3-11-2604/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-11-2604

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Hurma Kiviloo

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. detsember 2012. a, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2604

Haldusasi

OÜ Rono Kapital kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 26.07.2011 maksuotsuse nr 12.2-

3/1771-26 tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

22. mai 2012. a ja 11. september 2012. a

Menetlusosalised

kaebuse esitaja OÜ Rono Kapital (registrikood 11359856)

esindajad

juhatuse

liige

Märt

Moosar

ja

vandeadvokaadi vanemabi Aivar Pihlak

vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus

esindajad juristid Källi Kiik ja Kristel Uibo

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Rono Kapital kaebus täielikult

rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende

enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks

tegemisest

06.12.2012,

esitada

apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule

(HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka

juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi.

Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike

puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist

kohtuistungil,

võidakse

see

lahendada

kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi ka vastustaja, PMTK või

maksuhaldur) kontrollis 11.04.2011 korralduse nr 12.2-3/1771-1 alusel OÜ Rono Kapital

(edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) käibemaksu ja ettevõtluselt tasumisele kuuluva

tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel detsember

2010 - märts 2011. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad

faktilised ja õiguslikud asjaolud tõi PMTK ära 11.07.2011 kontrollaktis nr 12.2-3/1771-25

(edaspidi Kontrollakt). Kontrollaktile kaebuse esitaja eriarvamust ei esitanud /tl 99, 169-184/.

2.

26.07.2011 koostas PMTK OÜ-le Rono Kapital maksukorralduse seaduse (edaspidi

MKS) § 92 lg 1 p-de 2 ja 3 ning § 95 lg 1 alusel maksuotsuse nr 12.2-3/1771-26 (edaspidi ka

Maksuotsus või vaidlustatud otsus), millega

vähendati

maksustamisperioodidel

veebruar-märts 2011 sisendkäibemaksu kokku 25 564,98 eurot, jäeti rahuldamata

maksustamisperioodi veebruar 2011 tagastusnõue summas 16 451,03 eurot ning jäeti

rahuldamata maksustamisperioodi märts 2011 tagastusnõue summas 9113,95 eurot /tl 12-26/.

3.

29.08.2011 esitas kaebuse esitaja Maksuotsuse peale vaide. 04.10.2011 vaideotsusega

nr 6-1/448-3 (edaspidi Vaideotsus) jättis Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) OÜ Rono

Kapital vaide rahuldamata /tl 27-39/.

4.

07.11.2011 esitas OÜ Rono Kapital kaebuse Tallinna halduskohtusse vaidlustatud

otsuse tühistamise nõudes ning alternatiivse nõude muuta vaidlustatud otsust selliselt, et

sisendkäibemaksu arvestamisel loetakse arvetel nr 11021072, 110210/3 ja 110301/1 nimetatud

teenused täies ulatuses OÜ Rono Kapital poolt soetatuks ning arvel nr 110217/2 nimetatud

teenused soetatuks 75% ulatuses /tl 1-11/. 06.12.2011 esitas kaebaja kohtule täpsustatud

kaebuse, milles kaebaja loobus algses kaebuses esitatud alternatiivsest taotlusest (vaidlustatud

otsuse muutmine) /tl 61-63, 65-73/.

5.

14.12.2011 määrusega halduskohus võttis kaebuse menetlusse /tl 75/.

6.

24.01.2012esitas vastustaja kohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 83-88/.

7. Halduskohus arutas OÜ Rono Kapital kaebust kohtuistungitel 22.05.2012. a /tl 216-217/

ja 11.09.2012. a /tl 225-230/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja OÜ Rono Kapital on seisukohal, et Maksuotsus rikub tema õigusi

sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks,

kuna

Maksuotsuse

tegemisel

ei

ole

järgitud

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 54 sätestatut, millest tulenevalt on Maksuotsus

õigusvastane. Iga õigusvastane haldusakt rikub selle adressaadi õigusi, sh rikub kaebaja

põhiseaduslikku õigust õiguspärasele haldusele.

Kaebaja hinnangul on Maksuotsus õiguslikult põhjendamata ning seaduse ja kogutud

tõenditega vastuolus. Maksuotsuse tegemisel ei ole maksuhaldur järginud MKS §-s 11

sätestatut uurimispõhimõtet, maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ei ole arvestatud kõiki

asjas tähendust omavaid asjaolusid ning maksuhaldur on ületanud oma diskretsiooni piire.

Maksuhaldur asus Maksuotsuses seisukohale, et ainuüksi hinnapakkumiste, arvete ja tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktide esitamisega ei ole võimalik tõendada teenuste osutamist

arvetel näidatud isiku poolt. Maksuhaldur leidis, et heauskne ostja oleks äris nõutava ja

tavapärase hoolsusega pidanud tuvastama, et arvetel näidatud isik OÜ Enterprising on ka

tegelikult teenuse osutaja. Kuna maksumenetluse käigus ei ole kinnitust leidnud, et OÜ

Enterprising või tema alltöövõtjad osutasid ehitusteenust Neemesauna 5 kinnistul, puudub

kaebajal õigus OÜ-gu Enterprising arvete alusel 25 564,98 euro sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks.

Maksustamisperioodidel

veebruar-märts

2011

deklareeris

OÜ

Rono

Kapital

sisendkäibemaksu 25 564.98 eurot OÜ-gu Enterprising poolt väljastatud arvete alusel,

mis

on

koostatud

ehitusteenuste

osutamise

eest

Neemesauna

kinnistul

alljärgnevalt: 10.02.2011 arve nr 110210/2 katuse konsooli ehituse eest, millelt tasutud

käibemaks on 5390.80 eurot /tl 40/; 10.02.2011 arve nr 110210/3 terrassi ehituse eest, millelt

tasutud käibemaks on 3600.07 eurot /tl 41/; 17.02.2011 arve nr 110217/2 fassaaditööde eest,

millelt tasutud käibemaks on 7460.16 eurot /tl 42/; 01.03.2011 arve nr 110301/1 lisa- ja

viimistlustööde eest, millelt tasutud käibemaks on 4055.25 eurot /tl 43/; 02.03.2011 arve nr

110301/2 aia ja väravaautomaatika eest, millelt tasutud käibemaks on 5058.70 eurot /tl 44/.

Maksuhalduri ametnikud tuvastasid Neemesauna 5 kinnistul viibides /tl 118/, et: Kinnistul ei

ole arvel nr 110301/2 kajastatud metallaeda, lükandväravat ja väravaautomaatikat

(kaebaja märgib, et kuna nimetatud kaupu ei ole tellijale üle antud, puudub selle kohta ka vastav

üleandmise-vastuvõtmise akt. Arusaamatul kombel heidab maksurevident OÜ-le Rono Kapital ette

aeda puudutava üleandmise-vastuvõtmise akti puudumist); Siseviimistlustööd 1 ja 2 korrusel on

tehtud (kaebaja märgib, et maksuhaldur tuvastas, et välja on ehitatud kipslaed ja lae tõusud.

Seinad ning akna- ja uksepaled on kaetud kipsplaadiga. Vannitubades on välja ehitatud

valguskarniisid. Kivi- ja betoonseinad on viimistletud, samuti on viimistletud kipsseinad, laed

ja uksepaled. Seinad on krohvitud, plaatimisalune pind on tasandatud ning fiboseinad on

freesitud) – tegemata on plaatimis- ja värvimistööd; Maja üks sein on krohvitud, teised seinad

on kaetud soojustusplaatidega, kuid pahteldamata; 220 m2 suurune terrass on välja ehitatud;

Katusekonsool on paigaldatud.

Maksuhalduri hinnangul ei olnud fassaaditöid arvel nr 110217 näidatud mahus teostatud, kuna

krohvimistööd olid tehtud ainult ühel seinal, ülejäänud seinad olid kaetud soojusplaatidega,

kuid jäetud pahteldamata ja üle krohvimata. OÜ Rono Kapital märgib, et fassaadi krohvimine

moodustab võrdlemisi väikese osa tööde mahust, mida OÜ Enterprising teostas

hinnapakkumise nr. M/23.09.2010 alusel. Kokkuvõtlikult on maksuhaldur tuvastanud, et

arvetel nr 110210/2, 110210/3 ja 110301/1 kajastatud tööd on faktiliselt ja täies ulatuses

teostatud. Arvel nr 110217/2 kajastatud töö on teostatud suuremas osas ning arvel nr 110301/2

näidatud kaup ei paikne kinnistul.

Kaebuse esitaja hinnangul ei saa ülaltoodud põhjustel kahtlust olla selles, et OÜ Rono Kapital

on OÜ Enterprising arvetel kajastatud teenuseid tellinud ja olulises osas need ka saanud (v.a

aed ja väravaautomaatika).

Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-32-09 asunud seisukohale, et juhtudel, kus vaidlus kauba

või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust on osutatud, kuid seda ei

saadud maksuhalduri arvates arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub

maksuhalduri poolt tõendamisele ka ostja ehk kaebaja pahausksus. Riigikohus on leidnud, et

kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigust.

Kaebaja hinnangul pidanuks maksuhaldur vaidlustatud otsuse tegemiseks muu hulgas

tõendama kas kaebaja hooletusest tingitud pahausksust või muid asjaolusid, mis annaksid alust

järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Käesoleval juhul ei ole

maksuhaldur ühelgi viisil tõendanud ega motiveerinud kaebaja pahauskust või muid asjaolusid,

vaid on Maksuotsuses esitanud paljasõnalisi asjakohatuid väiteid selle kohta, et heauskne ostja

oleks äris nõutava ja tavapärase hoolsusega pidanud tuvastama, et arvetel näidatud isik on ka

tegelikult teenuse osutaja.

Kaebaja peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et teenuse osutaja tuvastamisnõude rikkumine

sularahata arvelduste puhul on relevantne üksnes ja ainult juhul, kui ostja pidi aru saama, et

tegemist pole tegeliku müüja või teenuse osutajaga.

Maksuhaldur on küll põhistanud oma seisukohta, miks tema arvates ei ole teenust OÜ-lt

Enterprising saadud, kuid ei ole ühelgi viisil põhistanud, kuidas pidanuks kaebaja aru saama, et

tegu ei ole tegeliku teenuse osutajaga ehk kaebaja pahausksust. Seega ei ole maksuhalduri viide

hoolsuskohustuse rikkumisele asjakohane motiveerimaks kaebaja pahausksust. Veelgi enam, ei

ole kaebaja rikkunud oma hoolsuskohustust kaebuse alap-des 3.6 jj toodud põhjustel, mille

rikkumine oleks aluseks poolte tõendamiskoormise ümber pööramiseks ja Maksuotsuse

tegemiseks.

Maksuhaldur kuulas üle OÜ Verenda töödejuhataja T. L, tegemaks kindlaks, et OÜ

Enterprising poolt väljastatud arvetel kajastatud ehitustööd ei oleks varasemalt juba OÜ

Verenda poolt teostatud. T. L. ütluste /tl 164-165/ kohaselt teostas 2007-2008 a OÜ Verenda

alltöövõtja Neemesauna 5 kinnistul alljärgnevad ehitustööd:

2. korrusel kipslagede ehitamine topelt kipsiga 287 m2; laetõusude ehitamine 4m2;

kipskarbikute ehitamine (2 külge) 18m2; kipskarbikute ehitamine (3 külge) 10m2; seinte

katmine 1 x kipsplaadiga kübarprofiilil 20m2; akna- ja uksepalede katmine kipsiga 53 jm;

valguskarniiside ehitamine vannitubades 10.5 m2; kivi- ja betoonseinte viimistlus 358 m2;

kipslagede viimistlus 271 m2; kipsseinte viimistlus 20 m2; seinte viimistlus krundi alla 27 m2;

akna- ja uksepalede viimistlus 53 jm; seinte krohvimine 7,5 m2; plaatimisalune tasandus

19m2; fiboseinte freesimine 10 m2;

1. korrusel kipslagede ehitamine topelt kipsiga 133 m2; seinte katmine 1 x kipsplaadiga

kübarprofiilil 20m2; akna- ja uksepalede kipsiga katmine 30 jm; kivi- ja betoonseinte

viimistlus 165 m2; kipslagede viimistlus 133 m2; kipsseinte viimistlus 20m2; akna- ja

uksepalede viimistlus 30m2; seinte krohvimine 3m2.

T. L. ütlustele tuginedes asub maksuhaldur seisukohale, et arvel nr 110301/1 märgitud lisa- ja

siseviimistlustööd on tegelikkuses teostanud OÜ Verenda alltöövõtjad 2008. a., mille eest OÜ

Rono Kapital tasus9 11.08.2008, 12.08.2008 ja 04.09.2008 kokku 355 000 krooni + km. Seega

maksuhaldur väidetest tulenevalt, asub viimane seisukohale, et ca 600 m2 suuruse elamu

siseviimistlustööd on võimalik teostada 355 000 krooni ehk 22 688,63 euroga. Maksuhaldur ei

arvesta sealjuures asjaolu, et 2008. a olid ehitushinnad lähiajaloo kõrgeimad ning

siseviimistlustööde teostamine 600 m2 suurusel pinnal 355 000 krooni eest on ebareaalne.

OÜ Rono Kapital tasus OÜ Enterprising poolt tehtud lisa- ja siseviimistlustööde eest 20 276.24

eurot + km ning OÜ-le Verenda 22 688,63 eurot +km. Maksuhaldur teeb eeltoodust

meelevaldse järelduse, et kuna OÜ Verenda ja OÜ Enterprising poolt esitatud arved

siseviimistlustööde osas on summadelt võrreldavad, siis on need esitatud samade ehitustööde

kohta.

Kaebuse esitaja rõhutab, et T. L. ütlused elamu 1. ja 2. korruse siseviimistlustööde teostamise

kohta OÜ Verenda alltöövõtjate poolt sisaldavad tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid. OÜ

Verenda ja tema alltöövõtjad teostasid siseruumides üksnes töid, mis seisnesid siseseinte

ladumises, põrandate soojustamises, põrandate valus ning aknapalede soojustamises. Ülejäänud

tööde osas tegi OÜ Verenda üksnes hinnapakkumisi, kuid tegelikke töid ei teostanud.

T. L. väitis, et OÜ Verenda soojustas kogu Neemesauna 5 kinnistul asuva elamu vundamendi

ja tasandas pinnase vundamendi ümber. OÜ Rono Kapital ei vaidlusta tõika, et OÜ Verenda

soojustas kõnealuse elamu vundamendi. Põhjus, miks OÜ Rono Kapital tellis OÜ-lt

Enterprising täiendavad vundamendi soojustamise, pahteldamise ja armeerimise tööd, seisnes

selles, et OÜ Verenda poolt rajatud vundament ei pidanud piisavalt soojust. Vastava asjaolu

kohta esitas kaebaja vaidemenetluses ka termokaamera pildi /tl 45/, millest nähtub, et

vundamendist eraldus lubatust rohkem soojust. Seega OÜ Enterprising paigaldas

elamu vundamendile lisasoojustuse, mis on tuvastatav ka Neemesauna 5 asuval objektil.

Vastavat asjaolu maksuhaldur arvesse ei võtnud.

T. L. ütlustest tulenevalt ei teostanud OÜ Verenda alljärgnevaid ehitustöid: fassaadile

vahtpolüsterooli paigaldamine 250 m2; fassaadi vahtpolüsterooli lihvimine 965 m2; fassaadilt

tüüblite eemaldamine ja uute paigaldamine 965 m2; vundamendi soojustuse armeerimine ja

pahteldamine 206 m2; terrassi ehitamine; katuse konsooli ehitamine.

Seevastu maksuhaldur teeb Maksuotsuses ja selle aluseks olevas Kontrollaktis meelevaldse ja

kogutud tõenditele otseselt vastukäiva järelduse, et OÜ Verenda arvetel nr 186 ja 41 võivad

olla kajastatud ka katuse konsooli ja terrassi ehitustööd. Selline väide läheb vastuollu T. L.

ütlustega, kelle ütlustega on maksuhaldur olulises osas põhistanud oma seisukohti. Samuti on

see vastuolus M. M. ja M. K. poolt antud ütluste ja seletustega. Maksuotsusest nähtuvalt ei ole

maksuhaldur vastuolus MKS § 11 lg-s 1 sätestatuga, arvestanud T. L. poolt antud ütlusi OÜ

Verenda poolt mittetehtud ehitustööde kohta kui maksukohustust vähendava asjaoluna, vaid on

kogutud tõendeid hinnanud valikuliselt ja omavoliliselt.

Maksuhalduri hinnangul ei saanud OÜ Enterprising müüa OÜ-le Rono Kapital arvetel näidatud

kaupu ja teenuseid, kuna: OÜ Enterprising ei ole majandustegevuse registri (edaspidi ka

MTR) andmetel ehitusteenuste osutajana registreeritud ning seega ei ole tõendatud äriühingu

ehitamise alane pädevus; puudub tööjõud – tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonide

alusel ei ole töötajatele väljamakseid tehtud; äriühingu arvelduskonto väljavõttel ei kajastu

väidetavatele alltöövõtjatele tööjõu ja materjalide eest tasumist, mistõttu äriühingu endise

juhatuse

liikme

seletused

alltöövõtjate

kasutamisest

on

paljasõnalised;

äriühingu

raamatupidamist ei ole peetud, mistõttu väidetavate alltöövõtjate kasutamine

Neemesauna 5 kinnistul ei ole kinnitust leidnud; puuduvad ehitustööde päevikud, mis

kinnitaks OÜ Enterprising või tema alltöövõtjate poolt Neemesauna 5 kinnistul tööde

teostamist.

Ülaltoodud järeldusi ei saa pidada kohasteks, kuna OÜ Enterprising poolt esitatud arvetel

kajastatud tööd on sellised tööd, mis ei ole käsitatavad ehitamisena ehitusseaduse (edaspidi

EhS) § 2 lg 6 punktide 1-6 tähenduses. MTR registreering on vajalik üksnes ja ainult siis, kui

ettevõte tegeleb ehitamisega EhS § 2 lg 6 tähenduses. Antud juhul see nii ei olnud, mistõttu on

väär maksuhalduri seisukoht, et OÜ-l Enterprising oli vajalik MTR registreering. Isegi juhul

kui nõustuda seisukohaga, et MTR registreering oli vajalik kõnealuste tööde tegemiseks, siis

selle puudumine ei ole praktikas takistuseks faktiliste teenuste osutamisel.

OÜ Enterprising endise juhatuse liikme M. K. poolt antud seletuste kohaselt kasutas ta tööde

teostamiseks alltöövõtjaid, mistõttu ei ole teenuse osutamise seisukohalt äriühingu oma

töötajate olemasolu relevantne.

OÜ Rono Kapital on seisukohal, et ta ei saa kanda riisikot teise ettevõtte maksuõigussuhtest

tulenevate kohustuste täitmise või täitmata jätmise eest. OÜ Rono Kapital ei vastuta teise

ettevõtte raamatupidamise korraldamine ja maksudeklaratsioonide esitamise eest, samuti ei saa

OÜ Rono Kapital mõjutada või korraldada seda, kuidas teine ettevõtte teostab arveldusi ning

täidab oma rahalisi ja mitterahalisi kohustusi võlausaldajate ees. Kaebuse esitaja ei teadnud ega

pidanudki teadma, et teenuse osutaja ei pea nõuetekohast raamatupidamist, samuti seda, et

viimane ei esitanud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioone, mille alusel oleks töötajatele tehtud

väljamakseid.

Ehitustööde päeviku täitmise kohustus tuleneb EhS § 31 lõike 2 p-st 2 ning vastavalt sama

paragrahvi lõikele 1 peab päevikut täitma ehitamist teostav isik. Kuna OÜ Enterprising ei

teostanud ehitustöid vahetult ise, siis viimasel puudus üldse kohustus ehituspäevikut pidada.

Samuti olgu öeldud, et ehituspäeviku pidamise seadusest tulenev kohustus on üksnes siis, kui

ehitatakse EhS § 2 lg 6 mõistes. Käesoleval juhul ei ehitanud OÜ Enterprising ehitusseaduse

tähenduses.

Väär on ka PMTK seisukoht Rono Kapitali ja OÜ Enterprising vahelise lepingu puudumise

kohta. Kuigi Rono Kapitali ja OÜ Enterprising vahel ei ole vormistatud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis lepingut, ei tähenda see, et leping ehitustööde teostamiseks vastavate

poolte vahel puudub.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) kehtestab tehingute vormi üldnõuded. TsÜS §

77 lõige 1 sätestab vormivabaduse põhimõtte, mille kohaselt tehingu võib teha mis tahes

vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Seda täiendab

võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 11 lõige 1, mis lubab lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult

või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kuna

VÕS töövõtulepingu regulatsioon ei sätesta töövõtulepingu vorminõudeid, on pooled vabad

valima, mis vormis nad lepingu sõlmivad - kas suuliselt, kirjalikult, faksi või e-kirjade

vahetamise teel või mis tahes muus vormis.

Rono Kapitali ja OÜ Enterprising vahelised lepingulised suhted on vormistatud tööde

teostamist kinnitava arvega, millele on märgitud tasumise aeg, viivis ja teostatud tööd ning

selle koostanud isiku allkiri. Arve esitamise aluseks on olnud vastav hinnapakkumine, kus on

kajastatud pooltevahelise lepingu olulised tingimused, ehk teostatav töö, selle eest makstav

hind jne.

Samuti on Rono Kapitali arvates kohatu maksuhalduri väide, et kirjaliku lepingu puudumise

korral

puudub

võimalus

rakendada

töö

teostaja

suhtes

sanktsioone

hilisemate

kvaliteediprobleemide ilmnemisel, tähtaegadest mittekinnipidamisel jne. Rono Kapitali

hinnangul on ehitustööde teostamise kvaliteedinõuded piisavalt reguleeritud erinevates

õigusaktides, kehtivates standardides, projektdokumentatsioonis ja projekteerimistingimustes,

mis kõik kehtestavad siduvad kvaliteedi- ja ehitusnõuded ehitustööde teostamisel. Kui

kokkulepe kvaliteedistandardites puudub, siis kaitseb tellijat ehitusseadusest tulenev eeldus, et

kõik Eestis ehitatud hooned peavad olema projekteeritud ja ehitatud kooskõlas hea ehitustava ja

õigusaktidega ega tohi tekitada ohtu inimese elule, tervisele ega keskkonnale. Samuti on VÕS

§ 77 lg 1 sätestatud, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või

seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise

kvaliteediga. Riigikohus on seisukohal, et head ehitustava (sh ka nõudeid ehitusprojektile ja

ehitisele) on võimalik määratleda Eesti Standardi sätetega. Seega on Rono Kapitali ja OÜ

Enterprising vahel sõlmitud töövõtuleping ehitustööde teostamiseks ning väär on väita

vastupidist. Samuti ei välista kirjaliku lepingu puudumine nõuete ja pretensioonide esitamist

võimalike ehituslike puuduste ja defektide suhtes. Ehitustööde teostamise tähtaegade osas on

poolte vahel eraldi kokkulepped ning nende olemasolu on maksuhaldur tuvastanud ka

maksumenetluses.

Maksuhaldur leiab, et Rono Kapitali juhatuse liige ei ole tehingutes OÜ-ga Enterprising üles

näidanud äris vajalikku ja mõistlikku hoolsust, kuna ei kontrollinud oma tehingupartneri kohta

avalikes registrites kättesaadavat informatsiooni. Maksuhalduri arvates on ootuspärane, et

kvaliteediprobleemide vältimiseks on teenuse soetaja veendunud tehingupartneri ehitamise

alases pädevuses ning kontrollinud vähemalt majandustegevuse registris ehitamise alast

registreeringut.

Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-18-10 asunud seisukohale, et

maksusuhetes on asjakohased ja olulised need hoolsuskohustused, mille täitmine annab teavet

maksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste asjaolude kohta, kusjuures selline hoolsuskohustus

peab tulenema seadusest või heast äritavast.

Käesolevas maksuasjas ei anna MTR registreeringu kontrollimine OÜ Rono Kapitali poolt

mingit lisateavet temale tekkivate maksukohustuste või -õiguste kohta. Samuti puudub OÜ-l

Rono Kapital seadusest või heast äritavast tulenev kohustus kontrollida ettevõtte ehitusalase

registreeringu olemasolu majandustegevuse registrist. Eeltoodud põhjustel on OÜ Rono Kapital

seisukohal, et maksuhaldur on alusetult hoolsuskohustuse täitmata jätmisele tuginedes jaganud

tõendamiskoormist valesti, väites et OÜ Rono Kapital ei ole esitanud tõendeid teenuste

osutamise kohta OÜ Enterprising poolt.

Maksumenetluses eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. Kui

maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub maksuhaldur

täiendavaid tõendeid, tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest. Käesoleval juhul

ei ole maksuhaldur välja selgitanud tegelikku olukorda ning tuvastanud maksusuhtes olulisi

asjaolusid, jättes muuhulgas arvestamata, et arvetel kajastatud tööd on faktiliselt teostatud.

OÜ Rono Kapitali juhatuse liige ei ole oma hoolsuskohust rikkunud ka põhjusel, et halduri

poolt esitatud etteheited hoolsuskohustuse rikkumise kohta ei ole oma olemuselt sellised, mille

eiramise tõttu ei suuda maksukohustuslane tõendada, et kõnealused tehingud on toimunud.

Seega MTR registreeringu või krediidiinfo andmete kontrollimata jätmine ei ole käsitatav

hoolsuskohustuse rikkumisena.

Maksuhalduri tehtud järeldused arvete ja hinnapakkumiste võrdlemisest on meelevaldsed.

Ehitustegevuses on tavaline, et ehitustööde tegemise eest makstav hind varieerub

hinnapakkumistes toodust, kuna hinnapakkumised on tehtud esialgsete mõõtmistulemuste

põhjal ning tööde ja materjalide tegelik maht ja kulu selgub alles pärast tööde tegelikku

teostamist. Sellekohane märkus sisaldub ka OÜ Enterprising hinnapakkumistes. Kaebuse

esitaja arvates ei ole kohane maksuhalduri poolt antud hinnang tellija juhatuse liikme

hoolsuskohustuse rikkumise kohta ka põhjusel, et fassaaditööde tegelik maksumus on 746.01

eurot suurem kui vastavas hinnapakkumises.

OÜ Rono Kapital on seisukohal, et maksuhaldurile esitatud arved, hinnapakkumised /tl 46-52/,

tööde üleandmise-vastuvõtmise akt /tl 53-54/ ja töövõtulepingu osapoolte poolt antud seletused

ja kinnitused on piisavad tõendamaks tehingute tegelikku pooltevahelist toimumist ja

vastavatele tehingutele omaste õiguslike tagajärgede saabumist. Ülaltoodud asjaolusid on

võimalik täiendavalt tõendada tunnistajate ütlustega.

Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus leiab, et kaebuses esitatud taotlus

vaidlustatud otsuse tühistamiseks on alusetu ja taotluse põhistamiseks esitatud seisukohtadega

ei saa nõustuda. Vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane ning kaebuse esitaja väited ei anna

aga alust selle tühistamiseks.

Vaidlustatud otsuses on põhjendatult leitud, et OÜ Rono Kapital ei ole OÜ-lt Enterprising

arvetel näidatud ehitusteenuseid saanud ning kaebuse esitajal puudub seaduslik alus eeltoodud

arvete alusel 25 564,98 euro sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kuna käesoleval juhul

seisneb vaidlus kaebaja poolt OÜ Enterprising arvetel näidatud teenuste ja kaupade saamises,

esitab vastustaja alljärgnevalt oma seisukohad nimetatud arvetel märgitu kaupa.

Kaebaja ei ole OÜ-lt Enterprising saanud 02.03.2011 arvel nr 110301/2 näidatud aeda ja

väravaautomaatikat. Seda seisukohta toetab asjaolu, et 04.05.2011 vaatluse käigus /tl 118/

tuvastas maksuhaldur, et Neemesauna 5 Leppneeme külas Viimsi vallas asuval kinnistul ega

kinnistul asuvas hoones ei olnud kuskil näha nimetatud objekte. Ühtlasi on kaebuse esitaja ise

kinnitanud, et ei ole aeda ja väravaautomaatikat saanud. Kaebaja juhatuse liikme M. M.

12.05.2011 suuliste seletuste protokollist /tl 128-129/ lähtuvalt pidi OÜ Enterprising osaliselt

aia ja värava valmistama ise. Vastustaja peab eeltoodud väidet mitteusaldusväärseks, kuna

maksumenetluse käigus on tuvastatud, et M. K. juhatuse liikmeks oleku ajal (06.09.2010-

19.04.2011) oli OÜ Enterprising tegevuskohaks tema kodune aadress (vt Maksuotsuse lk 12)

ning hiljem oli ettevõtte juriidiliseks aadressiks Madara 33 Tallinn, kus maksuhalduri andmetel

(vt Maksuotsuse lk 15) OÜ Enterprising ei omanud ega rentinud ruume. Samuti ei ole

maksuhaldurile esitatud informatsiooni, kus valmistatavad aed ja väravaautomaatika võiks

asuda. Kuna kinnistu võõrandamisel ei ole üle antud aeda ja väravaautomaatikat uuele

omanikule, siis ei ole OÜ-l Rono Kapital tekkinud ka käivet. Eeltoodust tulenevalt on

vastustaja seisukohal, et arve nr 110301/2 alusel ei ole õigustatud sisendkäibemaksu

mahaarvamine.

OÜ Enterprising ei ole 17.02.2011 arvel nr 110217/2 näidatud fassaaditöid teinud.

Maksuhalduri poolt 04.05.2011 vaatluse tegemise seisuga oli majal üks sein krohvitud ning

teised seinad kaetud soojustusplaatidega. Tulenevalt OÜ Verenda endise töödejuhataja T. L.

08.06.2011 suuliste seletuste protokollist /tl 164-165/ tehti fassaadi soojustamise töid samal

ajal, kui OÜ Verenda objektil ehitas ehk aastatel 2007-2008. Samuti on kaebaja juhatuse liige

M. M. 02.06.2011 suuliste seletuste protokollis /tl 144/ öelnud, et fassaadi soojustustöid tegi

M. K. oma äriühinguga MFS ning töid teostati 2007 või 2008 aastal. OÜ Timecapital juhatuse

liikme H. A. 18.05.2011 suuliste seletuste protokollist/tl 138/ tuleneb, et 2010. aasta

septembriks

oli

välisfassaadil

soojustus

tehtud

ning

ühtlasi

paigaldasid

nad

M.

K. (äriühingu

MFS

Kinnisvara

OÜ

juhatuse

liige) korraldusel majale tellingud. Kuna fassaadi soojustustööd olid tehtud juba 2010.

aasta sügiseks ning samal ajal paigaldati majale hoopis teise ettevõtte poolt tellitud

tellinguid, siis ei ole usutav, et OÜ Enterprising tegi alates 2010. aasta sügisest objektil

fassaadi soojustus- ja krohvimistöid.

Lisaks on kaebaja juhatuse liige M. M. 02.06.2011 suuliste seletuste protokollis kinnitanud, et

kuigi ta maksis OÜ-le Enterprising kogu maja krohvimise eest, siis ei ole neid töid tegelikult

tehtud. Seega on tasutud teenuse eest, mida tegelikkuses ei ole osutatud ning puudub ka alus

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

Kuigi kaebaja on hiljem väitnud, et OÜ Enterpirising pidi täiendavalt soojustama, pahteldama

ja armeerima vundamenti, sest OÜ Verenda poolt rajatud vundament ei pidanud piisavalt

soojust, ei ole see vastustaja hinnangul piisavalt tõendatud. Nimelt kaebaja poolt oma väidete

kinnituseks lisatud termokaamera pildilt ei tulene, millise hoone vundamenti see kajastab,

mistõttu ei saa tõsikindlalt väita, et tegemist on just vaidlusaluse hoone vundamendiga. Samuti

ei ole usutav, et olukorras, kus ei olnud vajalik uuesti vundamendi soojustustööde tegemine, oli

siiski vajalik vundamendi armeerimine ja pahteldamine. Maksuhaldurile ei saa ka ette heita, et

ta ei võtnud maksustamisel arvesse kaebaja eeltoodud väidet, kuna see esitati alles pärast

maksumenetluse lõppemist. See omakorda seab täiendavalt kahtluse alla selle väite tõesuse.

OÜ Enterprising ei ole 1.03.2011 arvel nr 110301/1 näidatud siseviimistlustöid teinud. OÜ

Verenda endise töödejuhataja T. L. 08.06.2011 suuliste seletuste protokolli kohaselt on OÜ

Verenda varasemalt teostanud kõik OÜ Enterprising hinnapakkumistel nr M/24.09.2010-2 ja

M/24.09.2010-1 märgitud tööd. Kokkulangevused OÜ Verenda poolt teostatud tööde ja OÜ

Enterprising poolt väidetavalt teostatud tööde vahel on liialt suur, et nõustuda kaebaja

seisukohaga nagu oleksid mõlemad äriühingud eraldiseisvalt neid töid teostanud. Pigem viitab

see sellele, et OÜ Verenda poolt varasemalt teostatud tööd on hiljem ilmunud puhtformaalselt

OÜ Enterprising hinnapakkumistele ja muudele dokumentidele üksnes eesmärgiga suurendada

kaebaja poolt deklareeritavat sisendkäibemaksu. Kaebaja ei ole maksuhaldurile esitanud ka

tema käest nõutud dokumente, mis võiksid tekkinud kahtlusi ümber lükata. Ühtlasi ei nõustu

vastustaja kaebaja väitega nagu maksuhaldur on seisukohal, et 355 000 krooni eest sai teostada

600 m² suurusel pinnal siseviimistlustööd. Vastustaja märgib, et selle summa eest on OÜ

Verenda poolt teostatud vaid eelpool mainitud hinnapakkumistel nimetatud tööd. Väidetud ei

ole, et need tööd hõlmaksid kogu maja siseviimistlust.

Vastustaja hinnangul ei ole tõene kaebaja väide, et OÜ Verenda töödejuhataja ütles, et nende

ettevõte ei ehitanud terrassi ning katusekonsooli. Ta ei olnud hoopis suuteline sellele

küsimusele täpselt vastama. Samuti ei ole ka kaebaja peale formaalselt korrektsete

dokumentide esitamise suutnud tõendada muid tehingu tegemise ja tööde teostamise

asjaolusid, mis kinnitaksid OÜ Enterprising poolt 10.02.2011 arvetel nr 110210/2 ja

110210/3 märgitud terrassi ja katusekonsooli ehitamist. Seega on maksuhalduril

põhjendatud kahtlus nimetatud tehingute toimumise kohta arvetel märgitud poolte vahel

ning neid ei ole ümber lükatud.

Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) sätetest tulenevalt on sisendkäibemaksu mahaarvamise

lubatavuse eeldused järgmised: tegemist on käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks

tehtud kulutusega; maksustatava käibe jaoks soetatud kaup või teenus on soetatud

teiselt käibemaksukohustuslaselt; esitatud arved vastavad KMS §-s 37 sätestatud nõuetele; kaup

või teenus on ka reaalselt soetatud. Siinjuures on oluline märkida, et kõik eelnimetatud eeldused

peavad olema täidetud korraga. Ülaltoodud sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduste

nimekirjast lähtuvalt on formaalsete nõuete kõrval oluline ka see, et tehingud on reaalselt

toimunud. Seda on kinnitatud ka mitmetes kohtulahendites. Tartu Ringkonnakohus on

04.09.2008 otsuses asja nr 3-08-115 selgitatud, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse

tekkimiseks on vajalik tehingu tegelik toimumine. Arve väljastamine ja raha liikumine

väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ega ka käibemaksukohustust.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt

maksukohustuslaselt kaupade ja teenuste soetamisel, mitte ainuüksi arve esitamisest. Samuti on

Riigikohus 13.02.2008 otsuses asjas nr 3-3-1-97-07 leidnud, et ainuüksi arvete nõuetekohasus

ei välista tehingute mittetoimumist. Käibe tekkimise aluseks ning sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguse tekkimiseks on seega vajalik asjaolu, et üks käibemaksukohustuslane

müüb teisele käibemaksukohustuslasele ettevõtluses kasutatavat kaupa või osutab teenust. Ka

taolisel juhul peab maksukohustuslane sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse tõendamiseks

esitama tõendeid selle kohta, kas ja millal on maksukohustuslane kätte saanud ettevõtluses

kasutatava kauba või teenuse. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes

osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku

tehingu toimumist ning kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt. Kui tegelikku

käibe toimumist tõendada ei suudeta, kaasneb sellega sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse

kaotus.

Nähtuvalt viidatud kohtuotsusest on ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse hindamiseks

oluline kahtlusteta tõendada deklareeritud ja maksutagajärje kaasa toonud tehingu raames

kauba või teenuse kättesaamist. Kauba või teenuse kättesaamine just raamatupidamises ja

maksuarvestuses kajastatud dokumendil kirjendatud tehingu raames, mitte lihtsalt kauba või

teenuse kättesaamine, on selle deklareeritud tehingu maksutagajärgede aktsepteeritavuse

tuvastamiseks oluline. Käesolevas asjas ei ole leidnud kinnitust, et OÜ Rono Kapital oleks

saanud kaubad ja teenused OÜ-lt Enterprising. Kuna maksuhaldur on Maksuotsuses leidnud, et

OÜ Rono Kapital poolt kaupade ja teenuste saamine OÜ-lt Enterprising ei ole leidnud

tõendamist, siis ei vasta OÜ Enterprising poolt esitatud arved KMS §-s 37 sätestatud nõuetele,

sest need ei kajasta tehingu tegelikku sisu.

Maksuhaldur on kogutud teavet ja dokumente hinnates seisukohal, et OÜ Rono Kapital eiras

äris tavapärast hoolsuskohustust, jättes kontrollimata oma tehingupartneri kohta avalikes

registrites

(äriregister,

käibemaksukohustuslaste

register,

krediidiinfo)

kättesaadava

informatsiooni ning jättes säilitamata mistahes muud dokumendid peale vaidlusaluste arvete ja

hinnapakkumiste tehingute reaalse toimumise tõendamiseks. Ka Tartu Ringkonnakohus on

17.02.2009 otsuse p-s 7 asjas nr 3-08-631 selgitanud, et käibemaksu puhul on oluline tuvastada

tehingu teine pool, sest kui müüja ei ole käibemaksukohustuslane, siis ei ole ostjal õigus

sisendkäibemaksu maha arvata.

Asjaolu, et vaidlusaluse ehitusteenuse ja kauba ostu-müügi kohta ei ole küll kehtestatud

erinõudeid, mida pooled oleksid pidanud täitma, kuid see ei oma antud juhul tähtsust, kuna

käibemaksu määramise aluseks on käibemaksuseadus ning täiendav käibemaks on määratud

maksumenetluse käigus selgunud asjaolude ja kogutud tõendite hindamisel kogumis ning

maksutagajärje kaasa toonud deklareeritud tehingu toimumine, s.h ostuarvel kajastatud tehingu

tegelik toimumine (s.h tegelikult saadud kaupade ja teenuste koguste, aja ja päritolu osas) peab

olema igal juhul kontrollitav.

Maksuhaldur on maksumenetluse raames kogutud tõendite alusel hinnanud, kas kaebaja

maksudeklaratsioonides

deklareeritud

maksukohustust

vähendavad

andmed

on

maksuseadustega

kooskõlas.

Maksuhaldur

on

tuvastanud,

et

vaidlusaluses

osas

sisendkäibemaksu deklareerimisel aluseks olnud algdokumendid ei vasta nõuetele, mistõttu ei

ole õige dokumentidel märgitud käibemaksusummat sisendkäibemaksuna deklareerida.

Vastustaja selgitab, et erinevate dokumentide kogumata, säilitamata või vormistamata jätmisel

riskis OÜ Rono Kapital sellega, et ta ei suuda ära tõendada tehingu tegelikku toimumist. Seega

on OÜ Rono Kapital eelnimetatud tegevusega ise raskendanud enda tõendamiskoormust

tehingu tegeliku toimumise tõendamisel. Ka eeltoodu kinnitab maksuhalduri kahtlust, et

tehinguid OÜ Rono Kapital ja OÜ Enterprising vahel tegelikult ei toimunud, kuna tavapärase

hoolsuskohustuse mittejärgimine käesoleval juhul võib ühtlasi viidata asjaolule, et OÜ Rono

Kapital ei olnudki tegelikust tehingupoolest reaalselt huvitatud, kuna oli teadlik, et OÜ

Enterprising väljastas OÜ-le Rono Kapital üksnes formaalselt nõuetele vastavaid arveid.

Eeltoodud seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus (vt 27.01.2009 otsuse p 7 asjas

nr 3-08-1242).

Ka OÜ Rono Kapital heausksus ei ole käesolevas asjas tõendatud, kuna kaebuse esitaja

pahausksusele viitavad tõendid on käesolevas asjas maksuhalduri poolt kogutud ning

heausksusele viitavad tõendid puuduvad. OÜ Rono Kapital pahausksusele ostjana viitavad

eelkõige tavapärase hoolsuskohustuse mittejärgimine ning asjaolu, et maksuhaldur on

tuvastanud, et OÜ Enterprising arvete aluseks olnud hinnapakkumistel kajastatud teenused

olid juba teostatud 2007.-2008. aastatel või neid ei olegi teostatud, mistõttu pidi OÜ Rono

Kapital olema teadlik, et OÜ Enterprising ei saanud olla tegelikuks teenuse osutajaks.

OÜ Rono Kapital ei ole esitanud vaidlusaluste tehingute toimumise kohta mingeid

usaldusväärseid tõendeid, vaid on püüdnud tehingute toimumist tõendada üksnes OÜ

Enterprising nimel vormistatud arvete, hinnapakkumiste ning arvetel märgitud summade

tasumisega. OÜ Rono Kapital ei ole maksuhaldurile esitanud ühtegi muud tõendit (näiteks

lepingud, ehituspäevikud vmt), mis kinnitaksid tehingute toimumist kaebuse esitaja ja OÜ

Enterprising vahel. Samuti ei ole esitatud OÜ Verenda poolt tehtud teenuste osas vormistatud

üleandmis-vastuvõtmise akte, mis võinuks maksuhalduri kahtlused ümber lükata. Seega on

maksuhalduri kahtlus tehingute mittetoimumises OÜ-de Rono Kapital ja Enterprising vahel

põhjendatud.

Vastustaja seisukohta toetab veel asjaolu, et kuigi OÜ Enterprising juhatuse liige M. K. on oma

02.05.2011 suuliste seletuste protokollis /tl 112-113/ öelnud, et kasutas tööde teostamiseks

alltöövõtjaid, ei ole ta siiani nimetanud ühtegi neist konkreetsemalt. Samuti ei kajastu ka

ettevõtte arvelduskonto väljavõttel ei väidetavatele alltöövõtjatele tööjõu ega ka materjalide eest

tasumist. Kõik OÜ Rono Kapital poolt kantud summad on sularahas välja võetud ning

puuduvad tõendid, kuhu raha edasi liikus. Ühtlasi maksuhaldur täpsustab, et ei ole kaebajale

ette heitnud OÜ Enterprising poolt raamatupidamise korraldamata jätmist. Antud asjaolule

viitamine Maksuotsuses näitas, et maksuhaldur on järginud uurimispõhimõtet ning proovinud

leida kinnitust väitele, et OÜ-l Enterprising oli ka tegelikkuses reaalne majandustegevus, kuid

see ei õnnestunud raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu.

Kõike eeltoodut arvestades on vastustaja seisukohal, et kontrolli käigus on kogutud piisavalt

tõendeid, mis põhjendavad kahtlust kaebuse esitaja poolt esitatud andmete ebaõigsuses ning

nende tõendite põhjal on tehtud motiveeritud ja õiged järeldused. Sellisel juhul läheb

tõendamiskoormus üle maksumaksjale, kes peab tõendama maksuhalduri seisukohtade

ebaõigsust. Kaebuse esitaja ei ole ka koos oma kaebusega esitanud usaldusväärseid tõendeid

ega selgitusi, mis oleksid aluseks Maksuotsuses toodud seisukohtade ümberlükkamiseks.

Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta OÜ Rono Kapital kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebusest nähtuvalt OÜ Rono Kapital leiab, et Maksuotsus on õigusvastane ja

põhjendamatu. Kaebuse esitaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et maksuhaldur on eiranud

uurimispõhimõtet, ei ole selgitanud välja objektiivset tõde, kõiki võimalikku maksukohustust

suurendavaid ja vähendavaid asjaolusid, on jätnud põhjendamata kaebaja pahausksuse ning

selle, miks ta kaebaja esitatud tõendeid ei arvesta, samuti on maksuhaldur ebaõigesti ja

kallutatult hinnanud tõendeid ning on ületanud oma diskretsiooni piire, mistõttu Maksuotsus

rikub oluliselt kaebuse esitaja seadusega tagatud õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ja

tuleb tühistada.

PMTK vaidleb kõigile OÜ Rono Kapital etteheidetele vastu ning on seisukohal, et vastustaja ei

ole rikkunud uurimispõhimõtet ning Maksuotsus on antud seaduse alusel ja sellega kooskõlas,

asjas on kogutud piisavalt tõendeid ning haldusakti on piisaval määral põhistatud, mistõttu

kaebuse esitaja toodud seisukohad ja väited ei anna alust selle tühistamiseks.

2. Asja materjalidest ilmneb, et käesolevas asjas käib vaidlus sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguse üle: PMTK otsustas Maksuotsusega vähendada

OÜ

Rono

Kapital

maksustamisperioodidel veebruar ja märts 2011 sisendkäibemaksu kokku 25 564.98 eurot

(KMD rida 5); jätta rahuldamata maksustamisperioodi veebruar 2011 tagastusnõue summas 16

451.03 eurot (KMD rida 13) ning jätta rahuldamata maksustamisperioodi märts 2011

tagastusnõue summas 9 113.95 eurot (KMD rida 13).

Antud juhul ei saa olla vaidlust selles, et kui OÜ Rono Kapital väited Maksuotsuse

õigusvastasusest osutuvad tõeks, siis võib Maksuotsus rikkuda kaebaja nimetanud subjektiivseid

õigusi.

Seega tuleb kohtul kontrollida kaebaja etteheidete põhjendatust, st kas need väidetavad

rikkumised viisid ebaõige ja õigusvastase Maksuotsuse tegemiseni. Kohus nendib, et kaebuses

toodud etteheited ühtivad enamuses kaebaja poolt juba vaidemenetluses esitatud etteheidetega

ja seda kohati isegi samas sõnastuses, mistõttu neile on vastatud juba ka Vaideotsuses

(eriarvamust Kontrollaktile millegipärast kaebaja maksumenetluses ei esitanud, kuigi sellega

võinuks kaebaja mõjutada Maksuotsuse sisu ja järeldusi). Samuti arvestab kohus kaebuse

põhjendatuse/ Maksuotsuse õiguspärasuse kontrollimisel sellega, et osaliselt sisalduvad

Maksuotsuse põhjendused Kontrollaktis, kuna Maksuotsuse esilehel märgitu kohaselt

maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on ära toodud

Kontrollaktis, mis on olnud Maksuotsuse koostamise aluseks.

