2-12-42207/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2013, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-12-42207

Hagi ese

Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi

XXXXXX XXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXXi

vastu 448 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

448 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu,

esindaja: volikirja alusel Pille Martin (postiaadress

Lembitu 12, Tallinn, e-post oigus@ensib.ee)

kostja

1:

XXXXXX

XXXXXXX

(ik

XXXXXXXXXXX; viibimiskoht XXX)

kostja

2:

XXXXXX

XXXXXXXX

(ik

XXXXXXXXXXX; viibimiskoht XXX)

Menetlus

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista solidaarselt XXXXXX XXXXXXXlt ja XXXXXX XXXXXXXlt 448

eurot (nelisada nelikümmend kaheksa eurot) Eesti Vabariigi kasuks.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt XXXXXX XXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXX

kanda.

Menetlusosaline

võib

nõuda

Tartu

Maakohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

5. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

6. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

2/3

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

7. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavalduse kohaselt mõistis Tartu Maakohus kostjad 14.09.2012 jõustunud otsusega

kriminaalasjas nr 1-11-13095 süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver XXXX

XXXXXXX suri. Ohvri matusekulud kandnud isik XXXXXX XXXXXXX esitas

Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniametile 20.05.2011 ohvriabi seaduse alusel taotluse

riikliku hüvitise määramiseks. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 30.05.2011

otsusega nr XXX hüvitati vägivallakuriteo ohvri surmast tulenevad kulutused 448 eurot.

Hageja palub mõista OAS § 31 alusel solidaarselt kostjatelt enda kasuks regressi korras välja

ohvriabi seaduse alusel makstud hüvitise 448 eurot (tlk 1-3). XXXXXX XXXXXXX

vastuväited on alusetud.

Kostja XXXXXX XXXXXXXX sai hagi menetlusse võtmise määruse, kirjaliku vastuse

nõude ning hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 25.10.2012, kuid ei ole kohtule

vastanud. Samuti ei ole XXXXXX XXXXXXXX reageerinud kohtu 27.11.2012 määrusele,

mille ta sai kätte 28.11.2012.

Kostja XXXXXX XXXXXXX 29.10.2012 vastuse kohaselt ei tunnista ta hagi. Kostja ei ole

kuritegu toime pannud ega ennast süüdi tunnistanud. Las maksab see, kes ennast süüdi

tunnistas ning kelle vastu olid tõendid ja faktid. Samuti on kostja maksevõimetu. Keegi teda

ei toeta, vangla ei anna tööd ning karistust on kanda 17 aastat.

Kohus kuulas kostja vastavalt tema taotlusele ära 14. jaanuaril 2013.

KOHTU SEISUKOHT

Ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lg 1 kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil

toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning OAS § 9 lg-s 4

nimetatud isikule, s.o füüsilisele isikule, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise

kulud. OAS § 8 lg 1 p 1 kohaselt mõistetakse OAS-is vägivallakuriteona otseselt isiku elu või

tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu

surm. OAS § 13 kohaselt hüvitatakse vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused need

kandnud isikule summas 448 eurot. OAS § 31 lg 1 näeb ette, et pärast ohvriabi seaduse alusel

hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju

eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile.

Tartu Maakohus tunnistas kostjad 29.02.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-13095 süüdi

mh KarS § 114 p-ide 1 ja 5 järgi. Tartu Ringkonnakohus tühistas 13.06.2012 otsusega

maakohtu otsuse osaliselt ning mõistis kostjad KarS § 114 p 1 järgi õigeks. Ringkonnakohus

leidis, et tõendatud on kostjate osalemine XXXX XXXXXXX tapmises. Kostjad ründasid

XXXX XXXXXXX ühiselt ja kooskõlastatult, XXXXXX XXXXXXXX kägistas kannatanut

kaelast ja XXXXXX XXXXXXX lõi kannatanut samaaegselt kiviga pähe. Seejärel viskasid

kostjad kannatanu tiiki, kus ta uppus. 14.09.2012 määrustega jättis Riigikohus kostjate

3/3

kassatsioonkaebused menetlusse võtmata. 02.11.2011 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-91-11

(p 10) märkis Riigikohus, et kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud

kohtuotsust võiks kasutada faktiliste asjaolude tõendamiseks, samuti dokumentaalse tõendina

oma väidete tõendamiseks, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus

leiab, et tõendatud on kostjate poolt XXXX XXXXXXX surma põhjustamine. XXXXXX

XXXXXXX väide, et tema ei mõrvanud, on paljasõnaline ja tõendamata.

20.05.2011 esitas XXXXXX XXXXXXX Sotsiaalkindlustusametile taotluse XXXX

XXXXXXX matuseks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kuludokumentide kohaselt oli kulude

suurus 1041,18 eurot. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 30.05.2011 otsusega nr

XXX hüvitati OAS § 7 lg 1, § 8 lg 1, § 9 lg 4, § 13 alusel kuriteoohver XXXX XXXXXXX

matuseks tehtud kulutused 448 eurot, kuriteoohvri riiklik hüvitis kanti XXXXXX

XXXXXXX kontole. Seega on hageja maksnud hüvitist ohvri matuse korraldamise kulud

kandnud isikule, kes oli õigustatud saama võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 1, § 129 lg-

te 1, 2, § 137 lg 1 järgi endale tekkinud kahju eest kostjatelt hüvitist, kuid ei ole seda saanud.

Kostja XXXXXX XXXXXXXX ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kostja XXXXXX

XXXXXXX ei ole esitanud hagile ühtegi asjakohast vastuväidet ega omapoolset tõendit. Mh

ei nähtu asja materjalidest, et esineks aluseid kahjuhüvitise vähendamiseks või väljamõistmata

jätmiseks. Selleks ei piisa üksnes asjaoludest, et kostja on käesoleval ajal vanglas ja tal

puudub sissetulek.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud on kahju tekitamine kostjate poolt ning

põhjendatud on mõista neilt hageja kasuks välja regressi korras XXXX XXXXXXX

matusekulud 448 eurot.

TsMS § 162 lg 1-3, § 165 lg 3 ja § 173 lg-te 1, 4 alusel ning hagi rahuldamist arvestades tuleb

kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Kohtunik