3-11-2847/24 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-11-2847 Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla tegevuse (alates 05.12.2011 kaebaja töölemineku mittevõimaldamises) õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tartu Vangla Resolutsioon XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 13. detsembrist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 14. jaanuaril 2013 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 13.10.2011 käskkirjaga nr 1-4/2608 määrati XXX vangla majandustööle, abitöölise ametikohale tähtajaliselt alates 17.10.2011 kuni 17.01.2012, kuid 05.12.2011 ei võimaldatud tal tööle minna.

2. XXX esitas kohtule 05.12.2011 kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja maksejõuetuse tõttu palus end vabastada riigilõivu tasumisest.

3. 28.12.2011 määrusega ei vabastanud Tartu Halduskohus XXX riigilõivu tasumisest . Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2012 määrusega rahuldati XXX määruskaebus, tühistati Tartu Halduskohtu 28.12.2011 määrus ning saadeti asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. 11.10.2012 määrusega vabastas halduskohus XXX riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Tartu Vangla. 13.11.2012 määrusega otsustas kohus asja lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlustähtajad.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

4. Kuigi XXX oli Tartu Vangla 13.10.2011 käskkirjaga nr 1-4/2608 tööle määratud kolmeks kuuks, siis kaebuse kohaselt teda 05.12.2011 tööle ei saadetud. Kaebaja leiab, et ametnikud olid kohustatud talle iga päev tööd võimaldama. Kuna tema töötamise peatamise või lõpetamise kohta ühtegi haldusakti välja antud ei ole, siis leiab kaebaja, et tema tööle mitteviimisega on rikutud tema õigust töötada. Tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi on preventiivne, vältimaks taoliste toimingute kordumist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei anna kinnipeetava töökohustus kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda endale tööd. Õiguslik regulatsioon näeb ette, et võimaluse korral kindlustab vangla kinnipeetava tööga, kinnipeetaval on kohustus töötada ning majandustööle määratud kinnipeetavat rakendab vanglateenistus tööle vastavalt vajadusel oma äranägemisel. Vastustaja on seisukohal, et kui hetkel kinnipeetava töö tegemise järgi vajadus puudub, ei tähenda see veel, et kinnipeetav on töölt eemaldatud või tema töökohustus on peatatud. Hetkel töö tegemise järgi vajaduse puudumise korral ei näe vangistust reguleerivad õigusaktid ette, et vangla peaks selle kohta andma välja haldusakti.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

6. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus järgmistel asjaoludel.

7. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 sätestab, et kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral majandustöödel. Seega osundab seaduseandja, et vangla kohustus leida kinnipeetavale tööd ei ole absoluutne, vaid võimaluse korral. VangS § 39 lg 3 sätestab, et vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Järelikult on seadusest tulenevalt võimalik vangla majandustöödel töötavaid kinnipeetavaid tööle rakendada vastavalt nende töö eripärale ja teha seda vanglateenistuse äranägemisel. Põhiseadus ei garanteeri õigust tööle ning töötul ei ole õigust nõuda, et riik tagaks talle töö ja seda ka kinnipidamisasutuses. Kinnipeetava töökohustus ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda vanglalt enda igapäevaselt tööga kindlustamist. Õiguslik regulatsioon näeb ette, et võimaluse korral kindlustab vangla kinnipeetava tööga, kinnipeetaval on kohustus töötada ning majandustööle määratud kinnipeetavat rakendab vanglateenistus tööle vastavalt vajadusele ning omal äranägemisel.

8. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja määrati Tartu Vangla 13.10.2011 käskkirjaga nr 1-4/2608 vangla majandustööle (tl 9), kuid 05.11.2011 paigutati kaebaja distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse, kus ta viibis kuni 05.12.2011, mil ta paigutati eeluuritavate eluhoone 10. osakonda.

9. Kohus peab usutavaks vastustaja väidet, et kuna kinnipeetavad liiguvad osakondade vahel, st neile määratakse uued eluosakonnad, siis võib ümberpaigutuste tõttu juhtuda, et ühte osakonda satub korraga mitu majandustöödele määratud kinnipeetavat ning seetõttu puudub vajadus nende kõigi korraga tööle rakendamiseks. Samas nõustub kohus sellega, et kui hetkel puudub kinnipeetava töö tegemise järgi vajadus, siis ei tähenda see veel seda, et kinnipeetav on töölt eemaldatud või et tema töökohustus on peatatud. Kuna hetkel töö tegemise järgi vajaduse puudumise korral ei näe vangistust reguleerivad õigusaktid ette, et vangla peaks selle kohta välja andma haldusakti, siis ei ole kohtul alust tunnistada Tartu Vangla tegevust õigusvastaseks. Maare Aloe kohtunik