3-10-2773/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2012, Tartu

Haldusasja number

3-10-2773

Haldusasi

X.X.-i kaebus avalik-õiguslikus suhtes alusetult tasutud

raha tagastamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 4. aprilli 2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. aprilli 2011. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 18. jaanuarini 2013.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ajavahemikul 10. oktoober 2007 kuni 24. juuli 2009 ostis Tartu Vangla kinnipeetav X.X.

vangla kauplusest kaupu 4820,58 krooni eest.

X.X. esitas Tartu Vanglale taotluse hüvitada talle Tartu Vangla poolt tekitatud kahju 867,20

krooni, mis seisnes vangla poolt kaubale lisatud juurdehindluses. Tartu Vangla jättis kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus avalik-õiguslikus suhtes alusetult

tasutud raha tagastamiseks kohustamist. Kaebaja arvates oli juurdehindluse lisamine vangla

poest ostude sooritamisel õigusvastane.

3. Tartu Halduskohtu 4. aprilli 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu arvates ei

olnud vaidlusalusel perioodil kauba müümine kinnipeetavatele vaadeldav avalik-õigusliku

ülesande täitmisena Tartu Vangla poolt. Vastavalt ei olnud juurdehindluse näol tegemist

riigilõivuga. Seega ei rikutud kaebaja õigusi juurdehindluse lisamisega avalik-õiguslikus

suhtes ja kahju hüvitamiseks puudub alus vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS § 7 lg-le

1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. X.X. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus pööranud ekslikult

tähelepanu olukorra vormile, mitte sisule. Vangla täitis avalik-õiguslikku ülesannet, kuna

korraldas kaupade müüki. Kuna ükski seadus ei näinud ette võimalust vaidlusalusel perioodil

hinnalisa määramiseks, siis puudus Tartu Vanglal selleks õiguslik alus ja seda on leidnud ka

õiguskantsler.

5. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Esmalt märgib ringkonnakohus, et algselt teatatud lihtmenetluse asemel lahendab

ringkonnakohus asja HKMS § 133 lg 3 ja § 291 alusel kirjalikus menetluses.

Apellatsioonkaebus jääb aga rahuldamata.

7. Praegune haldusasi on analoogiline Riigikohtu halduskolleegiumi poolt lahendatud

haldusasjaga nr 3-3-1-72-11. Ka selles asjas nõudis kinnipeetav Tartu Vanglalt kahju

hüvitamist, mis oli väidetavalt tekitatud sellega, et kinnipeetav ostis enne 24. juulit 2009 Tartu

Vangla kauplusest kaupu, millel oli keskmiselt juurdehindluseks 17,99%. Riigikohus leidis

kokkuvõtvalt, et müügilepingute sõlmimisel tekkis kinnipeetava ja Tartu Vangla vahel

eraõiguslik suhe, mis kuuluks lahendamisele maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras. Kuid

kuna pooled ei olnud kohtupädevust vaidlustanud, siis lahendas kolleegium vaidluse ise ja

leidis, et Tartu Vangla kaupluses kohaldatud 17,99%-lise juurdehindluse rakendamine ei ole

õigusvastane. Otsuses leidis Riigikohus, et „…Tartu Vangla ei ole kaupluses keskmiselt

17,99%-lise juurdehindluse rakendamisega rikkunud VangS § 48 lg-t 1. Nimetatud protsent ei

ületa praeguseks seadusandja poolt kindlaks määratud 20% suurust lubatavat maksimumpiiri,

mille võrra müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kõrgem, ega ole ebanormaalselt

kõrge võrreldes hindadega väljaspool vanglat. Kaupade müümine sisseostuhinnast 17,99%

võrra suurema hinnaga ei piira ebaproportsionaalselt kinnipeetavate õigust sisseoste sooritada.

Riigikohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et VangS § 48 lg 1 kehtivat sõnastust

arvestades pole põhjust pidada juurdehindlust põhjendamatult suureks. Seega tuleb A.

Sarapuu kaebus rahuldamata jätta.“ (RKHKo 3-3-1-72-11, p 14).

8. Ka praegu on tegemist täpselt samasuguse vaidlusega samasugustel asjaoludel. Kuna

pooled halduskohtus kohtupädevust ei vaidlustanud, tuleb ringkonnakohtul vaidlus sisuliselt

lahendada. Kuid tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest nendib ka ringkonnakohus, et Tartu

Vangla käitumine ei ole õigusvastane ning halduskohus on põhjendatult kaebuse rahuldamata

jätnud. Seetõttu ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Ükski apellatsioonkaebuse

väide ei väära Riigikohtu viidatud lahendis toodud seisukohti. Asjaolu, et kaebaja on

sõnastanud oma nõude käesolevas asjas alusetust rikastumisest tuleneva nõudena, ei muuda

midagi.

Maili Lokk

Agu Timmi

Einar Vene