3-12-2025/17 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtukoosseis

Määruse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend

Menetluse alus ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Tallinna Ringkonnakohus

Lilianne Aasma, Virgo Saarmets ja Silvia Truman

5. detsember 2012, Tallinn

3-12-2025

X X kaebus Järva Maavalitsuse toimingute õigusvasta-

suse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks

Kaebaja – X X, esindaja riigi õigusabi korras adv Valli

Murde

Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2012. a määrus

X X määruskaebus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2012. a

määrus haldusasjas nr 3-12-2025 muutmata.

2. Määrata advokaat Valli Murde poolt Tallinna Halduskohtule kaebuse haldusasjas

nr 3-12-2025 ning Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2012. a määruse peale samas hal-

dusasjas määruskaebuse koostamises, esitamises ja riigi õigusabi osutamise kohta jõud-

mises seisneva riigi õigusabi tasu suuruseks 570 (viissada seitsekümmend) eurot, millele

lisandub käibemaks 114 (ükssada neliteist) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jook-

sul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg

4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni punkt 2 ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X X esitas 23.09.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Järva

Maavalitsuse tegevuse G E võõrandatud vara temale tagastamata jätmisel õigusvastaseks ja

kohustada vastustajat hüvitama talle kahju. Kaebuse põhjendused:

3-12-2025

1) Järvamaal xxxxxxxx kinnistu suurusega 2,3 ha erastati M R. Nimetatud kinnistu kuulus

1939-1940 G E (A). Kaebajale sai 2011. aastal teatavaks, et temal on omandireformi aluste

seaduse (ORAS) järgi õigus pärijana tagasi saada õigusvastaselt võõrandatud G. E kuulunud

kinnistu. G. E abikaasa oli kaebaja vanaisa õde. Asjaolu, et kaebaja ja G. E on sugulased maa-

reformi seaduse (MaaRS) § 5 lg 1 p 2 tähenduses, on tõendatud Tallinna Linnaarhiivi

08.12.2011 teatisega nr 4-3/1466/3, Siseministeeriumi 16.12.2011 teatisega nr 10-11/94-8 ja

Tallinna Toompea Kaarli Koguduse 26.10.2011 teatisega nr 2-2/53.

2) Kaebaja ei ole tähtaegselt (kuni 17.01.1992) esitanud avaldust õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamiseks või kompenseerimiseks ega taotlenud tähtaegselt (kuni 31.03.1993) tähtaja

ennistamist ja seega ei ole kaebaja ORAS § 16 lg 2 mõttes omandireformi õigustatud subjekt.

3) Kuigi Riigikohus asus 15.05.1996 otsuses nr 3-2-1-68-96 seisukohale, et omandireformi

õigustatud subjektide õigused ja kohustused on piiritletud omandireformi aluste seadusega, ei

tähenda see, et kaebaja õigused on jäetud kaitseta. Põhiseaduse (PS) § 32 viimase lause koha-

selt on tagatud pärimisõigus. Õiguste ja vabaduste tagamine on PS § 14 kohaselt kohalike

omavalitsuste kohustus, kuid kohalik omavalitsus ei ole midagi ette võtnud selleks, et tuvas-

tada õigustatud subjekti olemasolu. Kaebaja teavitamata jätmisega rikkus kohalik omavalitsus

kaebaja õigust saada õigusvastaselt võõrandatud vara pärandvarana. Koigi Vallavalitsus peab

kaebajale tagastama õigusvastaselt võõrandatud xxxxxxxx kinnistu või hüvitama tekitatud

kahju.

4) HKMS § 17 lg 1 järgi on vastustajaks Järva Maavalitsus. HKMS § 18 lg-st 1 tulenevalt

palub kaebaja kohtul kindlaks teha vastustaja.

2. X X teatas 24.09.2012 täiendavalt, et tema ei ole maaüksusest loobunud, korrates, et riigi

kohustus olnuks välja selgitada pärija ja õigustatud subjekt ning kutsuda kodanik avaldust

esitama ja maa tagastada.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 08.10.2012 määrusega H Vi kaebuse HKMS § 121 lg 2

p 1 alusel. Põhjendused:

1) HKMS § 44 lg 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste

kaitseks. Kaebajal ei saa olla õigusvastaselt võõrandatud vara, mis puudutab xxxxxxx maaük-

sust, tagastamisega seonduvalt mingeid õigusi. Kaebaja ei ole esitanud õigusvastaselt võõran-

datud vara tagastamise avaldust (ORAS § 16 lg 1) ja käesoleval ajal ei ole avalduse esitamine

enam võimalik. Omandireform on üleminekumehhanism, mille raames omandisuhete ümber-

korraldamine toimus ettenähtud aegade jooksul. Asjaolu, et nii mõneski küsimuses jäi oman-

direform venima, ei tähenda seda, et isikud, kes õigeaegselt vara tagastamise avaldusi ei esi-

tanud, peaksid saama neid endiselt esitada.

2) Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise aluseks oli isiku avaldus, omal algatusel

pädevad haldusorganid vara tagastamise menetlust ei alustanud ega pidanudki alustama.

Möldri maaüksuse kohta ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseeri-

mise maakonna- või linnakomisjon maaüksuse tagastamise menetlust alustanud. Kuna kaeba-

ja tähtaegselt maa tagastamise avaldust ei esitanud, ei olnud selle menetluse alustamiseks õi-

guslikku alust ja seetõttu ei saanud Koigi Vallavalitsus ega Järva Maavalitsus kaebaja õigusi

sellega seonduvalt kuidagi rikkuda. Sellest tulenevalt ei saanud kaebaja õigusi rikkuda ka see,

et seesama maa erastati hiljem kolmandale isikule.

2(5)

3-12-2025

3) Isegi kui tuvastatakse, et kaebaja oli G. E pärija, ei saaks ta vaidlusalust maad pärida, sest

1940. aastal natsionaliseeriti Eestis kogu maa ning sellega lõppes ka toonaste maaomanike

õigus sellele. Pärast seda ei olnud võimalik maad ei võõrandada ega pärida. Omandireformi

käigus ei taastatud maa endisi omandisuhteid, vaid maa tagastati selle endistele omanikele või

nende pärijatele riigi omandist. Kuni konkreetse maaüksuse omandiõiguse staatuse muutmise

kohta omandireformi raames oli see maa Eesti Vabariigi omandis reformimata riigimaana.

Kaebuse täienduses märgitu, et kaebaja ei ole kunagi sellest maast loobunud, ei ole asjakoha-

ne, kuna omandireformi käigus maa tagastamine ei olnud automaatne ja kaebaja ei ole kunagi

selle omanikuks saanud. Seega ei ole kaebaja õigusi rikutud ja kaebajal ei saa olla kaebeõi-

gust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES

4. X X esitas 18.10.2012 määruskaebuse halduskohtu 08.10.2012 määruse peale ja palus

vaadata see läbi kohtuistungil. Samuti palus kaebaja välja nõuda haldusasja nr 3-12-710 toi

miku, kuna selles asuvad tähtsad tõendid.

X X esindaja esitas 26.10.2012 määruskaebuse täienduse, milles palub tühistada haldus-

kohtu 18.10.2012 määrus ja võtta uue määrusega kaebus menetlusse. Samuti esitas esindaja

taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks.

Asjas on vaidlus selle üle, kas kohalik omavalitsus on täitnud PS §-st 14 tulenevat kohustust

tagada kaebaja õigused ja vabadused Eesti Vabariigis toimunud omandireformi käigus. Hal-

duskohus ei ole sellele hinnangut andnud ja on jätnud määruse põhjendamata (HKMS § 178

lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 465 lg 2 p 8). Kuigi ORAS-st ega teistest omandire-

formiga seotud seadustest ei tulene otseselt kohaliku omavalitsuse kohustust välja selgitada

õigusvastaselt võõrandatud vara võimalikud õigustatud subjektid, on ilmselge, et seadustes ei

ole võimalik kirjeldada ega reguleerida kõiki elus tekkida võivaid probleeme. ORAS § 2 lg 1

järgi on omandireformi eesmärk omandisuhete ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja

vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine ning eel-

duste loomine turumajandusele üleminekuks. Seega oli kõigile Eesti Vabariigi kodanikele

seadusega tagatud õigus saada tagasi vara, mis oli neilt ebaseaduslikult ära võetud. Õiglusest

lähtuvalt peab olema võimalus erijuhtudel taastada mõjuval põhjusel möödalastud tähtaeg.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

5. Määruskaebuse esitaja taotles määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Ringkonnako-

hus jätab taotluse rahuldamata ja vaatab määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses. HKMS §

210 lg 4 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui ko-

hus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus leiab, et X X määruskaebu-

se lahendamiseks ei ole kohtuistungi korraldamine vajalik. Määruskaebuse esitajal on olnud

võimalus esitada oma vastuväited halduskohtu määrusele kirjalikult ning ta on seda võimalust

määruskaebuse esitamisega ka kasutanud.

6. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka kaebaja taotluse nõuda välja haldusasja nr 3-12-

710 toimik. Viidatud haldusasjas rahuldati kaebaja riigi õigusabi taotlus ja talle määrati esin-

daja halduskohtumenetluses esindamiseks. Kaebajal oli võimalik esitada asjassepuutuvad ma-

3(5)

3-12-2025

terjalid ja seisukohad käesoleva haldusasja menetluses ja kaebaja on seda õigust kasutanud.

Seetõttu ei ole vajalik käesolevas haldusasjas määruskaebuse menetlemisel nõuda välja hal-

dusasja nr 3-12-710 toimikut.

II

7. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Selle sätte alusel on kohtul õigus kaebus tagastada, kui vaidlustatud toiming ei saa ilmselgelt

rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi.

8. Kaebaja eesmärgiks on kaebusest nähtuvalt saada kompensatsioon, mille suurus vastaks

Möldri kinnistu väärtusele. Kompensatsiooni soovib kaebaja saada seetõttu, et kas Koigi Val-

lavalitsus või Järva Maavalitsus on jätnud tema õiguse, saada tagasi xxxxxx maatükk, kind-

laks tegemata. Omandireformi käigus vara tagastamist või kompenseerimist reguleerib

ORAS, MaaRS ja Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise kord“ (kord). ORAS § 4 sätestab, et omandireformi õigustatud

subjektid on isikud, sealhulgas riik, kellel on seaduse järgi õigus nõuda vara tagastamist või

kompenseerimist või õigus nõuda või taotleda vara tasu eest või tasuta üleandmist. Korra p 7

kohaselt koosneb vara tagastamise menetlus vara tagastamist ettevalmistavast menetlusest

(vara võõrandamise õigusvastasuse, vara koosseisu ja endise (õigusjärgse) omaniku tuvasta-

misest ning õigustatud subjektide kindlaks määramisest), vara tagastamise otsuse vastuvõtmi-

sest ja õigustatud subjektile vara tagastamisest. Korra p 10 järgi alustatakse vara tagastamise

menetlust tähtaegselt esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimi-

se avalduse alusel. Seega on õigusaktides kehtestatud kord, mida tuleb järgida, kui õigussub-

jekt soovib, et tema suhtes realiseeruks võimalik sätestatud õigusjärelm. Korras märgitud

avaldust ei ole kaebaja esitanud ja seda möönab ka kaebaja ise kaebuses.

9. Kaebaja tugineb PS §-le 14 ning leiab, et tema õigusi on rikutud ja PS § 32 alusel on ta-

gatud tema pärimisõigus saada tagasi tema sugulaselt õigusvastaselt võõrandatud vara. Hal-

duskohus on kaebajale määruse p-s 4 selgitanud, et haldusorgani kohustuseks ei olnud omal

algatusel vara tagastamise menetluse alustamine. Samuti selgitas halduskohus määruse p-s 5

põhjalikult, et kuivõrd maa natsionaliseeriti 1940. aastal, siis ei ole kaebaja väited tema poolt

maa pärimisest korrektsed, sest kaebaja ei saa pärida riigi maad. Seega ei ole halduskohus

jätnud tähelepanuta kaebaja väidet kohaliku omavalitsuse kui haldusorgani kohustuse täitmata

jätmise kohta. Käesoleva vaidluse puhul ei saa tõusetuda küsimust sellest, et haldusorganid on

oma tegevusetusega põhjustanud isiku põhiõiguste tagamise kaitseta jätmise, kuivõrd vara

tagastamise menetluse alustamise eelduseks oli isiku poolt avalduse esitamine.

10. Eeltoodu põhjal jääb X X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

08.10.2012 määrus muutmata.

III

11. Haldusasjas nr 3-12-710 kaebajale riigi kulul määratud esindaja adv Valli Murde (OÜ-st

Karl Saavo Advokaadibüroo, mis asub Tartus) esitas Tallinna Ringkonnakohtule taotluse väl

ja mõista temale käesolevas haldusasjas kaebuse koostamise ja Tallinna Halduskohtu

08.10.2012 määruse peale määruskaebuse esitamisega seoses tehtud töö eest kokku 29 pool-

tundi ja kulu riigi õigusabi osutamise kohta (Tartust Tallinnasse ja tagasi) jõudmiseks kokku

summas 684 eurot (sh käibemaks).

4(5)

3-12-2025

12. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud (09.02.2010, 15.06.2010,

13.12.2011 ja 14.06.2012 otsustega muudetud) „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ p 13 kohaselt maksab riigi õigusabi tasu välja Eesti Ad-

vokatuur ning kohus määrab oma lahendiga kindlaks riigi õigusabi tasu suuruse. Halduskoh-

tumenetluses esindamise korral on korra p-de 38 ja 41 kohaselt esindaja tasu 16 eurot iga poole

tunni kohta. Korra p 47 ap 4 alusel, kui riigi õigusabi osutamise koht asub advokaadibüroo,

mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohast vähemalt 40 kilomeetri kaugusel, maks-

takse advokaadi põhjendatud taotlusel tema poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi

jõudmiseks kulutatud aja eest kokku tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte

suunda 30 eurot, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 151 kuni 200 kilomeetri kaugusel.

Korra p-de 52 ja 54 alusel määrab kohus riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel

kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi

osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud, kui riigi õigusabi on osutatud linnas või

vallas, mis ei hõlma advokaadibüroo või selle osakonna, mille kaudu advokaat õigusteenust

osutab, asukohta ja kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud

hüvitatakse advokaadi põhjendatud taotlusel summas 0,2 eurot iga läbitud kilomeetri kohta.

13. Ringkonnakohus peab riigi kulul määratud esindaja taotluse ja RÕS § 22 lg 7 kohaselt

põhjendatuks kaebuse ja määruskaebuse koostamise ning nende esitamise eest, samuti erialase

kirjanduse uurimise, kulu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja ja sõiduku-

lu eest määrata riigi õigusabi tasu taotluses näidatud suuruses. Taotluses näidatud töömaht 29

pooltundi on vastavuses vastava õigusteenuse osutamiseks vajaliku töö mahuga.

Virgo Saarmets

Silvia Truman

Lilianne Aasma

5(5)