3. Vastavalt MKS §-le 150 lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses

määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati

valesti.

Halduskohus, analüüsinud ja hinnanud Maksuotsust, selle aluseks olevat Kontrollakti,

Vaideotsust, poolte kirjalikke ja suulisi seisukohti, asjakohast kohtupraktikat, tunnistaja T. L.

(L.) ütlusi ning kõiki asjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja

vastastikuses seoses, leiab, et OÜ Rono Kapital kaebus on põhjendamatu. OÜ Rono Kapital ei

ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et talle tasumisele määratud

käibemaksu summa on määratud Maksuotsusega alusetult ja valesti ning et Maksuotsus on

õigusvastane haldusakt, mis tuleb tühistada. Kuivõrd poolte seisukohad on esitatud käesolevas

otsuses piisava üksikasjalikkusega ning poolte viited nende väiteid ja järeldusi kinnitavatele

konkreetsetele tõenditele on kohus seletuste juures varustanud viidetega nende paiknemisele

kohtutoimikus, siis kohus ei hakka asja mahukuse tõttu kõike üle kordama. Kohus nõustub

põhimõtteliselt vastustaja esitatud argumentidega ja põhistab oma eelmärgitud lõppseisukohta

eelkõige järgmiselt.

4. MKS §-s 11 on sätestatud uurimispõhimõte (vt ka HMS § 6). Nimetatud paragrahvi lg 1

kohaselt maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma

määramisel

kohustatud

arvestama

kõiki

asjas

tähendust

omavaid,

sealhulgas

nii

maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Ehkki maksukohustuslasel on

kaasaaitamiskohustus, siis MKS § 11 lg 2 järgi maksuhaldur otsustab ise maksude tasumise

õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse

ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid ning maksuhaldur ei ole maksustamise

seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise

esitatud taotluste ja tõenditega.

Samas on maksuhalduri küllalt laialdane diskretsioon maksumenetluse läbiviimisel

tasakaalustatud MKS muude sätetega. Nii vastavalt MKS §-le 82 maksuhaldur lähtub

maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase

esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest

ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus

maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. MKS § 95 lg 2

kolmanda lause kohaselt maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata

jätmine maksusumma määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. HMS § 4 lg 2 aga nõuab, et

kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

5. MKS § 46 lg 1 alusel maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks

korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 haldusakti

adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning

põhjendatud. Tulenevalt sama paragrahvi lõike 3 p-st 5 peab haldusaktis sisalduma haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus. Sealjuures MKS § 95 lg 2 teise lause järgi maksuotsusest

peab selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Kohus märgib, et kaebaja

ei ole antud juhul vaidlustanud maksu määramise metoodikat.

MKS § 45 alusel kuulub asjas kohaldamisele ka haldusmenetluse seadus. Vastavalt HMS §-le

54 haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 järgi haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. HMS §

56 lg 1 kohaselt kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud, lg 2 alusel peab

haldusakti põhjenduses märkima aga nii haldusakti andmise faktilise kui ka õigusliku aluse.

Sealjuures on Riigikohus rõhutanud, et oluline ka õigusliku ja faktilise aluse omavaheline

loogiline seostamine, mis võimaldaks nii haldusakti adressaadil kui ka kohtul veenduda, et

kirjeldatud asjaoludel ja õigusnormide puhul on haldusaktis toodud järeldus/tulemus

ainuvõimalik (vt RKHK 19.03.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-13-02).

6. Kohus leiab erinevalt OÜ-st Rono Kapital, et vastustaja on kaebaja suhtes läbiviidud

maksumenetluses ja Maksuotsuse koostamisel järginud eelviidatud seadussätteid ja

põhimõtteid. Kohus leiab, et Maksuotsuse näol on tegemist HMS 54 mõistes vormiliselt

õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab nii HMS §-des

55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele kui ka MKS §-des 46 ja 95 sätestatud spetsiifilistele

nõuetele. Kohus ei ole tuvastanud Maksuotsuse andmisel PMTK poolt ka MKS §-s 11

sätestatud uurimispõhimõtte rikkumist oluliste asjaolude väljaselgitamisel ja tõendite

kogumisel/hindamisel. Seda kinnitab antud asja tõendite hulk ja mitmekülgsus: lisaks

maksukohustuslaselt saadud raamatupidamisdokumentidele on küsitud teavet/võetud seletusi

asjassepuutuvatelt isikutelt (sh kaebaja juhatuse liiget M. M. on küsitletud kolmel korral,

väidetava tehingupartneri juhatuse liiget Ma. K. kahel korral), tehtud on järelepärimisi näiteks

pankadele, Tavid AS-le, Cramo Eesti AS-le jt, läbi on viidud vaatlus jne. Neil asjaoludel on

täieti alusetu väita, et PMTK ei ole järginud uurimispõhimõtet. Maksuhaldur on kaebaja

esitatud dokumentide põhjal kahtluse tekkides kogunud hulgaliselt täiendavaid tõendeid, mis

aitaksid välja selgitada, kas ja kuidas väidetavad tehingud aset leidsid. Seega võiks

maksuhaldurile ette heita vaid nende tõendite pinnalt valejärelduste tegemist, kuid mitte seda,

et maksuhaldur ei ole teinud omalt poolt kõik selleks, et tegelik olukord välja selgitada. Samas

kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et PMTK on ületanud oma diskretsiooni piire ja tõendeid

kallutatult hinnanud ning jätnud maksukohustust vähendavaid asjaolud ja tõendid arvestamata,

seda põhjendamata. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles seisneb väidetav diskretsioonipiiride

ületamine ega ole nimetanud ühtegi konkreetset tõendit, mida maksuhaldur väidetavalt ei

arvestanud sellekohast põhjendust toomata. Kohus näeb Maksuotsusest, et kui PMTK pidas üht

või teist tõendit ebausaldusväärseks ehk teisisõnu on jätnud selle tehingute toimumise

kinnitusena arvestamata, siis on maksuhaldur seda igakordselt põhistanud, toonud välja

vastuolud ja küsitavused. Maksukohustuse tuvastamisel ei piisa üksnes algdokumentide

(kaebaja esitatud hinnapakkumised, arved, üleandmise-vastuvõtmise aktid) olemasolust ja

sellest, kuidas need on vormiliselt täidetud, vaid olulise tähtsusega on ka nende vastavus

reaalselt asetleidnud tehingutele, nagu õigesti on tõdetud Vaideotsuses. Mis puudutab aga

termokaamera pilti, siis, esiteks, kui see on väidetavalt oluline tõend, jääb arusaamatuks, miks

seda ei esitatud maksumenetluses. Kaebaja on ise kaebuses tunnistanud, et ta esitas

termokaamera pildi alles vaidemenetluses, mistõttu sellega mittearvestamist Maksuotsuse

tegemisel ei saa kuidagi PMTK süüks panna. Teiseks aga nõustub kohus täielikult vastustaja

seisukohaga, et termokaamera pildilt (tehtud 13.03.2009) ei tulene, millise hoone vundamenti

see kajastab, mistõttu ei saa tõsikindlalt väita, et tegemist on üldse vaidlusaluse hoone

vundamendiga. Järelikult ei ole tegemist kõlbliku tõendiga ka kohtumenetluses.

HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus ei ole tuvastanud, et

maksuhaldur teostas kontrolli ühekülgselt ja hindas/tõlgendas kogutud tõendeid kallutatult.

