3-12-2347/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2347

Haldusasi

A.E.u kaebus Tallinna Vangla 2.11.2012 vaideotsuse nr 5-

15/40899-1 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks

väljastada kaebajale nõudepesuvahend.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: A.E.

Vastustaja: Tallinna Vangla

Esindaja: Rait Kuuse

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Vangla 2.11.2012 vaideotsus nr 5-15/40899-1

ning kohustada Tallinna Vanglat väljastama viivitamatult kaebuse esitajale nõude

pesemiseks vajalik nõudepesuvahend.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse

otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei

taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.E. esitas Tallinna Vanglale 7.08.2012 taotluse väljastada endale nõudepesuvahend nõude

pesemiseks. Tallinna Vangla 1.10.2012 vastusega nr 5-8/32636-2 jäeti A.E.u taotlus

rahuldamata. A.E. esitas viidatud vangla vastusele vaide, milles vaidlustas Tallinna Vangla

finants- ja majandusosakonna toimingu, millega talle ei väljastatud nõudepesuvahendit ning

taotles ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks. Tallinna Vangla 2.11.2012

vaideotsusega nr 5-15/40899-1 jäeti A.E.u vaie rahuldamata.

2. 7.11.2012 esitas A.E. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 2.11.2012

vaideotsuse nr 5-15/40899-1 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada

kaebajale nõudepesuvahend.

3. 9.11.2012 määrusega võttis kohus menetlusse A.E.u kaebuse Tallinna Vangla 2.11.2012

vaideotsuse nr 5-15/40899-1 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada

kaebajale nõudepesuvahend.

Sama määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks lihtmenetluse. 16.11.2012 määrusega

määras kohus menetlusosalistele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse

kuulutamise aja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub tühistada Tallinna Vangla 2.11.2012 vaideotsuse nr 5-15/40899-1 ja

kohustada Tallinna Vanglat väljastada kaebajale nõudepesuvahend.

4.1. Kaebaja selgitab, et esitas Tallinna Vanglale taotluse, et talle väljastataks

nõudepesuvahendit, kuna tal endal ei olnud võimalik seda vangla kauplusest osta.

Vangla käsitles kaebaja taotlust märgukirjana ja esitas kaebajale 1.10.2012 keelduva vastuse

nr 5-8/32636-2. Kaebaja leiab, et vangla vastuses ei ole viidatud ühelegi õiguslikule alusele ja

ei ole keeldumist mitte millegagi põhjendatud (Haldusmenetluse seaduse - HMS - § 56).

Kuna kaebaja nimetatud vastusega ei nõustunud, esitas ta sellele vaide, mis jäeti 2.11.2012

vaideotsusega rahuldamata. Kaebaja eeldas, et vaidemenetluses kontrollitakse, kas asja

lahendamisel teostati kaalutlusõigust kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestatakse olulisi

asjaolusid ja kaaluti põhjendatud huve. Kuid nagu vaideotsusest nähtub, täiendati hoopis

sellega 1.10.2012 vastust nii õigusliku alusega kui ka põhjendustega, kusjuures põhjendustes

on toodud kaebaja arvates asjasse mittepuutuvaid seisukohti.

4.2. Kaebaja ei nõustu vangla tegevusega ja vaideotsusega alljärgnevatel põhjustel.

Kaebajale on antud vangla toidunõud, milliste pesemise kohustus on Tallinna Vangla

kodukorraga (Kodukord) pandud kaebajale. Kaebaja leiab, et selleks, et nõusid pesta tuleb

kasutada nõudepesuvahendit või äärmisel juhul kuuma vett. Vangla nõudepesuvahendit enam

ei väljasta ja seda saab hankida üksnes vangla kauplusest. Kaebajal aga puuduvad juba

pikema aja vältel rahalised vahendid, mistõttu kaebaja ei saa poest nõudepesuvahendit osta.

Vangla ei ole pesuruumis taganud sooja vee olemasolu, kuigi õiguskantsler on seda korduvalt

soovitanud. Pesuruumis tuleb kraanist jääkülm vesi. Sellise veega on toidunõude pesemine

võimatu ja peale selle muudab jääkülm vesi käed kangeks ja valusaks. Jääkülma vee ja

pesuvahendita on võimatu toidunõusid puhtaks saada. Kaebaja märgib, et vangla ei väljasta

kaeabajale ka veekeedukannu, millega oleks võimalik soojendada vett nõude pesemiseks.

Kaebaja viitab kaebust põhjendades Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 2-3/132/2004,

milles on märgitud, et Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes sedastatakse, et kui

kinnipeetav kasutab kambris toidunõusid, tuleb vanglal korraldada nende pesemine või tagada

kinnipeetavale võimalus pesta neid sooja veega. Vangla ei saa eeldada, et kinnipeetav

muretseb endale isiklike vahendite arvel nõudepesuvee soojendamiseks kiirkeetja.

Vangla ei väljasta nõudepesuvahendit ja ei taga sooja vee olemasolu pesuruumis ning ka ise ei

pese neid. Kaebajal ei ole võimalik nii vangla poolt seatud kohustust ja toiduhügieeninõudeid

täita.

Vaideotsus on kaebaja arvates õigusvastane, kuna sellega on täiendatud sisuliselt 1.10.2012

vastust nii õigusliku aluse kui ka põhjendustega. Samas ei ole selles antud hinnangut, kas

vangla finants- ja majandusosakonna vastus vastas haldusaktile esitatavatele nõuetele, kas

taotluse lahendamisel arvestati olulisi asjaolusid või kaaluti põhjendatud huve.

4.3. Kaebaja märgib täiendavalt, et Kodukorra p 14.7.4 puudutab kinni peetavaid isikuid, kes

viibivad haiglas, eelvangistushoonetes ja kartseris. Kaebuse esitaja on süüdimõistetu ja viibib

kinnipeetavatele mõeldud sektsioonis, keda Kodukorra p 14.7.4 kohaselt toitlustatakse ainult

sööklas, kus on kasutusel vangla toidunõud. Kuna aga toitlustamist sööklas ei toimu, siis

hoiavad kinnipeetavad enda toidunõusid toas ja pesevad neid ise pesuruumis.

4.4. Vastuseks vastustaja seisukohtadele viitab kaebaja esiteks HMS § 107 lg 2 ning märgib,

et Tallinna Vangla jättis tema taotluse rahuldamata ehk keelus toimingut sooritamast.

Vastuses on toodud põhjendused, miks toimingu sooritamisest keelduti, seega ei olnud

kaebajal tarvis eraldi esitada toimingu sooritamise keeldumise põhjendamise nõuet.

Teiseks viitab kaebaja HMS § 72 lg 1 p 3 ja sama paragrahvi lg 2 ning leiab, et kuna vangla

1.10.2012 vastuse näol oli tegemist sisulise otsusega, siis oli kaebajal õigus vaidlustada

vangla toimingust sooritamise keeldumine.

Kaebaja leiab, viidates HMS § 83 lg 1, et vangla pidi vaidemenetluses kontrollima, kas

kaalumine toimus ratsionaalselt ja kas arvestati taotluse esitaja huve. Samuti seda, kas

toimingu sooritamisest keeldumine vastas HMS §-is 107 toodud nõuetele. Vangla seda aga ei

teinud, mis tähendab, et kaebaja õigusi on vaidemenetluses rikutud ning seetõttu on

vaideotsus õigusvastane.

Kaebajale jääb arusaamatuks vastustaja seisukoht, et vaideotsuses tuli hinnata, kas kaebuse

esitaja poolt vaides taotletud toimingu sooritamine on õiguslikult lubatav. Seda tuli teha vaide

eelmenetluses, mitte vaideotsuses.

Kaebaja leiab, et vastustaja on kohtule esitatud ebaõiget informatsiooni, et riik tagab ainult

vee olemasolu. Vangla jagab kinnipeetavatele hügieenipakke, milles on vahendid hügieeni

eest hoolitsemiseks – WC paber, hambahari ja –pasta, tualett- ja majapidamisseep ning

raseerimisvahendid. Töötavad kinnipeetavad saavad direktori 23.10.2012 käskkirja nr 160

alusel lisahügieenipakke, milles alates sellest kuust oli ka dušigeel ja nõudepesuvahend. Kuigi

töötavad ja õppivad kinnipeetavad on vangistusseaduse mõtte kohaselt võrdse kohtlemisega,

siis õppivad kinnipeetavad töötavate kinnipeetavatega sarnast hügieenipakki ei saa. Vangla ei

ole kohtule selgitanud, kui külm on kraanidest tulev vesi. See on otseses mõttes jääkülm ja

miinuskraadide saabudes muutub see veel külmemaks. Külma veega isegi 10-15 sekundit

pestes hakkavad käed valutama, rääkimata võimalusest pesta nõusid ilma pesemisvahenditeta.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 47 lg-le 1 kinnipeetava toitlustamine korraldatakse

vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku

toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni

nõuetele.

Vastavalt Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga kinnitatud „Tallinna Vangla

kodukord" (Kodukord) punktile 14.7.3 peab kinni peetav isik oma toidunõud ise ära pesema.

5.2. Tallinna Vangla selgitab, et ei ole keeldunud kaebajale veekeedukannu väljastamisest.

Vaidlustatud vaideotsuses selgitas Tallinna Vangla muuhulgas, et ühestki õigusnormist ei

tulene vanglale kohustust väljastada kaebuse esitajale veekeetja ja võimaldada selle tasuta

kasutamine. Vastavalt vangla sisekorraeeskirja §-le 591 on vaide esitaja kohustatud tasuma

elektriseadme kasutamisega kaasnevad kulud.

5.3. Tallinna Vangla selgitab, et 04.10.2012 Tallinna Vanglas registreeritud vaidega nr 5-

15/40899 taotles kaebuse esitaja ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, mis

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 3 kohaselt on vaidemenetluse esemeks. Kaebuse

esitaja rõhutas oma vaides, et ei taotle ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks, vaid

taotleb ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, mis seisneks nõudepesuvahendi

väljastamises. HMS § 72 lg 2 sätestab, et haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos

haldusaktiga. Vastavalt HMS § 58 haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes

põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta

vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Tallinna

Vangla möönab, et vaidlustatud vaideotsuses ei hinnatud Tallinna Vangla finants- ja

majandusosakonna 01.10.2012 vastuse nr 5-8/32636-2 õiguspärasust, kuid Tallinna Vangla on

seisukohal, et nimetatud vastuse õiguspärasuse hindamine ei mõjutanud vaideotsust. Kaebuse

esitaja vaide eesmärgiks oli kohustada Tallinna Vanglat väljastama nõudepesuvahendit. Kuna

kaebuse esitaja taotles ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, siis tuli vaideotsuses

hinnata, kas kaebuse esitaja poolt väides taotletud toimingu sooritamine on õiguslikult

lubatav. Seega Tallinna Vangla võttis vaidlustatud vaideotsuses seisukoha taotletava toimingu

lubatavuse osas ning leidis, et kaebuse esitaja vaie tuleb jätta rahuldamata. Lähtudes

eeltoodust, leiab Tallinna Vangla, et vaideotsus nr 5-15/40899-1 ei ole õigusvastane.

5.4. Ka käesoleval ajal jääb Tallinna Vangla vaideotsuses väljendatud seisukohtade juurde.

Vastustaja leiab, et kuna sööginõud antakse igale kinni peetavale isikule isiklikuks

kasutamiseks ning sarnaselt isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks vajalike vahenditega

(seepide, šampoonide, pesupulbrite, hambapastade, hambaharjade, raseerimisvahendite jms)

kannab kinnipeetav enda kasutuses olevate toidunõude puhastusvahendi kulud, kusjuures taas

miinimumi selle tarvis - vee olemasolu - tagab riik.

5.5. Tallinna Vangla märgib, et ei ole kohtule edastanud ebaõiget informatsiooni. Kohtule on

edastatud ka Tallinna Vangla 02.11.2012 vaideotsus nr 5-15/40899-1, kust nähtub viide

Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla

kodukord" punktile 1.3.8, mille kohaselt kord kvartalis antakse kontaktisiku vahendusel

kinnipeetavale, kes kannab karistust vanglas hügieenitarvetepakk. Tallinna Vangla leiab, et

isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks vajalik miinimum ei ole võrreldav nõude pesemiseks

vajaliku miinimumiga. Tallinna Vangla on seisukohal, et nõude pesemiseks vajaminev

miinimum on riigi poolt tagatud vesi.

5.6. Tallinna Vangla selgitab, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, kas ja kuidas vangla

motiveerib töötavaid kinnipeetavaid, vaid vaidlus on selles, kas vangla oleks pidanud kaebuse

esitajale väljastama nõudepesuvahendit. Kaebuse esitaja viide Tallinna Vangla direktori

23.10.2012 käskkirjale nr 160 on asjasse puutumatu, kuigi selle sisuks on töötavate

kinnipeetavate motiveerimine lisahügieenipakki andmisega. Tallinna Vangla peab siiski

vajalikuks selgitada, et VangS § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetavale imperatiivne töökohustus.

Kui vanglal on pakkuda kinnipeetavale tema võimetele ja oskustele vastavat tööd VangS § 38

lg 1 mõttes, on kinnipeetav kohustatud töötama sõltumata sellest, kas see langeb kokku tema

vaba valikuga või mitte. Erinevalt VangS § 37 lg 1 sätestatud imperatiivsest töökohustusest

toimub hariduse omandamine vanglas sõltumata haridustasemest vabatahtlikkuse põhimõtte

alusel, v.a koolikohustuslikud kinnipeetavad. Seega leiab Tallinna Vangla, et ka töötavate ja

õppivate kinnipeetavate motiveerimine võib toimuda erinevalt.

5.7. Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti leiab, et

kaebus tuleb rahuldada ja põhjendab seda järgnevalt.

6.1. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kaebaja esitas Tallinna Vanglale 7.08.2012 taotluse,

milles palus väljastada endale nõudepesuvahend, mille Tallinna Vangla jättis oma 1.10.2012

vastusega nr 5-8/32636-2 rahuldamata. Kaebaja esitas viidatud vangla vastusele vaide, milles

vaidlustas Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna toimingu, millega talle ei väljastatud

nõudepesuvahendit ning taotles ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks. Tallinna

Vangla 2.11.2012 vaideotsusega nr 5-15/40899-1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.

Käesolevas asjas on tuvastatud, et Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga

kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (Kodukord) p 14.7.3 sätestab, et haiglas,

eelvangistushoonetes ja kartseris viibivaid kinni peetavaid isikuid toitlustatakse kambris.

Kinni peetav isik hoiab oma toidunõusid (kauss, kruus, lusikas) kambris. Kinni peetav isik

peab oma toidunõud ise ära pesema.

Vaidlust ei ole ka selles, et vangla nõuab kaebajalt lähtudes eelviidatud Kodukorra punktist, et

kaebaja peseks ise ära oma toidunõud.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebajat ei toitlustata sööklas, vaid seda tehakse

kambris. Kaebajale on väljastatud toidunõud ning nende pesemiseks saab kaebaja kasutada

pesuruumi, kus puudub soe vesi.

Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid nõudepesuvahendi

ostmiseks vangla kauplusest (tl 5). Samal põhjusel ei ole kaebajal võimalik kasutada ka

veekeedukannu nõudepesuvee soojendamiseks, kuna lähtudes vangla sisekorraeeskirja § 591

on isik kohustatud tasuma elektriseadme kasutamisega kaasnevad kulud.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et vastustaja ei ole oma vaideotsuses hinnanud Tallinna

Vangla finants- ja majandusosakonna 1.10.2012 vastuse nr 5-8/32636-2 õiguspärasust (vt tl 3-

4 ja vastustaja vastus tl 17 pöördel).

Kohus loeb üldtuntuks asjaolu, et elanikke üldiste toitumistavadega kooskõlas olevat toitu

(sisaldab ka vajalikus koguses rasvaineid) süües ei ole pärast sööki musti toidunõusid

võimalik normaalselt puhtaks pesta külma veega ilma nõudepesuvahendita. Sellise pesemisel

võivad jääda toidujäätmed nõudele, mis ebahügieenilistena võivad põhjustada mitmesuguste

haiguste levimist.

6.2. Kaebaja on viidanud oma kaebuses Tallinna Ringkonnakohtu lahendile, mis puudutas

sooja vee olemasolu tagamist või selle tegemise võimalust kiirkeetjaga. Käesolevas asjas on

kaebuse esitaja esitanud kohtule nõude vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks väljastada kaebajale nõudepesuvahend, mistõttu ei ole antud viide asjakohane.

Ka ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga selles, et vaideotsuses ei oleks vangla pidanud

hindama, kas kaebuse esitaja poolt vaides taotletud toimingu tegemine on õiguslikult lubatav.

Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ning märgib, et kuna kaebaja taotles vaides ettekirjutuse

tegemist ka nõudepesuvahendi väljastamiseks, siis tuli vastustajal anda õiguslik hinnang

kaebaja taotluse lubatavusele.

Kohus leiab, et kaebaja on valesti mõistnud asjaolu, nagu oleks vangla esitanud kohtule

ebaõiget informatsiooni jättes selgitamata, et vangla direktori 23.10.2012 käskkirja nr 160

alusel saavad töötavad kinnipeetavad lisahügieenipakke, milles on alates novembrikuust ka

dušigeel ja nõudepesuvahend. Kaebaja poolt esitatud kaebuse esemeks on, nagu kohus ka juba

eelpool märkis, vaideotsus ja kaebaja kohustamistaotlus nõudepesuvahendi väljastamiseks.

Kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Vangla direktori 23.10.2012 käskkirja nr 160, mistõttu ei

pidanudki vangla selle kohta kohtule mingit informatsiooni edastama ega saanud seetõttu ka

edastada kohtule ebaõigeid andmeid. Kohus leiab, et kaebaja viited eelpooltoodud käskkirjale

tuleb jätta tähelepanuta.

6.3. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Vastustaja leiab viidates HMS §-le 72 lg 1 p 3 ja lg 2 ning HMS §-le 58, et kuigi vastustaja

möönab,

et

vaidlustatud

vaideotsuses

ei

hinnatud

Tallinna

Vangla

finants-

ja

majandusosakonna 1.10.2012 vastuse nr 5-8/32636-2 õiguspärasust, siis nimetatud vastuse

õiguspärasuse hindamine ei mõjutanud vaideotsust. Vastustaja võttis, lähtudes kaebaja

taotlusest

ettekirjutuse

tegemiseks

väljastada

talle

nõudepesuvahend,

vaidlustatud

vaideotsuses seisukoha taotletava toimingu lubatavuse osas ning leidis, et kaebuse esitaja vaie

tuleb jätta rahuldamata. Lähtudes eeltoodust, leiab vastustaja, et vaideotsus nr 5-15/40899-1 ei

ole õigusvastane.

6.4. Kohus vastustaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. HMS § 107 lg 2 kohaselt määrab

toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra haldusorgan oma

äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse

põhimõtteid. Kaebaja esitas vastustajale toimingu sooritamiseks taotluse, mille vastustaja

jättis rahuldamata. Kaebaja vaidlustas vaide korras vangla keeldumise ning taotles

ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks. HMS § 72 lg 1 p 3 sätestab, et vaidemenetluse

korras võib nõuda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või

toimingu sooritamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vaidlustatakse haldusmenetluse

toiming koos haldusaktiga (sisulise otsusega). HMS § 86 lg 2 sätestab, et vaide rahuldamata

jätmisel peab vaideotsus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele olema

põhjendatud ja sisaldama selgituse halduskohtule kaebuse esitamise võimaluse kohta.

6.5. Käesolevas asjas on kohtu poolt tuvastatud, et kaebuse esitaja esitas vastustajale esiteks

taotluse nõudepesuvahendi väljastamiseks, mis jäeti rahuldamata ning viidatud keeldumisele

vaide ning toimingu sooritamiseks ettekirjutuse tegemise taotluse, mis jäeti vaideotsusega

rahuldamata. Kohus leiab, et arvestades eelpool viidatud haldusmenetluse seaduse sätteid

koosmõjus, pidi vaideotsus sisaldama muuhulgas ka põhjendusi esialgse keeldumise otsuse

õiguspärasuse kohta. Vastustaja viide HMS § 58 ei ole siinkohal asjakohane, kuna tegemist ei

ole

mitte

menetlusnõuete

rikkumise

või

vorminõuetele

mittevastavusega,

vaid

motiveerimiskohustuse rikkumisega. Riigikohus on oma 28.04.2009 kohtuotsuses nr 3-3-1-

30-09 märkinud, et kuna vaideotsus on haldusakt, siis laienevad sellele üldised haldusakti

vorminõuded, sh haldusakti motiveerimise nõue. Käesoleval juhul on vastustaja ise nõustunud

asjaoluga, et esialgsele keeldumisele ei ole ta hinnangut andnud ega esitanud põhjendusi,

miks ta leiab, et keeldumine oli õiguspärane. Järelikult on vaideotsus motiveerimata ning

kuulub juba sellel põhjusel tühistamisele.

6.6. VangS § 47 lg 1 sätestab, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses

elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet.

Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.

Viidatud seaduse sättest tuleneb toitlustamise hügieeninõuetele vastavuse kohustus.

Toidunõud kuuluvad lahutamatult toitlustamise juurde ning nende puhtus on üks osa

toiduhügieeninõuetest. Eelpool on tuvastatud, et vangla nõuab kaebajalt lähtudes Kodukorra

p 14.7.3, et kaebaja peseks oma toidunõud ise ära. Järelikult peab kaebaja järgima

hügieeninõuete kohustuse täitmist, millise kohustuse on vangla kaebajale pannud ja oma

nõude eest vastavalt hoolitsema.

6.7. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et vangla peab toiduhügieeni tagamiseks on

miinimumiks külma vee olemasolu ja et isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks vajalik

miinimum ei ole võrreldav nõude pesemiseks vajaliku miinimumiga. Kohus on seisukohal, et

analoogselt isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks vajalike vahenditega, mis väljastatakse

vastavalt Kodukorra punktile 1.3.8, mille kohaselt kord kvartalis antakse kontaktisiku

vahendusel kinnipeetavale, kes kannab karistust vanglas, hügieenitarvetepakk, tuleb isikule

juhul, kui ta ise ei suuda seda muretseda, väljastada ka nõudepesuvahend või luua muud

moodi (näiteks kuuma vee kättesaadavaks tegemine nõude pesemiseks) võimalus. Seda

eelkõige seetõttu, et kaebaja saaks täita vangla poolt talle pandud kohustust ja oleks tagatud

elementaarne toiduhügieen.

Seejuures juhtis kaebaja põhjendatult kohtu tähelepanu ka asjaolule, et vastustaja poolt

viidatud Kodukorra p 14.7.3 ei tuleks kaebaja suhtes üldse rakendada, kuna ta on

vangistussektsioonis viibib kinnipeetav, kelle toitlustamine peaks lähtudes Kodukorra 14.7.4.

toimuma sööklas, kus on kasutusel vangla toidunõud. Kohus leiab, et kuna vastustaja ise ei

järgi oma kehtestatud Kodukorda ning rakendab kaebaja suhtes Kodukorra p 14.7.3. (mis ei

peaks kaebaja suhtes üldse rakenduma), siis peab ta ka tagama selle sätte täitmise

võimalikkuse. Ehk teisisõnu, kui vangla on ise tekitanud sellise olukorra, siis tuleb tal võtta

kasutusele ka vajalikud meetmed, et vastavas olukorras oleks isikutel võimalik neile pandud

kohustusi täita.

6.8. Kui vangla ei soovi nõudepesuvahendit väljastada kaebajale analoogiliselt hügieenipaki

väljastamisega kord kvartalis, siis kohtu arvates on võimalik vanglal väljastada kaebajale

nõudepesuvahendit ka Kodukorra p 14.8.1 alusel.

Nimelt Kodukorra p 14.8.1 sätestab, et vangla annab kinni peetavatele isikutele kambrisse,

kambri pesemiseks ja korrashoiuks vajalikud puhastusvahendid, milleks on hari, kühvel,

põrandapesulapp ja prügiämber. Muid kambri korrashoiuks vajalikke puhastusvahendeid saab

kinni peetav isik pöördudes kontaktisiku poolel.

Kohus on tuvastanud, et kaebaja toitlustamine toimub kambris, kus kaebaja hoiab ka oma

toidunõusid. Järelikult selleks, et kamber oleks korras peavad ka toidunõud olema puhtad.

Sellest tulenevalt ning tuginedes eelpool viidatud Kodukorra sättele on kaebajal õigus saada

ka toidunõude pesemiseks vajalikku puhastusvahendit ehk nõudepesuvahendit, kui selleks

esineb vajadus (puudub kuum vesi).

Kohus märgib veelkord, et kui vangla paneb kinnipeetavale mingi kohustuse (pesta ise oma

nõusid), siis ei saa eeldada sellise kohustuse täitmist kinnipeetava vahendite arvelt juhul, kui

need vahendid puuduvad. Vangla peab võimaldama vastavalt ka enda poolt pandud kohustuse

täitmist lähtudes mõistlikkuse põhimõttest.

6.9. Kohus märgib lisaks eelpooltoodule, et vangide panemine olukorda, kus nad on sunnitud

oma toidunõusid pesema külma veega, on ilmselgelt vastuolus vangistusseaduse § 41 lg 1

toodud kohustusega kohelda kinnipeetavaid viisil, mis austab nende inimväärikust ja seda eriti

silmas pidades Euroopa Liidus kehtivaid inimõiguste alaseid standardeid.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Vangla 2.11.2012 vaideotsus nr 5-15/40899-1

tuleb tühistada ning kohustada Tallinna Vanglat väljastama kaebuse esitajale nõude

pesemiseks vajalik nõudepesuvahend.

8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebaja oli käesolevas asjas menetlusabi

korras vabastatud riigilõivu tasumisest ja ei ole esitanud mingeid muid taotlusi seoses

menetluskuludega. Menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 tulenevalt menetlusosaliste

kanda.

Daimar Liiv

Kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU 30.09.2013 KOHTUOTSUSE

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Muuta Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2013. a otsuse nr 3-12-2347

resolutsiooni p 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„Rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Vangla 1. oktoobri 2012. a otsus nr 5-8/32636-

2 ning Tallinna Vangla 2. novembri 2012. a vaideotsus nr 5-15/30899-1. Kohustada

Tallinna Vanglat vaatama A. E. taotluse väljastada talle nõudepesuvahend uuesti läbi.“