3-11-1957/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-1957

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla toimingute

õigusvastasuse tuvastamiseks ja vanglale ettekirjutuse

tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Halduskohtu 22.09.2011. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 22.09.2011. a määrus, millega jäeti Juri Kolesnikovi

taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kohustati teda tasuma

riigilõivu summas 15,97 eurot ning saata asi halduskohtule tagasi riigilõivu tasumisest

vabastamise taotluse uueks läbivaatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 05.08.2011 esitatud kaebuses ja selle 19.09.2011. a täpsustuses taotles J. Kolesnikov, et

halduskohus tunnistaks õigusvastaseks Tartu Vangla keeldumise toimetada kaebaja juuksuri

juurde sel ajal, mil kambris on soe vesi; tunnistada õigusvastaseks toiming, et kaebajal ei

võimaldata juuksuris pead pesta enne ja pärast juukselõikust; tunnistada õigusvastaseks Tartu

Vangla keeldumine võimaldada kaebajal pesta ennast pärast juuksurit või vähemalt ära pesta

pea; tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla keeldumine väljastada kaebajale tema teekann;

kohustada vanglat viima kaebaja juuksurisse siis, kui on olemas soe vesi; kohustada vanglat

võimaldama kaebajale pesta juuksuris pead enne ja pärast juukselõikust; kohustada vanglat

võimaldama kaebajale pesta ennast pärast juuksuris käimist või vähemalt pesta pead ja

kohustada vanglat väljastama kaebajale laost tema teekann.

2. Tartu Halduskohus tagastas J. Kolesnikovi kaebuse 22.09.2011. a määrusega halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p-i 1 alusel osaliselt, so esitatud kohustamisnõuete

osas, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

3. Samal päeval, so 22.09.2011 tegi halduskohus ka teise määruse, millega jättis rahuldamata

J. Kolesnikovi taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning kohustas

kaebajat riigilõivu tasuma. Halduskohus võttis arvesse määrust, millega ta tagastas kaebuse

kohustamisnõuete osas, kuigi see määrus ei olnud jõustunud ja leidis, et kuna kohtu

menetlusse jäid üksnes tuvastamisnõuded, siis ei ole õigustatud J. Kolesnikovi vabastamine

riigilõivu tasumisest, kuivõrd halduskohtu hinnangul on esitatud tuvastamiskaebus ilmselgelt

perspektiivitu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. J. Kolesnikov esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu

22.09.2011. a määrus, millega jäeti tema taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks

rahuldamata ja kohustati teda riigilõivu tasuma. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole

tal vahendeid riigilõivu tasumiseks ning teda on eelnevalt mitmed kohtud riigilõivu tasumisest

vabastanud, kuna ta on maksejõuetu. Samuti ei pidanud J. Kolesnikov esitatud kaebust

ilmselgelt perspektiivituks.

5. Tartu Vangla leidis 20.10.2011. a vastuses, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust,

kuna esitatud tuvastamiskaebus ei aita kaebajal oma eesmärke saavutada ja on seetõttu

ilmselgelt perspektiivitu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu

22.09.2011. a määrus J. Kolesnikovi riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise kohta tühistada

ning saata asi halduskohtule tagasi riigilõivu tasumise või selle tasumisest vabastamise

otsustamiseks.

7. 2011. a septembris kehtinud HKMS vr § 84 lg 1 sätestas, et kaebuse esitamisel

halduskohtusse, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv vastavalt seadusele

ning kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu

lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Sedasama sätestab ka kehtiv

HKMS § 104 lg 1.

Halduskohtule esitatud kaebuses esitas J. Kolesnikov tuvastamis- ja kohustamisnõude.

Riigilõivuseaduse § 57 lg 13 järgi tuli halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu

15,97 eurot ning tuvastamis- ja kohustamisnõue ei ole eraldivõetuna sellised, mille eest oleks

riigilõivuseaduse alusel tulnud tasuda rohkem riigilõivu kui 15,97 eurot. Seega tuli

kohustamis- ja tuvastamisnõudeid sisaldava kaebuse puhul tervikuna tasuda riigilõivu 15,97

eurot ja mitte ühe nõude eest rohkem ega mõlema nõude eest eraldi 15,97 eurot.

8. Vaidlusaluses määruses on halduskohus põhjendanud kaebaja taotluse rahuldamata jätmist

sellega, et esitatud tuvastamiskaebus on halduskohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitu ning

arvestanud asjaoluga, et samal päeval tehtud määrusega tagastas kohus kaebuse

kohustamisnõude osas.

Samas ei olnud 22.09.2011. a määrus kaebuse osalise tagastamise kohta veel jõustunud ning

J. Kolesnikov vaidlustaski 29.09.2011 esitatud määruskaebustega mõlemad halduskohtu

määrused.

12.11.2012. a määrusega tühistas ringkonnakohus osaliselt Tartu Halduskohtu selle

22.09.2011. a määruse, millega tagastati J. Kolesnikovi kaebus kohustamisnõuete osas ja

saatis kolme kohustamisnõude osas asja halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Tartu

Ringkonnakohtu 12.11.2012. a määrus on käesolevaks ajaks jõustunud.

Seega on halduskohtu poolt 22.09.2011 tehtud teise määruse osas, millega kohustati

J. Kolesnikovi riigilõivu tasuma põhjendusega, et tema tuvastamiskaebus on ilmselgelt

perspektiivitu, tekkinud olukord, kus halduskohus on käsitlenud riigilõivu tasumise või selle

tasumisest vabastamise küsimust üksnes seoses tuvastamiskaebusega, kuid ei ole seda

küsimust käsitlenud olukorras, kus menetluses on ka kolm kohustamisnõuet.

9. Riigilõiv 15,97 eurot kuulunuks tasumisele ka juhul, kui kaebus oleks menetlusse võetud

sellisena nagu see esitati ning ka juhul, kui kaebus on osaliselt tagastatud üksnes mõne

kohustamisnõude osas. Käesoleval juhul on riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse

otsustamisel ennatlikult arvestatud sellega, et kaebus kuulub esitatud kohustamisnõuete osas

tervikuna tagastamisele ning riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise määruse tegemise

aluseks on olnud üksnes väide, et tuvastamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kuna

riigilõivu tasumise või selle tasumisest vabastamise küsimust ei ole analüüsitud sellest

olukorrast lähtuvalt, et menetluses on endiselt ka osa kohustamisnõudeid, siis tuleb

vaidlusalune 22.09.2011. a määrus tühistada ja saata asi ka kaebaja riigilõivu tasumisest

vabastamise küsimuse osas uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

Agu Timmi

Einar Vene

Maili Lokk