2-11-23941/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

09. jaanuaril 2013.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu

Kentmanni 13, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-11-23941

Tsiviilasi

AS DNB Pank hagi OÜ P ja MK vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS DNB Pank (varasema ärinimega AS DnB Nord

Liising, registrikood 11315936, asukoht Lõõtsa 2b, 11415

Tallinn)

Hageja esindaja Madis S (XXX)

Kostja 1 OÜ P (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja 2 MK(isikukood XXX, elukoht XXX),

Kostja 2 lepinguline esindaja Reimo M (XXX)

Hagihind

2 891,31 eurot

Menetluse liik

Kohtuistung 01.11.2012.a., edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista välja OÜ-lt P ja MK solidaarselt AS DNB Pank kasuks 2 898,31 eurot

põhivõlgnevuse katteks ja 2 898,31 eurot viivise katteks, kokku 5 796,62 eurot.

3. Jätta rahuldamata MK taotlus otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta solidaarselt OÜ P ja MK kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. AS DNB Pank (varasema ärinimega AS DnB Nord Liising) esitas 23.05.2011.a. kohtule

hagi OÜ P (varasema ärinimega OÜ TV) ja MK vastu võlgnevuse 5 848,91 euro, viivise

summas 5 552,82 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagiavalduse ja selle täienduste

kohaselt sõlmisid 20.03.2008.a. hageja ning kostja I liisinguleping nr XXX, mille esemeks

oli miniekskavaator DOOSAN S015P. Samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja II vahel

käenduslepingu nr XXX tagamaks liisingulepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt

kostjaga I. Liisingulepingu üldtingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja I

soovil ja huvides vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks kostja I valdusesse ja

kasutusse. Kostja I peamiseks kohustuseks oli hagejale liisingulepingu maksegraafikus l

fikseeritud maksete tasumine. Paraku jättis kostja I eelmainitud liisingumaksed korrektselt

tasumata, mistõttu saatis hageja kostjale I ja kostjale II 27.05.2009.a. liisingulepingu

ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostjad tekkinud võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasunud,

ütles hageja liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise

seisuga oli kostjate liisingumaksete võlgnevus hageja ees kokku summas 1 292,25 eurot,

millest: tähtajaks tasumata osamaksed summas 996,16 eurot, tähtajaks tasumata

intressimaksed summas 201,34 eurot; tähtajaks tasumata osamaksetelt arvestatud viivis

perioodil 01.12.2008 -31.03.2009 summas 94,75 eurot. Kuna vara võõrandamisest saadav

rahasumma ei katnud hageja poolt vara jääkmaksumust on kostjatel kohustus hagejale

hüvitada hageja poolt vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste summa 3 949,50

eurot. Samuti kandis hageja vara tagastus- ja müügiprotsessis täiendavaid kulutusi

summas 607,16 eurot.

2. Menetluse

kestel

vähendas

hageja

oma

nõuet.

Hageja

palub

02.01.2013.a.

menetlusdokumendis mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena

2898,31 eurot, mis moodustub liisingumaksete võlgnevusest kokku 1292,95 eurot, millest

tähtajaks tasumata osamaksed summas 996,16 eurot, tähtajaks tasumata intressimaksed

summas 201,34 eurot, tähtajaks tasumata osamaksetelt arvestatud viivis perioodil

01.12.2008-31.03.2009 summas 94,75 eurot ja vara omandamiseks tehtud hüvitamata

kultustest summas 1606,06 eurot; mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis

summas 2898,31 eurot, arvutatuna 2898,31 euro suuruselt võlasummalt alates

25.10.2011.a. kuni 02.12.2013.a. määras 0,25% päevas; jätta kõik menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

Kostja I vastuväited ja põhjendused

3. Kostja I hagile vastuväiteid ei esitanud. Kostja I on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte

saanud (t/l 89, 147).

Kostja II vastuväited ja põhjendused

4. 26.10.2011.a. kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja II leiab, et ei

vastuta kostja I kohustuste eest, kuna on oma osaluse antud ettevõttes võõrandanud

09.11.2009.a. Osa ostu müügilepinguga vabanes kostja II kõikidest selle ettevõttega

seotud kohustustest täielikult. Asjaolu, et kostja II on sõlminud käenduslepingu nr XXX

on kostja II arvates tegemist tüüptingimustega VÕS mõttes. Arvestades tüüptingimuste

siduvust käendaja kui tarbija suhtes, siis on kostja II seisukohal, et tema suhtes taoline

tüüptingimus ei kehti. Kostja II vaidleb vastu ka võlgnevuse suurusele, sest võlgnevus,

mida hageja väidab olevat talle tekitatud ei vasta sellele suurusele, mida kostjate käest

nõuda. Kostja II ei nõustu kahjuhüvitise arvega. Kostja II ei vastuta sellise teenuse

tellimuse vajaduse eest, kuna miniekskavaator anti hagejale üle kostja II teadaolevalt ja

kostja I kinnitusel vabatahtlikult, seega puudus sellise teenuse sisseostmiseks igasugune

vajadus. Kostja II leiab, et käendajana on tal õigus esitada samasuguseid vastuväiteid

hagile nagu võlgnikul ja seetõttu taotleb Kostja II vähendada võlasummat 4200 krooni

(268,43 euro) võrra, kuna selle tekitamine ei ole kuidagi seotud käesoleva

käenduslepinguga ega ka liisinglepinguga. Kostja II ei nõustu ka müügiteenuse osutamise

eest esitatud arvega nr 012438 summas 7200 krooni (460,15 eurot). Antud arvest ei nähtu,

milline on seos vara müügiga seoses. Tõend ei ole asjakohane ja sellest ei ole võimalik

välja lugeda, milline on selle seos kostja võlgnevusega ja kahju tekitamisega.

5. Kostja II leiab, et kuna vara müüki ei saanud tema korraldada, ega ka juhtida, veel vähem

kontrollida selle hinda, siis on hageja müünud vara tunduvalt alla miniekskavaatori

tegelikku turuhinda antud perioodil. Kostja ei nõustu ka vara müügist saadud tasude

arvestusega käibemaksu osakaalu osas. Kostja II leiab, et miniekskavaator müüdi

tunduvalt alla selle turuhinda ja kostja I ega kostja II ei võlgne täiendavalt enam hagejale

mitte

midagi.

Interneti

aadressilt

http://www.machineryzone.eu/,

kus

müüakse

miniekskavaatoreid on kõige odavam analoogne mark 2000 a ja hinnaga 11 515 eurot.

Hageja müüs aga miniekskavaatorit, mis pärines aastast 2007 seega tunduvalt uuem ja

paremas seisukorras, mis omakorda viitab asjaolule, et turuhind sellise vara puhul oli

kahtlemata suurem. Samast portaalist on ligilähedased mudelid hinnaga kuni 23 800

eurot. Seega on kostja II seisukohal, et vara võõrandati tunduvalt alla turuhinda. Ka

liisinglepingus nr XXX on märgitud vara maksumuseks ilma käibemaksuta 19 493,05

eurot.

6. Hageja pole kostjale II kui käendajale teada andnud oma nõude realiseerimisest tema

suhtes. Samuti ei teadnud kostja II mitte midagi sellest, et miniekskavaator on üldse

võõrandatud ja müüdud hagis toodud viisil. Kostja II oleks sellise raha eest nagu

liisinguese võõrandati ise ostnud selle liisingueseme pangalt välja. Kostja palub hagi jätta

rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Lahendi kostja kahjuks tegemise korral

rahuldamise korral, palub kostja kindlaks määrata otsuse täitmise viisi nii, et igakuine

kostja makse hagejale ei oleks suurem kui 300 eurot. Kostja on üksikvanem ja kasvatab

kodus alaealist last.

Kohtu põhjendused

7. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab

liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses

liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud

selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi

lg 2 kohaselt lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt

pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha

lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks

tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu

ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

kulutuste hüvitamise nõude suuruse kindlaks määramisel arvestada liisingueseme väärtust

selle liisinguandjale tagastamise hetkel.

9. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja ning kostja I sõlmisid 20.03.2008.a. liisingulepingu

nr XXX, mille esemeks oli miniekskavaator DOOSAN S015P (t/l 6-7). Vaidlust ei ole ka

selles, et 20.03.2008.a. sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX tagamaks

liisingulepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga I (t/l 8). Hageja omandas

nimetatud miniekskavaatori ning andis selle liisingulepingu kehtivuse perioodiks kostja I

valdusse. Kuna kostja I ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja

kostjatele 27.05.2009.a. teatised võlgnevuse olemasolu kohta ja liisingulepingu võimaliku

ülesütlemise kohta (t/l 22-23). Vaidlust ei ole ka selles, et vara tagastamise hetkel oli vara

jääkmaksumuseks 12 471,05 eurot (t/l 20). Liisingulepingu lõpetamise seisuga oli kostjal I

hagejale tasumata arved summas 1 292,25 eurot, millest tähtajaks tasumata osamaksed

moodustasid 996,16 eurot, intressimaksed 201,34 eurot ja tähtajaks tasumata osamaksetelt

arvutatud viivis summas 94,75 eurot (t/l 24-27). Kostja I tagastas liisingueseme hagejale

07.07.2009.a. (t/l 96). Liisinguese müüdi 11.12.2009.a. hinnaga 133 333,33 krooni

(8 521,55 eurot) ilma käibemaksuta. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4

alusel tuvastatuks.

10. VÕS § 116 lg 6 kohaselt võib olulise rikkumise puhul kestvuslepingu üles öelda. VÕS §

196 lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või

kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist

kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline

ülesütlemine). Hageja on kohtule esitanud 27.05.2009.a. liisingulepingu ülesütlemise

hoiatused. Kostja II on väitnud, et kostja I ei ole liisingulepingu ülesütlemise hoiatust

kätte saanud. Tallinna Ringkonnakohus on 03.12.2012.a. otsuses tsiviilasjas nr. 2-11-

11464 asunud seisukohale, et tingimuslikule tahteavaldusele ei saa anda kujundusõiguse

jõudu, kuna sellise õiguse kasutamine peab olema selge. Liisingulepingu üldtingimuste p

10.3 kohaselt tuli teated ülesütlemise kohta anda kostjale I üle allkirja vastu või edastada

tähitud kirjaga kostja I kontaktaadressile või tema poolt hilisemas kirjalikus või e-posti ja

faksiga edastatud teatises teatavaks tehtud aadressile. Teade loetakse sama punkti teise

lause kohaselt kättesaaduks ka siis, kui see postiasutuse poolt tagastatakse seoses

hoiutähtaja möödumisega. Seega olid pooled kokku leppinud ülesütlemises kirjalikus

vormis. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid kirjaliku ülesütlemisavalduse koostamise

ja saatmise kohta kostjale I. Kohtutoimikust nähtub, et kostja I praegune juhatuse liige ÜA

on saanud hagimaterjalid kätte 16.11.2011. Seega saab liisingulepingu lugeda ülesöelduks

alates 16.11.2011.a.

11. Pooled vaidlevad muuhulgas ka selle üle, kas kostja II vastutab kostja I kohustuste eest

pärast oma osaluse võõrandamist. Hageja nõue kostja II vastu tuleneb käenduslepingust.

VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub

käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku

kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja

vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS §

145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka

kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise

ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega

seotud kulude hüvitamise eest. Käenduslepingus (t/l 8) on pooled kokku leppinud, et

kostja II vastutab kostja I poolt liisingulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest

solidaarselt kostjaga I, sh liisingufirmale liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvate

osamaksete, intressi, viivise, leppetrahvi, kahju hüvitamise, lepingu ülesütlemise või

sellest taganemisega seotud kulutuse või mis tahes muu lepingust tuleneva summa

tasumise eest. Kahtluste vältimiseks pooled käenduslepingus kinnitavad, et käendaja

vastutab ka lepingu kehtetuse tagajärjel tekkivate nõuete, sh alusetu rikastumise,

taganemisel või ülesütlemisel tekkivate nõuete eest (sh tagasitäitmine, kohtukulud,

õigusabikuud,

kohtuotsuse

täitmise

kulud).

Kostja

II

vastutuse

rahaliseks

maksimumsummaks on pooled kokku leppinud 23 560,85 eurot.

12. Kohus ei nõustu kostja II seisukohaga selles, et oma osaluse võõrandamisega ettevõttes

lõppesid ka kostja II käenduslepingust tulenevad kohustused. Käenduslepingu p. 6 järgi

kehtib käendusleping kuni lepingust tulenevate nõuete täieliku täitmiseni. VÕS § 3 p 1

järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama

isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad

midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 13 lg 1 sätestab, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte

kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. VÕS § 186 sätestab

võlasuhte lõppemise alused. Ka viidatud sättest ei tulene, et ettevõtte kohustuste käendaja

vabaneb käendajakohustustest oma osa võõrandamisel ning vastutus käenduslepingu

täitmise eest läheb automaatselt üle uuele ettevõtte osanikule. Nimetatu ei tulene ka

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) vastavatest sätetest.

13. Kostja väited selle kohta, et käenduslepingu sõlmimine iseenesest on olnud tüüptingimus

VÕS mõttes ei ole asjakohased. Kohus märgib, et käenduslepingu sõlmimine ise ei ole

tüüptingimus vaid lepingut saab sõlmida tüüptingimustel. Riigikohus on 08.05.2007.a.

lahendis 3-2-1-45-07 asunud seisukohale, et VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse

tüüptingimuseks nii lepingutingimus, mis on välja töötatud korduvaks kasutamiseks

tüüplepingutes, kui ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus,

mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. Pool, kes

soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste

regulatsiooni, peab tulenevalt VÕS § 35 lg-test 1 ja 2 esile tooma ja tõendama asjaolud,

mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena.

Kostja II ei ole käesoleval juhul esiletoonud isegi ühtegi konkreetset lepingutingimust,

mis on tema hinnangul VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena. Kohus

märgib, et kostja II viited tarbijalepingule ei ole asjakohased, kuivõrd liisinguleping on

sõlmitud kostja I majandus- ja kutsetegevuses. Seega on kohus seisukohal, et poolte vahel

20.03.2008.a. sõlmitud käendusleping on kostja II suhtes jätkuvalt kehtiv ja kostja II

vastutab hageja ees solidaarselt kostjaga I.

14. Kohus leiab, et liisinguandja nõude arvestamisel eelkõige oluline liisingueseme väärtus.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr. 3-2-1-33-08 leidnud, et kolleegiumi arvates

on siiski lubatud poolte kokkuleppel lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust

müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus

teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel

võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Asja materjalide kohaselt poolte vahel mingeid

kokkuleppeid liisingueseme müügihinna osas sõlmitud ei ole. Tõendeid, mille alusel saaks

kohus hinnata müügiprotsessi tõhusust kohtule esitatud ei ole.

15. Riigikohus leiab viidatud lahendis nr 3-2-1-33-08, et tagastatud liisingueseme

võõrandamise hinnariski ei saa panna ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa

mõjutada liisingueseme müügiprotsessi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liisingulepingu

üldtingimuste punkt 10.5 kohaselt liisingulepingu ülesütlemisel kuulub vara hageja poolt

võõrandamisele. Üldtingimuste punkt 10.7 sätestab, et kui vara võõrandamisest saadav

rahasumma ei kata kõiki kostja poolt hagejale liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvaid

summasid, on kostja kohustatud viivitamatult tasuma hagejale puudu jääva osa. Kuna

poolte vahel sõlmitud liisinguleping üldtingimuste punkt 10.7 ei arvesta liisingueseme

väärtusega,

sõltumata

sellest,

millise

hinnaga

vara

võõrandati

ning

kuidas

võõrandamisprotsess oli kujundatud ja kaua see kestab, võimaldab see oluliselt kahjustada

liisinguvõtja huvisid ja jätta tema vastu esitatavate nõuete suuruse määramise sisuliselt

liisinguandja otsustada. Kuna nimetatud lepingu tingimused ei võta hageja hüvitusnõude

arvestamisel üldse arvesse liisingueseme väärtust, siis tuleb asuda seisukohale, et hageja

tüüptingimus on kostjaid ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine

ning selle asemel tuleb VÕS § 41 kohaselt kohaldada VÕS § 367 sätestatut.

Tüüptingimuse kehtivust tuleb kohtul kontrollida omal algatusel, ka on kostja oma

vastuväidetes antud asjaolule tuginenud.

16. Pooled vaidlevad muuhulgas ka selle üle, milline oli vara väärtus selle hagejale

tagastamise hetkel. Hageja leiab 02.01.2013.a menetlusdokumendis, et vara hagejale

tagastamise aja väärtus fikseeriti BRC A 16.07.2009.a. vara müüki suunamise aktis (t/l

97) ning see oli 170 000 krooni (km-ta). Kostja II on seisukohal, et miniekskavaator

müüdi tunduvalt alla selle turuhinda ja kostjad ei võlgne täiendavalt enam hagejale mitte

midagi. Kostja esitas tõendid veebikeskkonna kohta kus müüakse sarnaseid

miniekskavaatoreid tunduvalt kõrgema hinnaga (t/l 74-76). Vara müüki suunamise aktis

fikseeritud hinna kohta kostja II vastuväiteid ei esitanud.

17. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et miniekskavaatori väärtus vara tagastamise ajal

oli teistsugune. Kostja esitatud kuulutused internetiportaalis aadressilt XXX näitavad

üksnes seda, millise pakkumishinnaga analoogsed miniekskavaatorid antud kuupäeval

turul

pakkumisel

olid,

kuid

vara

väärtust

ei

saa

samastada

mittesiduva

müügipakkumisega. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest vara väärtus 07.07.2009.a.

seisuga, kuna müügikuulutused on esitatud enam kui kaks aastat pärast vara tagastamise

aega. Nimetatud müügipakkumistest nähtub, et müügipakkumises märgitud kuupäeval

olid nimetatud sõidukid müügis, kuid müügipakkumistest ei nähtu kui kaua nimetatud

sõidukid on juba müügis olnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole ümber

lükanud hageja poolt näidatud vara väärtust hagejale tagastamise hetkel. Lisaks on vara

müüki suunamise aktis fikseeritud ja arvesse võetud ka miniekskavaatori individuaalseid

tunnuseid, kuivõrd nii vara üleandmise-vastuvõtmise aktist ja vara müüki suunamise aktist

nähtuvalt on miniekskavaatori kerel värv kahjustatud ja noolel loksud sees (t/l 96, 97).

18. VÕS § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise

isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib

võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu vara omandamiseks tehtud hüvitamata

kulutuste hüvitamiseks summas 1 606,06 eurot on põhjendatud ning kostjatelt tuleb

nimetatud summa solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Kostjad ei ole vaidlustanud

hageja väidet, et liisingulepingu lõpetamise seisuga oli kostjal I hagejale tasumata arved

summas 1 292,25 eurot, millest tähtajaks tasumata osamaksed moodustasid 996,16 eurot,

intressimaksed 201,34 eurot ja tähtajaks tasumata osamaksetelt arvutatud viivis summas

94,75 eurot. Seega on hageja nõue ka nimetatud osas põhjendatud ja kostjatelt tuleb

solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhinõue kokku summas 2 898,31 eurot.

19. Vaidlust ei ole selles, et kostjad on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. VÕS §

113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Liisingulepingu nr. XXX järgi leppisid hageja ja kostja I kokku

viivisemääras 0,25% päevas. Hageja on arvestanud viivist võlgnevuselt ajavahemiku

25.10.2011.a. – 02.01.2013.a. eest kokku summas 3 151,91 eurot ja seda vähendanud

summani 2 898,31 eurot. Kuivõrd kostjale I on hagimaterjalid kätte toimetatud

16.11.2011.a. ja liisingulepingu saab lugeda ülesöelduks alates 16.11.2011.a., on kohus

seisukohal, et viivist tuleb arvestada antud kuupäevast, seega oleks viivise nõue antud

juhul 2997,36 eurot. Hageja on oma viivisenõuet vähendanud alla eelpooltoodud summa.

Kohtu hinnangul on viivisearvestus õiguslikult põhjendatud ja tuleb kostjatelt solidaarselt

välja mõista.

20. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja

korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja II taotleb hagi

rahuldamisel tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel selliselt, et igakuine kostja makse

hagejale ei oleks suurem kui 300 eurot. Kohus jätab kostja taotluse otsuse täitmise korra ja

tähtaja kindlaksmääramiseks rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 sätestatud normi eesmärk on

võimaldada pooltel enne otsuse tegemist taotleda kohtult mõnda konkreetset otsuse

täitmise viisi. Kohtu hinnangul ei saa kohus otsuse täitmist kindlaks määrata kostja II

taotluses toodud asjaoludel (raske majanduslik olukord) ja tingimustel. Kostja taotlus

maksegraafiku osas lükkab otsuse täitmise tähtaja edasi paari aasta pikkuseks tähtajaks.

Hagejal on õigus saada õiguslikult põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõude osas

täitedokument ning sellisel viisil otsuse täitmise viisi kindlaks määramine riivab oluliselt

hageja õigusi ja huve. Selline kokkulepe oleks kohtu hinnangul võimalik üksnes hageja

nõusolekul. Käesoleval juhul hageja sellist nõusolekut andnud ei ole.

21. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb

rahuldada. Kohus peab põhjendatuks kostjatelt hageja kasuks välja mõista 2898,31 eurot

põhivõlgnevuse katteks ja 2898,31 eurot viivise katteks, kokku 5 796,62 eurot.

22. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

23. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind

hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel

võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 133 lg 2 (23.05.2011.a.

redaktsioonis) järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet,

muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude

puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi

hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on

põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui

kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks

2 891,31 eurot.

Menetluskulude jaotamine

24. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

25. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse

alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud

esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik