3-12-1532/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-1532 Otsuse kuupäev

13. detsember 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi R.L.i kaebus teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamiseks, vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks Menetlusvorm Kohtuistung 22.11.2012 Menetlusosalised Kaebaja: R.L. /isikukood xxx/, esindaja: Allan Valk Vastustaja: Kiviõli linn /registrikood 75005162/, esindajad Heldur Lainjärv ja Küllike Namm

Resolutsioon 1.Tunnistada R.L.i teenistusest vabastamine koondamise tõttu õigusvastaseks.

2. Muuta teenistusest vabastamise alus lugedes R.L. teenistusest vabastatuks avaliku teenistuse seaduse § 114 alusel.

3. Mõista Kiviõli linnalt R.L.i kasuks hüvitisena välja tema kuue kuu ametipalk.

4. Mõista Kiviõli linnalt R.L.i kasuks menetluskuluna välja 543,70 eurot (viissada nelikümmend kolm eurot ja 70 senti).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 14.01.2013. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 21.06.2012 võttis Kiviõli Linnavolikogu vastu otsused nr 200 ja 201. Esimesena nimetatuga (tl 4- 6) kinnitati alates 01.07.2012 kehtiv Kiviõli linna ametiasutuste struktuur ja teenistujate koosseis. Teisega (tl 7) otsustati vabastada avaliku teenistuse seaduse § 115 lg 1 alusel 30.06.2012 ametist palgaline linnavalitsuse liige abilinnapea R.L.. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 20.07.2012 edastas R.L. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-3), milles palus enda ametist vabastamine õigusvastaseks tunnistada, muuta teenistusest vabastamise alus ning mõista välja kuue kuu ametipalga suurune hüvitis. Kaebaja kirjeldas toimunu asjaolusid, loetles avaliku teenistuse seaduse § 116 lg 2 ja § 133 lg 2 tuginedes need isikud, kellel on õigus koondamise korral teenistusse jääda ning leidis, et teda poleks tohtinud koondada, kuna tal on kolm ülalpeetavat ja ta kasvatab alla kolmeaastast last. Ühtlasi märkis kaebaja avaliku teenistuse seaduse § 116 lg 3 osundades ära, et talle ei pakutud teist ametikohta ning põhjendas, miks ta ei soovi ennistamist. 15.11.2012 edastatud täiendavas seisukohas (tl 43-44) märkis R.L. oma esindaja vahendusel, et Kiviõli linna poolt viidatud Riigikohtu lahendid käsitlevad teistsugust olukorda, viitas omakorda mitmele kohtulahendile ning märkis, et avaliku teenistuse seaduse § 135 lg 2 ette nähtud hüvituse maksmise kohustus ebaseaduslikult teenistusest vabastamise korral on sanktsiooni iseloomuga ja selle puhul ei ole tegemist tasaarvestatava täiendava hüvitusega.

3. Kiviõli linna vastuses (tl 25-26) nõustuti, et R.L.i poleks tohtinud avaliku teenistuse seaduse §

116 lg 1 alusel teenistusest vabastada, kuna ta kasvatab alla kolmeaastast last, kuid leiti, et kaebaja on töötuskindlustushüvitise taotluse esitamisega aktsepteerinud enda koondamist ning paluti kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise nõue tasaarvestada tema poolt saadud kahe kuu ametipalga suuruse hüvitise ja koondamisest vähem ette teatatud aja eest tasutud hüvitisega kokku summas 3228,77 eurot. 14.11.2012 edastatud Kiviõli linna täienduses (tl 37-38) leiti Riigikohtu erinevatele lahenditele tuginedes, et kaebajale makstavast hüvitisest tuleb maha arvata ka Eesti Töötukassa poolt talle tehtud rahalised väljamaksed kokku 992,55 euro ulatuses.

4. Kohtuistungil jäid R.L. ja tema esindaja kaebuse väidete ja nõuete juurde, esitasid riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud menetluskulu hüvitamise taotluse ning märkisid, et Riigikohus pole avaliku teenistuse seaduse § 135 lg 2 osas oma varasemaid seisukohti muutnud. Kiviõli linna esindajad jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ega esitanud olulisi täiendusi, kinnitades vaid, et nõustuvad kaebuse rahuldamisega, kuid soovivad, et kuue kuu ametipalga suurusest hüvitisest arvestataks maha kaebajale makstud koondamishüvitis ja töötuskindlustushüvitis ning kohtukulud jääksid omaksvõtu tõttu kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kiviõli Linnavolikogu vaidlustatud 21.06.2012 otsusega nr 201 vabastati R.L. Kiviõli abilinnapea ametikohalt seoses tema ametikoha koondamisega. Kohaliku omavalitsuse ametniku teenistusest vabastamise alused ja kord on reguleeritud avaliku teenistuse seaduses. Selle § 133 lg 2 keelab koondamise tõttu teenistusest vabastada ametnikku, kes kasvatab alla kolme aasta vanust last. Kiviõli linn ei vaidle selle üle, et üks R.L.i kolmest lapsest oli teenistusest vabastamise ajal alla kolme aasta vanune (tl 9-11) ning on kaebusele vastates omaks võtnud, et seetõttu ei oleks tohtinud teda koondada (tl 25). Sama kinnitas vastustaja esindaja ka kohtuistungil (tl 65 pöördel). Nii kaebusele antud kirjaliku vastuse kui esindaja kohtuistungi seletuste kohaselt ei ole vaidlust ka selle üle, et R.L.il on ebaseadusliku teenistusest vabastamise tõttu õigus saada kuue kuu ametipalga suurust hüvitist ning poolte erimeelsus piirdub üksnes sellega, kas nimetatud hüvitis kuulub täies ulatuses väljamaksmisele või on võimalik seda juba makstud koondamisja töötukindlustushüvitisega ka tasaarvestada.

6. Avaliku teenistuse seaduse § 135 näeb ette, et kui õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnik loobub ennistamisest, on tal õigus nõuda vabastamise õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise maksmist. Seejuures on seaduseandja sama paragrahvi kolmandas lõikes kehtestanud vaid, et niisugune hüvitise ülempiir ei kehti diskrimineerimiskeelu rikkumise korral, kuid pole ette näinud mistahes muid piiranguid kaasa arvatud hüvitise tasaarvestamist juba saadud koondamishüvitise, koondamisest vähem ette teatatud aja eest makstud hüvitise või töötuskindlustushüvitisega.

Vaidlusaluse otsuse andmise ajal oli esimesena nimetatu reguleeritud avaliku teenistuse seaduse § 131 lg 1 neljas punktis ja nägi ette hüvitise kahe kuni kümne kuu ametipalga suuruses sõltuvalt koondatud ametniku teenistusstaaži pikkusest. Asjaolu, et sama paragrahvi lõikes 13 oli kehtestatud koondamisel makstud hüvitise osalise tagastamise kohustus üksnes koondamise tõttu vabastatud ametniku nimetamisel enne hüvitise maksmise ajavahemiku möödumist koondamisel pakutud ametikohale, viitab selgelt, et seaduseandja ei ole soovinud piirata ebaseadusliku teenistusest vabastamise eest makstavat hüvitist mistahes muul põhjusel saadud väljamaksetega.

Seda, et avaliku teenistuse seaduse § 135 lg 1 ja 2 ei saa vaadelda ühtsena ning viimatinimetatuga ettenähtud kuue kuu ametipalga suurune hüvitis kannab sanktsiooni iseloomu ja seda ei saa siduda mõnel muul alusel makstud hüvituse, sealhulgas ka sama seaduse § 131 lg 1 ettenähtud hüvitistega, on Riigikohtu halduskolleegium selgelt välja öelnud oma lahendites nr 3-3-1-51-99 ja 3-3-1-45-00. Kiviõli linna täiendavas vastuses (tl 37-38) viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuotsuse nr 3-3-1-85-11 seisukohad ei ole asjassepuutuvad. Nendega muudeti küll oma varasemat praktikat, kuid üksnes avaliku teenistuse seaduse § 135 lg 1 tuleneva teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu arvestamise osas ning täpselt sama tasu arvestamise aluseid käsitlevad ka kõik nimetatud otsuses osundatud kohtulahendid.

Kohtuotsuse punktis 14 on kolleegium viidanud põhjendamatule rikastumisele üksnes seetõttu, et käsitleb teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu maksmist kahju hüvitamise erijuhuna ega pea õigustatuks kahju hüvitamise üldpõhimõtetest kõrvale kalduda. Seda, et kolleegium on soovinud oma kohtuotsuse seisukohtadega muuta ainult avaliku teenistuse seaduse § 135 lg 1 suhtes juurdunud kohtupraktikat, kinnitab üheselt riigikohtunike Tõnu Antoni ja Indrek Koolmeistri eriarvamus, mille punktis 3 osundatakse nimetatud paragrahvi teist lõiget käsitlevatele lahenditele ning leitakse, et erinev lähenemine teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu ja ennistamisest loobumise korral ettenähtud hüvitise maksmisele on alusetu ja varasemat praktikat muutes tulnuks põhjendada, miks on esimese väljamõistmisel teistsugused eesmärgid kui teise puhul.

7. Avaliku teenistuse seaduse § 131 lg 12 näeb ette, et koondamise tõttu teenistusest vabastamisel on ametnikul õigus kindlustushüvitisele töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Nimetatud seadus sisaldab küll koondamise korral töötuskindlustuse hüvitise maksmist reguleerivaid sätteid, kuid ei käsitle ebaseadusliku teenistusest vabastamisega seonduvat. See lubab järeldada, et avaliku seaduse § 135 lg 2 ette nähtud õigus nõuda ennistamisest loobumise korral teenistusest vabastamise aluse muutmist ja kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise maksmist ei mõjuta töötuskindlustuse hüvitise saamise õigust. Ka vastupidise seisukoha puhul oleks tegemist üksnes töötukassa nõudeõigusega hüvitise saaja vastu, mitte aga ametiasutuse võimalusega jätta teenistusest koondatud ametnik osaliselt ilma seadusega talle ettenähtud hüvitisest.

8. Eeltoodust tulenevalt on R.L.i kaebus põhjendatud ja kuulub seetõttu täies ulatuses rahuldamisele. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 tulenevalt peab Kiviõli linn täies ulatuses hüvitama kaebajale tema poolt 15 euro suuruse riigilõivu (tl 12) ja 528,70 euro suuruse õigusabikulu (tl 59-64 ja 72-74) tasumisega kantud kokku 543,70 euro suuruse menetluskulu. Sama paragrahvi viiendas lõikes kaebuse õigeksvõtu korral menetluskulude kohta sätestatut ei pea kohus võimalikuks kohaldada. Kiviõli linn on küll juba kaebuse kohta 20.09.2012 antud kirjalikus vastuses omaks võtnud, et R.L.i teenistusest vabastamine koondamise tõttu oli ebaseaduslik ning tunnistanud ka tema õigust saada kuue kuu ametipalga suurust hüvitist, kuid pole nõustunud maksma seda täies ulatuses ja nõudis nii vastuses kui kohtuistungil (tl 65-66), et toimuks tasaarvestus kaebajale tema enda ja töötukassa poolt makstud kokku 4221,32 euro suuruste hüvitistega. Seega pole alust lugeda kaebus õigeks võetuks. Kuna vaidlusalune rahasumma on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku jaoks olulise suurusega ning vaidlus ise niisugune, millega toime tulek eeldab õigusalaste teadmiste olemasolu, oli advokaadi õigusabi poole pöördumine peale vastustaja vastuse saamist 27.09.2012 igati õigustatud. Sellega seotud kulud jäävad mõistlikesse piiridesse ja on kaebaja poolt reaalselt kantud.

Raili Randlane Kohtunik