Legislator Case Law & Legislation
3-10-1455/61 AI generated

3-10-1455/61 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-10-1455/61
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta OÜ Novadirect apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. Jätta OÜ Novadirect taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Maksu- ja Tolliameti

Legislator headnote

AI generated

3-10-1455/61 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta OÜ Novadirect taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Maksu- ja Tolliameti

Keywords

AI generated
direct claim against the insurer payment of surcharges direct tax health insurance voucher fee deductions and refunds bank charges
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi ja Lauri Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-10-1455

Haldusasi

OÜ Novadirect kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne

maksu- ja tollikeskuse 22. aprilli 2010. a maksuotsuse

nr 12.2-3/10020-13 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Novadirect

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja

tollikeskus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 1. veebruari 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Novadirect apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

19. november 2012

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Novadirect apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1.

veebruari 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-10-1455 muutmata.

2. Jätta OÜ Novadirect taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Maksu- ja Tolliameti

Lääne maksu- ja tollikeskuselt rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 7. jaanuaril 2013. a

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Kohus

2(11)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse (LäMTK) 30.11.2009 korralduse nr

12.2-3/10020 alusel alustati kontrolli OÜ Novadirect käibemaksu arvestamise ja

deklareerimise õiguse kohta maksustamisperioodil oktoober 2009.

2. LäMTK 22.04.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/10020-13 kohustati OÜ-d Novadirect

tasuma käibemaksu 83 333 krooni. Maksuotsuse kohaselt puudus OÜ-l Novadirect õiguslik

alus OÜ Balantest 30.10.2009 arve nr 28 alusel sisendkäibemaksu summas 83 333,33 krooni

deklareerimiseks, kuna OÜ Novadirect ei tasunud OÜ-le Balantest reaalselt sularahas

500 000 krooni. Asjaolud ja põhjendused:

1)

OÜ Novadirect esitas 12.11.2009 oktoobrikuu 2009. a käibedeklaratsiooni, märkides

enammakstud käibemaksu suuruseks 2040 krooni. OÜ Novadirect esitas 19.11.2009

oktoobrikuu

parandusdeklaratsiooni,

milles

deklareeris

enammakstud

käibemaksuks

85 373 krooni. Sisendkäibemaks deklareeriti järgmiste dokumentide alusel: Jõgeva Tootjate

Liit 14.10.2009 arve summas 12 240 krooni, sh käibemaks 2040 krooni ja OÜ Balantest

30.10.2009 arve nr 28 summas 500 000 krooni. Nimetatud arve on väljastatud 4 m

kombikülviku eest ettemaksu tasumiseks, arve on väidetavalt tasutud 30.10.2009 sularahas;

2)

OÜ Novadirect juhatuse liige E. A. esitas maksuhaldurile OÜ Farad Group laenulepingu

ja AS Swedbank arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX väljavõtte. Laenulepingu esimest

lehekülge, millel on kirjas laenu summa, maksuhaldurile ei esitatud. Hiljem esitas E. A.

arveldusarve

nr

XXXXXXXXXX

väljavõtte

ja

AS-ga

BIGBANK

sõlmitud

tarbijakrediidilepingu. Kuna E. A. ei esitanud AS-ga BIGBANK sõlmitud laenulepingut,

millest väidetavalt tulenevad tema kui füüsilise isiku finantsvahendid, mida laenata OÜ-le

Novadirect, pöördus maksuhaldur informatsiooni saamiseks AS BIGBANK poole.

Järelpärimisel selgus, et tarbijakrediidilepingu nr 0701237/15at sõlmimisel tasaarvestati panga

nõuded E. A. vastu, mis tulenesid varasemalt sõlmitud krediidilepingust nr 0500143/27at.

OÜ-lt Farad Group saadud laen summas 502 771,78 krooni kanti üle kohtutäitur Rocki Alberti

kontole. Seega ei ole E. A. pangakontole laenusummasid üle kantud, mida kinnitavad ka

arveldusarvete väljavõtted. Järelikult puudusid E. A-l finantsvahendid laenamaks OÜ-le

Novadirect sularaha 550 000 krooni;

3)

kontrolli käigus andis 02.12.2009 selgitusi OÜ Novadirect juhatuse liikme E. A.

volikirja alusel A. A. (kes on ühtlasi OÜ Balantest juhatuse liige) ja 11.02.2010 E. A.. A. A.

on Rahvastikuregistri andmetel E. A. abikaasa. Asjaolu, et E. A. on volitanud oma abikaasat

andma OÜ Novadirect majandustegevuse kohta selgitusi, viitab, et A. A. teab, millega OÜ

Novadirect tegeleb. Selgituste kohaselt on OÜ Balantest ja OÜ Novadirect sõlminud

kokkuleppe, et OÜ Balantest vahendab OÜ-le Novadirect masinad ja seadmed, saades sellest

vahendustasu 5%, ja E. A. raha pärineb laenudest, mis on saadud OÜ-lt Farad Group ja AS-lt

BIGBANK. A. A. , olles teadlik, et abikaasa E. A. võttis laenu, on teadlik ka asjaolust, et

laenud on võetud teiste kohustuste täitmiseks, mitte OÜ-le Novadirect laenamiseks. Seega on

E. A. ja A. A. andnud kontrolli käigus teadlikult valeinformatsiooni;

4)

OÜ Balantest kassa sissetuleku orderil on laekumise aluseks märgitud 30.10.2009 arve

nr 28, kuid OÜ-le Novadirect väljastatud arvel nr 28 on arve kuupäevaks märgitud 30.09.2009

ja seega ei ole arve vormistatud korrektselt;

Kohus

3(11)

5)

usutavaks ei saa pidada, et oktoobrikuus, mil teostati kaks tehingut (14.10.2009 ja

30.10.2009),

jääb

12.11.2009

esitatud

käibedeklaratsioonis

kajastamata

nii

suure

maksumusega tehing (OÜ Balantest arve summas 500 000 krooni, sh käibemaks

83 333 krooni);

6)

kuna E. A-l puudusid finantsvahendid OÜ-le Novadirect 550 000 krooni laenamiseks,

siis ei saanud ta seda summat üle anda sularahas ja järelikult ei ole OÜ Novadirect tasunud

OÜ-le Balantest 500 000 krooni;

7)

Äriregistri andmetel on 06.02.2008 kehtestatud A. A-le ärikeeld. Ebatõenäoline on, et E.

A. ei ole abikaasa ärikeelust teadlik ja teostab tehingu sellise isikuga. Maksuhaldurile

valeinformatsiooni andmine ja ebaõigete andmete esitamine viitab E. A. pahausksele

käitumisele ning osavõtule maksupettusest.

3. OÜ Novadirect esitas 28.05.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse LäMTK 22.04.2010

maksuotsuse nr 12.2-3/10020-13 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid järgmised:

1) arusaamatuks jääb maksuotsuse õiguslik alus olukorras, kus kaebaja suhtes oli algatatud

väärteomenetlus ja seetõttu oli LäMTK 19.03.2010 otsusega nr 12.2-3/10020-12 peatatud

käibemaksu tagastusnõude täitmine. Sellest tulenevalt ei esitanud kaebaja ka eriarvamust

kontrollaktile. Tagastusnõude täitmise peatamise järgselt tagastusnõude täitmise taotluse

rahuldamata jätmine (otsus enammakse tagastamata jätmise kohta) on sarnaste tagajärgedega

kui maksuotsus täiendava maksu määramise kohta;

2) selgusetuks jääb, milliseid E. A. poolt maksumenetluses antud seletusi käsitleb

maksuhaldur kaebaja esindajana antud seletustena ja milliseid füüsilise isiku ehk kolmanda

isiku (maksukorralduse seaduse (MKS) § 61) antud seletustena. Vastustaja on ebaõigesti

samastanud kaebajat E. A-ga. Maksuõiguslikult on tegemist kahe erineva õigussubjektiga.

Maksukohustuslase kohustusi ei saa panna kolmandale isikule. Seega on põhjendamatu

vastustaja etteheide, et E. A. ei esitanud füüsilise isikuna väidetavalt kõiki vastustaja poolt

nõutud tõendeid. Samas ei ole E. A. füüsilise isikuna jätnud tahtlusest või hooletusest

esitamata andmeid ega dokumente OÜ CityInvesteeringud & Konsultatsioonid (edaspidi CIK)

vahel sõlmitud laenulepingu kohta ning Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-47-07 p-s 12 esitatud

seisukohad ei ole käesolevas menetluses kohaldatavad;

3) arusaamatuks jääb, millistele tõenditele tuginedes on maksuhaldur veendunud, et E. A-l

puudusid rahalised vahendid 550 000 krooni laenamiseks kaebajale. Vastustaja on

meelevaldselt leidnud, et E. A. ei saanud AS BIGBANK (kuni 22.01.2009 Balti

Investeeringute Grupi Pank AS) laenust omada finantsvahendeid, kuna nimetatud laenu ei

kantud E. A. arveldusarvele, vaid sellega tasaarveldati E. . varasemad kohustused AS

BIGBANK ees. E. A. sõlmis esimese tarbijakrediidilepingu AS-ga Balti Investeeringute

Grupp 27.04.2007 summas 275 000 krooni (I kd, tl 24-25). Tarbijakrediidilepinguga

26.06.2007 (I kd, tl 100-102 ja pöördel) tasaarvestati AS BIGBANK varasemast

laenulepingust tulenev nõue, kuid E. A. kasutusse jäi endiselt 275 821,90 krooni. AS

BIGBANK ja E. A. vahel 04.06.2008 sõlmitud kokkuleppe nr 1 (I kd, tl 103 jj) kohaselt

toimus uuesti laenu refinantseerimine ja E. A. käsutusse jäi endiselt laenuandjale tagastamata

krediidisumma. Seega ei ole E. A. AS-lt BIGBANK saadud laenu tagasi maksnud ja

nimetatud summa on valdavas osas jätkuvalt E. A. valduses. Isegi kui E. A. ei ole mõningaid

laenukohustusi korrektselt täitnud, ei tõenda see temal raha puudumist laenamaks seda sh OÜ-

le Novadirect või enne seda OÜ-le Balantest, kes on E. A. pangakontode väljavõttest

nähtuvalt laenusummad tagasi maksnud;

Kohus

4(11)

4) maksuhalduri poolt tuvastatu, et OÜ-lt Farad Group 05.05.2009 saadud laen summas

502 771,78 krooni kanti kohtutäituri arvele, vastab tõele. Nõue tulenes E. A. poolt täitmata

laenulepingust CIK-ga, kellelt E. A. sai 08.01.2008 laenulepingu alusel 09.01.2008 enda

arvele (kontole nr XXXXXXXXXX) 18 977,30 eurot (296 683,52 krooni) (I kd, tl 61).

Nimetatud laenulepingust tekkinud võlgnevus kustutati 05.05.2009 E. A. ja OÜ Farad Group

vahelise laenulepingu alusel saadud laenuga. Seega on E. A. saanud erinevatelt laenuandjatelt

laenu suuremas ulatuses, kui tema laenas 30.10.2009 kaebajale. E. A. Swedbank panga konto

nr XXXXXXXXXX 2008. a väljavõttest ja konto nr XXXXXXXXXXXX 2008. a ja 2009. a

(kuni oktoobrikuu lõpuni) väljavõttest nähtub, et E. A. on pangakontodelt sularaha võtnud

välja vähemalt 462 925 krooni. E. A. tuludeklaratsioonid ja OÜ Novadirect käibeandmed ei

oma tähtsust.

4. LäMTK palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised vastuväited:

1) asjaolu, et kaebaja suhtes oli algatatud väärteomenetlus, ei takista maksuotsuse tegemist.

Väärteomenetluse seadustik ega maksukorralduse seadus ei välista väärteomenetluse ja

maksumenetluse paralleelsust (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-63-06, p 9). Kaebajal ei saanud

tekkida veendumust, et kontrollakti tegemise järel maksumenetlust ei jätkata. Sellele ei viita

miski kontrollaktis ega ka 19.03.2010 otsuses;

2) E. A. ja kaebaja on erinevad õigussubjektid, kuid nõustuda ei saa väitega, et

maksuhaldurile esitati kõik dokumendid. E. A. jättis esitamata OÜ-ga Farad Group sõlmitud

laenulepingu esimese lehekülje, kus olid märgitud laenu summa, laenu sihtotstarve,

intressimäär ja intressisumma kuus, käendused ja tagatised. Esitatud tõenditest ei nähtunud, et

laen kanti otse üle kohtutäituri arvele. E. A. ei esitanud samuti AS Swedbank arveldusarve nr

XXXXXXXXXX väljavõtet. E. A. ei ole maksumenetluses väitnud ega esitanud tõendeid

selle kohta, et osa laenust kaebajale pärineb CIK-lt. Seega jättis E. A. teadlikult nimetatud

dokumendid maksumenetluses esitamata ning seetõttu ei saa maksuotsust kehtetuks tunnistada

(vt Riigikohtu 14.11.2007 otsuse nr 3-3-1-47-07 p 12);

3) vastustaja ei ole väitnud, et E. A. ei ole laenu saanud, vaid et AS BIGBANK laenust ei

saanud E. A. omada finantsvahendeid, kuna nimetatud laenu ei kantud tema arveldusarvele,

vaid sellega tasaarveldati E. A. varasemad kohustused AS BIGBANK ees. E. A.

pangakontode väljavõtetest nähtub, et isik on koormatud 5 erineva laenukohustusega: 1) AS

BIGBANK leping nr 0701237/15at – nimetatud laenuga tasaarveldati E. A. varasemad

kohustused AS BIGBANK ees; 2) OÜ Farad Group laenuleping nr EA 05/05/2009 – kanti

täissummas kohtutäitur Rocki Alberti kontole täiteasja katteks; 3) AS Swedbank laen

06-153875-JI Eera Grupp OÜ eest; 4) AS Swedbank väikelaen 06-109331-VL – pangakonto

väljavõttest nähtub, et laenu tagasimakseid ei teostata tähtaegselt, kuna laenu- ja

intressimaksetele lisanduvad viivistasud; 5) AS Swedbank õppelaen 07-168728-OL. Seega ei

ole E. A. oma laenukohustusi täitnud korrektselt, st laenu tagasimaksed on jäänud tasumata

või on tasutud hilinemisega, millest võib järeldada, et E. A-l puudusid rahalised võimalused

laenukohustusi täita. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes ei suuda oma laenukohustusi täita,

omab varasemast ajast suures ulatuses finantsvahendeid;

4) E. A. on deklareerinud füüsilise isiku tuludeklaratsioonis maksustatavat tulu kokku 2006.

a 90 000 krooni, 2007. a 141 956 krooni ja 2008. a 94 691 krooni. Ajavahemikul veebruar

2008. a kuni august 2008. a olid E. A. sissetulekuteks ainult Sotsiaalkindlustusameti poolt

makstavad peretoetused ja Eesti Töötukassa poolt makstav töötuskindlustushüvitis. E. A.

abikaasale A. A-le on välja kuulutatud 06.02.2008 eraisiku pankrot, mille menetlus on pooleli.

Maksu- ja Tolliameti andmetel alates maist 2008. a A. A-le töötasu väljamakseid tehtud ei ole.

Ei ole eluliselt usutav, et perekonnas, kus ühele abikaasale on välja kuulutatud eraisiku

Kohus

5(11)

pankrot, omab teine abikaasa nii suures ulatuses sularaha. 11.02.2010 E. A. selgitas, et

30.10.2009 kaebajale antud laen summas 550 000 krooni pärineb AS-lt Balti Investeeringute

Grupp antud laenust. Nimetatud laen olevat kantud E. A. arveldusarvele, misjärel oli E. A.

laenu sularahas välja võtnud ning oma kodus hoidnud. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et E.

A. oleks saanud omada AS BIGBANK laenust sularaha 550 000 krooni. CIK-lt saadud laen

summas 298 683,52 krooni kanti E. A. AS Swedbank arveldusarvele nr XXXXXXXXXX,

kuid juba samal päeval (so 09.01.2008) kanti sellest 200 000 krooni edasi OÜ-le Balantest.

Seega ei võtnud E. A. CIK-lt saadud laenusummat välja sularahas. Kui oletada, et E. A.

tõepoolest säästis 27.04.2005 AS BIGBANK soetatud laenu, siis sai tal kodus olla sularaha

laenusumma piires ehk kuni 275 000 krooni ning puudusid vahendid laenamaks sularaha

kaebajale summas 550 000 krooni.

5. Tallinna Halduskohus jättis 01.02.2012 otsusega OÜ Novadirect kaebuse rahuldamata.

Otsuse põhjendused:

1) vaidlus on selle üle, kas kaebajal oli õigus OÜ Balantest 30.10.2009 väljastatud

ettemaksuarve nr 28 (kd I, tl 171) alusel sisendkäibemaksu deklareerida. Kaebuse kohaselt

krediteeris E. A. OÜ-d Novadirect järgmiste laenulepingute arvelt: AS-ga BIGBANK

27.04.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0701237/15at alusel saadud tagastamata laen

275 821,90 krooni ja CIK-ga 08.01.2008 sõlmitud laenuleping summas 296 683,52 krooni.

Kuna kaebaja on selgitanud OÜ Balantest arve tasumist juhatuse liikmelt E. A-lt saadud

sularahalaenuga, on maksuhaldur õigesti seadnud kaebaja poolt OÜ Balantest ettemaksuarve

tasumise fakti paikapidavuse sõltuvusse E. A. võimest kaebajale sularahas laenu anda. Kohus

ei saa lähtuda ainult E. A. kui füüsilise isiku või kui OÜ Novadirect juhatuse liikme

selgitustest, vaid peab kogutud dokumentaalseid tõendeid hinnates välja selgitama, kas

kaebaja väited sularahalaenu summas 550 000 krooni saamisest on eluliselt usutavad;

2) AS-lt BIGBANK saadud laen

a) halduskohtu poolt AS-lt BIGBANK väljanõutud tõenditest nähtub järgnev: 24.03.2005

taotles E. A. AS-lt BIGBANK laenu summas 350 000 krooni, taotledes summa täies ulatuses

ülekandmist A. A. arveldusarvele XXXXXXXXXX AS SEB Pangas (kd II, tl 6). AS

BIGBANK ning E. A. sõlmisid 27.04.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500143/27at

(krediidileping 1), millega anti E. A-le laenu summas 275 000 krooni, kusjuures sellest

272 200 krooni kanti üle A. A. arveldusarvele (kd II, tl 19-22). E. A. sõlmis 04.10.2005 AS-ga

BIGBANK tarbijakrediidilepingu nr 0500143/27at kokkuleppe nr 1 (krediidileping 2) lepingu

tingimuste muutmise kohta, millega suurendati esialgset krediidisummat 5704,18 krooni võrra

ning tasaarvestati täiendav krediidisumma lepingust tulenevate krediidisaaja rahaliste

kohustustega krediidiandja ees kokku 5704,18 krooni ulatuses, millest 5690,73 krooni

moodustab sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 13,45 krooni viivis (kd II, tl 8-11).

Juba 07.12.2005 esitas E. A. AS-le BIGBANK taas laenutaotluse 80 000 krooni laenu

saamiseks, mille palus üle kanda A. A. arveldusarvele (kd II, tl 16). E. A. sõlmis 08.12.2005

AS-ga BIGBANK esialgse tarbijakrediidilepingu muutmise uue kokkuleppe (krediidileping

3), millega suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 80 008,06 krooni

(kokkuleppes ekslikult märgitud 800 008,06 krooni) võrra. Nimetatud summast 8,06 krooni

tasaarvestati lepingust tulenevate krediidisaajate rahaliste kohustustega krediidiandja ees,

millest 8,06 krooni moodustab viivis. 500 krooni arvestati lepingu muutmise tasuks ning

ülejäänud krediidisumma kanti A. A. arveldusarvele (kd II, tl 25-26). Kuna kõik 2005. aastal

AS-ga BIGBANK sõlmitud krediidilepingute alusel saadud laenusummad kandis pank E. A.

taotlusel otse üle A. A. arveldusarvele, ei vasta tõele kaebaja väide, et 30.10.2009

laenulepingu sõlmimisel oli tema käsutuses AS-ga BIGBANK 27.04.2005 sõlmitud

Kohus

6(11)

tarbijakrediidilepingu nr 0701237/15at alusel saadud tagastamata laen summas 275 821,90

krooni;

b) pärast 2005. aastat on E. A. sõlminud AS-ga BIGBANK veel kahel korral senise

krediidisumma suurendamise ning tasaarvestamise lepinguid, mis tänu E. A. võlgnevuste

tasaarvestamisele talle uut vaba raha juurde ei tekitanud. 26.06.2007 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr 0701237/15at (krediidileping 4) järgi oli krediidisummaks

364 604,45 krooni, millest 275 821,90 krooni moodustas tagastamata krediidisumma,

20 349,13 krooni sissenõutavaks muutunud tagastamata intress, 5240,04 krooni viivis ning

63 193,38

krooni

leppetrahv.

Lepingu

kohaselt

tasaarvestati

364 604,45

krooni

krediidisummast krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenesid krediidiandja ja

krediidisaaja vahel sõlmitud krediidilepingu(te)st nr 0500143/27at. Lepingu järgi pidi E. A.

tagastama pangale kuni 10.10.2013 annuiteetgraafiku alusel igakuiselt laenumakseid 9658,82

krooni (kd I, tl 100jj). 04.06.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0701237/15at

kokkuleppega nr 1 (krediidileping 5) anti E. A-le täiendav krediidisumma 18 134,4 krooni,

tasaarveldades selle lepingust tulenevate krediidisaaja rahaliste kohustustega krediidiandja

ees, millest 17 752,92 krooni moodustas intress, 181,48 krooni viivis, 200 krooni võla

sissenõudmise kulud. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist luges AS BIGBANK

krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 358 483,1 krooni. Lepingu lisaks oleva

maksegraafiku järgi pidi E. A. tasuma BIGBANK AS-le iga kuu 10. kuupäevaks kuni 2028.

aastani laenumakseid summas 6124,09 krooni (kd I, tl 103). Seega ei tõenda kohtule esitatud

ning kohtu poolt väljanõutud tõendid seda, et E. A. oleks AS-lt BIGBANK saadud laenu

sularahas välja võtnud ning kuni 30.10.2009 edasilaenamise otstarbeks kodus talletanud;

3) CIK-lt saadud laen

a) E. A. ning CIK sõlmisid 08.01.2008 laenulepingu nr LH-145, millega kanti laen summas

19 169 eurot laenuvõtja arveldusarvele nr XXXXXXXXXX pärast lepingu sõlmimist. Laenu

tagastamise tähtaeg oli 08.04.2008. E. A. kohustus tasuma laenu eest laenuandjale intressi 3%

kuus iga kalendrikuu 8. kuupäevaks. Kui laenusaaja ei täitnud lepingus toodud punkte, oli

laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt intressi 0,25% päevas õigeaegselt tagastamata makselt

ning nõuda leppetrahvi 7% laenusummalt (kd I, tl 150, 152). CIK juhatuse liikme K. A.

kohtule esitatud selgituse kohaselt oli laenu sihtotstarbeks äritegevus/ettevõtlus. Laen tagastati

ja kõrvalnõuded tasuti kohtutäituri vahendusel 06.05.2009 (kd I, tl 148). E. A. ja OÜ Farad

Group vahel 05.05.2009 sõlmitud laenulepingu EA 05/05/2009 kohaselt sai E. A. laenu

summas 502 771,78 krooni, mis kanti täissummas 05.05.2009 kohtutäitur Rocki Alberti

kontole täiteasja nr 176/2008/2539 katteks. E. A. pidi laenusumma tagastama 05.05.2010.

Laenu intressimääraks kuus oli lepingu järgi 18 000 krooni, mida laenusaaja pidi tagastama

laenuandjale iga kalendrikuu 5. kuupäevaks (kd I, lk 94-95). Seega, kuna OÜ-lt Farad Group

saadud laen tasuti kohtutäituri vahendusel tervikuna CIK laenulepingu täitmiseks, on

maksuhaldur õigesti leidnud, et E. A. ei saanud rahastada OÜ-d Novadirect OÜ-lt Farad

Group saadud laenu arvelt;

b) E. A. AS Swedbank arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX nähtub, et 09.01.2008 kandis

CIK arveldusarvele 18 977,30 eurot (296 683,52 krooni), millest E. A. kandis samal päeval

üle OÜ Balantest arveldusarvele 200 000 krooni (I kd, tl 227). Seega jäi CIK-lt saadud laenust

pärast pangaülekande teostamist E. A.kätte vaid 96 683,52 krooni. Samal kuupäeval võttis E.

A. sularahaautomaadist välja 50 000 krooni, 10.01.2008 veel 10 000 krooni ning seejärel

16.01.2008 4500 krooni ja 18.01.2008 5000 krooni. Viimane summa pärines aga ilmselgelt

OÜ-lt Balantest, kes tegi päev varem E. A. arveldusarvele sihtotstarbelise makse summas

5000 krooni, selgitusega „majanduskulud“. E. A. tegi 23.01.2008 endale teiselt pangaarvelt

3000-kroonise pangaülekande (I kd, tl 229), et maksta 25.01.2008 pangaülekandega Lääne

Kohus

7(11)

PPA-le, arvete alusel Elion Ettevõtted AS-le ning Eesti Energia AS-le. Eeltoodu näitab seda,

et 23.01.2008 seisuga ei olnud E. A. pangaarvel enam raha vajalike pangaülekannete

teostamiseks. Vastasel juhul puudunuks E. A-l vajadus endale teiselt arvelt pangaülekannet

teha. See tõendab aga omakorda seda, et ka CIK-lt saadud laen pidi olema 23.01.2008 seisuga

ära kulutatud. Kuna kuni 23.01.2008 võttis kaebaja sularahas pangaarvelt välja vaid kokku

64 500 krooni, saab seega teoreetiliselt vaid nimetatud summat pidada rahaks, mille kaebaja

võis koju väljalaenamist ootama jätta;

c) kaebaja asus 31.01.2012 kohtule esitatud täiendavas selgituses seisukohale, et OÜ

Balantest maksis E. A-le põhiliselt arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX kaudu laenu 200 000

krooni tagasi (kd II, tl 33 pöördel). Tõepoolest tegi 14.02.2008 OÜ Balantest E. A.

arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX ülekande 40 000 krooni ulatuses selgitusega „Erika A.

laenu tagasimakse“ (kd I, tl 47), kuid puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et E. A. vastava

summa sularahas ka pangast välja võttis ning kodus hoiustas. Nimelt on E. A. samal päeval,

kohe pärast rahaülekannet, kandnud 30 000 krooni enda arveldusarvele nr XXXXXXXXXX

(kd I, tl 47). E. A. arveldusarve nr XXXXXXXXXX väljavõttest nähtub, et samal päeval,

14.02.2008, maksis E. A. AS-le BIGBANK laenulepingu järgi 10 000 krooni, 15.02.2008

CIK-le laenuintressi 9000 krooni ning tegi pangakaardi vahendusel veel muid tehinguid (kd I,

tl 230). 27.02.2008 seisuga on E. A. teinud enda arveldusarvele uue pangaülekande, summas

4500 krooni (kd I, tl 231), millest võib järeldada, et arveldusarvele kantud 30 000 krooni oli

nimetatud ajaks ära kulutatud. Arveldusarvelt nähtub ka see, et 30 000 kroonist võttis E. A.

sularahas enne uue pangaülekande tegemist, 15.02.2008 välja vaid 7000 krooni (kd I, tl 230).

Ka arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXX ei nähtu, et E. A. oleks järelejäänud 10 000 krooni

koheselt sularahas välja võtnud. Selle asemel on E. A. teinud ridamisi muid tehinguid, mis

juba 22.02.2008 seisuga ületavad 10 000 krooni piiri. Seega ei saa kaebaja väidet OÜ

Balantest poolt E. A. arveldusarvele tagastatud laenuraha väljavõtmisest sularahas ning

hoidmisest kodus taas väljalaenamiseks pidada usutavaks;

d) pärast 14.02.2008 OÜ Balantest poolt E. A. arveldusarvele tehtud ülekannet on laenu

tagasimaksetes aga ligikaudu aastane paus. Maksed, selgitusega „E. A. laenu tagasimakse“

jätkuvad alles 2009. aasta jaanuaris ning kestavad kuni 09.10.2009 (27.01.2009 20 000 krooni,

02.02.2009 10 000 krooni, 25.02.2009 10 000 krooni, 04.03.2009 30 000 krooni, 11.03.2009

50 000 krooni, 16.03.2009 25 000 krooni, 24.03.2009 50 000 krooni, 26.03.2009 10 000

krooni, 30.03.2009 7000 krooni, 14.04.2009 10 000 krooni, 15.04.2009 10 000 krooni,

23.04.2009 25 000 krooni, 24.04.2009 20 000 krooni, 25.05.2009 25 000 krooni, 01.06.2009

12 000 krooni, 22.07.2009 75 000 krooni, 03.09.2009 75 000 krooni, 07.09.2009 100 000

krooni, 30.09.2009 100 000 krooni, 01.10.2009 100 000 krooni, 03.10.2009 50 000 krooni

ning 09.10.2009 30 000 krooni). OÜ Balantest laenu tagasimaksed E. A-e 2008. ja 2009.

aastal kokku moodustavad 884 000 krooni ehk seega oluliselt rohkem kui E. A. väidetav laen

OÜ-le Balantest. Kaebaja ei ole selgitanud, millistest allikatest saadud raha arvel sai ta laenata

OÜ-le Balantest sedavõrd suure summa. Ka ei saa pelgalt AS Swedbank arveldusarve

väljavõttest teha järeldusi E. A. poolt OÜ-le Balantest väidetavalt antud laenu päritolu kohta.

OÜ Balantest on vaadeldud perioodil teinud E. A. pangaarvele korduvalt ka ülekandeid

selgitusega „A. A. majanduskulude katteks“. Seega võib E. A. pangaarve analüüsimisel pigem

järeldada seda, et E. A. pangaarvet kasutati OÜ Balantest ning viimase juhatuse liikme, E. A.

abikaasa A. A. äritegevusega seotud eesmärkidel. Liites E. A. pangaarvelt alates 2009. a.

jaanuarist sularahas väljavõetud summad, millest on maha arvestatud pangaarvele tehtud

sularaha sissemakse 5000 krooni, saame tulemuseks 298 850 krooni, mis on oluliselt väiksem

kui väidetav laen OÜ-le Novadirect. Ka juhul, kui liita sellele juurde CIK-ilt laenatud ja 2008.

a jaanuaris sularahas välja võetud 64 500 krooni ning 2008. aastal pärast OÜ Balantest laenu

tagasimakset

arveldusarvele

nr

XXXXXXXXXXXX

jäänud

10 000

krooni

ning

Kohus

8(11)

arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX sularahas välja võetud 7000 krooni, ilmneb, et E. A.

käsutuses oli kaebajale 30.10.2009 seisuga 550 000 krooni väljalaenamiseks siiski liiga vähe

sularaha – 380 350 krooni. Ka ei nähtu kohtule, et E. A. 30.10.2009 või enne seda oleks oma

arvelduskontodelt puudujäägi kompenseerimiseks suuremas ulatuses sularaha välja võtnud,

mida võiks vaieldamatult eeldada suuremas summas sularaha väljalaenamise korral. Seetõttu

ei saa kaebaja väiteid laenu sularahas saamisest pidada usaldusväärseteks;

e) E. A. 2008. a tuludeklaratsioonist (I kd, tl 189jj) nähtub, et isik on saanud 2008. aastal

tulumaksuga

maksustatavat

sissetulekut

vaid

palgana

Tööturuametist,

töötuskindlustushüvitisena Eesti Töötukassast ning ajutise töövõimetuse hüvitisena Eesti

Haigekassast, kokku summas 94 691 krooni, sh kinnipeetud tulumaks 14 814 krooni (kd I, tl

189-192). Kuna CIK-lt laenu saamise seisuga ületas E. A. AS-le BIGBANK igakuiselt tasutav

laenumakse oluliselt E. A. arvestuslikku keskmist tuludeklaratsioonist nähtuvat sissetulekut

(vrdl 2007. a. sõlmitud laenulepingu järgne laenumakse kuus 9658,82 krooni ning keskmine

netosissetulek 6656 krooni), ei ole eluliselt usutav kaebaja väide CIK-lt saadud laenu

hoidmise kohta kodus sularahas;

f)

E. A. ja OÜ Novadirect vaheline laenuleping 550 000 krooni sularahas laenamiseks on

sõlmitud 30.10.2009. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtis E. A. ja OÜ Farad Group vahel

sõlmitud laenuleping, mille kohaselt pidi E. A. maksma OÜ-le Farad Group iga kalendrikuu 5.

kuupäevaks 18 000 krooni ning AS-ga BIGBANK sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi E.

A.maksma AS-le BIGBANK iga kuu 10. kuupäevaks 6124,09 krooni. Kokku oli E. A.

laenukoormus seega 24 124,09 krooni, olles alates CIK-lt laenu võtmisest kuni väidetava

laenu andmiseni 30.10.2009 hüppeliselt kasvanud. Olukorras, kus E. A. väljavaade iseenda

võetud laenude teenindamiseks oli tema sissetulekute suurust arvesse võttes lootusetu, tuleb E.

A. laenuvõimekust 30.10.2009 seisuga 550 000 krooni edasilaenamiseks pidada olematuks

ning vastavat väidet eluliselt ebausutavaks;

4) seega tuleb pidada füüsilise isiku E. A. ja OÜ Novadirect seadusliku esindaja E. A. vahel

30.10.2009 allkirjastatud laenulepingut 550 000 krooni üleandmiseks ning OÜ Balantest kassa

sissetuleku orderit 500 000 krooni sularahas vastuvõtmise kohta fiktiivseteks dokumentideks,

mis ei tõenda kaebaja poolt kombikülviku tegelikku soetamist. Maksuhaldurile ebaõigete

andmete esitamine oli tahtlik. Käibe deklareerimise ajaks ei olnud 30.10.2009 (kohtuotsuses

ekslikult 30.09.2009) ettemaksuarvel kajastatud kombikülvikut OÜ-le Novadirect faktiliselt

üle antud ja ka veel 11.02.2010 seletuste andmisel ei osanud kaebaja seaduslik esindaja täpselt

öelda, millal kombikülvik üle antakse (I kd, tl 179). MKS § 11 järgi võis käibe tekkimiseks

lugeda vaid kauba eest makse laekumist. Kuna kaebaja ei tasunud OÜ-le Balantest

ettemaksuarve alusel 500 000 krooni, puudus tal õigus deklareerida sisendkäibemaksu

83 333 krooni;

5) MKS § 46 lg-st 1, § 92 lg 1 p-st 3 ja § 95 lg-st 1 tulenevalt on maksuhalduril kohustus

anda maksusumma määramiseks maksuotsus. Nimetatud kohustust ei välista see, kui

maksumenetlusega paralleelselt toimub väärteo- või kriminaalmenetlus (vt Riigikohtu

07.12.2006 otsus nr 3-3-1-63-06, p 9). Maksuotsuse koostamist ei takista ka käibemaksu

tagastusnõude täitmise peatamine, kuna tagastusnõude lahendamise tulemus ei välista

maksuhalduri poolt tagastusnõude põhjendatuse põhjalikumat kontrollimist maksumenetluses

(vt Riigikohtu 09.04.2003 otsus nr 3-3-1-19-03, p 11).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

Kohus

9(11)

6. OÜ Novadirect esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palutakse

halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse

põhjendused:

1) E. A-lt kui füüsiliselt isikult ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses mingeid

selgitusi laenude saamise ega laenu andmise asjaolude kohta saadud ega nõutud. Kuna E. A-lt

kui füüsiliselt isikult ei ole menetluse käigus selgitusi nõutud, siis tugineb kohtuotsus üksnes

hinnangule dokumentaalsete tõendite (eeskätt laenulepingud ja pangakontode väljavõtted)

kohta. Otsusest ei nähtu, kas ja millises ulatuses arvestati OÜ Balantest esindaja A. A.

02.12.2009 seletusi;

2) halduskohus leidis, et 27.04.2005 tarbijakrediidilepinguga sai E. A. AS-lt BIGBANK

laenu 272 000 krooni ja 08.12.2005 kokkuleppe nr 1 alusel täiendavat laenu 79 500 krooni. E.

A. kinnitab laenuraha saamist AS-lt BIGBANK, seega andis A. A. tema kontole kantud

laenusummad E. A-e üle. Ei ole loogiline, et E. A. võtaks enda kanda laenulepingust

tulenevaid kohustusi, samas ise laenusaajana raha saamata. Vastustaja ei ole vaidlustanud

asjaolu, et E. A. sai AS-st BIGBANK laenatud raha enda käsutusse. Vastustaja isegi möönab,

et E. A-l sai kodus olla sularaha laenusumma piires ehk kuni 275 000 krooni. Seega on kohus

hinnanud kõnealust asjaolu menetlusosalistest erinevalt, kuid ei ole eelnevalt juhtinud

menetlusosaliste tähelepanu sellele ega ole andnud menetlusosalistele võimalust avaldada oma

seisukohta. Üllatav ja arusaamatu on halduskohtu järeldus, et tõendatud ei ole asjaolu, nagu

oleks E. A. AS-lt BIGBANK saadud laenu sularahas välja võtnud ja edasilaenamise otstarbeks

2009. a kodus hoidnud;

3) ebaõige on järeldus, et CIK-lt saadud laen pidi olema 23.01.2008 seisuga ära kulutatud.

Samuti on ebaõige järeldus, et E. A. poolt CIK-lt laenatud summast 200 000 krooni, mis kanti

üle OÜ-le Balantest, on viimase poolt 14.02.2008 E. A-le 40 000 krooni tagasi makstud ja E.

A. poolt ära kulutatud. Pangakontode väljavõtetest ei ilmne, millist laenu OÜ Balantest poolt

E. A-le 14.02.2008 tagasi maksti. E. A-l ega ka OÜ Balantest esindajal A. A-l ei ole

maksumenetluses ega kohtumenetluses olnud võimalik laenude andmise ja tagastamise

küsimuses selgitusi anda, sest vastavad asjaolud on ebaõigesti tuvastatud alles kohtuotsuses;

4) OÜ Novadirect ei saa kuidagi selgitada, millistest allikatest saadud raha arvel sai E. A.

laenata OÜ-le Balantest sedavõrd suure summa. Seda saaks selgitada E. A. füüsilise isikuna.

Kohtuotsuses on jõutud üllatuslikule järeldusele, et E. A. pangakontot kasutati OÜ Balantest

ning selle juhatuse liikme A. A. äritegevusega seotud eesmärkidel;

5) halduskohus, leides, et E. A. on pangakontodelt välja võtnud vaid 298 850 krooni, on

tuginenud vaid ühe pangakonto väljavõttele, kuid ei ole arvestanud sularaha väljavõtmisi

kahelt kontolt aastatel 2008-2009. Hinnangut ei ole antud väitele, et E. A. on sularaha välja

võtnud vähemalt 462 925 krooni ulatuses. Arvestatud ei ole sularaha väljavõtmist eelnevatel

perioodidel. Apellant taotleb E. A. pangakontode väljavõtete täiendavat uurimist. Füüsilise

isikuna oli E. A-l piisavalt sularaha OÜ-le Novadirect 550 000 krooni laenamiseks. Käesoleva

menetluse esemesse ei saa kuuluda selliste asjaolude tuvastamine, kust sai E. A. raha

laenamaks seda OÜ-le Balantest või millistest vahenditest täitis E. A. oma rahalisi kohustusi.

7. LäMTK vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata

ja menetluskulud apellandi kanda. Vastuväited:

1) HKMS § 61 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu.

Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Kohtuotsuses on veenvalt

põhjendatud, miks kaebaja ütlused selle kohta, et E. A. laenas kaebajale 550 000 krooni, ei ole

usutavad;

Kohus

10(11)

2) apellant ei ole esitanud tõendeid maksumenetluses ega ka kohtumenetluses selle kohta, et

A. A-le kantud summad oleksid jõudnud E. A. käsutusse, mistõttu tuleb apellandi nimetatud

väidet lugeda paljasõnaliseks. Vastustaja ei ole kordagi kinnitanud ega nõustunud, et E. A.sai

oma käsutusse AS-lt BIGBANK tarbijakrediidilepingu alusel sõlmitud raha;

3) OÜ Balantest on vaadeldaval perioodil teinud E. A. pangakontole korduvalt ülekandeid

selgitusega: „majanduskulud“, „A.A. lähetustasu“, „A. A. majanduskulude katteks“. Seega on

kohus õigesti järeldanud, et E. A. pangakontot on kasutatud ka OÜ Balantest ja A. A.

äritegevusega seotud eesmärkidel. Kohtu järeldus ei ole üllatav;

4) OÜ Balantest laenuraha 200 000 krooni tagastamist E. A-le saab tõendada OÜ Balantest

raamatupidamisdokumentidega,

sest

ettevõtluse

tarbeks

tehtud

kulutused

tuleb

tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 kohaselt dokumentaalselt tõendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ekslik on apellandi seisukoht, et tema seaduslik esindaja ei saanud maksumenetluses

apellandi esindajana seletusi andes selgitada ka tema isikliku raha päritolu ja selle kasutamise

üksikasju. E. A. poolt maksumenetluses seletuse andmisel ei olnud tal takistusi selgitada ka

seda, kust tema apellandile laenatud sularaha sai. Maksumenetluses on maksuhaldur selle

kohta küsimusi esitanud ja E. A. selgitusi andnud ning tal polnud takistusi täpsemate andmete

esitamiseks.

