2-11-33537/35 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Tsiviilasja number

2-11-33537

Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2012, Tallinn

Tsiviilasi

ET ja MT avaldus KS ja AS vastu kaasomandis oleva

garaaži

ja

kinnistu

kasutuskorra

kindlaksmääramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja 1 ET(isikukood XXX, elukoht XXX)

Avaldaja 2 MT(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 1 AS(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 2 KS(isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada osaliselt.

2. Määrata korteriomandite nr XXX, nr XXX ja nr XXX, mis asuvad Tallinnas XXX

(katastriüksus nr XXX) mõtteliste osade juurde kuuluva maatüki kasutuskord

vastavalt kohtumäärusele lisatud plaanile.

3. Kohtumäärusele lisatud plaan, mis on nimetatud Lisaks 1, on käesoleva määruse

lahutamatu osa.

4. Kohustada avaldajaid lammutama XXX, Tallinn hoovis asuv õigusliku aluseta

püstitatud abihoone-garaaž hiljemalt 1. maiks 2013.

5. Kohtumääruse täitmine lükata edasi kuni 1. mai 2013.

6. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulud

Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses on E ja MT avaldus kinnistu asukohaga XXX, Tallinn kasutuskorra

kindlaksmääramiseks. 25.04.2011 ja 23.08.2012 toimunud ärakuulamisel arutas kohus

menetlusosalistega asja suuliselt ja püüdis neid suunata kokkulepet sõlmima, kuid

menetlusosalised ei jõudnud kokkuleppele. 28.05.2012 viis kohus läbi vaatluse kinnistul XXX,

Tallinn.

Asjaolud ja avaldaja nõue

15.07.2011 Harju Maakohtule esitatud avalduse kohaselt kuulub kinnistu asukohaga XXX

Tallinn poolte kaasomandisse järgmiste mõtteliste osadena: AS XXX mõttelist osa, KS XXX

mõttelist osa ning MT ja ET kaasomandisse kuulub XXX mõttelist osa. Lisaks kuulub reaalosana

AS omandisse kinnistul asuvas elamus korteriomandina eluruum nr 3 üldpinnaga 107,7 m2 ning

terve maja pööningu kasutuskord on seatud korter 3 kasuks. KS omandisse kuulub eluruum nr 1

koos sinna juurde kuuluva keldriosaga kokku üldpinnaga 105,8 m2 ning ET ja MT

kaasomandisse kuulub eluruum nr 2 koos sinna juurde kuuluva keldriosaga kokku üldpinnaga

90,2 m2. Elamu maa üldpinnaga 513 m2, millest 152,4 m2 kuulub perekond T ja ülejäänud

250,6 m2 perekonnale S . Hoone alune üldpind on kokku 155,0 m2. Korteriomanike kaasomandi

hulka kuulub ka elamu hoovis olev vaidlusalune garaaž, mis on üle 20 aasta olnud alaliselt kuni

käesoleva ajani korter 2 ainukasutuses kuna korteri nr 2 eelmine omanik selle ehitas ja nii oli

kasutuskord välja kujunenud. Korter 2 endised ja praegused elanikud hoiavad seal oma

majapidamiseks vajalikke asju. Korter nr 2 eelmised omanikud ei vormistanud väljakujunenud

kasutuskorda ega kandnud seda kinnistusraamatusse.

Avalduse esitajad paluvad kohtul määrata kasutuskord selliselt, et jätta kaasomandis oleval 18m2

suurusel maatükil paiknev maaga mitte püsivalt ühendatud garaaž korteri nr 2 ainukasutusse ning

vastavalt avaldusele lisatud plaanile jätta korter nr 2 ainukasutusse plaanil nr 2 rohelisega

viirutatud maatükk koos sellel paikneva garaažiga ja kollasega viirutatud maatükk jätta kõigi

kaasomanike ühiskasutusse ja ülejäänud õueala korterite 1 ja 3 ainukasutusse. Avaldajad on

taotluses lähtunud sellest, et kogu kinnistu pindalast 513 m2 on maha arvutatud hoonealune pind

155 m2 ja ühisesse kasutusse jäävast maatükist on korter nr 2 osa 30% ja korterite nr 1 ja 3 osa

70%.

Avaldajate poolt 1. juunil 2012 esitatud seisukoha kohaselt leiavad avaldajad, et ainuõige

lahendus on see, kui kahe korteri omanike A ja KS ja ühe korteri omanike E ja MT kaasomandis

olevale maale seatakse isiklikuks kasutuseks täiesti üksteisest eraldiseisvad maatükid, eraldi jalg-

ja autoteega vastavalt lisatud plaanile. Avaldajad rajavad oma raha eest tänavapoolsele aiale

väravad ja ei hakka üldse edaspidi kasutama praegu kasutuses olevat jalgväravat ega autoväravat.

Sellisel juhul puudutatud isikute ainukasutuses oleval maal autoga ei sõideta ja nad saavad

tagahoovis

päris

suure

maa

enda

kasutusse.

Avaldajad loobuvad sellisel juhul majaaluse garaaži kasutamisest auto hoidmiseks ning

teisaldavad hoovipealse garaaži praegusest asukohast teise asukohta, mis asub plaanil näidatud

korteri nr 2 ainukasutusse jäävale maa-alale. Selline jagamine tagaks avaldajate hinnangul kõige

paremini omanikevahelise võrdsuse ja iga pere saab toimetada elamu hoovis oma väärtuste järgi

kahjustamata teisi. Avaldajate ettepaneku kohaselt: 1. Kahe korteri omanikud A ja KS ja ühe

korteri omanike E ja MT kaasomandis olevale maale seatakse isiklikuks kasutuseks täiesti

üksteisest eraldiseisvad maatükid, eraldi jalg-ja autoteega vastavalt lisatud plaanile 2. Avaldajad

teisaldavad hoovipealse garaaži oma ainukasutuseks määratavale maa-ala peale, renoveerivad

selle ja jätkavad selle kasutamist garaažina, 3. Avaldajad loobuvad sellisel juhul majaaluse

garaaži kasutamisest auto parkimiskohana, 4. Avaldajad kujundavad ja kasutavad enda kasutusse

jäävat maa-ala oma äranägemise järgi ja korrastavad ise oma koduaeda, 5. Puudutatud isikutele

kuuluvate korterite nr 1 ja 3 kasutusse jääva maa peale peab olema võimalik jalgsi ja rattaga

majja pääseda korteri nr 2 omanikel, 6. Lisapiiraedu juurde ei ehitata ja 8. Kogu krundile võib

istutada puid, mis ei kasva kõrgemaks kui 2 meetrit.

Puudutatud isikute seisukoht

21.09.2011 esitatud puudutatud isikute seisukoha kohaselt 16.04.2008 ostsid ET ja MTXXX

korteri nr 2. Tänaseni ei ole ET ja MT korteris reaalselt elanud ühtegi päeva. Korter on antud

üürile ja avaldajate seos XXX majas toimuvaga on olematu. XXX territoorium on miljööala osa

ja unikaalne miljööväärtuslik ala. Puudutatud isikud leiavad, et hoovis asuv garaaž hoovi ei sobi

ja see tuleks lammutada.

Puudutatud isikud leiavad, et maja tagahoovis olev maa võiks anda ainukasutusse järgnevalt:

korter nr 1 maatükk suurusega 37,55 m2, korter nr 2 suurusega 32,01 m2 ja korter nr 3 maatükk

suurusega 38,23 m2. Seoses kõigi korteriomanike soovidega omada isiklikuks kasutuseks olevat

maad kinnistu tagahoovis tuleks ülejäänud maa jätta ühiskasutusse, kus oleks kõigil võimalik

vabalt liikuda vastavalt päikesele ning selle korrastamine oleks KÜ ühine tegevus. Puudutatud

isikud vaidlevad vastu kinnistu territooriumil autodega liikumisele ja piirdeaia ümberehitusele.

