3-12-2078/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuaril 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2078

Haldusasi

OÜ Agarte kaebus keskkonnaministri 10.06.2008 käskkirja

nr 674 osaliseks õigusvastasuse tuvastamiseks ja Jõhvi

Vallavalitsuse 01.04.2008 korralduse nr 2101 ja 01.04.2008

õiendi õigusvastasuse tuvastamiseks.

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotlus ja

lõpetada OÜ Agarte kaebuse menetlus.

Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates

määruse kättetoimetamisest .

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. 01.10.2012 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Agarte kaebus nõuetega: 1) keskkonnaministri

10.06.2008 käskkirja nr 674 õigusvastasuse tuvastamiseks osas, millega jäeti riigi omandisse

maareservina Ida-Viru Maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi linnas asuv A. H. Tammsaare tn 57

katastriüksus 25301:003:1430 pindalaga 2705 m2 sihtotstarbega 003, Tootmismaa (T) maa; 2)

Jõhvi Vallavalitsuse 01.04.2008 õiendi ja Jõhvi Vallavalitsuse 01.04.2008 korralduse nr 2101

õigusvastasuse tuvastamiseks. Jõhvi Vallavalitsuse 01.04.2008 õiendiga tõendati, et maa

asukohaga A. H. Tammsaare tn 57 kohta ei ole esitatud maa tagastamise avaldusi ega vormistatud

maa munitsipaalomandisse andmise taotlusi. Nimetatud maa kohta on esitanud maa

ostueesõigusega erastamise avalduse OÜ Agrages Trade. Nimetatud maal asunud ehitised on

hävinenud. Jõhvi Vallavalitsus andis 01.04.2008 korralduse nr 2101, mille punkti 1.2. kohaselt

nõustus Jõhvi Vallavalitsus A. H. Tammsaare tn 57 katastriüksuse (25301:003:1430, pindalaga

2705 m2 sihtotstarbega tootmismaa) riigi maareservina riigi omandisse jätmisega. Kaebaja sai

vaidlusalustest käskkirjast, korraldusest ja õiendist teada haldusasjas nr 3-11-1057 raames

04.09.2012, kui kohus edastas kaebajale e-kirjaga Viru Maakohtu kinnistusosakonnast välja

nõutud dokumendid, mille alusel on kinnistusraamatusse registriosa nr 4617908 osas kantud A. H.

Tammsaare tn 57 kinnistu omanikuna Eesti Vabariik ja L.M.SERVIS OÜ. Kaebaja leiab, et

kaebus on esitatud tähtaegselt ning kaebaja ei olnud ega pidanudki olema teadlik asjaolust, et

ostueesõigusega erastamise menetlus on A. H. Tammsaare tn 57 krundi osas lõpetatud, samuti

asjaolust, et toimub maa riigi omandisse jätmise menetlus nimetatud maaüksuse suhtes. Osaühing

Agrarte oli Tammsaare tn 57, Jõhvi linn, Ida-Virumaa asuvate ehitiste omanikuks vastavalt Ida-

Virumaa Hooneregistri tõendile 31.08.2001 registreerimistunnistuse nr 4828 alusel ning Jõhvi

Linnavalitsuse 11.12.2001 korraldusega nr 559 oli talle erastatud nimetatud maa ostueesõigusega.

Kaebaja tasus nimetatud maa eest maamaksu. Kui kaebajani jõudis informatsioon A. H.

Tammsaare tn 57, Jõhvi maaüksusel toimuvate ehitustööde kohta, pöördus ta mõistliku aja jooksul

kohaliku omavalitsuse poole ning sai teada maa ostueesõigusega erastamise menetluse

lõpetamisest. Kaebaja ei olnud ega pidanud olema teadlik sellest, et tema maaüksuse osas on

lõpetatud maa ostueesõigusega erastamise menetlus ning toimunud maa riigi omandisse jätmise

menetlus. Juhuks, kui kohus peaks leidma, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, siis kaebaja

palub kaebetähtaeg ennistada. Kaebaja teadmatus ostueesõigusega erastamise menetluse

lõpetamisest ning maa riigi omandisse jätmise menetlusest on põhjuseks, miks ta ei saanud

käesolevat kaebust varem esitada. Kaebajal oli õiguspärane ootus maa ostueesõigusega

erastamiseks talle ning kaebaja oli ka jätkuvalt maamaksukohustuslane, mis tõendab, et tal polnud

kahtlust seda eeldada, et mingil põhjusel maa ostueesõigusega erastamine lõpetatakse ja maa

arvatakse riigi omandisse.

2. Tallinna Halduskohtu 05.10.2012 kohtumäärusega võttis kohus OÜ Agarte kaebuse menetlusse,

tunnistas vastustajateks keskkonnaministri ja Jõhvi valla ning kohustas vastustajaid esitama

kohtule kaebuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta kirjaliku seisukoha.

3. 02.11.2012 seisukohas palub Jõhvi Vallavalitsus mitte ennistada kaebuse tähtaega ja lõpetada

haldusasja menetlus. Juhul, kui kohus otsustab kaebetähtaja ennistada, palub Jõhvi Vallavalitsus

tagastada kaebus kaebajale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punktide 1 ja 2

alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebuse esitamise tähtaeg keskkonnaministri käskkirja

õigusvastasuse tuvastamiseks oli 10.06.2011 ning Jõhvi Vallavalitsuse korralduse ja õiendi

õigusvastasuse tuvastamiseks oli 01.04.2011. Tuvastamiskaebus on Tallinna Halduskohtule

esitatud 01.10.2012 ehk enam kui 4 aasta möödudes haldusaktide andmisest ja toimingu

tegemisest. Kaebaja põhjused tähtaja möödalaskmise kohta ei ole tõesed ja ammendavad, mistõttu

ei peaks kohus kaebetähtaega ennistama. Kaebaja oli enne tuvastamiskaebuse esitamise tähtaja

saabumist 10.06.2011 teadlik A. H. Tammsaare tn 57 erastamise eelmenetluse lõpetamisest,

kinnistu võõrandamisest teisele isikule ning keskkonnaministri 10.06.2008 käskkirjast nr 674.

Kaebaja esitas 18.01.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-11-137, mis liideti

haldusasjaks nr 3-11-1057) Jõhvi Vallavalitsuse 31.10.2006 korralduse nr 803 tühistamiseks ja

Jõhvi Vallavalitsuse tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Tartu Halduskohus on 29.03.2011

kohtumääruse leheküljel 1 tuvastanud, et kaebuse esitaja sai 21.12.2010 teada, et Jõhvi

Vallavalitsus on 31.10.2006 korraldusega nr 803 lõpetanud maa ostueesõigusega erastamise

menetluse (Jõhvi linnas A. H. Tammsaare tn 57) ning Maa-amet korraldas katastriüksuse kirjaliku

enampakkumisega müügi ja alates 20.12.2009 on nimetatud katastriüksuse omanik L.M.SERVIS

OÜ. Jõhvi Vallavalitsus palub kohtul nõuda Tartu Halduskohtult välja haldusasja nr 3-11-1057

toimiku, mille materjalidest selgub, et kaebaja oli teadlik erastamise menetluse lõpetamisest enne

tuvastamiskaebuse esitamise tähtaega ehk enne 10.06.2011. Kaebaja on kaebuse lisana nr 4

esitanud Jõhvi Vallavalitsuse 06.12.2010 vastuse nr 7-2.4/7791 kaebaja päringule, mis tõendab, et

kaebaja teadis detsembrikuus 2010, et A. H. Tammsaare tn 57 erastamise eelmenetlus oli lõpetatud

ja kinnistu oli võõrandatud teisele isikule. Kaebaja on kaebuse lisana 6 esitanud A.H. Tammsaare

tn 57 kinnistu registriosa väljatrüki seisuga 17.01.2011 kell 10:40:21. Väljatrüki kohaselt on kuni

05.10.2009 kinnistu omanikuks L.M. Service OÜ. Lisa 6 tõendab, et kaebaja oli teadlik kinnistu

võõrandamisest teisele isikule ja keskkonnaministri 10.06.2008 käskkirjast nr 674 enne

tuvastamiskaebuse esitamise tähtaega ehk enne 10.06.2011. Kaebajal puudub kaebeõigus

keskkonnaministri 10.06.2008 käskkirja nr 674 „Maa riigi omandisse jätmine“, Jõhvi

Vallavalitsuse 01.04.2008 korralduse nr 2101 ja Jõhvi Vallavalitsuse 01.04.2008 õiendi

õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse

pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Käskkirja ja korralduse andmisel on tegemist

haldussisese aktiga ja õiendi väljastamine on toiming, mis ei tekita, muuda ega lõpeta kaebaja

õigusi ega kohustus. Halduskohus peaks kaebuse tagastama HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, miks on kaebuse

esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on korduvalt nimetanud, et tal on kaebeõigus,

kuid jätnud selgitamata, mida soovitakse kaebuse esitamisega ja selle rahuldamise korral

saavutada. Jõhvi Vallavalitsus eeldab, et tuvastamiskaebuse eesmärgiks on A.H. Tammsaare tn 57

kinnistu maa riigi omandisse jätmise protsessi õigusvastasuse tuvastamine ning saavutada kinnistu

erastamisprotsessi jätkamine. Jõhvi Vallavalitsus leiab, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest

haldusaktide ja toimingu õigusvastasuse tuvastamisega ei taastata olukorda, kus kaebaja saaks

A.H. Tammsaare tn 57 kinnistut ostueesõigusega erastada. Kohus peaks kaebuse tagastama

HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

4. 02.11.2012 seisukohas palub Maa-amet, kes esindab volituste alusel vastustajaks määratud

keskkonnaministrit, lugeda kaebetähtaeg möödalastuks ja jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus

rahuldamata. Kaebetähtaja ennistamise taotlus on sisutu, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata.

Kaebaja sai aru ja pidi aru saama, et maa on jäetud riigi omandisse ja pärast seda võõrandatud

uuele omanikule. Kaebuse asjaolude punktis 10 märkis kaebaja, et soovib kohtule tõendada, et on

olnud kuni 2010. aastani maamaksukohustuslane A.H. Tammsaare tn 57 asuva maa suhtes ning

tasunud maamaksu Maksu- ja Tolliameti esitatud makseteadete alusel, kuid samas on juba

18.01.2011 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuse (haldusasi nr 3-11-137) punktis 9 märkinud, et

temale määratud 2010. aasta maamaks arvutati tagasi 06.12.2010. Kas kaebajal ei tekkinud

küsimust, miks 2010. a maamaks tagastati? Kaebuse asjaolude osa punktis 3 (ja ka 18.01.2011

Tartu Halduskohtule esitatud kaebuse (haldusasi nr 3-11-137) punktis 10) on kaebaja märkinud, et

ta sai 2010. a novembri keskel teada, et tema krundil toimuvad ehitustööd ning ta pöördus Jõhvi

Vallavalitsuse poole. OÜ Agarte on oma 19.11.2010 päringus palunud teatada, millistel asjaoludel

ja millal on A. H. Tammsaare tn 57 maaüksusele väljastatud ehitusluba ja ehitatud hoone. Jõhvi

Vallavalitsuse 06.12.2010 kirjaga nr 7-2.4/7791 „Vastus päringule“ on OÜle Agarte muu hulgas

teatatud, et Maa-amet korraldas A. H. Tammsaare tn 57 katastriüksuse (25301:003:1430) kirjaliku

enampakkumisega müügi ja alates 20.12.2009 on nimetatud katastriüksuse omanik L.M.SERVIS

OÜ. Kas kaebajal ei tekkinud küsimusi kuidas sai Maa-amet korraldada A.H. Tammsaare tn 57

katastriüksuse kirjaliku enampakkumisega müügi ja mis alustel on katastriüksuse omanikuks

saanud L.M.SERVIS OÜ? E-kinnistusraamatu registriosa nr 4617908 väljavõttest (17.01.2011

väljatrükist, kaebuse lisa 6) nähtub, et Jõhvi vallas Jõhvi linnas asuv A.H. Tammsaare tn 57

katastriüksus

on

15.07.2009

kinnistamisavalduse

ja

10.06.2008

käskkirja

alusel

kinnistusraamatusse registriosa avamisel sisse kantud 25.08.2009, et kinnisasja esimeseks

omanikuks on Eesti Vabariik, ja et riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ning et

L.M.SERVIS OÜ on kinnisasja teise omanikuna 05.10.2009 kinnistamisavalduse alusel sisse

kantud 14.10.2009. Registriosa nr 4617908 väljavõttes sisalduvaid andmeid on kaebaja käsitlenud

juba 18.01.2011 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuse (haldusasi nr 3-11-137) punktis 10 ning ta

on registriosana sama, s.o 17.01.2011 väljatrüki lisanud tõendina kaebuse lisana 9. Kas kaebajale

ei tekkinud tõepoolest küsimust mida sisaldab endas 10.06.2008 käskkiri, mida sisaldavad

15.07.2009 ja 05.10.2009 kinnistamisavaldused ning mis alustel on kinnisasja omanikena

kinnistusraamatusse sisse kantud Eesti Vabariik ja L.M.SERVIS OÜ. Eelnev näitab, et kaebaja on

kaebuse asjaolude osa punktides 5-8 esitanud teadvalt valeandmeid ja püüab käesolevas

haldusasjas jätta muljet, et ta sai keskkonnaministri 10.06.2008 käskkirjast nr 674 ja selle sisust

teada alles 04.09.2012. Kaebaja sai 10.06.2008 käskkirja nr 674 olemasolust teada, kui mitte

varem, siis hiljemalt 17.01.2011, mil ta tegi väljatrüki E-kinnistusraamatu registriosast nr

4617908. Kuna keskkonnaministri käskkiri nr 674 on antud 10.06.2008, siis HKMS § 46 lõike 5

kohaselt oleks tulnud tuvastamiskaebus esitada hiljemalt 10.06.2011. Kaebus on esitatud enam kui

20 kuud pärast haldusakti olemasolust teadasaamist ja enam kui 15 kuud pärast seaduses

sätestatud tähtaja möödumist. Nii pikk viivitus ei ole millegagi põhjendatav ega näe ühtegi

objektiivset asjaolu või mõjuvat põhjendust, mis takistas kaebuse esitamist seaduses sätestatud

tähtajal. Kuna kaebaja juhatuse liige Gunnar Aps on olnud seotud ka OÜga Agrages Trade ning

esindanud

mõlemat

äriühingu

haldusmenetluses,

tegi

Maa-amet

päringu

e-äriregistri

teabesüsteemi, millest nähtub, et kaebaja seaduslik esindaja Gunnar Aps on või on olnud 11

äriühingu ja 2 korteriühistu juhatuse liikmeks. Käesoleval ajal on ta osanikuks ja juhatuse liikmeks

kaheksas

äriühingus,

mille

tegevusaladeks

või

majandusaasta

aruannetes

näidatud

põhitegevusaladeks on või on olnud enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus;

kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel; hoonete ja üürimajade haldus; muu

kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused; hoonete ja üürimajade haldus; muu

kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused; hoonestusprojektide arendus; elamute ja

mitteeluhoonete ehitus; muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine; juriidilised ja majandusalased

konsultatsioonid. Kuivõrd äriühingud tegutsevad eelkõige osanike ja juhatuse liikmete kaudu, siis

omavad nende omavaheline seotus ja tegevusaladel tegutsemine asjas olulist tähendust. Lisaks

nähtub e-kinnistusraamatust, et Gunnar Aps on 6 kinnisasja ja 5 korteriomandi omanik, kusjuures

enamiku neist kinnisvaraobjektidest on ta omandanud tehingulisel teel. Kaebaja seadusliku

esindaja Gunnar Apsi puhul on tegemist erialaseid teadmisi omava isikuga, kes peab mõistma ja

ka mõistab suurepäraselt kinnisvaraga seonduvat temaatikat, sh ka kinnisasjade teket maareformi

käigus kui ka tehingute teel omandi üleminekuga seonduvat. Kaebaja esindaja pidi teadma ja aru

saama ning ka teadis ja sai aru, et A.H. Tammsaare tn 57 katastriüksuse kinnistusraamatusse

kandmise eelduseks on seaduse alusel antud haldusakt ning sellele järgnevad õigusaktidel

põhinevad asjakohased toimingud. Kaebaja ei ole välja toonud põhjuseid, mis takistasid teda

väidetavalt ebaseaduslikust haldusaktist teada saamisel asuma selgitama vaidluse algatamise korda

ja vajadusel kasutama selleks professionaalset abi. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitatud

asjaolud käsitletavad tähtaja ennistamise aluseks olevate objektiivsete asjaoludena, sellest

tulenevalt tuleb kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata ning menetlus lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vastavalt HKMS § 283 lg-le 1 tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning

kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud

seadusest lähtudes. HKMS § 46 lg 5 sätestab, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest

arvates. Muu tuvastamiskaebuse võib esitada tähtajatult. Seega on tuvastamiskaebuse kaebetähtaja

kulgemise algus on seatud sõltuvusse haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates, mitte

aga toimingu tegemisest teadasaamisest või haldusakti kättetoimetamisest või haldusakti

tegemisest teadasaamisest. Seega, kuna kaebaja soovib tuvastada keskkonnaministri 10.06.2008

käskkirja nr 674 „Maa riigi omandisse jätmine“ õigusvastasust osas, millega jäeti riigi omandisse

maareservina Ida-Viru Maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi linnas asuv A. H. Tammsaare tn 57 ning

ühtlasi ka Jõhvi Vallavalitsuse 01.04.2008 õiendi ja Jõhvi Vallavalitsuse 01.04.2008 korralduse nr

2101 õigusvastasuse tuvastamiseks ning eelnimetatud nõuetega kaebus on esitatud kohtule alles

01.10.2012, on ilmne, et kaebus on esitatud kohtule olulise tähtaja rikkumisega. Kaebaja pidanuks

esitama kohtule kaebuse keskkonnaministri 10.06.2008 käskkirja nr 674 õigusvastasuse

tuvastamiseks hiljemalt 10.06.2011 ning Jõhvi Vallavalitsuse 01.04.2008 korralduse nr 2101 ja

01.04.2008 õigusvastasuse tuvastamiseks 01.04.2011.

6. HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud järgida

tähtaega mõjuval põhjusel. Kaebaja on põhjendanud kaebetähtaja ennistamise taotlust sellega, et ta

ei olnud teadlik ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamisest ja maa riigi omandisse jätmise

menetlusest. Lisaks oli kaebaja jätkuvalt ka maamaksukohustuslane, mistõttu ei olnud tal kahtlust

eeldada, et mingil põhjusel maa ostueesõigusega erastamine lõpetatakse ja maa arvatakse riigi

omandisse. Kohus leiab, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata,

kuna kaebaja ei ole esile toonud selliseid objektiivseid asjaolusid, mis annaksid aluse kaebetähtaja

ennistamiseks. Kuigi puuduvad igasugused andmed selle kohta, kas kaebajale on enne 04.09.2012

kätte toimetatud või püütud kätte toimetada keskkonnaministri 10.06.2008 käskkirja nr 674, Jõhvi

Vallavalitsuse 01.04.2008 korraldust nr 2101 ja 01.04.2008 õiendit, pidi kaebaja mõistma, et A.H.

Tammsaare tn 57 katastriüksuse kinnistusraamatusse kandmise eelduseks on haldusakt. Veelgi

enam, kaebaja ise esitas käesolevas haldusasjas kaebuse lisana 6 märgitud kinnistusraamatu

17.01.2011 väljatrüki Tartu Halduskohtule esitatud kaebuse lisana. Nimetatud väljatrükist nähtub,

et A.H. Tammsaare tn 57 katastriüksus on 15.07.2009 kinnistamisavalduse ja 10.06.2008 käskkirja

aluse kinnistusraamatusse registriosa avamisel sisse kantud 25.08.2009 ning et kinnisasja

omanikuks on Eesti Vabariik ja et riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ning et

L.M.SERVIS OÜ on sama kinnisasja omanikuna 05.10.2009 kinnistamisavalduse alusel sisse

kantud 14.10.2009. Seega oli kaebajal juba varem võimalik välja selgitada seda, millisel alusel on

kinnistusraamatusse A.H. Tammsaare tn 57 kinnistu omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

Riigikohus on oma määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-02 selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja

ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus

protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud

piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult

kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult

pika aja jooksul. Käesoleval juhul nõustub kohus Maa-ametiga selles, et kaebaja ei ole toonud

välja selliseid põhjuseid, mis takistasid teda väidetavalt ebaseaduslikust 10.06.2008 käskkirjast

teadasaamisel, selle väljanõudmist, et selgitada välja kas see saab tema õigusi rikkuda ja sh

selgitada välja vaidluse algatamise kord. Võttes arvesse, et kaebaja esindaja on tegutsenud ja

tegutseb erinevates kinnisvaraga tegelevate äriühingute juhatuse liikmena ja on omandanud

mitmeid kinnisvaraobjekte, on ilmne, et ta oleks pidanud mõistma seda, et A. H. Tammsaare tn 57

katastriüksuse kinnistusraamatusse kandmise aluseks on haldusakt. Seega kaebetähtaja

ennistamiseks alus puudub. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja HKMS § 124 lg 2 kohaselt tuleb menetlus

kaebetähtaja ületamise korral lõpetada, kui kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seega kuulub

haldusasja menetlus lõpetamisele.

7. Täiendavalt märgib kohus, et isegi juhul, kui lugeda kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks

mõjuval põhjusel, tuleks kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 01.04.2008 korralduse nr 2101 ja 01.04.2008

õiendi õigusvastasuse tuvastamise nõudes jätta läbi vaatamata lähtudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja

HKMS § 121 lg 2 p-st 1 või HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. HKMS § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus

võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus

võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus,

eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõigust reguleerib HKMS § 44, mille lõikes

1 sätestatakse, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. See

tähendab, et isikul puudub ilmselgelt kaebeõigus, kui on ilmne, et isegi kaebuses nimetatud

faktiliste asjaolude tõelevastavuse korral ei saa kaebajal olla seda õigust, mida ta kaebusega kaitsta

soovib. Jõhvi Vallavalitsuse 01.04.2008 korralduse nr 2101 ja 01.04.2008 õiendiga ei otsustata

sisuliselt seda, kas maa tuleks jätta riigi omandisse või mitte. Maareformi seaduse § 29 kohaselt

jäetakse riigi omandisse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse otsusega

käesoleva seaduse § 31 1. lõikes nimetatud maa. Maa riigi omandisse jätmise korra, volitatud

valitsusasutused ja riigimaa valitseja määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus. Riigi

omandisse jäetava maa suurus ja piirid määratakse vastavuses planeeringu ja maakorralduse

nõuetega kindlaks detailplaneeringut koostamata. Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr

226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ punkt 11 sätestab, et kui kohaliku

omavalitsuse arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta ei ole esitatud kehtestatud tähtaja

jooksul, ei takista see maa riigi omandisse jätmise otsustamist. Seega, isegi kui eeldada, et Jõhvi

Vallavalitsuse 01.04.2008 korraldus nr 2101 võib olla ebaõige, ei oma see maa riigi omandisse

jätmise otsustamisel sellist kaalu ja siduvust, mis saaks mõjutada lõplikku otsustuse kujunemist.

Ühtlasi ei tehtud ka õiendiga lõpliku otsustust selle kohta, kas maa jätta riigi omandisse või mitte.

Seega saaks kaebajale kahju eelduslikult tekkida vaid haldusaktist, millega jäetakse maa riigi

omandisse, mis tõttu puuduks alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks kohaliku omavalitsuse

üksuse vastu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadriann Ikkonen

kohtunik