3-11-2264/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2264 Haldusasi Aleksei Kramskoi kaebus Jõhvi Vallavolikogu 18.08.2011. a otsuse nr punkti 1.14 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 03.11.2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Kramskoi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Määruskaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu 03.11.2011. a määrus ja saata haldusasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Jõhvi Vallavolikogu 18.08.2011. a otsuse nr 136 p-ga 1.14 taotleti Jõhvi valla munitsipaalomandisse Jõhvi linnas XXXX krunti suurusega 113 m2 sihtotstarbega transpordimaa. A. Kramskoi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Jõhvi Vallavolikogu 18.08.2011. a otsuse nr 136 punkti 1.14 tühistamiseks. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et Jõhvi Vallavolikogu 18. augusti 2011. a otsus nr 136 punkt 1.14 on käsitletav toiminguna, tuleb see õigusvastaseks tunnistada. Vaidlusalune maaüksus suurusega 113 m2 ei saa tulenevalt Maareformi seaduse eesmärgist kuuluda munitsipaliseerimisele ning maa munitsipaalomandusse taotlemise eesmärk ei ole õiguspärane ja sellise taotluse menetlemine viivitab ebamõistlikult sellest sõltuva erastamismenetluse lõpuleviimist.

2. Tartu Halduskohus tagastas A. Kramskoi kaebuse 03.11.2011. a määrusega. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Jõhvi Vallavolikogu otsuse puhul on tegemist kohaliku omavalitsuse sisemist tegevust korraldava menetlusliku tähendusega otsusega, mille alusel tekivad õigused ja kohustused üksnes kohalikule omavalitsusele ja tema vallavalitsusele. Selline otsustus ei määra lõplikult ära maa munitsipaalomandisse andmise menetlemise tulemust ega puuduta ühegi haldusorgani välise isiku seadustest või nende alusel antud haldusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Samuti ei anna see seetõttu isikutele halduskohtusse pöördumise õigust.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A. Kramskoi esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 03.11.2011. a määrus tühistada. Kohus on määruse tegemisel rikkunud halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid ning määrus on üldsõnaline ja sisuliselt põhjendamata. Halduskohus ei ole määruses välja toonud ühtegi kaebaja poolt puudulikult või ebapiisavalt esitatud asjaolu või faktilist alust, mis viitaksid kaebuse ilmselgele perspektiivitusele. Kohus on kaebuse tagastanud ilma hoiatamata ning kaebajale võimalike puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andmata. Riigikohus on mitmeid kordi oma lahendites leidnud, et maa munitsipaalomandisse taotlemise algatamise otsust on võimalik vaidlustada. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses põhjalikult välja toonud põhjendused ja faktilised asjaolud, miks otsuse alusel munitsipaliseerimisele kuuluv maa ei saa kuuluda munitsipaliseerimisele. Kaebuses on esitatud mitmeid sisulisi ja õiguslikke põhjendusi, mis annavad aluse selle menetlusse võtmiseks ja ka kaebusega taotletud eesmärgi saavutamiseks. Juhul, kui kohus leiab, et tegemist on kohaliku omavalitsuse sisemist tegevust korraldava menetlusliku tähendusega otsusega, peab ta kaebuse menetlusse võtma.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. Jõhvi Vallavolikogu palub jätta A. Kramskoi määruskaebuse rahuldamata. Kohus on õigesti tuvastanud, et kaebajal puudub ilmselgelt kohtusse pöördumise õigus, sest vaidlustatud otsuse puhul on tegemist kohaliku omavalitsuse sisemist tegevust korraldava menetlusliku tähendusega otsusega, mille alusel tekivad õigused ja kohustused üksnes kohalikule omavalitsusele. Kaebaja on viidanud asjakohatutele Riigikohtu lahenditele, milledele tuginedes oleks kaebajal justkui õigus vaidlustada konkreetse maatüki munitsipaalomandisse taotlemise algatamise otsust. Maareformi seaduse § 28 lg 1 p 1 kohaselt antakse munitsipaalomandisse rajatiste alune ning neid teenindav maa. Kohalik tee, asukohaga XXX, on valla omandis olev rajatis, mille sihtotstarve on transpordimaa. Kaebajale ei kuulu kohalik tee ning lisaks ei kuulu nimetatud riigimaa tagastamisele õigusvastaselt võõrandatud vara omanikule ning kaebajat ei ole tunnistatud nimetatud maa tagastamise õigustatud subjektiks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 03.11.2011. a määrus tuleb tühistada ja asi saata menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.

6. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu määrusega, et vaidlustatud otsuse puhul on tegemist kohaliku omavalitsuse sisemist tegevust korraldava menetlusliku otsustusega. Riigikohtu halduskolleegium on 06.03.2007.a lahendi nr 3-3-1-94-06 p-s 9 leidnud, et otsus maa munitsipaalomandisse taotlemiseks ei ole iseseisev toiming, kuid seda tuleb käsitada menetlustoiminguna maa munitsipaalomandisse andmise menetluses. Sama lahendi p-s 10 on Riigikohus asunud seisukohale, et erandina on menetlustoimingu vaidlustamine õigustatud juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise veaga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et selle menetluse tulemina antav haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Riigikohtu halduskolleegium on 13.10.2005. a lahendi nr 3-3-1-44-05 p-s 14 leidnud, et maa munitsipaalomandisse taotlemise algatamise otsust, mis peatab õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluse, on võimalik erandjuhtudel vaidlustada siis, kui on kahtlus, et eesmärk saavutada maa munitsipaliseerimine ei saa olla õiguspärane, sest vaidlusalune maa ei saa põhimõtteliselt kuuluda munitsipaliseerimisele.

7. Nagu nähtub haldusasja materjalidest, on vastustaja algselt haldusmenetluses leidnud, et vaidlusalune maatükk on võimalik erastada piirnevate kinnisasjade omanikele. Sellele viitab ka Jõhvi linna XXX. Kuna piirnevate kinnisasjade omanikud ei jõudnud kokkuleppele piiride kulgemises, siis alles pärast seda on vastustaja leidnud, et antud maatükk kuulub munitsipaliseerimisele, kuigi seda ei näinud ette detailplaneering. Käesoleval juhul ongi kaebaja väitnud, et vaidlusalune maatükk ei saa kuuluda munitsipaliseerimisele, kuna selleks puudub seaduslik alus. Ringkonnakohtu arvates kinnitab kaebaja kahtluse paikapidavust ka vastustaja taotlus maavanemale (tl 49), mille kohaselt palutakse vähendada erastatava maa suurust, kuna kinnisasjade omanikud ei jõudnud kokkuleppele ja milles viidatakse võimalusele kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad võimalikult võrdselt jagada. Ka sellest taotlusest ei nähtu, et vastustajale oleks see maa vajalik munitsipaalmaana. Kuna kaebaja poolt püstitatud kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada eelmenetluses, siis tuleb kaebus saata Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

Einar Vene Madis Ernits Agu Timmi