Legislator Case Law & Legislation
3-12-2582/7 AI generated

3-12-2582/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-12-2582/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvad järgmised asjaolud ja MTA Taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate

Legislator headnote

AI generated

3-12-2582/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvad järgmised asjaolud ja MTA Taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate

Keywords

AI generated
renovation costs right to rebuild right to cure defect expert reassessment readiness for construction licensed audit expert
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna halduskohus

Kohtunik

Hurma Kiviloo

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2582

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus

loa saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti

11.12.2012 taotlus loa saamiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks.

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri

viivitamatult elektrooniliselt Maksu- ja Tolliametile.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale

(HKMS § 265 lg 3).

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15

päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest

(HKMS § 204 lg 1 ja 2, § 265 lg 5).

ASJAOLUD

1.

11.12.2012 sai kohus Maksu- ja Tolliameti (MTA) taotluse loa saamiseks Eesti

Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks:

•

E H’le kuuluvale elamumaale registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxx, summas

47 879 eurot;

•

M T’le kuuluvale maatulundusmaale registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga

xxxx, summas 47 879 eurot

2. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvad järgmised asjaolud ja MTA

põhjendused:

Taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate

täienduste ja muudatustega; edaspidi MKS) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude

tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva

rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse

tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud

ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130

lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole

täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud

täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega

tulemuslik.

Maksuhalduri menetluses on OÜ Meiveri (registrikood 10072710) maksuvõlgade

sissenõudmine. OÜ Meiveri maksuvõlg seisuga 21.11.2012 on 99 760,07 eurot (tl 10-12).

OÜ Meiveri põhivõlg summas 61 510,77 eurot koosneb juriidilisele isikule 28.10.2010

maksuotsusega nr 12.2-3/4794-8 määratud ning tasumata jäetud kohustusest summas 36

830,04 eurot ning OÜ Meiveri poolt deklareeritud ning tasumata jäetud kohustustest summas

24 680,72 eurot. OÜ Meiveri maksuvõlg sisaldab intressinõudeid nr 13-3/25604 summas

388,07 eurot ja nr 13-3/31598 summas 455,95 eurot, üldsummas 844,02 eurot. OÜ Meiveri

arvestuslik intress on 38 249,30 eurot.

Maksuvõla kujunemise faktilised asjaolud. Lõuna maksu- ja tollikeskus (edaspidi Lõuna

MTK; maksuhaldur) kontrollis 18.06.2010 korraldusega nr 12.2-3/4794-1 OÜ Meiveri

käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsust 01.06.2009 - 30.09.2009

perioodi eest. Kontrolli alustati seoses OÜ Meiveri ja A.K.M. Teed OÜ (registrikood

11445416) vaheliste tehingutega. Kriminaalasja nr 09730000343 menetluse käigus kogutud

tõenditest nähtus, et A.K.M. Teed OÜ ei tegutsenud iseseisva majandusüksusena ning

tehingute eesmärk oli jätta maksuhaldurile mulje, justkui tegemist oleks majanduslikku sisu

omavate tehingutega. OÜ Meiveri deklareeris maksustamisperioodidel 2009.a juuni kuni

2009 september sisendkäibemaksu A.K.M. Teed OÜ nimel väljastatud arvete alusel kokku

219 000 krooni. Maksumenetluse käigus on tuvastatud, et OÜ Meiveri ei ole A.K.M. Teed

OÜ nimel väljastatud arvetel näidatud teenust sellelt äriühingult saanud, millest tulenevalt ei

kajasta arved tegelikult toimunud majandustehinguid ning seega puudub ka õiguslik alus

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nimetatud äriühingu nimel väljastatud arvete alusel. OÜ

Meiveri vähendas sellega tasumisele kuuluvat käibemaksu sama summa võrra ning sellega on

OÜ Meiveri esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid, deklareerides tasumisele kuuluva

käibemaksu tegelikust väiksema. Võttes arvesse OÜ Meiveri poolt kontrollimiseks esitatud

dokumente ja maksuhalduri poolt kontrollimise käigus kogutud tõendeid, on maksuhaldur

seisukohal, et OÜ Meiveri ei ole saanud teenuseid A.K.M. Teed OÜ-lt ning on teinud

teadlikult ettevõtlusega mitteseotud sularaha väljamakseid A.K.M. Teed OÜ rekvisiitidega

arvete alusel, mille majanduslik sisu on ebaõige, kokku 1 344 000 krooni. Nimetatud

väljamakselt A.K.M. Teed OÜ-le jättis OÜ Meiveri kokku 357 265 krooni tulumaksu

arvestamata, deklareerimata ja maksuhaldurile üle kandmata. Tulumaksu määramise aluseks

on asjaolu, et väljamaksed on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille

toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust, seega on tegemist

fiktiivsete arvete alusel tehtavate väljamaksetega, mille eesmärgiks oli ettevõttest raha välja

viimine.

Kontrolli tulemusena väljastas Lõuna MTK 28.10.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/4794-8 (tl 19-

25), edaspidi maksuotsus), milles arvestati ning määrati täiendavalt tasumisele käibemaksu

summas 219 000 krooni (13 996,65 eurot) ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

summas 357 265 krooni (22 833,40 eurot). Kokku 576 265 krooni (36 830,04 eurot).

Maksuotsus on jõustunud.

OÜ Meiveri registreeriti äriregistris 29.08.1996. Äriühingu põhitegevusalaks on kaubavedu

maanteel. Äriühingu juhatuse liikmed olid perioodil 29.08.1996-06.08.2010 E H ja M T,

perioodil 29.08.1996-27.09.2010 oli juhatuse liige I T. Alates 09.09.2010 on OÜ Meiveri

ainuosanik ja alates 14.09.2010 ainus juhatuse liige P K (isikukood xxxxxxxx).

Eelnevast nähtub, et OÜ Meiveri juhatuse liikmed E H, M T ja I T hakkasid äriühingut

võõrandama vahetult peale seda, kui maksuhaldur alustas OÜ Meiveri suhtes kontrolli-

kontrolli alustati juunis 2010 ning äriühingu võõrandamine ja juhatuse vahetus toimus

augustis ja septembris 2010. Viimati esitas OÜ Meiveri käibedeklaratsiooni 2010 juulikuu

eest. Peale seda ei ole äriühing käibedeklaratsioone esitanud, millest võib järeldada, et

majandustegevust äriühingus peale 2010 juulikuud enam ei toimunud. Alates 11.03.2011 on

OÜ Meiveri kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist KMS § 22 lg 3 alusel, st isik jättis

esitamata käibedeklaratsioonid 6 järjestikuse kuu kohta.

OÜ Meiveri maksuvõlgade sissenõudmiseks teostatud toimingud. Maksuhalduril ei ole

õnnestunud OÜ-lt Meiveri maksuvõlga sisse nõuda. Püsiv maksevõlgnevus tekkis OÜ-l

Meiveri alates 2010 maikuust, ehk siis vahetult enne seda kui endised juhatuse liikmed (E H,

M T, I T) asusid võõrandama äriühingu osasid ja lahkusid juhatusest.

Maksuvõlgade sissenõudmiseks rakendas maksuhaldur OÜ Meiveri suhtes maksukorralduse

seaduse § 130 lg 1 p1 sätestatud täitetoiminguid. 18.10.2010 tegi maksuhaldur taotluse Eesti

Riiklikule Autoregistrile OÜ-le Meiveri kuuluva sõiduki Volkswagen Golf (1989)

käsutamise keelumärke kandmise kohta. Maksuhalduri taotlus on rahuldatud ja käsutamise

keelumärge on seatud.

19.10.2010 koostas maksuhaldur kohtutäiturile avaldused nr 13-5/2741-1 summas 8 414,80

eurot; nr 13-5/2741-2 summas 388,07 eurot ja nr 13-5/2741-3 summas 13 051,23 eurot

täitemenetluse alustamiseks. Täitetoimingud tulemust ei ole andnud.

13.01.2010 koostas maksuhaldur korralduse nr 13-2.7/9590 SEB Pank AS OÜ Meiveri

pangakonto arestimise ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti

pangakontole. Pangalt saadud tagasiside kohaselt omas OÜ Meiveri pangakontot SEB Pank

ASs, kus arestimise hetkel oli konto jääk 0 eurot.

20.02.2012 koostas maksuhaldur korraldused järgmistele krediidiasutustele:

• korraldus nr 13-2.7/73717 Bank Dnb Nord A/S Eesti Filiaal OÜ Meiveri pangakonto

arestimise kohta ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti

pangakontole. Pangalt saadud tagasiside kohaselt ei omanud OÜ Meiveri pangakontot

Bank Dnb Nord A/S Eesti Filiaal’s;

• korraldus nr 13-2.7/73718 Danske Bank A/S Eesti filiaal OÜ Meiveri pangakonto

arestimise kohta ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti

pangakontole. Pangalt saadud tagasiside kohaselt omas OÜ Meiveri pangakontot Danske

Bank A/S Eesti filiaalis, kus arestimise hetkel oli 0 eurot;

• korraldus nr 13-2.7/73720 LHV Pank AS OÜ Meiveri pangakonto arestimise kohta ja

pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Pangalt saadud

tagasiside kohaselt ei omanud OÜ Meiveri pangakontot LHV Pank AS-s;

• korraldus nr 13-2.7/73721 Versobank AS OÜ Meiveri pangakonto arestimise kohta ja

pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Pangalt saadud

tagasiside kohaselt ei omanud OÜ Meiveri pangakontot Versobank AS-s;

• korraldus nr 13-2.7/73719 Eesti Krediidipank AS OÜ Meiveri pangakonto arestimise

kohta ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Pangalt

saadud tagasiside kohaselt ei omanud OÜ Meiveri pangakontot Eesti Krediidipank AS-s;

• korraldus nr 13-2.7/73726 Unicredit Bank Eesti Filiaal AS OÜ Meiveri pangakonto

arestimise kohta ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti

pangakontole. Pangalt saadud tagasiside kohaselt ei omanud OÜ Meiveri pangakontot

Unicredit Bank Eesti Filiaal AS-s;

• korraldus nr 13-2.7/73722 Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal OÜ Meiveri pangakonto

arestimise kohta ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti

pangakontole. Pangalt saadud tagasiside kohaselt ei omanud OÜ Meiveri pangakontot

Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaalis;

• korraldus nr 13-2.7/73723 Svenska Handelsbanken AB Eesti Filiaal OÜ Meiveri

pangakonto arestimise kohta ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti

pangakontole. Pangalt saadud tagasiside kohaselt ei omanud OÜ Meiveri pangakontot

Svenska Handelsbanken AB Eesti Filiaal’s;

• korraldus nr 13-2.7/73724 AS Swedbank OÜ Meiveri pangakonto arestimise kohta ja

pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Pangalt saadud

tagasiside kohaselt omas OÜ Meiveri pangakontot AS-s Swedbank, kus arestimise hetkel

oli 0 eurot;

• korraldus nr 13-2.7/73725 Tallinna Äripanga AS OÜ Meiveri pangakonto arestimise

kohta ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Pangalt

saadud tagasiside kohaselt ei omanud OÜ Meiveri pangakontot Tallinna Äripanga AS-s;

• korraldus nr 13-2.7/73727 Citadele Banka Eesti Filiaal AS OÜ Meiveri pangakonto

arestimise kohta ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti

pangakontole. Pangalt saadud tagasiside kohaselt ei omanud OÜ Meiveri pangakontot

Citadele Banka Eesti Filiaal AS-s.

Sundtäitmise toimingute tulemusena OÜ-lt Meiveri maksuvõlga sisse nõuda ei ole

õnnestunud. Maksuhalduri poolt e-kinnistusraamatus, Ehitisregistris ja Maanteeameti poolt

hallatava liiklusregistri kohaselt, ei oma OÜ Meiveri peale eelpool nimetatud OÜ-le Meiveri

kuuluva sõiduki (Volkswagen Golf (1989)) registervara (tl 13-15).

Maksuhalduri taotluse alus ja sisu. MKS § 8 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku seaduslik

esindaja on kohustatud tagama esindatava MKS-st maksuseadusest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse

esindatava vara arvel.

MKS § 40 lg 1 järgi kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või

raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu

tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

MKS § 96 lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse

kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja

kohustuse täitmise eest. MKS § 96 lg 5 kohaselt kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib

teha

maksusumma

tasumiseks

kohustava

vastutusotsuse

maksusumma

määramise

aegumistähtaja (§ 98) jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha

vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud

sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel

ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu

kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

MKS 98 lg 1 kohaselt maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat.

Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma

määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni

esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma

valesti arvutati.

Sissenõutav maksuvõlg on tekkinud alates 20.07.2009, mis on tekkinud 28.10.2010

maksuotsuse nr 12.2-3/4794-8 tagajärjel. Kuna maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et

isikud on juhatuse liikme kohustusi rikkunud tahtlusega, rakendub kuueaastane

aegumistähtaeg.

Taotleja on OÜ Meiveri maksumenetluses kogutud teabele tuginedes käesoleva taotluse

esitamisega algatanud osaühingu endiste juhatuse liikmete E H ja M T suhtes

maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse kaudu maksuvõla sissenõudmine

kolmandatelt isikutelt, kes seaduse alusel vastutavad maksumaksja või maksu kinnipidaja

(OÜ Meiveri) kohustuste täitmise eest.

Vastutusotsusega esitab maksuhaldur solidaarse nõude E H ja M T vastu tasuda OÜ-le

Meiveri maksuotsusega määratud maksuvõlg summas 36 830,04 eurot.

Maksuhaldur on seisukohal, et E H ja M T, olles OÜ Meiveri juhatuse liikmed, teadsid, et

äriühing esitab maksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid, mistõttu käitusid E H ja M T

maksudeklaratsioonide esitamisel ebaseaduslikult ning pahatahtlikult. Ebaõigete andmete

kajastamine

OÜ

Meiveri

maksudeklaratsioonides

viitab

asjaolule,

et

äriühingu

raamatupidamise korraldus oli puudulik. E H ja M T tegevuses on tuvastatud MKS § 8 lg 1

rikkumine, mille tulemusel tekkis OÜ Meiveri maksuvõlg, mida maksuhalduril ei ole

võlgnikult õnnestunud sisse nõuda.

Arvestades E H ja M T senist käitumist, kus isikud kasutasid maksueelise saamise eesmärgil

enda äriühingus fiktiivseid arveid ning neid kasutades viidi äriühingust välja raha ning samuti

võttes arvesse asjaolu, et E H ja M T võõrandasid OÜ Meiveri osad maksuhalduri poolt

läbiviidava kontrolli käigus, on maksuhalduril põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks

loa andmata jätmisel võivad OÜ Meiveri endised juhatuse liikmed E H ja M T astuda samme

oma isikliku vara võõrandamiseks, eesmärgiga muuta raskemaks või võimatuks neile

vastutusotsusega tehtava nõude sissenõudmise. Arvestades isikute varasemat käitumist, kus

isik oma kohustuste mittetäitmisega on põhjustanud maksuvõlgade tekkimise, on taotlejal

põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asuvad isikud sundtäitmise

vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara.

MKS § 40 lg 1 näeb juhatuse liikme vastutuse ette süülise tegevuse korral, mis peab

väljenduma tahtluse või raske hooletuse vormis. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 2

sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt: raske

hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Sama paragrahvi lg 5

kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või

lõpetamisel.

Maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks OÜ Meiveri

vara või õiguste müügi või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt.

Tuginedes eeltoodule on maksuhalduril MKS § 96 tuginedes olemas alus vastutusotsuse

koostamiseks MKS § 40 alusel.

Maksuhalduri poolt läbi viidud maksukontrolli käigus leidis tuvastamist, et OÜ Meiveri

juhatuse liikmed ei ole täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Maksumenetluse raames

on tuvastatud, et OÜ Meiveri poolt teostatud väljamaksed on tehtud seoses selliste

väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei

ole leidnud kinnitust, seega on tegemist fiktiivsete arvete alusel tehtavate väljamaksetega.

Kasutades ettevõtluses fiktiivseid arveid, oli äriühingu esindaja eesmärgiks vähendada

tasumisele kuuluvat käibemaksu ning viia raha ettevõtlusest välja tulumaksu tasumata. Seega

sooviti hoida kõrvale maksude tasumisest. Riigikohus on oma 20.01.2010.a lahendis nr 3-3-

1-74-09 sedastanud, et maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab

oma olemuselt olla ainult tahtlik.

Taotleja on käesoleva taotluse esitamisega algatanud E H ja M T suhtes maksumenetluse,

mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel.

Vastutusotsusega esitab maksuhaldur E H’le ja M T’le nõude tasuda OÜle Meiveri

maksuotsusega määratud ning OÜ Meiveri poolt deklareeritud ning tasumata jäetud

kohustustest koosnev maksuvõlg kokku summas 36 830,04 eurot.

Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ning võimaliku

kohtumenetluse pikkust, leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist

tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna

meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni

muutuda võimatuks.

MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui ettevõtte seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub

tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu

tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Võlaõigusseaduse (RT I

2001,81,487; koos hilisemate täienduste ja muudatustega; edaspidi nimetatud VÕS) § 104 lg

2 sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on

raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Sama paragrahvi lg 5

kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või

lõpetamisel. Maksuhaldur on seisukohal, et E H ja M T OÜ Meiveri endiste juhatuse

liikmetena on jätnud tahtlikult täitmata juhatuse liikme MKS § 8 lg-st 1 tulenevad kohustused.

Maksuhaldur on seisukohal, et E H ja M T tegevus põhjustas täiendava maksukohustuse

määramise OÜ-le Meiveri.

Maksuhaldur analüüsinud OÜ Meiveri endiste juhatuse liikmete E H ja M T varalist seisu

(Lisa 6-7) tuvastas:

E H omab kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt: elamumaad registriosa

numbriga xxxxxx, asukohaga xxx. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on nimetatud

kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 670 000 krooni (42 820,80 eurot) AS SEB Pank

kasuks.

M T omab kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt: maatulundusmaad

registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxx. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on

nimetatud kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 78 000 eurot Swedbank AS kasuks.

Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud kui E H ja M T on

esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 47 879 eurot (koosneb nõude

suurusest 36 830 eurot ning nimetatud nõude sissenõudmisest tulenevatest kuludest 30%

ulatuses summas 11 049 eurot (36830×30%=11049 eurot; 36830+11049= 47879 eurot)),

valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

Eeltoodust tulenevalt on taotleja seisukohal, et põhjendatud on hüpoteegi 47 879 eurot (36

830 + 30% täitmiskulude katteks) seadmine E H ja M T kinnistule. Taotleja selgitab, et isiku

varale seatavad hüpoteegid peaksid katma tagatava nõude koos võimalike sundtäitmise

kuludega. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri

tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse

alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab

justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise

ulatuse ja ülempiiri.

TMS § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik. Kuna tegemist on olukorraga, kus äriühingult ei

ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda ja maksuhaldur on asunud läbi viima vastutusotsuse

koostamise menetlust ning leidnud, et tulenevalt ettevõtte juhatuse liikme varasemast

käitumisest võib vastutusotsuse täitmine osutuda võimatuks ning seega on õigustatud

täitetoimingute

sooritamine,

millega

kaasnevad

täitekulud,

siis

on

põhjendatud

maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas.

MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära

langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või

kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva

jooksul. Maksuhaldur peab hädavajalikuks E H ja M T suhtes MKS § 130 lg 1 punktis 51

nimetatud meetmete kasutamist, st hüpoteegi seadmist E H’le ja M T’le kuuluvatele

kinnistutele.

3. Kuna kohtule esitatud taotlus ja sellele lisatud tõendid ei võimaldanud kohtul

analüüsida esitatud taotluse põhjendatust, siis jättis kohus taotluse 13.12.2012 määrusega

käiguta ja andis taotlejale tähtaja taotluse täpsustamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks

(HKMS § 55 lg 1).

Kohus märkis määruses: „Esiteks tuleb taotlejal esitada kohtule maksuvõla sissenõudmise

toimingutega seotud asjassepuutuvad dokumendid, sh taotluses nimetatud seonduvate

haldusaktide (eelkõige maksuhalduri korraldused, avaldus täitemenetluse alustamiseks jms)

koopiad /.../ Kohtule on esitatud taotlus loa saamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks E

H’le ja M T’le kuuluvatele kinnisasjadele. Samas taotlusest nähtuvalt olid OÜ Meiveri

juhatuse liikmed ajal, mil maksuhaldur äriühingu kontrolli alustas E H, M T ja I T.

Taotluse kohaselt on maksuhaldur OÜ Meiveri maksumenetluses kogutud teabele tuginedes

käesoleva taotluse esitamisega algatanud osaühingu endiste juhatuse liikmete E H ja M T

suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse kaudu maksuvõla sissenõudmine

kolmandatelt isikutelt, kes seaduse alusel vastutavad maksumaksja või maksu kinnipidaja

(OÜ Meiveri) kohustuste täitmise eest. Vastutusotsusega kavatseb maksuhaldur esitada

solidaarse nõude E H ja M T vastu tasuda OÜ-le Meiveri maksuotsusega määratud

maksuvõlg summas 36 830,04 eurot. Sissenõutav maksuvõlg on tekkinud alates 20.07.2009,

mis on tekkinud 28.10.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/4794-8 (Maksuotsus) tagajärjel. /.../

Kohtule jääb arusaamatuks OÜ Meiveri kolmest juhatuse liikmest just nimetatud kahe - E H

ja M T – suhtes loa saamiseks taotluse esitamine. Nimelt, lisatud Maksuotsusest nähtuvalt

on selles analüüsitud ja käsitletud hoopis ja üksnes juhatuse liikme I T tegevust seoses

tehingutega A.K.M. Teed OÜ ja Meiveri OÜ vahel ning jõutud järeldusele, et tegemist oli

Meiveri OÜ tahtliku tegevusega ning ta oli maksupettusest teadlik. Meiveri OÜ on teadlikult

deklareerinud 2009.a juuni, juuli, augusti ja septembri käibedeklaratsioonides valeandmeid

ning jätnud deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja sellelt arvestanud

tulumaksu 2009.a juuni, juuli, augusti ja septembri maksudeklaratsioonidel vormil TSD./.../

Kohus selgitab, et reeglina vastutusotsus baseerub suurel määral algselt äriühingule tehtud

maksuotsusel. Riigikohus on oma lahendites käsitlenud juhatuse liikme vastutuse eelduseid

temalt maksuvõla sissenõudmisel, mis MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1tulenavalt

on järgmised: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi;

2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate

rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse

rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutuse kohaldamise aluse näitamiseks tuleb

maksuhalduril muuhulgas tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja

juhatuse liikme süü vorm. Vastutuse kohaldamise aluse näitamine tähendab, et vastutus-

otsuses tuleb motiveerida, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult

või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi. Ekslik on seisukoht, et sisuliselt

motiveerimata vastutusotsuse puhul peaksid juhatuse liikmed tõendama, et nad ei ole süüdi

(Riigikohtu lahendid 3-3-1-41-05 p 12; 3-3-1-23-12 p 11).

Lisaks on Riigikohus märkinud: „Maksukorralduse seaduse § 96 lg 3 järgi tuleb

vastutusotsuses näidata vastutuse kohaldamise alus ja maksusumma arvutamise metoodika

ning määrata maksusumma tasumise ja kõrvalkohustuste täitmise tähtaeg. Kolleegium peab

vajalikuks selgitada, et vastutuse kohaldamise aluse näitamiseks tuleb maksuhalduril

muuhulgas tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme

süü vorm. Vastutuse kohaldamise aluse näitamine tähendab, et vastutusotsuses tuleb

motiveerida, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest

hooletusest rikkunud oma kohustusi. Juhatuse liikme süü on individuaalne, s.t et iga juhatuse

liikme süü tuleb tuvastada eraldi. On võimalik, et mõni juhatuse liige erinevalt teistest pole

süüdi või et juhatuse liikmete süü vorm on erinev. Eriti suur koormus on raske hooletuse

tuvastamisel ja motiveerimisel, sest kerge hooletus ei too kaasa juhatuse liikme vastutust”.

(3-3-1-41-05 p 13). /.../Eeltoodust tulenevalt tuleb taotlejal täiendavalt selgitada, miks

kavandatakse vastutusotsuse tegemist ainult osaühingu endiste juhatuse liikmete E H ja M T

suhtes ja mis põhjusel taotleb maksuhaldur loa saamist täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks ainult nende isikute vara suhtes, samal ajal, kui kontrollitaval perioodil oli

juhatuse liikmeks ka I T ning just tema tegevust on analüüsitud Maksuotsuses. Antud juhul

kohtule esitatud taotluse argumendid koosmõjus Maksuotsusega ei veena kohut kuidagi

kavandatava vastutusotsuse edukuses ja seega ka täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

esitatud taotluse põhjendatuses. Täiendavalt tuleb taotlejal selgitada ka, miks ta peab

maksuvõla tagamisel põhjendatuks just kohtuliku hüpoteegi seadmist taotluses nimetatud

isikute kinnisvarale, kui kinnistusregistri andmetest nähtuvalt on kinnistud juba

hüpoteekidega niigi koormatud”.

4.

19.12.2012 vastuses kohtumäärusele maksuhaldur selgitab, et taotluse nr 13-7/289-1

esitamisega algatab maksuhaldur OÜ Meiveri endiste juhatuse liikmete E H ja M T suhtes

menetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Maksuhaldur

algatab vastutusmenetluse ka kolmanda OÜ Meiveri endise juhatuse liikme I T suhtes,

väljastades isikule vastavasisulise korralduse. 10.12.2012 taotlus nr 13-7/289-1 ei puuduta I

T õigusi ja kohustusi, sest isikul puudub vara, mille suhtes maksuhaldur saaks esitada

taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.

Vastutusmenetluse raames on maksuhalduri eesmärgiks välja selgitada OÜ Meiveri endiste

juhatuse liikmete süülisus individuaalselt. Taotleja kinnitab, et on teadlik vastutusotsuse

koostamise põhimõtetest ja õiguslikest alustest, mida kohus on selgitanud määruse punktis 6.

MKS § 1361 lg 1 alusel esitatava taotluse eesmärgiks on tagada maksuvõla sissenõudmise

võimalus ka pärast rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik

hakkab maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama. Maksuhaldur

rõhutab, et taotluse nr 13-7/289-1 eesmärgiks on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus

ka peale võimaliku vastutusotsuse koostamist. MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmine ei eelda

veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidmine aset leiab, tegemist on

ennetava meetmega kus puuduvad kindlad tõendid isikute käitumise kohta tulevikus,

vältimaks kahjulike tagajärgede saabumist tulevikus. Maksuhalduri hinnangul võimaldab

kohtulike hüpoteekide seadmine E H ja M T kinnisasjadele tagada parimal määral tulevase

tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise ning on isikute suhtes kõige vähem koormav

abinõu. Hüpoteegi seadmine ei piira isikute õigusi ebaproportsionaalselt, sest see ei takista

isikutel oma vara vallata ja kasutada, piirang on vajalik vältimaks, et isikud ei viiks end ise

olukorda, kus neil ei ole võimalik määratavat maksusummat tasuda.

Kohtule on esitatud asjaga seonduvate asjassepuutuvate haldusaktide koopiad.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 264 lg 1 kohaselt seadusega

sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.

HKMS § 264 lg 2 sätestab, et taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan

kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja

seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist.

Kohus vaatab taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt

lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4).

HKMS § 265 lg 3 kohaselt loa andmise, sellest keeldumise ning loa muutmise või tühistamise

määruse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 465. Määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte, kui seadus ei sätesta teisiti. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel

taotlejale.

6. Kohus, kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab, et

taotlus ei ole kohtule vajalikul määral põhistatud. Kohus, analüüsinud esitatud taotluse

põhjendatust, on seisukohal, et taotluses esitatud põhistuse, faktiväidete ja tõendite alusel ei ole

taotlus põhjendatud ja see ei kuulu rahuldamisele.

7. Esitatud taotlusest nähtuvalt on maksuhalduri menetluses OÜ Meiveri maksuvõlgade

sissenõudmine. OÜ Meiveri maksuvõlg seisuga 21.11.2012 on 99 760,07 eurot (tl 10-12). Lõuna

MTK kontrollis 18.06.2010 korraldusega nr 12.2-3/4794-1 OÜ Meiveri käibemaksu ja

tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsust 01.06.2009 - 30.09.2009 perioodi eest. Kontrolli

tulemusena väljastas Lõuna MTK 28.10.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/4794-8, milles arvestati

ning määrati täiendavalt tasumisele käibemaksu summas 219 000 krooni (13 996,65 eurot) ning

tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 357 265 krooni (22 833,40 eurot). Kokku

576 265 krooni (36 830,04 eurot).

OÜ Meiveri juhatuse liikmed olid perioodil 29.08.1996-06.08.2010 E H ja M T, perioodil

29.08.1996-27.09.2010 oli juhatuse liige I T.

Kuna maksuvõlga ei ole õnnestunud sisse nõuda, siis on maksuhaldur algatanud kõneasoleva

taotluse esitamisega E H ja M T suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on neile

vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Taotluse kohaselt vastutusotsusega kavatseb

maksuhaldur esitada E H’le ja M T’le nõude tasuda OÜ-le Meiveri maksuotsusega määratud

ning OÜ Meiveri poolt deklareeritud ning tasumata jäetud kohustustest koosnev maksuvõlg

kokku summas 36 830,04 eurot. Käesolevaga taotleb maksuhaldur kohtulike hüpoteekide

seadmist üksnes E H ja M T kinnisvarale, kuna I T’l väidetavalt vara puudub ja taotlus teda ei

puuduta.

8. Riigikohus on lahendis 3-3-1-15-12 (p 49) märkinud: „Käsiloleva juhtumi asjaoludest

nähtuvalt on loa taotlemise üheks eelduseks kavatsus teha vastutusotsus. Seega tuleb kohtul

täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses loa andmise eelduste kontrollimisel hinnata

ka seda, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Kui vastutusotsust

alles kavandatakse, tekib MKS § 1361 lg 1 kohaldamisel ka küsimus, kui põhjalikult peab kohus

hindama haldusakti andmise eeldusi olukorras, kus haldusakti (vastutusotsust) pole veel antud.

Üldjuhul ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut

kavandatava akti õiguspärasusele”. Samas lahendis (p 50) on Riigikohus andnud juhised, mida

halduskohus peab selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada

tulevikus koostatava vastutusotsuse täiutmist, kaaluma. Riigikohus on muu hulgas selgitanud

järgmist: „...isik, kellele vastutusotsust tahetakse teha, vastutab seaduse alusel maksumaksja või

maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Seejuures on oluline välja selgitada, et isik, kellele

vastutusotsust teha soovitakse, on tõesti kohustatud maksumaksja või maksu kinnipidaja

kohustust täitma (maksukohustuse tekkimise hetke arvestamine äriühingu juhatuse koosseisu

muutumisel, ettevõtte üleminekul; isiku funktsioon ja pädevus äriühingus)” (p 50, f).

9. Kohus märkis juba 13.12.2012 määruses: „Vastutusotsusega kavatseb maksuhaldur

esitada solidaarse nõude E H ja M T vastu tasuda OÜ-le Meiveri maksuotsusega määratud

maksuvõlg summas 36 830,04 eurot. Sissenõutav maksuvõlg on tekkinud alates 20.07.2009, mis

on tekkinud 28.10.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/4794-8 (Maksuotsus) tagajärjel. /.../ Kohtule jääb

arusaamatuks OÜ Meiveri kolmest juhatuse liikmest just nimetatud kahe - E H ja M T– suhtes

loa saamiseks taotluse esitamine. Nimelt, lisatud Maksuotsusest nähtuvalt on selles analüüsitud

ja käsitletud hoopis ja üksnes juhatuse liikme I T tegevust seoses tehingutega A.K.M. Teed OÜ

ja Meiveri OÜ vahel ning jõutud järeldusele, et tegemist oli Meiveri OÜ tahtliku tegevusega

ning ta oli maksupettusest teadlik. Meiveri OÜ on teadlikult deklareerinud 2009.a juuni, juuli,

augusti ja septembri käibedeklaratsioonides valeandmeid ning jätnud deklareerimata

ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja sellelt arvestanud tulumaksu 2009.a juuni, juuli,

augusti ja septembri maksudeklaratsioonidel vormil TSD./.../ Kohus selgitab, et reeglina

vastutusotsus baseerub suurel määral algselt äriühingule tehtud maksuotsusel./.../. Juhatuse

liikme süü on individuaalne, s.t et iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi. On võimalik, et

mõni juhatuse liige erinevalt teistest pole süüdi või et juhatuse liikmete süü vorm on erinev. Eriti

suur koormus on raske hooletuse tuvastamisel ja motiveerimisel, sest kerge hooletus ei too kaasa

juhatuse liikme vastutust”.

10. Taotluse täienduses on maksuhaldur küll väitnud, et kavatseb algatada vastutusmenetluse

ka kolmanda OÜ Meiveri endise juhatuse liikme I T suhtes, väljastades isikule vastavasisulise

korralduse, kuid maksuhaldur ei ole kohut millegagi täiendavalt veennud, et tulevane

vastutusotsus E H ja M T suhtes võiks osutuda perspektiivikaks. Kohus rõhutab, et kavandatava

vastutusotsuse aluseks olevast maksuotsusest nähtub, et maksumenetluses on Meiveri OÜ

tehingute kohta A.K.M. Teed OÜ-ga andnud seletusi (25.02.2010, 14.07.2010) ainult juhatuse

liige I T. Puudub igasugune viide, et teisi juhatuse liikmeid oleks üldse küsitletud. Kohtule pole

esitatud ühtki tõendit nende osalusest maksuvõla tekkimises. Maksuotsusest võib lugeda üksnes

I T, et ta: kohtus A.K.M. Teed OÜ esindajaga, võttis pangast Meiveri OÜ kontolt sularaha välja

ja andis isiklikult A.K.M. Teed OÜ esindajale, samuti äriühing on esitanud maksuhaldurile

maksumenetluses kontrollimiseks pearaamatu väljavõtte aruandva isiku, so I T kohta perioodil

01.06-30.09.2009, samuti on kinnitatud, et I T ei ole osanud anda seletusi selle kohta, kelle

allkirjad tehingute orderitel kviitungitel võiksid olla, I T ei veendunud mingil viisi, kellelt

hakkab teenust alltöövõtuna tellima jne. Eeltoodust nähtub, et endistest juhatuse liikmetest just I

T on olnud aktiivselt seotud Meiveri OÜ ja A.K.M. Teed OÜ tehingutega. Iseenesest ei olegi

välistatud, et mitme juhatuse liikme olemasolul eksisteerib nende vahel tööjaotus ja nende rollid

äriühingu juhtimisel, sh igapäevase tegevuse korraldamisel on erineva kaaluga. Kuna

maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks pidanud vajalikuks maksumenetluses teiste

juhatuse liikmete ärakuulamist, siis kinnitab see kohtu arvamust, et tehingute, mille tulemusena

on äriühingul tekkinud maksuvõlg, juures ei peetud nende rolli oluliseks. Vastutusotsuse saab

teha siiski vaid siis, kui on tuvastatud konkreetse juhatuse liikme tahtlus või raske hooletus. On

ebatõenäoline, et maksuhaldur suudab nüüd vastutusotsusega tuvastada E H ja M T vastutuse

aluseid, kui äriühingu suhtes läbi viidud maksumenetluses ei ole nende rolli kuidagi tähtsustatud,

rääkimata nendepoolsete rikkumiste tuvastamisest. Kohtul jääb paratamatult mulje, et

maksuhaldurit on ajendanud käesolevat taotlust esitama asjaolu, et äriühingult ei ole õnnestunud

maksuvõlga sisse nõuda, samas juhatuse liikmel I T’l aga puudub vara. Eeltoodust tulenevalt,

kavandatava vastutusotsuse nõrka perspektiivi arvestades, on kohus seisukohal, et kohtuliku

hüpoteegi seadmine juhatuse liikmete E H ja M T kinnisvara suhtes oleks ilmselgelt

ebaproportsionaalne (arvestades meetme koormavust) ning seetõttu taotlus loa saamiseks ei ole

põhjendatud. Seega jääb taotlus rahuldamata.

Hurma Kiviloo

Kohtunik