Legislator Case Law & Legislation
2-12-32746/8 AI generated

2-12-32746/8 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-12-32746/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Kerly Küünemäe, kostja August Rebane ( isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxx x/x) Resolutsioon Välja mõista August Rebaselt 98,34 eurot ja viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt 69,43 eurot alates 23.08.2012 kuni põhinõude täitmiseni ASi Swedbank kasuks.

Legislator headnote

AI generated

2-12-32746/8 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Välja mõista August Rebaselt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ASi Swedbank kasuks.

Keywords

AI generated
damage to credit cost of borrowing bank charges bank credit balance capacity to incur bill liability short-term credit
AI generated
2-11-22536/12
Asjaolud ja hageja nõue. 16.05.2011.a. laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus N K vastu võlgnevuse, kokku 410.17 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolud. Hageja ja kostja (N K) sõlmisid 16.01.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 5000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga. Vastavalt lepingule krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli 16%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Kostja kohustus iga kuu 10. kuupäeval püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 200 krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole. Kui hagejal ei olnud võimalik summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingujärgset maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingut. Seoses võlgnevustega saatis hageja 25.05.2009.a. kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 09.06.2009.a. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu 16.09.2009.a. üles öelduks. Hagi esitamise seisuga ei olnud kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 360.93 eurot. Kostja on peale lepingu ülesütlemist tema kasutuses oleva krediidisumma hagejale tagastanud. Hageja arvestas kohustusega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra alusel. 12.05.2011.a. seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 410.17 eurot, millest põhiosa on 360.93 eurot, intress 0.36 eurot ja viivis 48.88 eurot.
2-06-9591/2
Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 29.mai 2006.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-9591 Tsiviilasi AS X hagi M.
2-11-12987/13
23. märtsil 2011 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.09.2008 krediitkaardi lepingu, mille alusel hageja võimaldas kostjale väljastatud krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Vastavalt krediitkaardi taotlusele loetakse leping panga ja kontoomaniku vahel sõlmituks panga poolt kaarditaotluse aktsepteerimisel. Hageja väljastas kostjale krediitkaardi ja andis kostjale kasutamiseks krediiti summas 639.12 eurot. Krediitkaardi kasutamist reguleerivad krediidilepingu üldtingimused ja hinnakiri, milliste kohaldumist poolte õigustele ja kohustustele on kostja aktsepteerinud krediitkaardi taotlusel oma allkirjaga. Kostja ei täitnud krediitkaardi tingimustes sätestatud kohustust tagada kaardikontol kohustuse tasumiseks piisav kasutamata krediidilimiidi olemasolu ning hageja saatis kostjale 30.04.2010 lepingu ülesütlemise teate.
2-05-23234/5
Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 07.august 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-23234 Tsiviilasi AS Hansapank hagi Ü.E.
2-07-34506/9
18.04.2006 sõlmisid R M ja AS SEB Eesti Ühispank Magnet krediitkaardi lepingu nr A060008947, mille alusel hageja väljastas kostjale krediitkaardi limiidiga 15 000 krooni, intressimääraga 16%, kohustusliku tagasimakse limiidiga = krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 1000 krooni, Krediitkaardiga sai kostja kasutada lepingus sätestatud tingimustel arvelduslaenu.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 06.12.2012, Rapla

Tsiviilasja number 2-12-32746

Tsiviilasi ASi Swedbank hagi August Rebase vastu kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind 103,92 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Kerly Küünemäe, kostja August Rebane ( isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxx x/x)

Resolutsioon Välja mõista August Rebaselt 98,34 eurot ja viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt 69,43 eurot alates 23.08.2012 kuni põhinõude täitmiseni ASi Swedbank kasuks.

Menetluskulud jätta August Rebase kanda.

Välja mõista August Rebaselt riigilõiv 107,93 eurot ASi Swedbank kasuks.

Välja mõista August Rebaselt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ASi Swedbank kasuks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord August Rebane võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 31.01.2007 sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxx krediidilimiidiga 5000.- kr, mis oli seotud arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx. Vastavalt lepingu p-le 3.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu p 6.1 kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli lepingu järgi 16% aastas. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Lepingu alusel kohustus kostja tagama, et maksepäeval oleks arvelduskontol püsimakse debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Püsimakse summaks oli 250.- kr. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole. Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu p-s 6.6 toodud maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 69,43 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu p-te 6.1 ja 6.6. Hageja saatis 17.01.2011 kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingutest tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, pöördub hageja kohtusse. Kostja ei tasunud võlgnevust. Hageja luges lepingu ütles öelduks 23.11.2010. Seisuga 23.08.2012 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 98,34 eurot.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Küünemäe palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-de 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 98,34 eurot ja viivis protsendina VÕS § 113 lg

1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt 69,43 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 47,93 eurot ja 60.- eurot hageja kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Kostja vastuväited

Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 03.12.2012. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.

Kohtunik: