3-12-1433/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2012, Tartu Haldusasja number 3-12-1433 Haldusasi Vitali Tsilmani kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2063 tühisuse ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning alusetult saadud 38,34 euro tagastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vitali Tsilmani määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Vitali Tsilman Vastustaja Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus (LMTK) RESOLUTSIOON

1. Määruskaebus rahuldada.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2012. a määrus.

3. Saata asi Tartu Halduskohtusse menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 6. juuli 2012. a veoki läbivaatuse aktiga nr 12-12.1-5/13/2063 tuvastati Vitali Tsilmani juhitud sõiduki Ford Excursion registreerimismärgiga XXX suhtes läbiviidud kontrolli käigus, et sõiduki kütusepaagis oli rohkem kütust kui eeldatavasse sihtkohta jõudmiseks vajalik. Sõiduk koos kütusega jäeti tollijärelevalve alla kuni maksude tasumiseni. Pärast maksude tasumist sõiduk vabastati.

2. V. Tsilman esitas 9. juulil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse veoki läbivaatuse akti ja toimingu nr 12-12.1-5/13/2063 tühisuse ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning avalikõiguslikus suhtes alusetult saadud raha summas 38,34 eurot tagastamiseks. Tulenevalt alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg-st 1, on Eestisse sissesõidul mootorsõiduki standardses kütusepaagis samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. Kaebajal oli vajalik jõuda Leetu ning selleks oli kütusepaagis olev kogus kütust vajalik. LMTK ei olnud õigustatud nõudma dokumentide esitamist viibimiskoha kohta Leedus, sest seda nõuet ei tulene alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seadusest. Antud juhul on veoki läbivaatuse akt ja toiming õigusvastased.

3. Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2012. a määrusega jäeti V. Tsilmani kaebus läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on veoki läbivaatuse akt halduse toiming, mitte haldusakt. Sellest tulenevalt ei ole võimalik tühisuse tuvastamine, kuna tühine saab olla üksnes haldusakt. Kaebaja on soovinud ka veoki läbivaatuse õigusvastasuse kindlakstegemist, kuid tuvastamiskaebuse saab HKMS § 45 lg 2 kohaselt esitada ainult siis, kui puuduvad tõhusamad õiguskaitsevahendid. Kaebusega taotletavaks eesmärgiks on aktsiisi maksmise kohustuse vaidlustamine ja tollideklaratsiooni alusel tasutud maksusumma tagastamine kaebajale. Taotletud eesmärgi saavutamiseks on vaja enne tollideklaratsioon kehtetuks tunnistada, seejärel on võimalik nõuda tasutud maksusumma tagastamist. Kaebaja saab kohtusse pöörduda pärast seda, kui ta on esitanud Maksuja Tolliametile deklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse ja Maksuja Tolliamet on jätnud taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. Kuna maksud on tasutud kehtiva tollideklaratsiooni alusel, ei saa maksude tagastamist nõuda enne tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 33 lg-st 4 tuleneb, et kui maksu tasumise õiguslik alus langeb ära, on maksukohustuslasel õigus sellest tulenev tagastusnõue esitada kolme aasta jooksul.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. V. Tsilman esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2012. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt on kohus ekslikult asunud seisukohale, et kaebus on esitatud veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2063 tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamiseks ning avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud raha summas 38,34 eurot tagastamise nõudes. Antud asjaolud tõid kaebaja hinnangul kaasa ebaseadusliku määruse tegemise. Kaebaja hinnangul on esitatud kaebusega võimalik saavutada soovitud eesmärk. Kõik toimingud, mis olid suunatud aktsiisivaba kütuse deklareerimiseks, olid ebaseaduslikud. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-63-04 kohaselt on põhimõtteliselt võimalik tagastusnõude täitmise taotlust esitada ja läbi vaadata ka vahetult halduskohtus, kui halduskohus vaatab läbi maksuhalduri vastu esitatud kaebust ning tagastusnõue on seotud kaebuse esemega.

5. Maksuja Tolliameti vastuses palutakse määruskaebus jätta rahuldamata. Vastuses leitakse, et määruskaebus ei ole põhjendatud, selles toodud väited on alusetud ja paljasõnalised ning need ei saa olla aluseks määruskaebuse rahuldamiseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et veoki läbivaatuse akt on toiming, mitte haldusakt. Seega ei saa selle tühisust tuvastada. Veoki läbivaatuse ja transpordivahendi või kauba kinnipidamise näol on tegemist tolliseaduse (TS) §-st 18 tulenevalt tollikontrolli toimingutega. Vastustajale jääb arusaamatuks, millises osas on halduskohus kaebaja taotlust valesti mõistnud. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et kuna kaebaja soovib vaidlustada aktsiisi maksmise kohustust ja tollideklaratsiooni alusel tasutud maksusumma tagastamist kaebajale, siis on eesmärgi saavutamiseks kõige efektiivsem vahend tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine. Vastav taotlus tuleb esmalt esitada Maksuja Tolliametile. Vastustaja märgib, et kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendist tuleneb selgelt, et tagastusnõuet on võimalik esitada vahetult kohtule vaid siis, kui tagastusnõue on seotud kaebuse esemega. Käesoleval juhul ei ole veoki läbivaatuse akti näol tegemist haldusaktiga ja kaebaja maksukohustuse tekkimine ei ole seotud mitte sõiduki läbivaatuse aktiga, vaid määruskaebuse esitaja enda poolt esitatud tollideklaratsiooniga. Kuna maksud on tasutud kehtiva tollideklaratsiooni alusel, ei saa maksude tagastamist nõuda enne tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist. MKS § 33 lg-st 4 tuleneb, et kui maksu tasumise õiguslik alus langeb ära, on maksukohustuslasel õigus sellest tulenev tagastusnõue esitada kolme aasta jooksul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2012. a määrus tühistada.

7. V. Tsilman esitas halduskohtule kaebuse, kus ta soovis veoki läbivaatuse akti ja toimingu nr 12.12.1-5/13/2063 tühistamist ja õigusvastasuse kindlakstegemist ning avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud raha 38,34 eurot tagastamist.

Halduskohus on õigesti leidnud, et veoki läbivaatuse akti ei saa käsitada haldusaktina, vaid tegemist on toiminguga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes. Haldusakti ja toimingu eristamise peamiseks kriteeriumiks on regulatiivsus. Erinevalt haldusaktist, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi, toimingul see tunnus puudub (vt nt RKHK 13. oktoobri 2012. a otsus nr 3-3-1-44-10, p 12). Käesolevas asjas teostati LMTK ametnike poolt veoki läbivaatust, mille käigus koostati veoki läbivaatuse akt, mis on käsitatav tollikontrolli toiminguna tolliseaduse (TS) § 18 mõttes. Kuna tegemist on toiminguga, ei ole selle kehtetuks tunnistamine võimalik.

Vastustaja kinnitusel (tl 21) oli veoki läbivaatuse akti koostamise aluseks TS § 18 p 4, mille kohaselt on tolliametnikul õigus peatada ja kontrollida transpordivahendeid ning neis olevat kaupa, samuti kontrollida juhi ja transpordivahendi dokumente ning kauba saatedokumente, vajaduse korral keelata transpordivahendi kasutamine. Sellest regulatsioonist ei tulene ka, et veoki läbivaatuse akt oleks käsitatav eelhaldusaktina. Ei ole võimalik järeldada, et veoki läbivaatamise aktiga tuvastatud asjaolud muutuksid õiguslikult siduvaks asja lõplikul lahendamisel vastavalt HMS § 52 lg 1 p-le 2. Järelikult on võimalik neid asjaolusid vajaduse korral hiljem ümber hinnata ning see kinnitab täiendavalt, et vaidlusaluse akti näol on tegemist toiminguga.

Seonduvalt määruskaebuse viitega kaebuse resolutsiooni p-le 4 märgib ringkonnakohus, et kaebaja käsitab veoki läbivaatuse akti samaaegselt nii haldusakti kui toiminguna. Selline käsitus pole võimalik. Haldustegevuse liigid, sealhulgas haldusakt ja toiming, on eraldiseisvad ja üks haldustegevuse liik ei saa olla samaaegselt teiseks haldustegevuseks. Eelnevalt selgitas ringkonnakohus, miks on vaidlusaluse akti näol tegemist toiminguga. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna toimingu tühisust ei ole võimalik kindlaks teha, siis ei ole sellise kaebuse esitamise võimalik. Õigusvastasuse tuvastamise kaebus ei ole lubatav HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt, kuna kaebajal on tõhusam võimalus oma õiguste kaitseks tühistamisja kohustamiskaebuse näol.

8. Kaebaja eesmärgiks antud juhul on vaidlustada impordimaksude tasumine ning tasutu tagasisaamine. Kaebaja maksukohustus tekkis 6. juuli 2012. a tollideklaratsioonist (tl 72). Tartu Halduskohus on 5. oktoobri 2012. a määruses maininud, et kaebaja taotletud eemärgi saavutamiseks oleks vaja esitada LMTK-le taotlus tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks TS § 49 lg-de 1 ja 2, Euroopa Nõukogu (EMÜ) määruse nr 2913/92 art 66 lg 2, Euroopa Komisjoni määruse nr 2445/93 art-st 251 ja rahandusministri 2. mai 2006. a määruse nr 32 „Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ § 2 lg 1 ja § 7 alusel.

Halduskohus on jõudnud ekslikule järeldusel, et eelpool nimetatud õigusaktidest tuleneb kohustuslik kohtueelne vaidluste lahendamise kord ning kaebajal pole enne LMTK-le taotluse esitamist tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks võimalik pöörduda tühistamiskaebusega halduskohtusse. Tõlgendades TS § 49, ei saa jõuda järeldusele, et tegemist oleks kohustusliku kohtueelse menetlusega HKMS § 47 lg 1 mõttes. Selleks, et vaidluste lahendamise kohtueelne kord saaks endast kujutada kaebeõiguse piirangut, peab seaduses olema selgesõnaliselt sätestatud, et kaebusega halduskohtusse saab pöörduda alles peale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (vt RKHK 15. oktoobri 2002. a määrus nr 3-3-1-63-02, p 10). Hetkel puudub regulatsioon, mis sätestaks selgesõnaliselt sellise kohustuse olemasolu. Järelikult ei pidanud V. Tsilman esmalt pöörduma haldusorgani poole ja taotlema tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist.

9. Halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mis on sätestamist leidnud HKMS § 2 lg-s 4. Riigikohus on jõudnud seisukohale, et uurimisprintsiibist lähtudes on kohtutel kohustus juhtida kaebuse esitaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele (vt nt RKHK 13. novembri 2002. a otsus nr 3-3-1-61-02, p 16; RKHK 3. aprilli 2002. a otsus nr 3-3-1-14-02, p 25). Lisaks on Riigikohus sedastanud, et tulenevalt uurimispõhimõttest peab halduskohus tõlgendama kaebaja taotlust ning selgitama välja kaebaja tegeliku tahte (vt nt RKHK 16. detsembri 2004. a määrus nr 3-3-1-80-04, p 12).

Riigikohtu halduskolleegium on 17. novembri 2005. a otsuses sõnanud, et kohus vaatab kaebuse läbi esitatud taotluse ulatuses, kuid ei ole seejuures seotud kaebuse sõnastusega. Samas ei ole õige tõlgendada uurimispõhimõtet viisil, mis võimaldab kohtu initsiatiivil anda õiguslik hinnang toimingutele ja aktidele, mille vaidlustamist kaebaja selgesõnaliselt ei soovi. Ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Samas on õiguspärane ja sageli ka nõutav, et kohus selgitab kaebajale kaebuse eseme määramise tagajärgi ning annab võimaluse ka kaebuse eseme täpsustamiseks. Tartu Halduskohus ei ole kaebajale halduskohtus toimunud menetluse käigus selgitanud, et kaebaja oleks pidanud oma õiguste tõhusama kaitse tagamiseks esitama kohtule tühistamisnõude tollideklaratsiooni osas, seega on halduskohus rikkunud selgitamiskohustust.

10. Tartu Ringkonnakohus saadab käesoleva asja tagasi Tartu Halduskohtule kaebaja tegeliku tahte väljaselgitamiseks ja tõhusama õiguskaitsevahendi esitamise võimaluse andmiseks.

Madis Ernits Agu Timmi Einar Vene