Omades tagahoovis isiklikus kasutuses olevat maad, kuhu tulevikus tuleb roheline haljastus ja

laste mänguala, ei ole mõeldav, et tagahoovis perekonna ja sõpradega istudes ja vesteldes

sõidavad edasi tagasi autod. Puudutatud isikud teevad ettepaneku seada kasutuskord

alljärgnevalt: 1. maiks 2013 lammutab korter 2 kaasomandis oleva garaaži ja teisaldab XXX

kinnistul tekkinud lammutusmaterjali ja garaažis olevad esemed; sõiduautode tehnilise

korrastamise, kaupade peale ja maha laadimiseks jääb 6x3 m2 suurune ala autoväravast, autosid

sellel alal parkida ei ole lubatud, isiklikus kasutuses oleval territooriumil ei ehitata vahepiirdeid,

kergehitisi, garaaže, varjualuseid ja ei tooda ega ladustata teistel territooriumitelt toodud lund,

prahti ega olmejäätmeid, kinnistu piirdeaeda ei tohi omavoliliselt teisaldada, lõhkuda ega ümber

ehitada, puudutatud isikud nõustuvad kinnistu jagamisega isiklikuks kasutuseks olevaks määraks

vastaval korteriomandite suurusele kõigi korteriomanike vahel lisatud plaanil oleva järgi, mille

kohaselt korteriomanike isiklikus kasutuses olev maa üldpindala on 107,79 m2 ja korteri nr 1

ainukasutuses on maatükk suurusega nr 37,55 m2, korter nr 2 ainukasutuses on maatükk

suurusega 32,01 m2 ja korter nr 3 ainukasutuses on maatükk suurusega 38,23 m2, olenemata,

millise korteriomaniku ainukasutusse jääb garaaži alune maa, tuleb garaaž lammutada 1. maiks

2013.

Puudutatud isikud leiavad, et avaldajate poolt 1. juunil 2012 tehtud ettepanek, mille kohaselt

kahe korteri omanike A ja KS ja ühe korteri omanike E ja MT kaasomandis olevale maale

seatakse isiklikuks kasutuseks täiesti üksteisest eraldiseisvad maatükid, eraldi jalg-ja autoteega

vastavalt lisatud plaanile, ei ole mingil juhul mõeldav juba seetõttu, et tuleks maha raiuda 70

aastad vanad sirelid ja istutatud männid, hävitada 2011 aastal rajatud muru ja haljastus ning

2007. aastal rajatud korralik tänavapoolse piirdeaia osa.

Puudutatud isikute poolt 22.11.2012 esitatud kasutuskorra seadmise ettepaneku kohaselt seoses

sellega, korter nr 2 omanikud soovivad kasutada maa-alust garaaži jalgrataste ja mopeedide

kasutamiseks, siis on korterite 1 ja 3 omanikud nõus seadma kasutuskorra skeemi nr 5 alusel,

milles on ära näidatud parkimiskohad kõigile omanikele võrdsetel alustel, jaotada kaasomandis

olev maa isiklikuks kasutuseks olevaks maaks vastavalt skeemile 5, lammutada kinnistul asuv

abihoone 1.maiks 2013 ja kasutuskord hakkaks kehima alates 1. maist 2013.

Kohtu põhjendused

Kohtu pädevuses on TsMS § 613 lg 2 alusel määrata ära kaasomandi kasutuskord juhul, kui

kaasomanikud ei saavuta kokkulepet. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kõigi

asjas kogutud materjalidega, leidis, et kaasomandi kasutuskord tuleb kindlaks määrata kohtu

poolt, sest kaasomanikud ei saavuta omandi kasutuskorras kokkulepet.

Kaasomandis oleva asja valdamist ja kasutamist võivad kaasomanikud asjaõigusseaduse

(edaspidi AÕS § 72 lg 1) kohaselt reguleerida kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse

alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Vastavalt AÕS § 72 lg 5

kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja

kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise

suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste

kahjustamisest.

Kinnistusraamatu andmete kohaselt Harju Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi

registriossa on kantud:

•

korteriomand nr XXX, mille reaalosa on korter nr 1 ja mõttelise osa suurus on XXXja

see kuulub KS (mõttelise osa suurus 35%) (II kt tlk 35-36);

•

korteriomand nr XXX, mille reaalosa on korter nr 2 ja mõttelise osa suurus on XXX ja

see kuulub E T ja M T (mõttelise osa suurus 30%) (II kd tlk 33-34);

•

korteriomand nr XXX, mille reaalosa on korter nr 3 ja mõttelise osa suurus on XXX ja

see kuulub A S (mõttelise osas suurus 35%)(II kd tlk 31-3).

Märgitud korteriomandid asuvad Tallinnas XXX ja maatüki suurus on vastavalt andmetele ja

katastriüksuse plaanile 513 m2 ja ehitiste alune maa on 173 m2 (II kd tlk 37). Kõik

korteriomandid asuvad ühel maatükil, st ühel katastriüksusel nr XXX.

Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on avaldajad saanud Tallinnas XXX korter 2 omanikuks

16.04.2008, puudutatud isik AS on saanud Tallinnas XXX korter 1 omanikuks 16.07.2004 ja

alates 09.06.2008 on Tallinnas XXX korter 1 omanik KS ning alates 16.04.2008 on AS Tallinnas

XXX korter 3 omanik. Vaidlust ei ole selles, et avaldajad E ja MT elavad Tallinnas XXX A

asuvas elamus, XXX asuvas elamus nad kunagi elanud ei ole ja nad üürivad XXX elamus asuvat

korterit nr 2 välja üürnikele. Seevastu puudutatud isikud K ja AS elavad juba pikka aega

Tallinnas XXX asuvates korterites 1 ja 3.

Kohus leiab, et avaldajate poolt tehtud ettepanek, kus korterite 1 ja 3 omanikele ja korteri nr 2

omanikele seatakse isiklikuks kasutuseks täiesti üksteisest eraldiseisvad maatükid, eraldi jalg-ja

autoteega vastavalt lisatud plaanile, ei vastaks kuidagi puudutatud isikute huvidele. Kohtu poolt

läbi viidud vaatluse käigus on kohus tuvastanud, et maja vasakpoolsel küljel, kus avaldajate

ettepaneku kohaselt võiks asuda nende ainukasutuses olev sissesõidutee, ei asu praegusel hetkel

sissesõiduteed, vaid on puudutatud isikute poolt rajatud haljasala ja piirdeaed (I kd tlk 360).

Käesoleval ajal asub sissesõidutee maja paremapoolsel küljel (I kd tlk 359). Avaldajate poolt

esitatud plaanist nähtuvalt (I kd tl 368) tuleks hävitada kogu puudutatud isikute poolt 2001 aastal

rajatud muru ja haljastus, 2007.a. rajatud korralik tänavapoolse piirdaia osa ning maha raiuda 70

aastat vanad sirelid. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isikute huvidega kooskõlas selline

kasutukord, mille kohaselt kuuluks hävitamisele kogu puudutatud isikute poolt maja

vasakpoolsele küljele rajatud haljastus ja maha raiumisele seal kasvavad sirelid selleks, et

avaldajad saaksid endale hoovis puudutatud isikutest eraldi jalg- ja autotee.

