2-12-43483/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-43483

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2013, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-43483

Tsiviilasi

OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Kristina Vanina vastu

1005,43 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1226,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Kaupmehe Järelmaks (registrikood 11906650;

asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), esindaja Alar Kondratjev,

e-post inkasso@sissenoudekeskus.ee;

kostja Kristina Vanina (isikukood 48604110071; tegelik

viibimiskoht kohtule teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Kristina Vanina vastu osaliselt.

2. Välja mõista Kristina Vaninalt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks 967 (üheksasada

kuuskümmend seitse) eurot ja 9 senti, millest 817,50 eurot on tagastamata krediidisumma,

36,62 eurot

järelmaksuintress,

4,56 eurot

krediidiintress,

25,56 eurot

võla

sissenõudmisega seotud kulud ja 82,85 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 08.10.2012

seisuga.

3. Välja mõista Kristina Vaninalt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks viivis 27% aastas

tagastamata

krediidisummalt

817,50 eurot

alates

09.10.2012

kuni

tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 734,65 eurot.

4. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta OÜ Kaupmehe Järelmaks kanda hagilt

tasutud riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel

tasumisele kuuluvat madalamat riigilõivu määra; jätta muud menetluskulud Kristina

Vanina kanda 96% ulatuses ja OÜ Kaupmehe Järelmaks kanda 4% ulatuses.

5. Välja mõista Kristina Vaninalt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks menetluskulud 187

(ükssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 20 senti.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

OÜ Kaupmehe Järelmaks võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

2(4)

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kristina Vanina võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Menetlusabi taotlemisel peab

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Kaupmehe Järelmaks (hageja) hagi Kristina Vanina

(kostja) vastu 1005,43 euro (tagastamata krediidisumma 817,50 eurot, järelmaksuintress

36,62 eurot, krediidiintress 4,56 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 82,85 eurot) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb

poolte vahel 20.12.2011 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1106128/96ta rikkumisest.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.11.2012 (tl 44). Teates kohustas

kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates,

hoiatades, et kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus

hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS

§ 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5. Hageja

on

esitanud

oma

nõude

põhjendamiseks

kohtule

koopiad

20.12.2011

järelmaksulepingust nr 1106128/96ta ja selle maksegraafikust koos lepingu üldtingimustega,

28.02.2012 ja 27.03.2012 võlateatistest, 27.04.2012 lepingu ülesütlemise hoiatusest, 24.05.2012

lepingu ülesütlemise avaldusest ning hageja hinnakirjadest (tl 7-17).

6. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski

põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale krediiti andes oma

majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks võlaõigusseaduse

(VÕS) § 34 tähenduses (20.12.2011 redaktsioon).

Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 63,90 eurot (1000 krooni). Hagist

nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla

menetlemise kulu, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt krediidiandja

hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka

töövahendite, töö ja ajakulu maksumust.

3(4)

Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab,

on tühine. Järelmaksulepingu nr 1106128/96ta üldtingimuste p 7.5 (tl 10) kohaselt on

krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud

kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega

seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast

(tl 16) nähtub, et meeldetuletus- ja hoiatuskirja maksumuseks on 12,78 eurot (200 krooni) ning

lepingu ülesütlemisavaldus maksab 25,56 eurot (400 krooni).

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja

mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,

kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Järelmaksulepingust nr 1106128/96ta

nähtub, et lepingule kohaldatakse järelmaksulepingute üldtingimusi JL, mis võimaldavad

kasutada

krediidiandja

hinnakirjas

kehtestatud

hindasid.

Eelnevast

tuleneb,

et

järelmaksulepingute üldtingimusi JL tuleb pidada tüüptingimusteks.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine.

Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisavalduse tasu ei sisalda pelgalt

postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav.

Hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja, ühe lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ühe

lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike

teadete maksumus on ebamõistlikult suur arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale.

Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda

krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja

järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisavalduste

maksumus 6,39 eurot (100 krooni), mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

25,56 eurot (4 × 6,39) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.

7. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76

lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1, § 402,

§ 415 lg 1, § 416 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

tagastamata

krediidisumma

817,50 eurot,

krediidiintress

4,56 eurot,

järelmaksuintress

36,62 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 25,56 eurot, 08.10.2012 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 82,85 eurot ja lisanduv viivis 27% aastas tagastamata krediidisummalt

817,50 eurot alates 09.10.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte

enam kui 734,65 eurot.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

9. TsMS § 162 lg 5 näeb ette, et kui riigilõivuseaduse (RLS) kohaselt on avalduse või kaebuse

veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam

riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja

esitas hagiavalduse e-posti teel ja tasus riigilõivu täismääras (tl 24).

Arvestades hagi osalist rahuldamist ning TsMS § 162 lg-d 1, 2 ja 5, § 163 lg-t 1 ning § 173 lg-d

1 ja 4, tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: hageja kanda tuleb jätta hagilt tasutud riigilõiv

osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasumisele kuuluvat

4(4)

madalamat riigilõivu määra; muud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda 96% ulatuses ja hageja

kanda 4% ulatuses.

10. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludena riigilõivu 200 eurot ning lepingulisele

esindajale makstud tasu õigusabi eest 95 eurot väljamõistmist.

Käesoleva tsiviilasja hind on 1226,16 eurot, millelt tuleb tasuda RLS lisa 1 kohaselt avalduse

elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu riigilõivu 150 eurot, täismääras aga

200 eurot. Hageja esitas hagiavalduse e-posti teel, tasudes riigilõivu 200 eurot. Arvestades

eeltoodut ja menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 150 eurot.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta

menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle

kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel

kehtestatud

piirmäärast.

Kui

menetluskulude

kindlaksmääramise

avaldus

on

selgelt

põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus

ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud

suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude

olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte

vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata,

peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 45 eurot.

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 195 eurot (150 + 45).

11. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks

välja 96% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 187,20 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik