2-12-14126/36 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19. detsember 2012. a, Tallinn,

kell 14:00 kohtu kantselei kaudu

Täiendava otsuse kuupäev

8. jaanuar 2013

Tsiviilasja number

2-12-14126

Tsiviilasi

Advokaadibüroo Oja, Nõu & Partnerid Osaühingu hagi

HP vastu 1 965,74 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1 965,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Advokaadibüroo Oja, Nõu & Partnerid

Osaühing, registrikood 10406358, asukoht

Tõnismägi 3a-7, Tallinn 10119

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaak Oja,

e-post jaak@lawoja.com

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raini Nõu,

e-post raini@lawoja.com

Kostja: HP, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX

Asja labivaatamine

Kohtuistungil 17. detsembril 2012, millel osalesid hageja

lepinguline esindaja Raini Nõu ja kostja HP

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt HP (isikukood XXX) hageja Advokaadibüroo Oja, Nõu &

Partnerid

Osaühing

(registrikood

10406358)

kasuks

välja

põhivõlg

1 965,74 eurot, seisuga 19. detsember 2012 sissenõutavaks muutunud viivis

563,42 eurot ja edasiulatuv viivis alates 20. detsembrist 2012 kuni põhivõla

tasumiseni põhivõla 1 965,74 eurot tasumata summalt määraga 0,1% päevas,

kuid edasiulatuv viivis kokku mitte rohkem kui 1 402,32 eurot.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

3.2.

Mõista kostjalt HP hageja Advokaadibüroo Oja, Nõu & Partnerid

Osaühing kasuks välja 175 eurot (riigilõiv).

3.3.

Kohustada kostjat tasuma punktis 3.2 väljamõistetud menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

2-12-14126

2 (5)

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamiseeesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405

lg-le 1.

Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib seejärel esitada 30 päeva

jooksul alates täiendava otsuse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Advokaadibüroo Oja, Nõu & Partnerid Osaühing (edaspidi „hageja“) esitas HP(edaspidi

„kostja“) vastu 10. aprillil 2012 avalduse maksekäsu kiirmenetluses. Kostja esitas sellele

24. mail 2012

vastuväite.

Pärnu

Maakohtu

maksekäsuosakond

lõpetas

10. septembri 2012. aasta määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohus

andis

11. septembri 2012. aasta

määrusega

hagejale

tähtaja

vormikohase

hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas 21. septembril 2012

veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõla 1 965,74 eurot,

seisuga 21. september 2012 viivise 388,09 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes. Hageja

nimetas hagi hinna 3 072,88 eurot ja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas

250 eurot.

3. Kohus võttis hagiavalduse 24. septembril 2012 menetlusse. Sama määrusega muutis kohus

hageja nimetatud hagi hinda ja selgitas, et hagi esitamisel oli vajalik riigilõivu tasumine

summas 175 eurot. Kostja esitas 16. oktoobril 2012 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu,

ja hageja esitas 29. oktoobril 2012 arvamuse kostja vastuse kohta.

4. Kohus lahendas 2. novembri 2012. aasta määrusega poolte senised menetluslikud taotlused,

määras täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamise tähtajad ning kohtuistungi aja. Sama

määrusega lahendas kohus hageja 28. septembri 2012 riigilõivu osalise tagastamise taotluse ja

määras tagastada hagejale enamtasutud lõivu summas 75 eurot.

2-12-14126

3 (5)

5. Pooled esitasid kohtu määratud tähtaja jooksul täiendavaid seisukohti ja kohtuistung asja

arutamiseks toimus 17. detsembril 2012.

6. Kohus tegi kohtuotsuse resolutsiooni avalikult teatavaks 19. detsembril 2012. Kostja teatas

28. detsembril 2012 kohtule apellatsioonkaebuse esitamise soovist.

POOLTE VÄITED JA SEISUKOHAD

7. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 1 965,74 eurot ja viivise maksmist. Hagi alusena märgib

hageja järgmist:

− kostja tellis hagejalt aastatel 2009–2010 õigusteenust seoses tsiviilasjadega nr 2-09-

41711, 2-10-2007 ja 2-08-2103; kostja võttis osutatud teenuse pretensioonideta vastu;

− pooled sõlmisid 8. märtsil 2011.a kirjaliku kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) kostjal

kujunenud võla tasumise tingimuste kohta, mis muu hulgas nägi ette võla tasumise

hiljemalt 8. märtsiks 2012, kuid kui kostjal tekib võimalus tasuda kokkuleppejärgne

võlgnevus varem, teavitab kostja sellest koheselt hagejat;

− Harju Maakohtu 27. juuni 2011. aasta määruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-06-627 on

kostja pankrotistunud OÜ S võlausaldaja nõudesummaga 252 430,44 eurot ja jaotise

protsendiga 21,08. Kostja teavitas hagejat 2011. aasta sügisel, et tal on tekkinud

võimalus kustutada hageja ees kokkuleppe järgne võlg;

− hageja väljastas kostjale 1. novembril 2011 arve nr 1111 summas 253,08 eurot, mis on

siiani täielikult tasumata, ning 2. novembril 2011 arve nr 1113 summas 782,24 eurot,

millest hageja nõuab käesolevas asjas osasumma 598,18 eurot maksmist;

− hageja 3. veebruari 2010 arve nr 899 järgi on kostja tasunud hagejale kokku 220 eurot

ehk tasumata on sellest arvest 1 114,48 eurot;

− viidatud kolmest arvest nähtuv hageja põhinõue on kokku 1 965,74 eurot;

− kostja on kõnealust võlga korduvalt, sh kirjalikult, tunnistanud. Kostja ei vaidlustanud

hageja arveid, kostja pole ka väitnud, et hageja pole kostjale õigusteenust

nõuetekohaselt osutanud;

− kokkuleppe p-s 11 oli kokku lepitud, et kui kokkuleppejärgne võlgnevus ei ole tasutud

hiljemalt 8. märtsiks 2012, siis kohustub kostja tasuma hagejale viivist määraga 0,1 %

päevas võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Seisuga 21. september 2012

(kaasa arvatud) on alates 9. märtsist 2012 arvestatud viivis 388,09 eurot: 1 965,74 ×

0,1 % = 1,97 (euro päeva kohta) ja 1,97 × 197 = 388,09.

8. Hageja leiab, et kostja vastuväited hagile ei ole põhjendatud.

9. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda ja mõista kostjalt välja hagi esitamisel

tasutud vajaliku riigilõivu summas 175 eurot.

10. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− hageja osutas õigusabi ka tsiviilasjas nr 2-10-30631, milles esindaja jättis istungile

ilmumata ja muud kohustused täitmata, mistõttu tehti kostjaga seotud juriidilisele

isikule ebasoodus lahend;

− kostja on hagejale varem tasunud 5 219 eurot ja lisaks veel osa summasid sularahas;

− hageja on tekitanud kostjale kahju, mistõttu ei ole kostjal kohustust hagejale tasuda.

11. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

2-12-14126

4 (5)

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus tutvus esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega ning kuulas pooled ära

kohtuistungil. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja menetluskulud panna kõik kostja kanda.

13. Hageja nõuab kostjalt lepingulise kohustuse täitmist. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid

8. märtsil 2011 kokkuleppe (tlk 38–39), millega kostja kohustus tasuma tema tellimusel juba

osutatud õigusabi eest 4 164,35 eurot ja tasumisega hilinemise korral alates 9. märtsist 2012

viivist määraga 0,1% päevas. Kooskõlas kokkulepe tingimustega koostas hageja kostjale

arved nr 899, 1111 ja 1113 ning edastas need kostja e-posti aadressil (tlk 40–45). Neist

arvetest nõuab hageja osasumma 1 965,74 eurot maksmist, mis vastab kokkuleppe p-dele 1–8.

Poolte vahetatud edasistest e-kirjadest nähtub, et kostja on arved kätte saanud (tlk 46–49

ja 78–84). Arved tuli tasuda hiljemalt 8. juunil 2012 (kokkuleppe p 9).

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. Hagetav kohustus on rahaline kohustus, selle täitmise tähtpäev oli poolte vahel

kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda kohustust

rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagetav

kohustus ei ole tekkinud või ta on selle täitnud. Kostja on esitanud kohtule oma arveldusarve

väljavõtted perioodist 2008–2010 (tlk 86–88). Need tõendavad küll seda, et pooltel on

pikemat aega lepingulised suhted ja kostja on hagejale enne kokkuleppe sõlmimist teinud

makseid, kuid need ei tõenda, et kostja oleks täitnud 8. märtsi 2011 kokkulepet. Lisaks on

kostja esitanud F OÜ arveldusarve väljavõtte (tlk 85), mis kajastab kahte makset hagejale

pärast kokkuleppe sõlmimist. Poolte selgitustest ja seisukohtadest nähtub, et need maksed ei

ole tehtud käesolevas asjas hagetava kohustuse täitmiseks.

15. Kohtu hinnangul vastab kokkulepe õiguslikult võlatunnistuse tunnustele. Võlatunnistus

võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest

kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui

võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu

24. aprilli 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13). Võlatunnistus võib aga olla ka

deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest

loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt eelviidatud otsuse p 15, kokkuvõtvalt

Riigikohtu 6. veebruari 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20 teine lõik).

Käesolevas asjas hinnataval kokkuleppel on kohtu hinnangul deklaratiivse võlatunnistuse

tunnused, sest sellega kostja sisuliselt kinnitab, et tal on pooltevahelisest õigusabi osutamise

lepingust tulenevad rahalised kohustused hageja ees.

16. Mõlemat liiki võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte

kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid

tõendeid peale võlatunnistuse. Kohus nõustub hagejaga, et kostja vastuväidete põhjal ei ole

seetõttu vaja hagetavat nõuet täiendavalt tõendada. Seetõttu jätab kohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 p 1 ja lg 5 esimese lause alusel arvestamata hageja esitatud

kohtumääruse tsiviilasjas nr 2–06–627, sest hageja nõue ja selle tõendatus ei sõltu viidatud

lahendist (tlk 50–56). Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse

ümberpööramine täpsemalt siiski seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi

rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt eespool

viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21 esimene ja teine lõik). Käesolevas

asjas ei ole kostja väitnud ega ka toonud esile asjaolusid, mis otseselt näitaksid kokkuleppega

deklareeritud võla puudumist. Kostja vastuväide, et hageja on põhjustanud kostjale kahju, ei

ole piisav. Kostja ei ole esitanud vastuhagi ega tasaarvestusel rajanevat vastuväidet. Vastavalt

TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Kohus ei saa hinnata kostja väidetavat kahju, kui sellekohast nõuet ei ole esitatud.

2-12-14126

5 (5)

Seetõttu jätab kohus TsMS § 238 lg 1 p 1 ja lg 5 esimese lause alusel arvestamata kostja

esitatud tsiviilasja nr 2-10-30631 menetlusdokumendid (tlk 106–115), sest need ei oma

tähtsust käesolevas asjas esitatud nõude lahendamisel.

17. Kokkuvõtvalt on tõendatud, et hagejal on kostja vastu hagis esitatud summas rahaline

nõue ja see on muutunud sissenõutavaks. Kohus rahuldab hageja põhinõude tervikuna.

18. Hageja on esitanud ka viivise nõude. Kuna hageja nõuab rahalise kohustuse täitmist ja

hageja väitel on kostja sellise kohustuse täitmisega viivituses, siis kohaldub selle nõude puhul

VÕS § 113. Kostja ei ole viivise nõudele eraldi vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab

seetõttu ka hageja viivise nõude. Hageja nõuab viivise väljamõistmist summana kuni

kohtuotsuse tegemiseni ja edasiulatuvalt määraga 0,1% päevas. Viivise summa päevas on

1,97 eurot, seda ei ole kostja vaidlustanud. Alates 9. märtsist 2012 kuni otsuse tegemiseni

19. detsembril 2012 oli möödunud 286 päeva, st vastav viivise summa on 563,42 eurot ( =

286 × 1,97). Riigikohtu senise praktika põhjal ei pea kohus põhivõlga ületavat viivise nõuet

üldjuhul põhjendatuks, kuna hageja ei ole toonud esile erilisi asjaolusid, mis sellist nõuet

õigustaksid. Põhivõla ja väljamõistetava viivise vahe on 1 402,32 eurot, kohus piirab

edasiulatuva viivise arvutamise selle summaga.

19. Hagi hind on 1 965,74 eurot. Vastavalt TsMS § 486 lg-le 4 loetakse hagi esitatuks alates

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu

jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. TsMS § 123 sätestab, et tsiviilasja

hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Seega tuleb

käesoleval juhul hagi hind määrata enne 1. juulit 2012 kehtinud õiguse järgi ja selleks on

hageja põhinõude summa 1 965,74 eurot. Hageja esitas edasiulatuva viivise nõude juba

maksekäsu kiirmenetluses, selle nõude summa täpsustamist ei loe kohus nõude

suurendamiseks.

20. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 405 lg 1

p-st 3 määrab kohus menetluskulud kindlaks rahaliselt. Hageja on taotlenud riigilõivu kostjalt

väljamõistmist. Kohus rahuldab selle taotluse. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 märgib kohus

menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik