. Kokku taotleb riigi õigusabi osutaja riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist

414,24 euro ulatuses (345,20 eurot + käibemaks 69,04 eurot).

8. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus. Advokatuuri juhatus on

kõnealuse korra kinnitanud 15. detsembri 2009 otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise

ulatus ja kord (edaspidi AdvO) ning käesolevas asjas riigi õigusabi osutamise ajal kehtis see otsus

redaktsioonis, mis kehtis 1. juulist 2012 kuni 31. detsembrini 2012. AdvO punktide 37, 38 ja 41

kohaselt on isiku esindaja tasuks haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ning

halduskohtumenetluses osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Riigi õigusabi osutaja on

käesoleval juhul taotlenud tasu kindlaksmääramist kokku 15 pooltunni eest. Esindaja selline

töömaht on usutav ning pole alust tasu vähendamiseks.

AdvO punktis alapunktis 47

sätestatakse, et kui riigi õigusabi osutamise koht asub advokaadibüroo, mille kaudu advokaat

õigusteenust osutab, asukohast vähemalt 40 kilomeetri kaugusel, makstakse advokaadi

põhjendatud taotlusel tema poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud

aja eest kokku tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele 30 eurot, kui riigi õigusabi osutamise

koht asub 151 kuni 200 kilomeetri kaugusel. Taotluse kohaselt on advokaat käinud

kohtumas

esindatavaga Tallinnas, advokaat töötab Tartus asuvas advokaadibüroos. Tartu ja Tallinna

vahemaa on rohkem kui 150 ja vähem kui 200 kilomeetrit. Seega on põhjendatud ka riigi

õigusabi kohta jõudmisele kulunud aja eest lisatasu kindlaksmääramine. AdvO punktidest 52-54

tulenevalt on riigi õigusabi osutaval advokaadil õigus nõuda sõidukulude hüvitamist ning

kasutades selleks isiklikku või advokaadibüroo sõidukit, on sõidukulude hüvitamise määraks 0,2

eurot kilomeetri kohta. Seetõttu on sõidukulude hüvitamine 188x2x0,2 = 75,2 euro ulatuses

põhjendatud. AdvO punktis 2 sätestatakse, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab

õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi

õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. OÜ Karl Saavo

Advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane ning seega tuleb lisada käibemaks. Kokku tuleb

riigi õigusabi tasu suurusena kindlaks määrata 270 eurot, millele lisandub käibemaks 54 eurot

ning riigi õigusabi kulude hüvitisena 75,20 eurot, milledele lisandub käibemaks 15,04 eurot. RÕS

§ 24 lg 1 kohaselt maksab käesoleva kohtuotsuse alusel riigi õigusabi osutajale tasu ning

kuluhüvitise välja advokatuur.

9. Riigi õigusabi seaduse § 25 lõikes 1 sätestatakse, et pärast isikule õigusteenuse osutamise

lõpetamist määrab kohus kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või

osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama

paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse täpse suuruse ja

hüvitamise üksikasjaliku korra määrab kohus kindlaks riigi õigusabi andmise otsustamisel

kindlaksmääratud hüvitamiskohustuse ulatust ja hüvitamise korda ning temalt nõutud ettemaksu

arvestades. Käesoleval juhul määrati riigi õigusabi osutamisel (st 22. juuni 2012 kohtumääruses)

kindaks, et kaebajal tuleb riigi õigusabi tasu ja kulud hüvitada ühekordse maksena. RÕS § 25 lg 1

kohaselt võib kohus vähendada isikult välja mõistetavate riigi õigusabi kulude ja tasu suurust

kuni põhjendatud ja vajaliku ulatuseni. Käesoleval juhul ei oleks õiglane panna riigi õigusabi saaja

kanda kulusid, mis on tingitud sellest, et riigi õigusabi osutav advokaat on pärit Tartust, kuna ka

Tallinnas, kus on riigi õigusabi saaja elukoht, olnuks advokaate, kes saanuksid riigi õigusabi

osutada. Seetõttu ei tule kaebajalt välja mõista advokaadi sõidukulusid ega lisatasu riigi õigusabi

kohta jõudmise eest. Õigusabi osutamisele kulunud 15 tundi ei saa pidada põhjendamatult

suureks kuluks ning see tuleb kaebajal riigieelarvesse hüvitada koos käibemaksuga ehk

240*1,20=288 euro ulatuses. RÕA § 26 lõikes 2 sätestatakse, et riigi õigusabi saanud isik, kellele

on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud

peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Eeldades, et kaebaja majanduslik seisund ei ole riigi

õigusabi taotluse esitamise ajaga võrreldes oluliselt paranenud, mis tähendab, et kaebajal on

eelkõige likviidsete vahendite puudus, samas on tal kinnisvara, pean mõistlikuks tähtajaks, mille

jooksul tuleb kaebajal riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud hüvitada 2 kuud käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik