3-09-874/86 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16. november 2012, Tartu

Haldusasja number

3-09-874

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla direktori

08.08.2008. a käskkirja nr 1-4/1091 ja 28.08.2008. a

käskkirja nr 1-4/1155 õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.09.2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi ja Tartu Vangla apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 27.09.2011. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebused

rahuldamata.

2. Tartu Vangla apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 17. detsembrini 2012.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla direktori 08.08.2008. a käskkirjaga nr 1-4/1091 kohaldati J. Kolesnikovi suhtes

täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis seisnesid kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramises ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises, kuna

meditsiiniosakonnas 08.08.2008 tehtud kiirtest narkojoobe tuvastamiseks osutus positiivseks

bensodiasepiinidele.

Tartu Vangla direktori 28.08.2008. a käskkirjaga nr 1-4/1155 kohaldati kaebaja suhtes täiendava

julgeoleku abinõuna isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamist ning jätkati

08.08.2008.a käskkirjaga kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, so

vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ja eraldi lukustatud kambrisse paigutamist

08.08.2008.a käskkirjas toodud põhjendustel. Selle aluseks oli asjaolu, et 27.08.2008 tehtud

kiirtest osutus positiivseks bensodiapesiinidele.

Tartu Vangla direktori 22.09.2008. a käskkirjaga nr 1-4/1281 lõpetati J. Kolesnikovi suhtes

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.

2. J. Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla direktori 08.08.2008. a

käskkirja nr 1-4/1091 ja 28.08.2008. a käskkirja nr 1-4/1155 õigusvastasuse tuvastamiseks.

Kaebaja pole korda rikkunud ja ta sai šoki tema viimisega korrarikkujate sektori kinnisesse

kambrisse ning tema suhtes äärmuslike abinõude tarvitusele võtmisega. Kaebaja selgitas, et tema

veres bensodiasepiini olemasolu tekitasid vastavad ravimid, mida ta tarvitas. Kaebaja oli toimuva

pärast stressiseisundis ja tal tekkis astmahoog, mille peale viidi kaebaja meditsiiniosakonda

hapnikuaparaadi alla, tehti hädavajalikud süstid veeni ning kaebaja sai jälle Diazepami.

3. Tartu Halduskohtu 16.09.2009. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tuvastati Tartu Vangla,

et Tartu Vangla direktori 08.08.2008. a käskkiri nr 1-4/1091 oli alates 16.09.2008 kuni

täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamiseni õigusvastased.

4. J. Kolesnikov esitas apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 16.09.2011. a otsuse

tühistamiseks ja kaebuse rahuldamata jäänud osas rahuldamiseks.

5. Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2010. a otsusega jäeti J. Kolesnikovi apellatsioonkaebus

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.09.2009. a otsus muutmata.

6. J. Kolesnikov esitas Riigikohtusse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2010. a

otsuse tühistamiseks.

7. Riigikohus rahuldas J. Kolesnikovi kaebuse osaliselt ja tühistas Tartu Ringkonnakohtu

13.01.2010. a otsuse ja Tartu Halduskohtu 16.09.2009. a otsuse ja saatis asja Tartu

Halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

HALDUSKOHTU LAHEND

8. Tartu Halduskohtu 27.09.2011. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tuvastati, et Tartu

Vangla direktori 08.08.2008. a käskkiri nr 1-4/1091 ja 28.08.2008. a käskkiri nr 1-4/1155 olid

alates 16.09.2008 kuni täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamiseni õigusvastane.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise näol ei ole tegemist karistamisega, vaid eelkõige

ennetava meetmega kinnipeetavate endi ja ka vangla turvalisuse tagamise seisukohast. Seega oli

julgeolekumeetmete kohaldamine kaebaja suhtes 08.08.2008. a käskkirjaga nr 1-4/1091 sisuliselt

põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et kaebaja joobetunnused ja kiirtesti positiivne tulemus

bensodiasepiinile olid tingitud kaebajale määratud ravimitest. Kaebaja teavitas vanglaametnikke

asjaolust, et kliinilised joobetunnused olid põhjustatud ravimite Levozin ja Betaloc Zok toimest

ning positiivse testi bensodiasepiinil andis kaebaja kaks ja viis päeva varem võetud ravimi

Diazepam tõttu. Seega oli vanglaametnikel kohustus kontrollida eelpoolnimetatud kaebaja

väiteid. Vastustaja ei ole sellist võimalust kasutanud ja Levozini mõju käitumisele selgus pärast

kohtu poolt päringu tegemist, aga mitte haldusmenetluses seoses 08.08.2008. a käskkirja

nr 1-4/1091 ja 28.08.2008. a käskkirja nr 1-4/1155 andmise aluseks olevate asjaolude jätkuva

põhjendatuse kontrollimisega. Vastustaja ei ole vastuseks kohtu päringule ja küsimustele

esitanud tõendeid selle kohta, et vangla oleks kontrollinud, kas kaebaja bensodiasepiinile

positiivseks osutunud tulemus võib olla seotud samaliigiliste ravimite määramise ja

manustamisega. Vanglaametnik K. Kann omas algusest peale andmeid selle kohta, et kaebaja

joobetunnused võivad olla tingitud lubatud ravimite manustamisest, kuid ta ei ole

haldusmenetluse käigus uurimisprintsiipi kohaldanud ja pole välja selgitanud objektiivseid

asjaolusid, mis osutusid määravaks õige hinnangu andmisel. On tuvastatud, et vastustajal olid

praktiliselt kohe olemas kõik andmed, et kontrollida, kas kaebaja väited joobetunnuste põhjuse

kohta on tingitud ravimitest, mida ta manustas. Lisaks on tuvastatud, et vastustajal olid kõik

andmed selleks, et hinnata kaebajale antud ravimite toimet, kuid vastustaja ei ole sellist

hinnangut andnud ja seega jätkuva iseloomuga käskkirja osas faktilistest asjaoludest lähtuvalt ei

kaalutud asjaolude äralangemist. Vastustajal oli reaalne võimalus üheaegselt ja paralleelselt

kriminaalasja menetlemisega kontrollida kaebaja väiteid ja neid hinnata, aga mitte kahtlustada, et

kaebaja tarvitas lisaks ravimitele keelatud aineid ja kahtluse pinnalt kasutada abinõusid, mis

intensiivselt piiravad kaebaja õigusi. Vastustaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi dokumenti,

mis kajastaks seda, et vastustaja on kontrollinud kaebaja väiteid, et joobetunnused on tingitud

medikamentide manustamisest. Vangla oli kohustatud uuesti kaaluma täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise põhjendatust mõistliku aja jooksul ja reaalselt oli selleks ajaks

16.09.2008, kuna vastustaja sai siis teada, et uriiniproovist narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei

leitud ning seega kaebaja suhtes 08.08.2008. a käskkirja nr 1-4/1091 alusel kohaldatud

täiendavaid julgeolekuabinõud tuleb lõpetada. Kuna 16.09.2008 ilmnes, et on ära langenud alus

julgeolekuabinõude kohaldamiseks, siis 08.08.2008. a käskkirja nr 1-4/1091 ja 28.08.2008. a

käskkirja nr 1-4/115 alusel kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamise korraldamine

üle nädala aja on ilmne tegevusetus ning viivitamatu täiendavate julgeolekuabinõude

mittelõpetamine seega õigusvastane.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. J. Kolesnikov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse

rahuldamata jäänud osas rahuldada.

Kaebaja pole kunagi tarvitanud narkootilisi aineid. Kaebaja kambrisse lukustamisel ei olnud

alust. Kaebajale ei meeldinud, et ta lukustati 45 päevaks kambrisse koos narkomaanidega,

kellega tal polnud midagi rääkida. Ekspresstest näitas ravimit, mida kaebajale anti, mitte

narkootikume. Kaebaja tuli Murru Vanglast ja juhul kui kaebaja oleks seal tarbinud

narkootikume, siis Murru Vangla oleks sellest ka Tartu Vanglat teavitanud. Kaebaja teab ka

seda, et kui teiste kinnipeetavate kiirtest näitas ravimit, siis neid ei karistatud. Kaebajale tekitati

tahtlikult ning sihikindlalt probleeme ja kannatusi. Kaebaja unine seisund oli tingitud Levozini

tablettidest, mida vangla meedikud talle andsid. Lisaks näitas ka kiirtest ravimit, mida meedikud

andsid, mitte aga narkootikume ja ravimeid, mida meedikud ei andnud. Kaebajale ei antud isegi

võimalust kirjutada seletuskirja vangla direktorile. Kaebaja palub võtta vastutusele vangla jurist

ja direktor kohtule valeütluste andmise eest.

10. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse osaliselt tühistada

ja jätta kaebaja kaebuse rahuldamata.

Vaatamata asjaolule, et vangla ise oli väljastanud kaebajale ravimeid, mis võivad anda

ekspresstestis positiivse tulemuse narkootilise aine tarvitamisele, ei saa see teadmine iseenesest

kindlalt välistada ega olla tõendiks, et isik ei ole lisaks vanglalt saadud ravimitele tarvitanud ka

vanglas keelatud aineid. Tähelepanuta ei saa jätta, et kaebajale 08.08.2008 tehtud ekspresstesti,

mis andis positiivse tulemuse narkootilise aine tarvitamise kohta, ja teise, 27.08.2008

ekspresstesti tegemise vahele jäi peaaegu üle kuu ning selle aja jooksul võis kaebaja olla tarbinud

vanglas keelatuid aineid. Samuti olid kaebaja poolt 08.08.2008 ja 27.08.2008 tehtud testide ajal

manustatavad ravimid erinevad. Kaebaja oli saanud 27.08.2008 testi tegemise hetkel Diazepami

ja Levozini tablette, mis võis tekitada tasakaaluhäireid ja uimasust. Eelpoolnimetatud tablettide

andmine oli alates 15.08.2008, seega üle 10 päeva varem lõpetatud, küll aga jätkus Betaloc Zoki

andmine, mis joobetunnuseid ei põhjusta ega narkootilise aine testile positiivselt ei reageeri.

Kaebaja suhtes lõpetati 22.09.2008. a käskkirjaga nr 1-4/1281 täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine, kuna ühe kuu jooksul, st peale 27.08.2008, ei olnud tal ilmnenud kliinilise joobe

tunnuste esinemist. Kuna vanglale oli teada, et 27.08.2008 tehtud kiirtest võis positiivse tulemuse

narkootilisele ainele anda ka vanglalt saadud ravimitest, siis hinnatigi täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamisel asjaolu, et kuu aja jooksul ei olnud kaebajal

nähtavaid joobetunnuseid esinenud.

11. J. Kolesnikov palub jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ebaloogiline on vangla väide, et ajavahemikul 08.08.08 kuni 27.08.08 oleks kaebaja saanud

tarvitada narkootilisi aineid, ehkki talle anti ravimeid. Kaebaja pole kunagi narkootikume

tarvitanud ja ta peab vangla väiteid põhjendamatuteks ja solvavateks. Vangla loogika järgi võib

ka kaebajat praegu panna isoleeritud kambrisse, sest ta saab tugevatoimelisi uinuteid. Vangla ei

tohiks tegeleda omavoliga ja panna inimesi isoleeritud kambrisse ainult selle eest, et vangla ise

annab neile ravimeid. Kaebaja vabaneb varsti vanglast ja arutab oma juhtumit interneti teel kogu

maailmaga. Doktor K. Liivak kirjutas kaebajale välja BetalocZok tabletid ja ütles, et nende

tarvitamisel kaebaja käitumine muutub ja ta võib tunda end purjus olevana. Vangla valetab, et

kaebaja vabastati isoleeritud kambrist, sest tal ei olnud kuu aja jooksul joobetunnuseid. Kaebajal

olid alati joobetunnused, sest ta sai kogu aeg samu ravimeid.

12. Tartu Vangla palub jätta J. Kolesnikovi apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Vastustaja on apellatsioonkaebuses avaldanud seisukohad vaidlustatud haldusaktide

õiguspärasuse kohta ning jääb nende juurde ega ei pea neid vajalikuks korrata. Ekspresstest ei

reageeri mitte ravimitele ega narkootikumile, vaid konkreetsele toimeainele, mis võib sisalduda

nii ühes kui teises. Ekspresstest ei näita põhjuseid, millest on tingitud positiivne tulemus, vaid

ainult tulemust toimeaine suhtes. Asjaolu, et kaebajale oli meditsiiniosakonna poolt väljastatud

ravimid, mis võisid anda ekspresstestiga positiivse tulemuse, ei välista, et kaebaja ei ole

tarvitanud narkootilisi- või psühhotroopseid aineid ega tarvitanud temale väljastatud ravimeid

suuremas koguses. Kaebaja ei ole esimese astme kohtus taotlenud tunnistajate ülekuulamist ega

täiendavalt apellatsioonkaebuses viidatud informatsiooni kogumist. Lisaks ei ole kaebaja

apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik taotleda tunnistajate ülekuulamist

ja informatsiooni kogumist halduskohtus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda

vanglaametnike karistamist, kuna see ei puuduta tema õigusi ning ametnike karistamine või

karistamata jätmine ei mõjuta tema õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.09.2011. a otsus tuleb jätta muutmata ja

apellatsioonkaebused rahuldamata.

Seoses apellatsioonkaebustega märgib ringkonnakohus järgmist.

14. Mõlemate apellatsioonkaebuste keskseks küsimuseks on asjaolu, kas halduskohus on õigesti

leidnud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane alates 16.09.2008.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu taoliste põhjendustega.

Kuigi kaebaja on kinnitanud kogu aeg, et pärast temal joobetunnuste tuvastamist teavitas ta

koheselt vastustaja ametnikke sellest, et ta tarvitab ravimeid, siis ei ole võimalik selle alusel

väita, et vastustaja poolt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on sellepärast koheselt

õigusvastane.

Tartu Halduskohtule esitatud vastuses (II kd tl 39) on vastustaja kinnitanud, et ravim Betalok

Zok ei põhjusta kliinilist joovet ega reageeri positiivselt kiirtesti bensodiapesiinidele. Ka Levozin

ei peaks teadaolevalt andma positiivset testitulemust bensodiapesiinidele. Samas võib Levozin

põhjustada erinevaid kesknärvisüsteemi sümptomeid, mis on sarnased kliinilise joobe

sümptomitega. Vastustaja on omaks võtnud asjaolu, et kaebaja sai augustis 2008. a Diazepami,

mis sisaldab bensodiasepiini, mis võib osutuda kiirtestis positiivseks 14 päeva pärast

manustamist. Kaebajale kiirtesti tegemise ajal oli vastustajale teada, et kaebaja oli eelnevalt

tarvitanud ravimit, mis võib anda positiivse narkotesti. Kuna aga kaebaja käitumises esinesid ka

narkootilise või psühhotroopse aine joobele omased kliinilised sümptomid, siis pidas vangla

vajalikuks määrata täiendava ekspertiisi, et 100 %-selt kinnitada joobe puudumist mõnest teisest,

vanglas keelatud ainest.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis koostatud ekspertiisiaktide kohaselt kaebaja uriiniproovis

narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei leitud.

Kuna antud ekspertiisid teostas kriminaalasja uuriv Lõuna Politseiprefektuur, siis ei olnud

vastustajal võimalik enne kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamist 16.09.2008, võtta

seisukohta, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes oli õiguspärane või

mitte.

Kuna vastustaja vaatamata kriminaalasja lõpetamise määruse saamisele ei lõpetanud kaebaja

suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, siis on halduskohus õigesti leidnud, et

sellest momendist on nende kohaldamine olnud õigusvastane.

15. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kuna kahe

ekspresstesti vaheline ajavahemik oli küllalt pikk, siis oli täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine kuni nende lõpetamiseni 22.09.2008 õigustatud. Seejuures viitab vastustaja sellele,

et sellel ajavahemikul võis kaebaja tarbida vanglas keelatud aineid.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja suhtes oli juba rakendatud täiendavaid

julgeolekuabinõusid ja ta oli paigutatud eraldi lukustatud kambrisse, siis puudus kaebajal sellest

tulenevalt reaalne võimalus soetada endale vanglas keelatud aineid. Pealegi pidi vastustajal juba

pärast esimese kriminaalasja lõpetamise määruse saamist tekkima kahtlus kohaldatud abinõude

seaduspärasuses ja ta oleks pidanud koheselt kaaluma nende kohaldamise lõpetamist.

16. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine oli juba seepärast õigusvastane algusest peale, kuna testiga tuvastati ainult

kaebajale väljastatud ravimi tarvitamine.

Nagu juba eelpool märgitud, siis tuvastati kaebaja käitumises ka narkootilise või psühhotroopse

aine joobele iseloomulikud kliinilised sümptomid ja seega ei olnud võimalik koheselt kiirtesti

tulemuste alusel väita, et kaebajal ei esine mingist muust keelatud ainest tulenevat joovet.

Pealegi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et täiendava julgeolekuabinõu puhul ei ole

tegemist mitte karistusliku vaid ennetava meetmega, mida on rõhutanud ka Riigikohus samas

haldusasjas tehtud lahendis.

17. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud taotlus erinevate vanglaametnike vastutusele

võtmiseks ei kuulu samuti rahuldamisele. Kaebaja on leidnud, et vangla direktor ja jurist on

halduskohtule esitanud valeandmeid.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et halduskohtu ja ka ringkonnakohtu pädevusse ei

kuulu kellegi kriminaalvastutusele võtmine.

18. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisel jäävad poolte apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud nende endi kanda.

Einar Vene

Maili Lokk

Agu Timmi