Vastupidi, maksuhaldur on õigesti hinnanud kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ning

kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Samuti ei ole kohus leidnud niisuguseid

puudusi Maksuotsuse motiveerimisel, mis teeksid võimatuks haldusaktist arusaamise ja selle

materiaalse õiguspärasuse kontrollimise, ehk kokkuvõtlikult: Maksuotsuse puhul ei esine

menetluslikke ega vormilisi puudusi, mis oleksid võinud mõjutada asja otsustamist ja tooksid

kaasa Maksuotsuse tühistamise.

7. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1

sätestatud tingimustel peavad olema korraga täidetud järgmised eeldused: tegemist on

käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega; maksustatava käibe

jaoks soetatud kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt; teise

maksukohustuslase poolt on müüdud kaupade või teenuste kohta esitatud ka vastavasisulised

arved, mis vastavad KMS §-s 37 sätestatud nõuetele; kaup või teenus on ka reaalselt soetatud.

Vastavalt KMS § 29 lg-le 1 on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv

käibemaksusumma maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud

maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi

sisendkäibemaks KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või

teenuse saamise korral arvatakse käibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve

alusel, kuid käesolevas asjas niisugused arveid ei esine. Sellekohased põhjendused on toodud

Maksuotsuses. Seega kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei tekkinud.

Kohus on seisukohal, et kaevatud Maksuotsus on õiguspärane ka sisuliselt (materiaalselt).

Kõigepealt peab kohus vajalikuks märkida, et OÜ Rono Kapital peab Maksuotsust tervikuna

õigusvastaseks, kuid samas on kaebaja ise tunnistanud, et arvel nr 110301/2 märgitud värav ja

aiaautomaatika on senini saamata, samuti seda, et ka arvel nr 110217/2 märgitud fassaaditööd

olid osaliselt tegemata, mistõttu ainuüksi sellepärast ei ole nimetatud arvete alusel

sisendkäibemaksu mahaarvamine õigustatud ja Maksuotsus ei saa selles osas väär olla.

Tehingute mittetoimumisele arvetel näidatud OÜ-ga Enterprising viitab muu hulgas aga see, et

OÜ Enterprising ei omanud reaalset majandustegevust ning äriühingul puudusid ehitusteenuste

osutajana MTR registreering, ettevõtlustegevuse korraldamiseks vajalikud vahendid ja tööjõud,

samas puuduvad ka igasugused andmed, et OÜ Enterprising oleks kasutanud alltöövõtjaid (OÜ

Enterprising

arvelduskonto

nr

4278609534608

väljavõttel

ei

kajastu

väidetavatele

alltöövõtjatele tasumist; tl 146-158). OÜ Enterprising arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on

enamik äriühingute poolt kontole laekunud summadest laekumisega samal päeval või järgmisel

päeval sularahas välja võetud.

Iseenesest on õige, et kaebaja väide, et OÜ Rono Kapital ei vastuta teise ettevõtte

raamatupidamise korraldamine ja maksudeklaratsioonide esitamise eest, samuti ei saa OÜ

Rono Kapital mõjutada või korraldada seda, kuidas teine ettevõtte teostab arveldusi ning täidab

oma rahalisi ja mitterahalisi kohustusi võlausaldajate ees jms. Samas tuleb äriühingul

lepingulistesse suhetesse astudes näidata üles äris vajalikku ja mõistlikku hoolsust ning

kontrollida oma tehingupartneri kohta avalikes registrites kättesaadavat informatsiooni,

võimalusel küsida varasemate tellijate arvamust jms. PMTK on Maksuotsuses näidanud ja

põhjendanud, et OÜ Rono Kapital juhatuse liige ei ole kõnealustes väidetavates tehingutes

OÜ-ga Enterprising nii toiminud (sh ei ole kontrollinud isegi mitte OÜ Enterprising

käibemaksukohustuslaseks registreerimist!, vt tl 108 pöördel). M. M. 12.05.2011 seletuse

kohaselt käis ta Neemesauna 5 kinnistul ainult nädalavahetusel ning siis ei viibinud seal kedagi.

Seega on maksuhaldur õigesti tõdenud, et OÜ Rono Kapital juhatuse liige ei saa olla kindel, et

just OÜ Enterprising (või tema alltöövõtjad) on osutanud arvetel kajastatud teenused. Teisalt

näitab ka nii ehitusteenuse puhul tavapärase dokumentatsiooni kui ka tehingupartneri

tegutsemise vastu igasuguse huvi puudumine (vt tl 108 pöördel) nii kaebaja mitteheauskset ja

hoolimatut tegutsemist kui ka viitab tehingute tegelikule mittetoimumisele OÜ Rono Kapital ja

OÜ Enterprising vahel. Ehkki kaebaja rõhub nüüd lepinguvabadusele ja väidab olevat

sõlminud OÜ-ga Enterprising suulise lepingu, ei ole selle „lepingu“ asjaolud kuidagi

kontrollitavad, kuna isegi „objektiivne“ algdokumentatsioon on puudulik: OÜ Enterprising

arvetel ei kajastu teostatud tööde ja tööde teostamisel kasutatud materjalide kogused, hinnad ja

summad, samas hinnapakkumistes kajastatud summad erinevad arvetel kajastatust jms.

Kaebaja ei ole ümber lükanud maksuhalduri kahtlust, et suurem osa arvetel tehtud töödest oli

juba tehtud OÜ Verenda poolt, sealjuures kaebaja ei esitanud maksuhaldurile korraldusega

nõutud OÜ Verenda hinnapakkumist ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akte niisuguste

asjaolude kontrollimiseks.

Mis puutub tunnistajana üle kuulatud T. L, kes oli OÜ Verenda töödejuhataja, ütlusi

kohtuistungil /tl 226-228/, siis kohus nõustub vastustaja järeldusega, et tunnistaja ei saanud

tegelikult ei kinnitada ega ka ümber lükata, et OÜ Verenda või tema alltöövõtjad ei teostanud

Neemesauna 5 terrassi, katusekonsooli ja vundamendi lisasoojustuse paigaldamisega

seonduvaid ehitustöid. Tunnistaja sõnul pärast seda, kui tema objektilt lahkus, tegutsesid OÜ

Verenda ja viimase alltöövõtjad objektil edasi ning tööd olid alles poole peal. Ka ei saanud

tunnistaja kinnitada tehtud tööde konkreetseid mahtusid, need olid arvestuslikud mahud.

Kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et kuna maksuhaldur on teostanud uurimispõhimõtet

nõuetekohaselt ja põhistanud kontrolli käigus kogunud tõendite alusel, mis annab talle aluse

põhjendatud kahtluseks, et tehinguid OÜ Rono Kapital ja OÜ Enterprising vahel tegelikult ei

toimunud, et OÜ Rono Kapital juhatuse liige oli sellest teadlik ning et OÜ Enterprising arved

olid OÜ-le Rono Kapital vajalikud üksnes sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, siis on

tõendamiskoormus (tõendada maksuhalduri seisukohtade ebaõigsust) läinud üle kaebajale.

Nagu eelnevalt juba märgitud, OÜ Rono Kapital ei ole millegagi tõendanud, et PMTK määras

kaebajale tasumisele kuuluva maksusumma põhjendamatult. Kohus rõhutab, et isegi juhul, kui

tegelikkusele ei vasta üks või teine maksuhalduri üksikväide (nt et kirjaliku lepingu puudumise

korral

puudub

võimalus

rakendada

töö

teostaja

suhtes

sanktsioone

hilisemate

kvaliteediprobleemide ilmnemisel, tähtaegadest mittekinnipidamisel jne), ei muuda see maksu

määramist õigusvastaseks, sest oma lõppjäreldustes on vaidlustatud otsus õige.

8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad

osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri,

esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses

esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta.

Antud juhul jääb OÜ Rono Kapital kaebus rahuldamata ja PMTK ei ole seaduses ettenähtud

korras kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Kohus vastavalt HKMS § 109

lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab seega, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad

jääma nende enda kanda.

Hurma Kiviloo

kohtunik