Kohus ei nõustu ka avaldajate sellise ettepanekuga, mille kohaselt vastavalt avaldajate poolt

esitatud plaanile kaasomandis oleval 18m2 suurusel maatükil paiknev maaga mitte püsivalt

ühendatud garaaž jääks korteri nr 2 ainukasutusse ning vastavalt avaldusele lisatud plaanile (I kd

tlk 6) jääks korter nr 2 ainukasutusse plaanil nr 2 rohelisega viirutatud maatükk koos sellel

paikneva garaažiga ja kollasega viirutatud maatükk jätta kõigi kaasomanike ühiskasutusse ja

ülejäänud õueala korterite 1 ja 3 ainukasutusse. Nimelt on kõik XXX kaasomanikud huvitatud

sellest, et nende ainukasutuses olev maaala asuks maja taga hoovis kuhu paistab päike ja

puuduvad tänavapoolsed mõjutused. Avaldajate poolte tehtud eelnimetatud ettepaneku kohaselt

aga jääks avaldajate kasutusse maatükk, millel paistab päike ning puudutatud isikute kasutusse

maatükk, mis jääb maja vasakpoolsesse külge, kuhu ei paista päevaselt päike ja kus on rohkem

tänavapoolseid mõjutusi. AÕS § 72 lg 5 mõtte kohaselt kinnistust suuremat osa omavate

kaasomanike K ja AS huvidele ei vastaks ning kohtu arvates ei oleks õiglane, et kinnistust kõige

väiksemat osa omav kaasomanik saaks parimate tingimustega (tänava liiklusest ja muudest

mõjudest eemal, päikseline) maatüki üksnes enda kasutusse.

Kohus ei pea võimalikuks kasutuskorda määrata vastavalt puudutatud isikute poolt esitatud

plaanile 4A, mille kohaselt jääks korteri nr 1 ainukasutusse XXX maatükk suurusega 37,3 3m2,

korteri nr 2 ainukasutusse maatükk suurusega 32,01m2 ja korter nr 3 ainukasutuse maatükk

suurusega 38,23 m2 (I kd tlk 380). Nimetatud ettepaneku kohaselt jääks küll kõigi korterite

ainukasutusse mõistliku suurusega maatükk XXX tagahoovis, kuid nimetatud ettepanek ei

arvesta avaldajate huvi parkida sõiduauto tagahoovis või avaldajatele kuuluvasse majaalusesse

garaaži, sest nimetatud ettepaneku kohaselt puuduks maja tagahoovis parkimiskoht ning tuleks

avaldajate majaalusesse garaaži pääsemiseks sõita üle korter nr 3 ainukasutusse jääva maatüki.

Kohtu arvates on õiglane jätta avaldajate ja puudutatud isikute ainukasutusse maatükid selliselt

nagu

on

seda

pakkunud

puudutatud

isikud

oma

05.06.2011

kohtule

esitatud

menetlusdokumendile lisatud plaani kohaselt (I kd tlk 379). Nimetatud plaani kohaselt jääb iga

korteriomaniku ainukasutusse maatükk maja tagahoovis. Korteri nr 1 ainukasutusse jääb

maatükk suurusega 16,67 m2, korter nr 2 ainukasutusse jääb maatükk suurusega 14,22 m2 ja

korteri nr 3 ainukasutusse jääb maatükk suurusega 16,96 m2. Ainukasutusse jääva maatüki

suuruse arvestamisel on lähtutud sellest, et korteri nr 1 juurde kuuluv mõtteline osa moodustab

35% kinnistust, korteri nr 2 juurde kuuluv mõtteline osa moodustab 30% kinnistust ja korteri nr

3 juurde kuuluv mõtteline osa moodustab 35% kinnistust. Samuti jääb nimetatud kasutuskorra

kohaselt iga korteriomaniku ainukasutusse umbes 2,48 m laiune ja 4,6 m pikkune parkimisplats

maja tagahoovis. Nimetatud kasutuskorra kohaselt on korteri nr 2 omanikel võimalik pääseda

autoga ligi nendele kuuluvasse maja all asuvasse garaaži ja soovi korral oma auto garaažis või

garaaži ees parkida. Eelnimetatud kasutuskorra kehtestamine on võimalik üksnes juhul kui

kuulub

lammutamisel

maja

tagahoovis

asuv

abihoone-garaaž.

Vastavalt

Tallinna

Kultuuriväärtuste 23.08.2011 kirjale paikneb XXX elamu Kristiine linnaosa üldplaneeringuga

kavandataval miljööalal, elamu pärineb 1931. aastast ja on hinnatud miljööväärtuslikuks

hooneks. XXX hoovis paiknev abihoone-garaaž on püstitatud õigusliku aluseta, see puudub

ehitisregistris. Hoone tuleb kas lammutada või seadustada. Seadustamiseks tuleb koostada

ehitusprojekt, mis kooskõlastatakse kõigi kaasomanikega ning vajalike linna-ametnikega (II kd

tlk 11). Käesoleval juhul ei ole avaldajad algatanud XXX hoovis paikneva abihoone-garaaži

seadustamise protsessi. Menetluse käigus puudutatud isikute poolt esitatud seisukohtadest

nähtuvalt ei ole nad nõus nimetatud abihoone-garaaži seadustamisega ja soovivad selle

lammutamist. Kohtu poolt läbi viidud vaatluse käigus on tuvastatud, et maja taga hoovis asuvat

kuuri (abihoone-garaaž) kasutatakse asjade ladustamiseks ning nähtuvalt vaatluse käigus kuuris

tehtud fotost ladustatakse seal kola ja prahti, mida majapidamises ei ole enam vaja ja enamus

asju tuleks viia sealt prügimäele. Avaldajad on menetluse käigus avaldanud nõusolekut

eelnimetatud abihoone-garaaži lammutamiseks hiljemalt 1. maiks 2013. Avaldajad on küll

12.02.2012 kohtule saadetud seisukohas esitanud väite, et nimetatud õigusliku aluseta püstitatud

abihoone-garaaž on antud rendile XXX a elanikele, kuid ühtegi tõendit selle kohta ei ole

esitatud, mistõttu peab kohus nimetatud väidet ebausutavaks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX Tallinnas hoovis asuv abihoone-garaaž tuleb

avaldajate poolt lammutada. Kohus leiab, et nimetatud abihoone-garaaži lammutamiseks ja

lammutamisel tekkinud ehitusprahi koristamiseks on mõistlik tähtaeg 1. mai 2013.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks määruse täitmise viisi selliselt, et määruse ei

kuulu täitmisele enne 01.mai 2013. Määruse täitmise edasilükkamine võimaldab avaldajatel

lammutada kinnistul asuv õigusliku aluseta püstitatud abihoone-garaaž ja koristada kinnistult

lammutamisel tekkinud ehituspraht. Sellest tulenevalt hakkab kohtu poolt määratud kasutuskord

kehtima alates 1. maist 2013.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kinnisasja kaasomanike kasutuskokkulepped saab AÕS §

79 lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes siduvaks muuta kinnistusraamatusse märkuse

kandmise vahendusel. Kinnistusraamatusse kandmata ei ole kaasomanike kokkulepped uue

kaasomaniku jaoks kohustuslikud. Erandiks on üldõigusjärglus (esmajoones pärimine), mille

korral seovad üldõigusjärglast ka tema õiguseelnejale kohustuslikud olnud kokkulepped (vt nt

pärimisseaduse § 130 lg 1), st sõna "õigusjärglaste" tuleb AÕS § 79 lg 2 tähenduses mõista kui

"eriõigusjärglaste". (Selle kohta vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-12-08). Menetlusosalistel on

võimalik vastava tahteavalduse alusel kanda käesoleva kohtumäärusega kinnitatud kaasomandi

kasutuskord

kinnistusraamatusse

märkusena

oma

korteriomandi

juurde.

Kui

mõni

korteriomanikest ei nõustu märkuse sissekandmisega oma korteriomandi registriossa, on ühel või

mitmel korteriomanikul võimalik nõuda märkuse sissekandmiseks vajaliku tahteavalduse

andmist TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtu kaudu.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd

asjas tehtav lahend on kõigi kaasomanike huvides ja ükski kaasomanik ei ole ilmselgelt

põhjendamatuid seisukohti avaldanud, jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Marget Henriksen

kohtunik