2-11-47103/26 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2012.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-11-47103 2502,18 eurot Tsiviilasi KK hagi K-H A ja LK vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Hageja: KK (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: Nõmme Linnaosa Valitsus (Vabaduse pst 65, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Olga Vassina (Nõmme Linnaosa Valitsus, Nõmme-Kase 12b, Tallinn, e-post olga.vassina@tallinnlv.ee) Kostja 1: K-H A (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja 2: LK (isikukood xxx, elukoht xxx) 28.11.2012 Hageja esindaja Olga Vassina, kostjad K-H A ja LK, viipekeele tõlk Anne A RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista K-H A elatis tema 21.12.1995.a sündinud tütre KK ülalpidamiseks 139,01 eurot kuus alates 03.10.2011.a kuni KK täisealiseks saamiseni so xxx.a.

3. Välja mõista LK elatis tema 21.12.1995.a sündinud tütre KK ülalpidamiseks 139,01 eurot kuus alates 03.10.2011.a kuni KK täisealiseks saamiseni so xxx.a.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Edasikaebamise kord Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui kostja teatab Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale kaja esitamise soovist kaja esitamise tähtaja jooksul, so 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või kui hageja teatab kohtule apellatsioonitähtaja jooksul, so 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

Asjaolud ja hageja nõue KK esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K-H A ja LK vastu elatise väljamõistmiseks K-H A summas 139,01 eurot kuus ja LK summas 139,01 eurot kuus. Kohus tegi makseettepaneku, millele K-H A ja LK esitasid vastuväited. 05.01.2012 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.01.2012 määrusega andis Harju Maakohus KK tähtaja oma nõude esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis. 25.01.2012 esitas KK oma nõude K-H A ja LK vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis.

Hagiavalduse kohaselt sündis KK 21.12.1995.a. Hageja ema on K-H A ja isa LK. 18.11.2010 paigutas Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötaja hageja Xxx varjupaika. Nõmme linnaosavanema 25.11.2010 korraldusega nr xxx eraldati hageja ja M K nende isa LK juurest seoses sellega, et laste viibimine isa juures ohustas nende tervist ja heaolu. Alates 02.05.2011 elavad hageja ja M K hooldusperekonnas Nõmme Linnaosa Valitsuse ja hoolduspere vahel sõlmitud lapse perekonnas hooldamise lepingu alusel. Harju Maakohtu 31.05.2011 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-10-64948 on LK ära võetud hooldusõigus tütarde KK ja M K suhtes. K-H A hooldusõigust KK suhtes on peatatud.

Hoolduspere on kohustatud hagejat hooldama, kasvatama, arendama ning koostöös spetsialistidega korraldama hageja ravi ja rehabilitatsiooni. Hoolduspere arvestuse järgi on regulaarsed igakuised kulutused hagejale järgmised: kunstikooli tasu 18,75 eurot, klassieksursioonid põhija kunstikoolis 16 eurot, rongi kuukaart 30 eurot, ujula pilet 36 eurot, mobiiltelefoni kulu 15 eurot, taskuraha 25 eurot, rauaaneemia ravimid 30 eurot, söök ja riided 140 eurot. Lisaks tuleb hageja ülalpidamiskulude hulka arvestada kommunaalkulud (vesi, elekter, küte), kulutused vaba aja tegevustele (eakaaslaste sünnipäevad, koolija kunstikooli üritustel osalemine, väljasõidud, üritused perega jne), lisakulutused transpordile, kulutused hügieenitarvetele, raamatutele, koolitarvetele, ravimitele, internetile. Hageja on erivajadustega laps, ta vajab ortopeedilisi jalatseid ning prille. Hageja esimeste prillide eest tasus LK, kuid hageja nägemine on sedavõrd halvenenud, et ta vajab uusi prille, mille maksumus on 200 eurot. Hageja on perearsti ja psühhiaatri jälgimisel ning olenevalt terviseseisundist vajab ta medikamentoosset ravi, näiteks 2011.a suvel kulus antideperessantide peale 50 eurot. Alates 2011.a maist kuni hagi esitamiseni sai hageja rauaaneemia ravi.

Kostjatel on ülalpidamiskohustus hageja suhtes, mida nad ei täida. LK töötab AS-is R ning tema viimase kuu neto töötasu oli 684,32 eurot. K-H A on määratud igakuine riiklik töövõimetuspension 171,46 eurot ja sotsiaaltoetus puudest tingitud lisakulutuste hüvitamiseks 64,44 eurot. K-H A on kuulmispuudega töövõimetuspensionär. Alates 2007.a elab ta Inglismaal.

Hageja palub mõista kummaltki kostjalt välja elatise 139,01 eurot kuus alates 03.01.2011 kuni hageja täisealiseks saamiseni xxx.a.

Kostjate vastus LK hagi ei tunnista, kuna ta on hagejat 14 aastat oma sissetulekust kasvatanud. LK sissetulekud ei võimalda tal hageja ülalpidamiskohustust täita. LK kahtleb oma isaduses hageja suhtes. LK nõustus 28.11.2012 toimunud kohtuistungil elatise suurusega.

K-H A ei ole hagi osas oma kirjalikku seisukohta esitanud. 28.11.2012 toimunud kohtuistungil leidis K-H A, et elatise suurus on põhjendatud ja KK kulutused võivad olla hageja poolt märgitud suuruses.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et K-H A on KK ema. Ekspertiisiaktiga nr xxx (t.lk 175-176) on tõendatud, et LK on KK isa.

Nõmme Linnaosavanema 25.11.2010 korraldusega nr xxx(t.lk 69) on tõendatud, et alaealised KK ja M K on eraldatud nende isa LK juurest. Harju Maakohtu 31.05.2011 määrusest (t.lk 70-74) nähtuvalt on kohus võtnud LKlt ära hooldusõiguse tütarde KK ja M K suhtes ning peatanud K-H A hooldusõiguse KK suhtes. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 lg 1 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt PKS § 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud kummaltki kostjalt elatise väljamõistmist summas 139,01 eurot kuus alates 03.01.2011 kuni hageja täisealiseks saamiseni xxx. 28.11.2012 toimunud kohtuistungil on mõlemad kostjad möönnud, et hagiavalduses märgitud kulud hageja ülalpidamiseks on põhjendatud. Kostja 1 elatise summale vastu ei vaidle. Kostja 2 on istungil märkinud, et ta on nõus elatist tasuma vastavalt oma võimetele, kuna kostjal 2 on võlad.

Kohus leiab, et kostja 2 väited tema majanduslikust seisundist tingitud võimetuse kohta tasuda hageja poolt nõutud summas elatist, on asjakohatud. Kostjal 2 on hageja isana kohustus kanda hageja ülalpidamisega seotud kulusid ning võlgnevuste olemasolu teda sellest kohustusest ei vabasta. Kostja 2 on kohtule kinnitanud, et tal on olemas töökoht ning tema netosissetulek on 530 eurot. Samuti on kostjal 2 kinnisvara Kohus selgitab, et oma lapse ülalpidamist tuleb pidada isa kõige olulisemaks kohustuseks ning kostjal 2 tuleb seda silmas pidades teha valikuid, millele ja kuidas oma sissetulekuid kulutada. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kummaltki kostjalt hageja kasuks välja hageja ülalpidamiseks elatise 139,01 eurot kuus alates 03.10.2011 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus jätab tähelepanuta kostja 2 palgatõendi, pangakontode väljavõtted ja laenulepingud (tlk 86-122), kuivõrd need on kohtu hinnangul asjakohatud. Kostja majanduslik seisund ei välista tema kohustust kanda oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Menetluskulud Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.

Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust.

Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude elatise väljamõistmiseks, jätab kohus hageja menetluskulud kostjate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda.

Moonika Tähtväli kohtunik