3-12-1150/35 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-12-1150

Otsuse kuupäev

21.01.2013

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

MTÜ Vaivara Laulu ja Mänguselts Vikerkaar kaebus MTÜ

Kirderanniku Koostöökogu juhatuse 11.04.2012 otsuse nr 5-

2012 tühistamiseks ja uue otsuse väljaandmiseks ning

õigusvastasuse

kindlakstegemiseks

toimingus,

millega

vaidemenetluse käigus anti puuduste kõrvaldamiseks

täiendav 10 päevane tähtaeg.

Asja läbivaatamise kuupäev

Menetlusosalised

Kohtuistung 17.10.2012, kirjalik menetlus

Kaebaja MTÜ Vaivara Laulu ja Mänguselts Vikerkaar

esindajad advokaat Allan Valk ja vandeadvokaadi abi

Janar Urres

Vastustaja MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatuse

esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

Kolmas isik MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing juhatuse

esimees Hanno Nõmme

Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2.Tühistada MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatuse

11.04.2012 otsus nr 5-2012.

3.Kohustada MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatust

MTÜ

Vaivara

Laulu

ja

Mänguselts

Vikerkaar

projektitoetuse taotluse uuesti läbivaatamiseks ja uue

haldusakti väljaandmiseks, muus osas jätta kaebus

rahuldamata.

4. Välja mõista MTÜ-lt Kirderanniku Koostöökogu MTÜ

Vaivara

Laulu

ja

Mänguselts

Vikerkaar

kasuks

menetluskulu 513,34 eurot.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult

teatavakstegemisest

21.01.2013.a

arvates

esitada

apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist

kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK

1. 17.02.2012 esitas MTÜ Vaivara Laulu ja Mänguselts Vikerkaar (Kaebaja) MTÜ-le

Kirderanniku Koostöökogu 2. Meetme Elukeskkonna parandamise raames projektitoetuse

saamise taotluse projektile „Ujuvsauna soetamine“ rahastuse saamiseks. Taotlus esitati

tulenevalt Põllumajandusministri 27.09.2010 määrusega nr 92 kehtestatud „Leader - meetme

raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ . 02.03.2012 esitas kaebaja MTÜ-le Virumaa

Rannakalurite Ühing taotluse, millega soovis teise ujuvsauna soetamiseks projektitoetuse

saamist.

2. 16.03.2012 esitas kaebaja teate KIKO-le ja MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing, et

mõlemale organisatsioonile esitatud projektide "Ujuvsauna soetamine" puhul on tegemist

eraldiseisvate projektidega ning kaebaja eesmärgiks on soetada kaks ujuvsauna, üks

liikuv ja teine liikumisvõimalusega. Kahe ujuvsauna soetamise tingib asjaolu, et saunade

mahutavus on väike ning sellest tingituna nende kasutajate hulk ka piiratud. Kahe sauna

olemasolu muudab oluliselt efektiivsemaks kogukonna ja külaliste teenindamise.

03.04.2012 KIKO juhatuse koosolekul otsustati anda kaebajale võimalus esitada oma

projekti sisu suulises vormis 11.04.2012 KIKO kontoris. 11.04.2012 esitas kaebaja KIKO

juhatuse koosolekul oma selgitused taotluses toodud projekti kohta. Kaebaja selgitas, et

ta ei taotle sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu

või muudest välisabi vahenditest, tuginedes asjaolule, et Kord ja Põllumajandusministri

24.04.2008 määrus nr 38 “Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme

4.1 “Kalanduspiirkondade säästev areng” raames toetuse andmise ja kasutamise

tingimused ja kord“ ei tee takistusi taotleda üheaegselt kahe erineva projektiga toetust

sama hinna, kuid erineva kvaliteediga objekti soetamiseks ja seda erinevate Leader

meetme raames antava kohalikult tegevusgrupilt ja erinevate toetusprotsentidega.

Kaebaja rõhutas, et taotleb toetust kahe erineva objekti (ujuvsauna) soetamiseks, kuid

seda erinevatest Leader gruppidest – üht läbi MTÜ KIKO ja teist MTÜ Virumaa

Rannakalurite Ühingult.

3. 11.04.2012 KIKO juhatuse otsusega otsustati mitte toetada taotluses toodud projekti

rahastamist põhjendusega, et samasisuline taotlus on esitatud 02.03.2012 MTÜ Virumaa

Rannakalurite Ühingusse PRIA meetmesse Kalanduspiirkondade säästev areng. KIKO

leidis, et projektis puudub viide, et samale investeeringule on esitatud ka teine taotlus

saamaks toetust Euroopa Liidu või välisvahenditest ning seetõttu ei vasta taotlus

taotlejale esitatavatele nõuetele. 15.04.2012 edastas KIKO kaebajale väljavõtte

11.04.2012 KIKO juhatuse koosoleku protokollist nr 5-2012 . Nimetatud väljavõte

käsitles taotlusele toetuse andmata jätmist.

4. 16.04.2012 esitas kaebaja otsuse peale vaide. KIKO juhatus juhtis kaebaja tähelepanu

asjaolule, et vaie on esitatud puudustega ning andis 10 päevase tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. 25.04.2012 saabus KIKO juhatusele kaebaja parandatud vaie. Kaebaja

taotles otsuse õigustühiseks tunnistamist. 04.05.2012 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie

rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et kaebaja taotlustest nähtub tahe taotleda rahastamist

ühe ja sama ujuvsauna soetamiseks erinevate projektidega, selline tegevus ei ole

kooskõlas Korra § 23 lg 2 p-ga 5 ning seetõttu jättis KIKO juhatus taotluse õigesti

rahuldamata. Kaebuse esitaja sai vaideotsuse kätte 04.05.2012.a.

5. 04.06.2012 esitas MTÜ Vaivara Laulu ja Mänguselts Vikerkaar kaebuse Tartu

Halduskohtusse MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatuse 11.04.2012 otsuse nr 5-2012

tühistamiseks ja uue otsuse väljaandmiseks ning õigusvastasuse kindlakstegemiseks

toimingus, millega vaidemenetluse käigus anti puuduste kõrvaldamiseks täiendav 10

päevane tähtaeg (lk 2 jj). Tartu Halduskohus jättis kaebuse käiguta. 12.06.2012

kohtumäärusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTÜ

Kirderanniku Koostöökogu ja kaasas kolmanda isikuna MTÜ Virumaa Rannakalurite

Ühingu (lk 23 jj).

Kaebuse taotlus ja põhjendused

6. Kaebaja on 04.06.2012 halduskohtule esitanud taotluse MTÜ Kirderanniku Koostöökogu

juhatuse otsuse tühistamiseks ja uue otsuse väljaandmiseks ning õigusvastasuse

kindlakstegemiseks

toimingus,

millega

vaidemenetluse

käigus

anti

puuduste

kõrvaldamiseks täiendav 10 päevane tähtaeg. Leader - meetme raames projektitoetuste

saamise nõuded sätestab Kord. Projektitaotluse taotlejal tuleb esmalt esitada taotlus

kohalikule tegevusgrupile (k.o juhul KIKO). Esmalt vaatab projekti läbi kohaliku

tegevusgrupi hindamiskomisjon, kes annab projektile oma hinnangu ning esitab selle

kohaliku tegevusgrupi juhatusele kinnitamiseks. Hindamiskomisjoni hinnang on

juhatusele soovituslik. Juhatus annab välja otsuse, kas ta toetab projekti või mitte. Vaid

kohaliku tegevusgrupi poolt heaks kiidetud projektitoetuse taotlused saab esitada PRIA-le

toetuse saamiseks. Kohaliku tegevusgrupi juhatuse otsus taotlust mitte toetada vastab

oma sisult loa andmisest keeldumisele, kuna ilma kohaliku tegevusgrupi toetuseta

puudub projektitoetuse taotlejal õiguslik alus pöörduda PRIA-sse toetuse saamiseks.

Viidates HMK § 51 lg-le 1 ja Riigikohtu 09.06.2010 otsusele nr 3-3-1-32-10, on kaebaja

seisukohal, et KIKO juhatuse otsus jätta taotlus toetamata oli haldusakt. Kaebaja leiab,

tuginedes HMS § 55 lg-le 2 ja Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-33-03 p-le 15, võib haldusakti

vormistada ka istungi protokolli osana. Käesoleval juhul on KIKO edastanud kaebajale

väljavõtte juhatuse protokollist. Tegemist on protokollilise otsusega. Küll aga ei saa

sellist haldusakti, millest on haldusorgani tahe üksnes mittetähenduslikult järeldatav

lugeda selgeks ning üheselt mõistetavaks haldusaktiks (HMS § 55 lg 1). KIKO juhatuse

poolt kaebajale saadetud otsuses on küll viidatud, et taotlus ei vasta sätestatavatele

nõuetele, kuid puudub konkreetne ning üheselt mõistetav resolutsioon, milles oleks

sätestatud juhatuse selge otsus toetada või mitte toetada kaebaja taotlust. Tuginedes HMS

§ 56 lg-le 1 märgib kaebaja, et KIKO poolt väljastatud protokollilisest otsusest ei nähtu,

miks ei ole arvestatud kaebaja poolt 16.03.2012 ja 11.04.2012 esitatud teavet selle kohta,

et MTÜ-lt Virumaa Rannakalurite Ühing taotletud ujuvsauna projektitoetuse näol on

tegemist teise ning teistsuguse ujuvsaunaga. Arvestades asjaolu, et KIKO juhatusele pidi

olema otsuse tegemisel teada kaebaja poolt selgitatu kahest erinevast ujuvsaunast, siis ei

nähtu otsuse põhjendustest, miks esitatud taotlus nõuetele ei vasta. Juhul kui KIKO

juhatus leidis, et viide MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing esitatud taotlusele oleks

pidanud sisalduma juba algses Kaebaja poolt KIKO-le esitatud taotluses, oleks tulnud

seda otsuses selgitada. Ülaltoodust lähtudes on KIKO juhatuse Otsus formaalselt

õigusvastane. Protokollilisest otsusest nähtub, et taotlus ei vasta Korra § 23 lg 2 p-le 5,

kuna projektis puudub viide, et samale investeeringule on esitatud ka teine taotlus

saamaks toetust Euroopa Liidu või välisvahenditest. Kaebaja esitas KIKO-le taotluse

17.02.2012. 03.04.2012 KIKO juhatuse koosolekul otsustati anda kaebajale võimalus

esitada oma projekti sisu suulises vormis 11.04.2012 KIKO kontoris, kus toimunud

juhatuse koosolekul kaebaja selgitas, et ta taotleb toetust kahe erineva objekti (ujuvsauna)

soetamiseks, kuid seda erinevatest Leader gruppidest – üht liikuvat ujuvsauna MTÜ-lt

KIKO ja teist liikumisvõimalusega ujuvsauna MTÜ-lt Virumaa Rannakalurite Ühing.

Korra seletuskirjast §-st 23 nähtub, et § 23 lg 2 p 5 on kehtestatud selleks, et välistada

topeltfinantseerimise võimalus riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või

välisvahenditest või muust tagastamatust riigiabist või vähese tähtsusega abist. Kuna

Kaebaja taotluste puhul on tegemist erinevate objektidega, siis ei esinenud kaebajal

kohustust teavitada KIKO-t teisele Leader grupile esitatavast teisest projektist teise

objekti kohta ning sellega ei rikutud Korra § 23 lg 2 p-i 5. 17.02.2012 kui Kaebaja esitas

KIKO-le taotluse, ei olnud ta veel esitanud taotlust MTÜ-le Virumaa Rannakalurite

Ühing. Sellekohase taotluse esitas kaebaja 02.03.2012. Järelikult ei olnudki kaebajal

üleüldse võimalik 17.02.2012 taotlusesse märkida, et ta on esitanud taotluse ka teise

ujuvsauna soetamiseks. Teabe kahe eraldiseisva ujuvsauna kohta edastas kaebaja

16.03.2012 nii KIKO-le kui ka MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing.

7. 04.05.2012 vaideotsuses on jõutud järeldusele, et Taotleja selgitused erinevate

ujuvsaunade soetamise kohta on tõendamata ja paljasõnalised ning kuna taotlustest

selgub, et kaebaja taotleb rahastamist ühe ja sama ujuvsauna soetamiseks erinevate

projektidega, siis jäeti Korra § 23 lg 2 p-i 5 kohaselt taotlus õigesti rahuldamata. KIKO

on asunud vaideotsuses muutma otsuses väljatoodud põhjust, miks jäeti kaebaja taotlus

toetamata. Juhul kui vaidemenetluse käigus leiti, et taotluse toetamata jätmise otsust ei

ole piisavalt põhjendatud või asjaolud, millele otsuses on tuginetud on ebatõesed, oleks

tulnud vaideotsusega protokolliline otsus kehtetuks tunnistada ning teha ettekirjutus uue

haldusakti andmiseks. Vaideotsuses ei ole lubatud asendada haldusaktis väljatoodud

põhjuseid, mis haldusorgani arvates tingisid otsuse rahuldamata jätmise, täiesti uute ning

teistsuguste põhjendustega, jättes neil uutel põhjustel taotluse rahuldamata. Vaideotsuses

jääb arusaamatuks jääb, miks kaebaja seisukohti kahe eraldiseisva ujuvsauna soetamise

kohta on peetud tõendamatuteks, paljasõnalisteks ning sellekohaseid väiteid ei loeta

usutavaks. Selgusetuks jääb, miks ja millisel viisil on kaebaja kohustatud täiendavalt

kahe ujuvsauna soetamist põhjendama. Seda veel enam, et hilisema kontrollmenetluse

käigus on äärmiselt lihtne tuvastada, kas kaebaja sai toetust mõlema ujuvsauna

soetamiseks ning kas ja mitu ujuvsauna on Kaebaja Sõtke jõele soetanud. 25.04.2012 on

KIKO juhatus juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et vaides märgitud haldusorgani

õige nimi on MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatus. Samuti on viidatud sellele, et

kaebaja vaides märgitud juhatuse otsuse väljaandmise kuupäev on ekslik (15.04.2012),

täpsustades, et otsuse tegemise kuupäevaks oli 11.04.2012. Eelnevast tulenevatel

põhjustel andis KIKO juhatus kaebuse esitajale täiendava 10 päevase tähtaja vaides

esinevate puuduste kõrvaldamiseks, mida on tehtud põhjendamatult. KIKO juhatusele

pidi igal juhul selge olema, millise protokollilise otsuse peale kaebaja vaiet esitada soovib

ning kelle otsust vaidlustada soovitakse. Täiesti arusaamatuks jääb vaideorgani poolt

antud täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks olukorras, kus tegelikult on vaideorgan

ise juba puudused kõrvaldanud. Kaebajal on tuvastamiskaebuse esitamisel preventiivne

huvi – kaebaja tegeleb aktiivselt projektitoetuste taotlemisega ning soovib seda tegevust

jätkata ka tulevikus. Projektitaotluste puhul on tihti sätestatud kindel kuupäev, mille

ületamisel projektitoetuse taotlust enam esitada võimalik ei ole. Sellises olukorras

õigusvastase haldusakti saamisel (õigusvastase otsuse saamisel, millega taotlust ei

toetata) on kaebaja jaoks äärmiselt oluline vaidemenetluse võimalikult kiire läbiviidavus.

Vaidemenetluse käigus põhjendamatult puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine pärsib

aga oluliselt nimetatud eesmärki.

8. Kaebaja täiendav seisukoht: Täiendavalt kaebuses (lk 89 jj) esitatud põhjendustele

haldusakti õigusvastasuse kohta, peab kaebuse esitaja oluliseks märkida, et talle KIKO

poolt saadetud juhatuse protokolli väljavõttest ei nähtu otsuse vastuvõtnud isikute nimed

ega allkirjad. Nimetatud väljavõte on kaebuse esitajale saadetud e-kirjana ning sellelt

nähtub vaid kirja saatjaks märgitud Ülle Marits ning saatmise meiliaadress

ylle.marits@kirderannik.ee. Kaebuse esitaja teada ei ole aga Ülle Marits kindlasti isik,

kellele on antud pädevus taotluse kinnitamise üle otsustamiseks. Lisaks ei nähtu e-kirjaga

saadetud väljavõttest ka Ülle Maritsa allkirja. KIKO poolt edastatud väljavõttest ei ole

võimalik tuvastada, kas haldusakti on välja andnud selleks pädevust omavad isikud.

Korra § 23 lg 2 p-st 5 ei sätesta, et nõuetele mittevastavus toob endaga kaasa ka taotluse

kinnitamata jätmise. Seega võib nimetatud õigusnormist vaid mittetähenduslikult

järeldada, et vastustaja tahteks on jätta taotlus kinnitamata. Kaebaja märgib, et

protokollilisest otsusest oli talle haldusorgani tahe (jätta taotlus kinnitamata) küll

mittetähenduslikult järeldatav, samas haldusakti, millest on haldusorgani tahe üksnes

mittetähenduslikult järeldatav, ei saa lugeda selgeks ning üheselt mõistetavaks

haldusaktiks. Kaebaja märgib, et KIKO poolt väljastatud protokollilisest otsusest ei

nähtu, kas, ja miks ei ole arvestatud või peetud usutavaks kaebaja poolt 16.03.2012 ja

11.04.2012 esitatud teavet selle kohta, et MTÜ-lt Virumaa Rannakalurite Ühing taotletud

ujuvsauna projektitoetuse näol on tegemist teise ning teistsuguse ujuvsaunaga. Otsusest ei

nähtu, kas vastustaja jättis taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebaja väited kahe

ujuvsauna soetamise kohta ei ole usutavad, seetõttu, et kahe erineva ujuvsauna soetamine

ei olnud esitatud taotlusest väljaloetav või arvestati ja peeti usutavateks kaebaja selgitusi

kahe eraldiseisva ujuvsauna soetamise kohta, kuid taotlus jäeti rahuldamata nimetatust

olenemata. Otsuses väljatoodud viide Korra § 23 lg 2 p-le 5 nimetatu kohta selgust ei too.

Otsust grammatiliselt tõlgendades nähtub, et kaebajale on ette heidetud viite puudumist

projektist, mis omakorda on põhjustanud mittevastavuse Korra § 23 lg 2 p-ga 5.

Vaideotsusest nähtub, et taotlus on jäetud rahuldamata, kuna vastustaja ei ole pidanud

kaebuse esitaja põhjendusi kahe erineva ujuvsauna soetamise kohta usutavateks ning ühe

ja sama ujuvsauna soetamine erinevate projektidega on vastuolus Korra § 23 lg 2 p-ga 5.

Esimesel juhul on rikkumisena nähtud viite puutumust (teise ujuvsauna kohta) projektis,

vaideotsuses aga ühe ujuvsauna soetamist kahe erineva projektiga. Kaebajal ei olnudki

võimalik 17.02.2012 taotlusesse märkida, et ta on esitanud taotluse ka teise ujuvsauna

soetamiseks. Teabe kahe eraldiseisva ujuvsauna kohta edastas kaebaja 16.03.2012 nii

KIKO-le kui ka MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing. Lisaks eelnevale on kaebaja

seisukohal, et kuna Kaebuse esitaja taotluste puhul on tegemist erinevate objektidega, siis

ei esinenud kaebajal kohustust teavitada KIKO-t teisele Leader grupile esitatavast teisest

projektist teise objekti kohta ning sellega ei rikutud Korra § 23 lg 2 p-i 5. Juhul, kui

lähtuda, et taotlus jäeti kinnitamata, kuna KIKO ei pidanud kaebaja väiteid kahe erineva

ujuvsauna soetamise kohta usutavateks, oleks pidanud otsuses nähtuma põhjused, miks

peetakse sellekohaseid väiteid ebausutavateks. 15.04.2012 otsuses ei nähtu nimetatu

kohta mitte ainsatki põhjendust ega seisukohta. Kaebaja on selgitanud, milles seisneb

kahe ujuvsauna erinevus.

9. Vaidemenetluse üheks oluliseks eesmärgiks on haldusorgani ja üksikisiku vahel tekkinud

vaidluse võimalikult kiire ning säästlik lahendamine. Käesoleval juhul pidi

haldusorganile olema üheselt selge, millisele haldusorganile on vaiet soovitud esitada ja

millise kuupäeva otsust on soovitud vaidlustada. Eelnevat kinnitab see, et haldusorgan on

puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andes ebatäpsused juba parandanud. Järelikult ei

saanud olla ka vajadust kaebuse esitajat eraldi koormata. Selline tegevus pärsib vaidluse

kiiret ja säästliku lahendamist. Tuvastamiskaebuse osas viitab kaebaja Riigikohtu

21.06.2010 lahendi nr 3-3-1-24-10 p-le 20: preventiivsel eesmärgil esitatud

tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset

tulevikus. Riigikohtu halduskolleegium 29.10.2010 kohtulahendi nr 3-3-1-49-10 punktis

14 märgiti: Kaebus soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et suunab

vanglat edaspidi lahendama taotlusi selleks kehtestatud korda järgides. Seetõttu on

kaebaja nimetatud eesmärk põhjendatud huvina piisav, et õigustada tuvastamiskaebuse

rahuldamist.

10. Kaebaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, nõudes menetluskuluna 619,25 € (sh

riigilõiv 15 €). 11.06.2012 ja 11.10.2012 on haldusasjas tasutud 604,25 € (lk 105).

Kaebaja esitas veel täiendava menetluskulude nimekirja, nõudes menetluskuluna 150,76

€, mis on 18.10.2012 haldusasjas tasutud 150,76 € (lk 111).

11. Vastustaja leiab 03.09.2012 vastuses kohtule (lk 44 jj), et kaebus on põhjendamatu ning

tuleb jätta rahuldamata. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, kas Korra alusel

projektitoetuste hindamisel KIKO poolt tehtav otsus on haldusakt või mitte. Korra § 30 lg

8 sätestab, et Korra § 30 lg 3 ja lg 4 nimetatud otsused on haldusaktid. Otsus sätestas

sõnaselgelt, et taotlus ei vasta Korra § 23 lg 2 p 5 nõuetele. Seega on otsuses üheselt

mõistetav resolutsioon (so taotluse kinnitamisest keeldumine) ja vastavalt on sellest ka

kaebaja aru saanud, esitades otsusele nii vaide kui ka kaebuse. Otsuses on sõnaselgelt

toodud, et taotluses toodud projekti „Ujuvsauna soetamine“ rahastuse saamiseks on

kaebaja 02.03.2012 esitanud taotluse ka MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing.

Nimetatut on kinnitanud ka MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing. Samuti on märgitud, et

projektis puudub viide selle kohta, et samale investeeringule on esitatud ka teine taotlus

saamaks toetust Euroopa Liidu või välisvahenditest. Kaebaja on esitanud ujuvsauna

soetamiseks samasisulise taotluse nii KIKO-le kui ka MTÜ-le Virumaa Rannakalurite

Ühing. Kaebaja väited, et taotluse ja MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing esitatud

taotluse objektiks on kaks erinevat ujuvsauna, on paljasõnalised, tõendamata ja ka

pahatahtlikud. Esitades selliseid väiteid kasutab kaebaja oma menetlusõigusi

pahatahtlikult. Nii taotluse kui ka MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing esitatud taotluse

koosseisus on hinnapakkumised kolmelt ujuvsauna müüjalt. Kaebaja poolt on nii

taotluses kui ka MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing esitatud taotluses toodud

parimaks hinnapakkumiseks DLB Trading OÜ hinnapakkumine, milline on mõlemas

eelnimetatud

taotluses

identne.

Lisaks

märgib

vastustaja,

et

„liikuv“

ja

„liikumisvõimalusega“ ujuvsaun oma funktsionaalsuse poolest mõlemad liikuvad ja ka

„liikuv“ sisaldab „liikumisvõimalust“. Samuti ei tule ei Kaebaja seletustest ega ka

dokumentidest, et kaebaja kavatseks soetada kaks samasugust ujuvsauna. Taotluse

menetlemise käigus on tõendamist leidnud, et taotlus ei vasta Korra § 23 lg 2 p 5 kuna

samasisuline taotlus ujuvsauna soetamiseks on esitatud kahte erinevasse kohta ning

taotluste rahuldamise korral toimub finantseerimine EL või teistest Korra § 23 lg 2 p 5

nimetatud vahenditest. Vastustaja rõhutab, et kuni taotluse kinnitamiseni või selle

kinnitamisest keeldumiseni on kaebaja taotleja rollis ja taotlus ei vastanud Korra § 23 lg

2 p 5 sõltumata sellest kas samasisuline taotlus esitati enne KIKO-le või MTÜ-le

Virumaa Rannakalurite Ühing. Nii otsuses kui ka vaideotsuses on sõnaselgelt nimetatud,

et kaebaja on esitanud kaks samasisulist taotlust, ühe neist KIKO-le ja teise MTÜ-le

Virumaa Rannakalurite Ühing. Nii otsuses kui ka vaideotsuses on märgitud, et taotlus ei

vasta Korra § 23 lg 2 p 5 sätestatud nõuetele.

12. Vaide puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine ei ole õigusvastane. KIKO-l puudub

õigus iseseisvalt muuta kaebaja kaebust. HMS § 78 tulenevalt aitaski KIKO kaebajal

puudused kõrvaldada, märkides millised puudused esinevad vaides ja paludes need 10

päeva jooksul kõrvaldada. Tuvastamiskaebuse osas märgib vastustaja, et sellise tulevikku

suunatud hüpoteetilise võimaluse esile toomine – millalgi tulevikus projektitoetuse

taotluse esitamine – ei põhjenda preventiivset huvi tuvastuskaebuse esitamiseks.

Käesoleval hetkel ei ole vastustaja menetluses mitte ühtegi kaebaja poolt esitatud ega

pooleliolevat projektitoetuse taotlust ning kas ja millal kaebaja tulevikus vastustajale

taotlusi esitab, ei ole selge ega tõenäoline. Kaebuses välja toodud asjaolu, et kaebaja

tegeleb aktiivselt projektitoetuste taotlemisega ning soovib seda tegevust jätkata ka

tulevikus, ei anna alust eeldada, et kaebaja esitab tulevikus vastustajale kasvõi ühe

projektitoetuse taotluse. Preventiivsele huvile tuginedes ei saa kaebust rahuldada ka

seetõttu, et iga projektitoetuse taotlus on individuaalne ning igal üksikul juhtumil

vaadatakse taotlus ja sellele lisatud materjalid tuginedes Korrale läbi individuaalselt,

mistõttu ei ole kaebajal võimalik saada preventiivsele huvile tuginedes oma õigustele

kaitset. Vastustaja hinnangul on tegemist nn tühja vaidlusega, mis ei anna kaebajale mitte

mingisugust õiguslikku kaitset ega kindlust tuleviku jaoks analoogse situatsiooni

kordumisel. Vastustaja leiab, et Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi erandlikku asjaolu,

mille olemasolu saaks kohus kontrollida ning millise olemasolul oleks tuvastamiskaebuse

esitamine põhjendatud. Ka Riigikohus on oma 3-3-1-40-10 lahendis leidnud, et pelgalt

hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti samalaadsesse olukorda, ei põhjenda piisavalt

preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. 16.10.2012 esitas vastustaja seisukoha

kaebaja täiendavatele seisukohtadele (lk 97 jj). Viidates HMS §-le 58 leiab vastustaja, et

isegi juhul, kui lugeda allkirjade puudumist rikkumiseks, siis ei mõjutanud see asja

otsustamist. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. 11.04.2012 KIKO juhatuse otsusega

otsustati mitte toetada kaebaja taotlust (projekti rahastamist) põhjendusega, et

samasisuline taotlus on esitatud 02.03.2012 MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühingusse

PRIA meetmesse Kalanduspiirkondade säästev areng. Kaebajale 15.04.2012 saadetud

KIKO 11.04.2012 juhatuse protokollist nähtub, et kaebajat teavitati sõnaselgelt sellest, et

taotlus ei vasta taotlejale esitatavatele nõuetele, ning on viidatud Korra §-le 23 lg 2 p-le 5.

Seega on kaebajat teavitatud sellest, et taotluse kinnitamisest keelduti ning vastavalt on

sellest kaebaja ka aru saanud. Kaebaja taotluse menetlemise käigus leidis tõendamist, et

kaebaja taotlus ei vasta korra § 23 lg 2 p 5, kuna samasisuline taotlus ujuvsauna

soetamiseks on esitatud kahte erinevasse kohta ning taotluste rahuldamise korral toimub

finantseerimine EL või teistest korra § 23 lg 2 p 5 nimetatud vahenditest. Seega on otsus

HMS § 56 lg 1 kohaselt põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja täiendavates

seisukohtades toodud kahe ujuvsauna erinevuse kirjeldus ei tõenda kaebaja soovi soetada

kaks erinevat ujuvsauna. Vastustaja on seisukohal, et KIKO toimis kaebaja poolt esitatud

vaides puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel õiguspäraselt ja vastavalt HMS § 78

sätestatule. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt välja toodud vaides sisalduva trükivea

võrdlus vigadega haldusorgani nimetuses ja vaidlustatava haldusakti kuupäevas ei ole

asjakohane ning nimetatud juhtumid ei ole võrreldavad. Seadusandja on pidanud

oluliseks, et vaides oleksid vähemalt kohustuslikud miinimumnõuded täidetud ja need

vastaksid tegelikkusele. Oluline on seega, et vaie oleks suunatud õigele haldusorganile

ning vaidlustatava haldusakti sisu kirjeldades oleks viidatud haldusakti kõikidele õigetele

andmetele, sh haldusakti väljaandmise kuupäevale.

13. Vastustaja esitas kohtule vastustaja menetluskulude nimekirjad, nõudes menetluskuluna

518,40 € välja mõistmist kaebajalt. 14.09.2012 on haldusasjas tasutud 518,40 € (lk 94

pöördel ja 95). Vastustaja esitas kohtule ka oma menetluskulude nimekirja, nõudes

menetluskuluna täiendavalt 270,00 € välja mõistmist kaebajalt, mis on tasutud

19.10.2012 (tl 116).

14. Kolmas isik vastas kohtule 19.09.2012 (lk 86).

15. 17.10.2012 toimus haldusasjas nr 3-12-1150 kohtuistung, kus kaebaja jäi oma kaebuse ja

taotluste juurde ning vastustaja vastuväidete juurde, paludes jätta kaebus rahuldamata.

Halduskohus andis poolte taotlusel tähtaja kompromissi arutamiseks ja sõlmimiseks kuni

01.11.2012 (tl 107 jj). 01.11.2012 teatas vastustaja ning 14.01.2013 kinnitas kaebaja, et

pooled pidasid läbirääkimisi, kuid kompromissi ei saavutanud (tl 117 jj).

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

16. Halduskohus märgib esmalt, et MTÜ Kirderanniku Koostöökogu on antud asjas

vastustajaks, kui kohalik tegevusgrupp põllumajandusministri 27.09.2010.a. määrusega

nr 92 kinnitatud „Leader - meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja

projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord"

mõttes, kelle ülesandeks on muuhulgas oma tegevuspiirkonnas kavandatud tegevuste

hindamine ning projektitoetuse taotluse vastavuse kohta kinnituse väljastamine.

Projektitaotluste lõpliku rahastamise otsustab PRIA. Kohaliku tegevusgrupi kinnitus

projektitoetuse taotlusele on PRIA poolt makstava toetuse saamise eelduseks.

11.05.2010 otsuses haldusasjas nr 3-09-1804 on Tartu Ringkonnakohus asunud

seisukohale, et kohaliku tegevusgrupi poolt toetuse taotlustele kinnituse andmata jätmine

on eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes - haldusakt, millega tehakse õiguslikult

siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Seega on kohaliku

tegevusgrupi näol tegemist haldusorganiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1

mõttes - st isikuga, keda on seaduse või määrusega volitatud täitma avaliku halduse

ülesandeid.

17. Antud juhul vaidlustab MTÜ Vaivara Laulu ja Mänguselts Vikerkaar nende

projektitaotluse kinnitamata jätmist, taotledes MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatuse

11.04.2012 otsuse nr 5-2012 tühistamist ja MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatusele

ettekirjutuse tegemist uue otsuse väljaandmiseks. Samas taotleb MTÜ Vaivara Laulu ja

Mänguselts Vikerkaar vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks kohustamise

õigusvastasuse tuvastamist.

18. Tühistamine ja uue otsuse tegemiseks ettekirjutuse tegemine

Kaebuse esitaja leiab, et otsus kuulub tühistamisele sest:

1) see ei ole selge ega üheselt mõistetav;

2) selles puudub taotluse mitte toetamise põhjendus;

3) otsus on tehtud ebapädeva isiku poolt ega ole allkirjastatud;

4) materjalõiguslikult puudus kaebajal kohustus aga samas ka võimalus taotluse esitamisel

vastustajat teavitada teisele Leader grupile esitatavast teise objekti projektist;

5) kaebaja samas teavitas vastustajat teisest taotlusest selle esitamisel;

6) kaebaja on seisukohal, et taotlustes ei ole tegemist ühe ja sama objektiga.

17.02.2012 esitas kaebaja MTÜ-e Kirderanniku Koostöökogu 2. Meetme Elukeskkonna

parandamise raames projektitoetuse saamise taotluse projekti „Ujuvsauna soetamine“

rahastamise saamiseks (lk 8 jj). 16.03.2012 esitas kaebaja vastustajale teate, et MTÜ-le Virumaa

Rannakalurite Ühing esitatud projekti „Ujuvsauna soetamine“ puhul on tegemist eraldiseisvate

projektidega ning kaebaja eesmärgiks on soetada kaks ujuvsauna, üks liikuv ja teine

liikumisvõimalusega. Teise taotluse esitamisest teavitas vastustajat ka MTÜ Virumaa

Rannakalurite Ühing 08.03.2012 (tl 2 ja 45 pöördel). 11.04.2012 vastustaja juhatuse koosolekul

esitas kaebaja suulised selgitused oma projekti kohta (tl 22). Sama kuupäeva juhatuse otsusega

otsustati mitte toetada kaebaja projekti rahastamist. Selle kohta edastati kaebajale 15.04.2012

väljavõte protokollist, milles on märgitud, et „projektis puudub viide, et samale investeeringule

on esitatud ka teine taotlus saamaks toetust Euroopa Liidu või välisvahenditest. Taotlus ei vasta

taotlejale esitatavatele nõuetele (Leader - meetme määrus § 23 lg 2 p 5, RT I 2010, 71, 528)“ (tl

15). Protokolli väljavõttest nähtuvalt on see edastatud Ülle Maritsi poolt, kes on vastustaja

tegevjuht (lk 15 ja avaldatud http://www.maainfo.ee/index.php?id=1&rid=39&page=3348&) ja

e-kirja formaadis. HMS § 52 lg 2 kohaselt kohaldatakse osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes

haldusakti sätteid. Haldusakti vorm on sätestatud HMS §-s 55, mille kohaselt peab haldusakt

olema selge ja üheselt mõistetav (lg 1), seda võib antud elektrooniliselt, kui adressaat on sellega

nõus ja haldusakt ei kuulu avaldamisele, millisel juhul kohaldatakse kirjalikule haldusaktile

esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (lg 3) ning

selles märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku

nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed (lg 4).

Kohus möönab, et seni kuni antud haldusakt vastab kõigile seaduses sätestatud vorminõuetele,

võib see olla antud ka protokollilises vormis. Samas ei ole ei kaebajale ega kohtule vastustaja

poolt esitatud haldusakti, millest nähtuks 11.04.2012 otsuse andnud haldusorgani juhi nimi ega

volituse alusel kellegi teise nimi ja allkiri. Eeltoodud sisust nähtuvalt puudub edastatud

väljavõttes selgesisuline resolutsioon, mis oleks selge ja üheselt mõistetav.

Halduskohus ei saa vastustajaga nõustuda selles, et üksnes lause „taotlus ei vasta taotlejale

esitatavatele nõuetele“ on selgesti ja üheselt mõistatav.

Nimelt ei tulene Korra § 23 lg 2 p-st 5, kui antud nõudele taotleja ei vasta, siis jäetakse taotlus

rahuldamata. Seega isegi koosmõjus protokolli väljavõttes viidatud sättega ei ole tavakodanikul

võimalik sellest järeldada, et taotlus jäeti rahuldamata või seda ei toetatud. Korra § 30 lg-s 4 on

toodud alused, millistel alustel saab kohalik tegevusgrupp teha projektitaotluse kinnitamisest

keeldumise otsuse ning vastavalt Korra § 33 lg-le 1 kontrollib PRIA projektitoetuse taotluse

nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning projektitoetuse taotleja ja kavandatava

tegevuse või investeeringu vastavust määruses sätestatud nõuetele.

Eeltoodust tulenevalt puudus MTÜ Kirderanniku Koostöökogu õigus ja kohustus kontrollida, kas

kaebaja taotlus vastab määruses sätestatud nõuetele, sh Korra § 23 lg 2 p-st 5 tulenevale nõudele

ega kaebaja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama tegevuse või investeeringuobjekti kohta

toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut

riigiabi või vähese tähtsusega abi.

Veelgi enam, vaidlustatud otsuses on märgitud, et „projektis puudub viide, et samale

investeeringule on esitatud ka teine taotlus samaks toetust Euroopa Liidu või välisvahenditest“,

samas, kui vastustaja ise on möönnud, et kaebaja teavitas MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juba

16.03.2012 vastava taotluse esitamisest MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing ning kaebajale

anti 11.04.2012 veel ka võimalus selgitada viimati nimetatud taotluse sisu.

Vaidlustatud otsuses ei ole põhjendatud, miks ei pidanud vastustaja piisavaks viiteks eeltoodud

teadet ega selgitust või kas ja miks üldse oleks kaebaja pidanud sellise viite MTÜ-le

Kirderanniku Koostöökogu esitatud taotlusesse märkima. Vastavalt HMS § 56 lg - dele 1 ja 2

peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud, mis esitatakse haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud ning milles tuleb

märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vastustaja ei ole kaebajale edastatud

protokolli väljavõttes esitanud haldusakti põhjendust.

19. 16.04.2012 esitas kaebaja vastustajale vaide, milles esinevad puudused kõrvaldati

kaebaja poolt 25.04.2012 (lk 16-19 pöördel). 04.05.2012 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie

rahuldamata põhjendusel, et „taotlustes esitatud ujuvsaunade hinnapakkumised (sh

parimaks tunnistatud DLS Trading OÜ pakkumine) ja MTÜ-le Virumaa Rannakalurite

Ühing esitatud taotluses toodud hinnapakkumised (sh parimaks tunnistatud DLS Trading

OÜ pakkumine) kattuvad. Lisaks ei nähtu taotlusest, et kavandatakse kahe ujuvsauna

soetamist. Seega on taotleja selgitused erinevate ujuvsaunade soetamise kohta

tõendamata ja paljasõnalised. Taotlusest ja MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing

esitatud taotlusest selgub, et taotleja poolt taotletakse rahastamist ühe ja sama ujuvsauna

soetamiseks erinevate projektidega. Selline taotleja tegevus ei ole Korra kohaselt lubatud

ning taotlus jäeti tulenevalt Korra § 23 lg 2 p-st 5 sätestatust õigesti rahuldamata“ (tl 20-

21). Vaideotsuses on vastustaja asunud hindama esitatud taotlust ja MTÜ-le Virumaa

Rannakalurite Ühing esitatud taotlust koos lisadega hindama ning leidnud, et tegemist on

sama investeeringuobjekti kohta esitatud taotlustega.

20. Seega on vastustaja asunud täpsustama ja täiendama haldusakti. Halduskohus märgib, et

oma sisult on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodud põhjused erinevad. Esimesel

juhul on kaebajale heidetud ette, et ta ei ole taotluses viidanud teise taotluse esitamisele,

kuid vaideotsuses on vastustaja asunud seisukohale, et teine taotlus tõendab, et kaebaja

taotleb teotust sama investeeringuobjekti jaoks erinevate kohalike tegevusgruppide

kaudu. Kohus peab lisaks eelnevale vajalikuks selgitada, et vaideotsuses ei ole

haldusorganil võimalik täiendada haldusaktile esitatud nõudeid ega esitada selles

eelnevalt antud haldusakti põhjendusi. HMS § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti

kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid

või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada

asja otsustamist. Kohus leiab, et antud juhul mõjutas asja otsustamist asjaolu, et

vastustaja ei ole haldusakti põhjendanud. See, et vaideotsuses on vastustaja poolt esitatud

haldusaktis toodust erinev alus kaebaja projektitaotluse kinnitamisest keeldumise otsuse

kohta, ei anna alust asuda seisukohale, et MTÜ Kirderanniku Koostöökogu oleks algusest

peale samasugusele otsustusele jõudnud. Veelgi enam, kui kohalik tegevusgrupp saab

sellesisulise otsustuse teha üksnes Korra § 30 lg 4 p-des 1-3 sätestatud alustel, mille

hulka ei kuulu Korras sätestatud nõuete täitmise kontrollimine. Kohus nõustub kaebajaga,

et põhjendamine on haldusakti vorminõuetest üks olulisemaid ning sellise nõude täitmata

jätmisel puudub isikul võimalus veenduda haldusakti korrektsuses.

21. Kohus leiab, et MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatuse 11.04.2012.a. otsus nr 5-2012

kuulub tühistamisele. Kuna kohus tühistab kaebaja osas tehtud haldusakti, siis kuulub

rahuldamisele ka taotlus kohustada vastustajat uue haldusakti andmiseks (RVastS § 6 lg-

d 4 ja 5). HKMS § 5 lg 1 p-dest 1 ja 2 tuleneva volitusnormi alusel tühistab halduskohus

vaidlustatud haldusakti ning kohustab vastustajat kaebaja taotluse uuesti

läbivaatamiseks ja uue haldusakti väljaandmiseks.

22. Vaidemenetluses puuduste kõrvaldamiseks täiendava 10 päevase tähtaja

õigusvastasuse kindlaks tegemine

23. 16.04.2012 esitas kaebaja vastustajale vaide, milles esinevad puudused kõrvaldati

kaebaja poolt 25.04.2012 (lk 16-19 pöördel). Puuduste kõrvaldamise ettekirjutus on

kaebaja hinnangul õigusvastane, sest selles olevad puudused olid haldusorgani poolt juba

kõrvaldatud ja vaie oli haldusorganile arusaadav. Tuvastamiskaebuse esitamise põhjuseks

on aga asjaolu, et tulevikus taotluste esitamisel toimuks nende läbivaatamine võimalikult

kiiresti. Vastavalt HMS §-le 78, kui vaie ei vasta käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud

nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et puuduste kõrvaldamiseks kohustamine on

käsitletav toiminguna HMS § 106 mõistes ning vastavalt HMS §-le 108, kui toiminguga

rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või

lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt

riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus ettenähtud korras.

24. Kohus möönab, et käesoleval juhul ei leidu kaebaja õiguste kaitseks seoses tema

kohustamisega vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks tõhusamaid vahendeid. Siiski

tuleneb kuni 10-päevase tähtaja andmine seadusest. Tegemist ei ole HMS § 78 näol

kaalutlusnormiga. Haldusorganil on seadusest tulenev kohustus vaides esinevate

puuduste tuvastamisel aidata vaide esitajal puudused kõrvaldada või anda selleks isikule

tähtaeg. Kohus on seisukohal, et üksnes juhul, kui vaie on esitatud käsipostiga otse

haldusorganile, on viimasel võimalik kohapeal aidata vaide esitajal selles esinevad

puudused kõrvaldada. Käesoleval juhul esitas MTÜ Vaivara Laulu ja Mänguselts

Vikerkaar vaide e-postiga (elektrooniliselt) vaidlustades „MTÜ Kirderanniku

Koostöökoja 15.aprilli 2012 juhatuse otsust nr 5-2012, seega parim ja kiireim viis tagada

vaide HMS §-s 76 sätestatud nõuetele vastavus, oligi anda kaebajale tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Vaide esitaja tähelepanu juhiti sellele, et haldusorgani õige nimi on

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatus ja samuti on ekslik juhatuse otsuse

väljaandmise kuupäev. Õige kuupäev on 11.aprill 2012 ( vt lk.18). Haldusorganil puudub

õigus ise esitatud vaidesse paranduste tegemiseks. Kohus möönab, et juhul, kui kaebaja

ainus eksimus oleks olnud ühetäheline eksimus haldusorgani nimes, oleks olnud

ebaproportsionaalne kohustada MTÜ-d Vaivara Laulu ja Mänguselts Vikerkaar puudusi

kõrvaldama, kuid eksitud oli õiges haldusorgani nimes ja ka vaidlustatava haldusakti

kuupäevas. Veelgi enam, kaebajal oli võimalus puudused kõrvaldada samal päeval, kui

talle teatati antud vajadusest, kaebaja ei ole seda teinud. Vaide puudused kõrvaldati

25.04.2012 (lk 19-21). Eeltoodud asjaoludest tulenevalt, jätab kohus kaebuse toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata.

25. Menetluskulud

26. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1 ls 1). Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebus rahuldati tühistamis- ja kohustamiskaebuse

ning jäeti rahuldamata tuvastamiskaebuse osas. Seega kuulub vastustajal kaebaja kasuks

välja mõistmisele 2/3 kaebaja menetluskuludest. Kaebaja taotleb vastustajalt 755,01 euro

õigusabikulu ja 15 euro riigilõivu väljamõistmist (tlk 105 ja 111). Halduskohus on

seisukohal, et arvestades vaidluse iseloomu ja keerukust, on tegemist põhjendatud ja

vajaliku menetluskuluga (HKMS § 109 lg 6), millest 2/3, s.o 513,34 eurot tuleb

vastustaja MTÜ-lt Kirderanniku Koostöökogu juhatus kaebaja kasuks välja mõista.

Kolmas isik MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing ei ole kohtule menetluskulu nõuet

esitanud.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks

kohtunik