3-11-247/52 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2013, Tartu

Haldusasja number

3-11-247

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu

seonduvalt vangla poe kaupade nimekirja

tõlkimiseks tõlkeabi mittevõimaldamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.01.2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 27.01.2012. a määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu vangla toimingute –

vangla poe kaupade nimekirja tõlkimiseks tõlkeabi mittevõimaldamise - õigusvastasuse

tuvastamist ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist. Tartu Halduskohus tagastas

14.02.2011.a määrusega kaebuse, kuna samas asjas on olemas jõustunud kohtumäärus

menetluse lõpetamise kohta.

2. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu 14.02.2011.a määruse peale määruskaebuse. Tartu

Halduskohus jättis 28.02.2011. a määrusega N. Lilitškini taotluse määruskaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, määruskaebuse käiguta ning andis kaebajale

tähtaja riigilõivu summas 12,78 euro tasumiseks 10 päeva jooksul kohtumääruse

kättesaamisest arvates. Tartu Halduskohtu 28.02.2011. a määrus jõustus Riigikohtu

15.12.2011. a määrusega.

3. Tartu Halduskohus tagastas 04.01.2012. a määrusega N. Lilitškini määruskaebuse, kuna

kaebaja ei tasunud määruskaebuselt kohtu poolt nõutud summas riigilõivu.

4. N. Lilitškin esitas 20.01.2012. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.01.2012. a määruse

tühistamiseks ning taotles riigilõivu tasumisest vabastamist.

5. Tartu Halduskohus jättis 27.01.2012. a määrusega N. Lilitškini taotluse riigilõivust

vabastamiseks rahuldamata ning kohustas N. Lilitškinit tasuma riigilõivu summas 12,78

eurot. Kohtu põhjenduste kohaselt tasutakse riigilõivuseaduse § 57 lg 21 kohaselt riigilõivu

kohtu poolt tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel summas 12,78 eurot.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata,

et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Kaebaja

isikukonto väljavõttest nähtub, et määruskaebuse esitamise seisuga puudusid kaebaja kontol

rahalised vahendid. HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt peab kohus maksejõuetu isiku riigilõivu

tasumisest vabastamise põhjendatuse hindamisel andma eelhinnangu ka sellele, kuivõrd

edukas on kavandatav määruskaebuse menetluses osalemine. Kaebaja ei ole määruskaebuses

välja toonud mitte ühtegi taolist põhjendust, mis võiks tingida Tartu Halduskohtu 4. jaanuari

2012. a määruse tühistamise. Kohus asus seisukohale, et kaebaja pahameel kohtu ja vangla

suunas ei saa olla vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 27.01.2012. a määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebaja on seisukohal, et tema

suhtes on rikutud Euroopa Konventsiooni artikleid 13 ja 14 ning riigilõivu nõue jätab teda

ilma võimalusest õiglasele kohtulikule menetlusele. Kaebaja on nõus tasuma riigilõivu

summas 12,78, kui vangla kindlustaks teda tööga. Samuti on ta nõus müüma oma osa talle

kuuluvast Tartus asuvast majast. Kaebaja on seisukohal, et riigilõivu maksmata jätmise tõttu

rikuvad kohtud võrdse kohtlemise proportsionaalsuse põhimõtet, üldtunnustatud norme ja

rahvusvahelist õigust. Kaebaja nõuab kohtult selliste põhiõiguste kaitset, nagu on õigus elule

ja mittediskrimineerimisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Halduskohus on jätnud N. Lilitškini taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1

alusel. Halduskohus leidis kõigepealt, et N. Lilitškin on maksejõuetu, kuna tema isikukonto

väljavõtte kohaselt määruskaebuse esitamise seisuga tal vabad rahalised vahendid puudusid.

Seejärel hindas halduskohus menetluses osalemise edukust, ning leidis, et kuna N. Lilitškin ei

ole määruskaebuses toonud välja ühtegi põhjendust, mis võiks tingida Tartu Halduskohtu

04.01.2012.a määruse tühistamise, siis ei ole N. Lilitškini riigilõivu tasumisest vabastamine

põhjendatud.

9. HKMS § 112 lg 1 p 1 kehtestab füüsilisele isikule menetlusabi andmisel piirangud. Antud

sätte kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti

menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku alusel ning millest on maha arvatud

maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks

ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigikohtu

halduskolleegium on oma 12.03.2012 määruses nr 3-7-1-3-61-12 selgitanud, et kohus peab

menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja nelja kuu sissetulekud, arvutama

nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega.

Isikukonto väljavõttest nähtuv kinnipeetavale vabaks kasutamiseks oleva raha jääk taotluse

esitamise hetkel uue HKMS-i regulatsiooni järgi enam määravat tähendust ei oma, samuti ei

tule menetlusabi andmise otsustamisel enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast

riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud

kulutuste tegemiseks. Kolleegium asus ühtlasi seisukohale, et analoogia korras on

kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse (vangistusseaduse § 44) alusel tehtavad

rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad

võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega (määruse p-d 9-10).

10. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Halduskohus HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaseid arvutusi

ei teinud, vaid hindas N. Lilitškini menetlusabi vajadust määruskaebuse esitamise aja seisuga.

Sellega eiras Tartu Halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku nõudeid. Tartu

Halduskohtule esitatud vanglasisese isikuarve väljavõttest nähtuvalt on N. Lilitškini

sissetulek riigilõivust vabastamise esitamisele (20.01.2012) eelnenud nelja kuu jooksul kokku

olnud 67,84 eurot, millest vangistusseaduse § 44 lg 2 alusel jäeti rahaliste nõuete täitmiseks

33,92 eurot ning hoiustati vabanemisfondi 13,57 eurot. N. Lilitškini kahekordne keskmine

ühe kuu sissetulek on seega 10,17 eurot ((67,84-47,49):4x2). Kuna tasumisele kuuluv

riigilõiv 12,78 eurot ületab taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, leidis Tartu

Halduskohus hoolimata HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaste arvutuste tegemata jätmisest õigesti, et

N. Lilitškin on maksejõuetu.

11. Menetlusabi vajaduse olemasolu korral peab kohus hindama ka seda, kas kavandatav

menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega

selles, et N. Lilitškin ei ole määruskaebuses välja toonud ühtegi põhjendust, mis võiks tingida

Tartu Halduskohtu 04.01.2012 määruse tühistamise. Olukorras, kus N. Lilitškini suhtes oli

jõustunud halduskohtu 28.02.2011 määrus, millega teda varasema määruskaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest ei vabastatud, ning N. Lilitškin jättis määrusest tuleneva riigilõivu

tasumise kohustuse täitmata, ei saa eeldada ka N. Lilitškini menetluses osalemise edukust

määruskaebuse esitamisel 04.01.2012 määrusele, millega N. Lilitškini määruskaebus

riigilõivu tasumata jätmise tõttu tagastati.

12. Seega on halduskohus lõppkokkuvõttes õigesti leidnud, et N. Lilitškini taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust

tulenevalt jätab ringkonnakohus N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 27.01.2012 määruse muutmata.

Maili Lokk

Madis Ernits

Tiina Pappel