2-12-12885/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-12885

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

3. detsember 2012, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Pharmainvest hagi Imre Vessmanni vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

447,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Pharmainvest (rk 11904383; asukoht

Tartu mnt 18-51, Tallinn), esindaja: volikirja alusel

Sven Soeson (e-post menetlus@jurist.ee)

kostja: Imre Vessmann (ik 37509112759; elu- ja

viibimiskoht teadmata; e-post XXX)

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt:

1.1. välja mõista Imre Vessmannilt 236,13 eurot (kakssada kolmkümmend kuus eurot ja

kolmteist senti) OÜ Pharmainvest kasuks;

1.2. jätta välja mõistmata Imre Vessmannilt 402,81 eurot OÜ Pharmainvest kasuks.

2. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta 37% kostja kanda ja 63% hageja kanda.

4. Välja mõista Imre Vessmannilt menetluskulu 46,05 eurot (nelikümmend kuus eurot ja viis

senti) OÜ Pharmainvest kasuks.

5. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

6. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb

2/4

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende

lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

7. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

8. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

9. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Otsuse kättetoimetamine

10. Toimetada otsus kätte pooltele.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. OÜ Pharmainvest esitas 25.03.2012 Tartu Maakohtule hagi, milles palub välja mõista

Imre Vessmannilt kostja ja AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank vahel sõlmitud

laenulepingu alusel võla 638,94 eurot – laenusumma 191,73 eurot ja viivise 447,21

eurot. AS Balti Investeeringute Grupi Pank väljastas kostjale 04.03.2008 lepingu nr

0812613/96rk alusel laenu 3000 krooni tagastamise tähtajaga 60 päeva. Kostja ei

täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja omandas nõude kostja vastu

23.02.2011 (tlk 3-7).

2. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt

võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata.

Kohus toimetas hagimaterjalid, tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku

vastuse nõude kostjale kätte 26.09.2012 Ametlike Teadaannete kaudu (tlk 52). Kohus

kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest ja hoiatas, et tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus

hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule käesoleva ajani vastanud.

Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist (tlk 7).

Arvestades eeltoodut ja hagiavalduses toodut ning juhindudes VÕS § 76 lg-st 1, § 108

lg-st 1, § 113 lg-st 1, § 164 lg-test 1 ja 2, §-st 396, §-st 401, peab kohus põhjendatuks

rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.1. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 108 lg 1, § 401 lg 1, § 164 lg-te 1 ja 2 alusel

välja mõista tagastamata krediidisumma 3000 krooni, s.o 191,73 eurot.

2.2. Hageja nõuab kostjalt viivist 447,21 eurot 933 päeva eest alates võla

sissenõutavaks muutumise päevale järgnevast päevast. Hageja on arvestanud

3/4

viivist 0,25% päevas (krediidilepingu p-is 8.1 sätestatud määr) 3000 kroonilt. Kohus

leiab, et hageja viivisenõue ei ole taotletud suuruses põhjendatud.

2.3. Krediidilepingute üldtingimuste RK (tlk 19-21) p-idest 2 ja 3 nähtub, et Balti

Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja tarbijana sõlmisid laenulepingu Interneti

vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus.

Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusummat ja selle

kasutamise tähtaega. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis

tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele

tuginenud.

VÕS

§ 42

lg 1

(04.03.2008

kehtinud

redaktsioon)

sätestab,

tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5

kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust.

2.4. Kohus on seisukohal, et Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i ja kostja vahel

sõlmitud lepingu p 8.1 on tühine 0,25% suuruse viivise määra tõttu, sest vaatamata

kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on

viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte

õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat

ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kohaldatakse VÕS § 41 kohaselt tühise

tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113

lg-s 1 toodud viivise seadusjärgset määra.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise

korral

võlgnikult

viivitusintressi

(viivis),

arvates

kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS

§ 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tagastamata

3000 kroonilt 933 päeva eest alates võla sissenõutavaks muutumise päevale

järgnevast päevast järgmises määras: 11% aastas 07.05.2008 – 31.12.2008, 9,5%

aastas 01.01.2009 – 30.06.2009, 8% aastas 01.07.2009 – 25.11.2010.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis järgmiselt: 216,08 krooni perioodi eest 07.05.2008

kuni 31.12.2008 (3000 kroonilt 11% aastas 239 päeva eest); 141,33 krooni

perioodi

eest

01.01.2009

kuni

30.06.2009

(3000 kroonilt

9,5%

aastas 181 päeva eest); 337,32 krooni perioodi eest 01.07.2009 kuni 25.11.2010

(3000 kroonilt 8% aastas 513 päeva eest). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis

694,73 krooni (216,08 + 141,33 + 337,32), s.o 44,40 eurot. Välja tuleb jätta

mõistmata viivis 402,81 eurot (447,21 – 44,40).

2.5. Eeltoodut arvestades tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 236,13 eurot

(191,73 + 44,40) ning jätta välja mõistmata 402,81 eurot.

3. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmisel: 37% tuleb jätta kostja kanda ja 63% hageja kanda.

4/4

4. Hageja avalduse kohaselt on tema menetluskulud kokku 424,47 eurot – riigilõiv 89,47

eurot, õigusabikulu 225 eurot ja sissenõudmise kulu 110 eurot (tlk 24). Samuti tasus

hageja menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 03.04.2012 riigilõivu

6,39 eurot (tlk 37).

4.1. Käesoleva tsiviilasja hind on hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 124 lg 1, § 133

lg-te 1, 2 alusel 447,21 eurot, millelt tuli RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 89,47 eurot.

Hageja on nimetatud summas riigilõivu tasunud (tlk 1). Tegemist on menetluskuluga

TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 järgi.

4.2. Hagejat esindas käesolevas menetluses Sven Soeson OÜ-st Rigolet (tlk 15, 18)

Hageja õigusabikulu on OÜ Rigolet arve nr 261 järgi asja materjalidega tutvumise ja

hagiavalduse koostamise eest 225 eurot (tlk 22). Tegemist on menetluskuluga

TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 järgi. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida

kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised.

Arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse vormi, tsiviilasja vähest keerukust

ja mahtu ning asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit

pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 35 eurot

(TsMS § 175 lg 1).

4.3. Hageja märkis menetluskulude nimekirjas oma menetluskuluks ka sissenõudmise

kulu 110 eurot ning lisas OÜ Rigolet arve nr 262 (tlk 5-6, 23, 24). Krediidilepingute

üldtingimuste RK p 8.3 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt lepingu

rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh kohtu-, inkasso- ja

täitemenetlusega

seotud

kulude

hüvitamist

ning

laenusaajale

saadetud

meeldetuletuskirjade

tasude

maksmist

(tlk

20).

Menetluskuludeks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste kulud, mis on

seotud konkreetse kohtuasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise selle

menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud kulude hüvitamist ei saa nõuda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel.

Seega ei ole sissenõudekulu 110 eurot käesoleva tsiviilasja menetluskulu ega kuulu

menetluskulude kindlaksmääramise korras hüvitamisele.

4.4. Hageja tasus menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 03.04.2012

riigilõivu 6,39 eurot (tlk 37). Kostjale toimetati menetlusdokumendid kätte

26.09.2012 Ametlike Teadaannete kaudu. RLS (redaktsioon alates 01.07.2012)

§ 44 lg 1 kohaselt ei võeta riigilõivu kohtuasja toiminguga seonduvalt seaduses

nõutava teadaande avaldamise eest. Seega ei tulnud hagejal riigilõivu ametliku

teadaande avaldamise eest tasuda ning kostjalt ei tule nimetatud summat

menetluskuluna hageja kasuks välja mõista. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu 6,39

eurot tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tagastamise

koht (kontonumber, omaniku nimi ja registrikood).

4.5. Eeltoodust, TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 46,05 eurot (37% 124,47

eurost (89,47 + 35)).

5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/