9. Apellatsioonimenetluses esitatud Harju Maakohtu 30.10.2012 otsusest ei saa

ringkonnakohtu arvates järeldada, et väärteoasjas tehtud otsuse aluseks olnud asjaolud oleks

tuvastatud valesti ning tegelikult laenas apellandi seaduslik esindaja temal kodus olevat

sularaha apellandile, kes tasus ettemaksuarve OÜ-le Balantest. Maakohtu otsusest on võimalik

järeldada, et kaebus maakohtusse esitati seetõttu, et väärteoprotokoll ja kaevatava otsuse sisu

(põhiosa) ei ole jälgitavad ning on koostatud menetlusnorme rikkudes.

10. Ringkonnakohtus tunnistajana üle kuulatud apellandi seadusliku esindaja abikaasa ja OÜ

Balantest seaduslik esindaja OÜ Balantest poolt apellandile arve esitamise ja selle väidetava

tasumise ajal A. A. selgitas, et E. A-l oli sularaha kodus juba varasemast ajast, E. A. laenas A.

A-le suures ulatuses sularaha ka enne AS-lt BIGBANK laenu saamist, et A. A. saaks seda

kasutada oma ja temaga seotud äriühingute ettevõtluseks, ning laenatud summad tagastati E.

A-le osaliselt 2009., osaliselt 2010. aastal. Algselt sooviti laenu saada E. A-lt lühemaks

tähtajaks.

11. Halduskohus käsitles otsuses AS-lt BIGBANK E. A-e antud laenusumma kasutamist ja

leidis, et nimetatud summad ei saanud olla sularahas E. A. käes. Ringkonnakohus halduskohtu

arutluskäiku ei jaga. Halduskohtu seisukoht, et kui AS BIGBANK kandis 2005. a laenu

andmisel summa A. A. pangakontole, siis ei saanud nimetatud summad sattuda E. A. valdusse

sularahana, on ekslik. Pangalaenu väljamaksmine A. A. pangakontole ei välista, et edasiste

tehingute järel võis A. A-le anda samas summas sularaha E. A-le. Apellandil on õigus, et AS-

lt BIGBANK saadud laenusummade tagasimaksmine ei ole lõppenud ning nende

laenusummade jätkuvat kasutamist apellandi poolt OÜ Balantest ettemaksuarve väidetava

tasumise ajal 2007. ja 2008. aastal sõlmitud lepingud ei välista.

12. Apellandil on õigus ka selles, et CIK-ga sõlmitud tehingute tulemusel sai E. A. oma

pangakontole raha, mis osaliselt võeti pangakontolt sularahas välja, ning vaatamata selle laenu

refinantseerimisele Farad Group OÜ-lt saadud laenuga on jäänud need summad E. A.

kasutusse. Nimetatud sularahasummad olid pangakontode väljavõtetest nähtuvalt suuremad

Kohus

11(11)

kui 2009. a oktoobris E. A. poolt apellandile väidetavalt tasutud summa. Olukorras, kus

pidada usutavaks A. A. ütlusi E. A. poolt AS-lt BIGBANK ja CIK-lt saadud summade

laenamisest A. A-le ja A. A. poolt alles 2009. a suurte summade tagastamisest E. A-le

sularahas, on võimalik pidada usutavaks, et E. A-l oli 2009. a sügisel kodus sularaha vähemalt

500 000 krooni.

13. Ringkonnakohus ei pea apellandi seadusliku esindaja seletust ja A. A. ütlusi aga eluliselt

usutavaks ja nõustub halduskohtu otsuse põhjenduste p-s 19 toodud argumentidega, et AS-lt

BIGBANK ja CIK-lt saadud laenusummade hoidmist kodus sularahas ei saa pidada usutavaks,

seda isegi juhul, kui uskuda nimetatud summade laenamist E. A. poolt A. A-le ja temaga

seotud ettevõtjatele ja sularaha tagasisaamist 2009. ja 2010. aastal. Kui lähtuda E. A. ja A. A.

väidetust, siis oli E. A. laenanud A. A-le kokku üle 800 000 krooni, sh E. A. poolt

pangalaenudena saadud summad. E. A. võis loota küll pangalaenudena saadud summa

kiiremat tagasisaamist, ent olukorras, kus tal olid jätkuvalt pangalaenudena võetud suured

summad, millelt tal tuli maksta suures ulatuses intressi (Farad Group OÜ-ga sõlmitud

laenulepingu alusel 18 000 krooni kuus, viivise määraga 0,5 % päevas; AS-ga BIGBANK

sõlmitud lepingu alusel intressimäär 15,56 % aastas), ei ole usutav, et FE. A. oleks A. A-lt

raha

tagasisaamisel

eelistanud

selle

jätkuvat

ettemaksuna

tasumist

uue,

põllumajandusvaldkonda kuuluva ettevõtluse alustamiseks edasises tulevikus, kus polnud

kindlust kombikülviku soetamise aja osas, arvestades ka seda, et tema püsivad sissetulekud

pangalaenu tasumist ligilähedaseltki ei võimaldanud. Ringkonnakohus peab seetõttu E. A. ja

A. A.e väidetavat versiooni E. A. raha kasutamisest ebausutavaks ja veenvaks maksuotsuse

põhjendusi, et E. A-l 2009. a sügisel piisavalt sularaha apellandile edasiandmiseks ei olnud.

14. Maksuhaldur juhtis õigesti tähelepanu asjaolule, et maksumenetluses antud selgitused E.

A. rahakasutuse osas on sedavõrd umbmäärased, et neist ei ole võimalik usutavalt järeldada E.

A. poolt apellandile sularaha andmist. Alles kohtumenetluses detailsemate ütluste andmine

kahandab selliste ütluste usutavust.

15. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb apellandi taotlus

menetluskulude (riigilõiv summas 266,30 eurot ja õigusabikulud summas 600 eurot)

väljamõistmiseks vastustajalt jätta rahuldamata.

Viive Ligi

Lauri Madise

Oliver Kask